Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Romaani stiil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, rist, nelitis, pikihoone, basiilika, katedraal, toomkirik, ehituskunstis, kirikuhoone, hendamine, piilarid, nurkse, tugipostid, kapiteel, kooriruum, mber, transept, ristumiskoht, kodakirik, grande, poitiers, pisaKuningas või keiser valitses riiki ainult vormiliselt, oli esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pea olematu, kõik vajalik valmistati kohapeal. Isegi ülikud elasid siis veel üpris lihtsalt. Sellegipoolest tekkisid ja arenesid linnad ning pisitasa elavnes kaubandus. Uusi tuuli tõid Euroopasse 11. sajandil puhkenud ristisõjad Püha Maa - Palestiina vabastamise pärast. Nende käigus imbusid Euroopasse Idamaa kultuuride mõjud. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas
keelest romaani keeli rääkivate rahvaste järgi ning teiseks kuna osad ehituvõtted pärinesid (silindervõlv, ümarkaar) Rooma ehitustehnika valdkonnast.Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid.
Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal lõppes juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi (keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled ) Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Sellega oli tähtsal kohal sakraalarhitektuur (reilgioosne arhitektuur). Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida kutsutakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi
Mõnel pool kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis
Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. 1 ROMAANI KUNST 1.1 Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis siis et selle valmimine sadu aastaid võis võtta. Samas ei suuda aga meie ajastu inimene täiel määral mõista usu tohutut mõju tolleaegsele inimesele. Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks kurjas maailmas. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud
järeltulijate järgi, kes selle Põhja-Prantsusmaalt Inglismaale tõid. Romaani kultuuri mõjutused pärinevad antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Gooti stiil on aga oma nime saanud gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena hakati gootikat kasutama alles 19. Sajandil. 10. sajandil sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus väga suureks. Usk haaras peaaegu kõiki, nii ülemkihi kui ka alamkihi. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik oli paradiisiks ning ka kindluseks kurjas maailmas. Kui vaenlased tulid, olid kirikutornid viimaseks peidupaigaks. Seetõttu ehitasidki romaanlased palju kirikuid, enim aga basiilikaid ehk siis pikki hooneid, mis sammastega jagunesid löövideks. Gooti kunsti kutsutakse aga linnade kunstiks, sellepärast et kõige
kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei tehtud eriti skulptuure, kuna usklikud ei tahtnud sarnaneda eelnevalt Rooma aladel elavate inimestega. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kirik sarnanes põhiplaanilt T-tähega. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks apsiid Kiriku sisemust kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega. Mosaiigid on värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid
1.Millal levis romaani stiil ja mille järgi sai see nimetuse? 2.Mis on romaani stiili tähtsaim(-ad) tunnus(-ed)? 3. Romaani stiili kiriku põhiplaan. 4. Romaani stiilis kirik väljaspoolt. 5. Kirjelda romaani stiili skulptuuri + erinevaid stiile + relieefi. 6. Romaani stiili miniatuurmaali kirjeldus. 7. Mõisted: * vaeste piibel *krutsifiks * pseudotrifoorum *trifoorum* vööndkaar * võlvik ehk travee(n?) *triumfikaar. 1) on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi, teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Selle algus paigutatakse tavaliselt 10.sajandisse ja lõpp 12.sajandisse
III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel.
Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti. Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis. Koori põrand oli kõrgem ja seal all oli tihti kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kuna transept ulatub tihti hoonest kaugemale, läheneb kiriku põhiplaan veelgi ristile. Peale basiilikate oli teisigi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik
KORDAMISKÜSIMUSED romaani ja gooti stiil 1. Millised on romaani stiili põhitunnused? Tunnuseks oli ümarkaar(ukse,akna ja muud avad olid ümarkaarsed). Kirikud massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega. Ehitati kivivõlve, torne,skulptuure.Seinad kaeti maalidega, tehti vitraaze. 2. Millistest peamistest osadest koosneb romaani basiilika? Pilaarid, portaalid,kooriruum, apsiid,kabelitepärg,kooriümbriskäik,reliikviad ja krüpt. 3. Nimeta mõni kuulsam romaani stiilis ehitis. Kas see on profaanehitis? Püha Markuse kirik. Jah see on profaanehitis,sest see on seotud religiooniga. 4. Miks ei ole romaani siil Eestis eriti levinud? Kui ristirüütlid 13.saj. siia saabusid oli see Lääne-Euroopas juba moest läinud. 5. Millised teemad olid levinud keskaegses skulptuuris ja maalikunstis?
ROMAANI ARHITEKTUUR TAUST: 9. Saj lõpul laguneb Frangi riik. Kujunevad uued riigid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia Võimuvõitlus paavstide ja keisrite vahel Paavst toetas Itaalias linnade sõltumatuse püüdeid (veneetsia, genova, pisa) 10-12 saj kahe jõu tasakaal (keisrid, paavstid). Periood rikastas kultuuri, kirik ühendas rahvaid. ARHITEKTUUR: 10-12 saj arhitektuuris palju ühiseid jooni. Kujuneb stiilinimetus- romaanistiil Sakraalarhitektuur: (kirikud, kloostrid) 11 saj suureneb järsult kiviehitiste püstitamine. Seotud rännakutega pühadesse paikadesse (Peetruse haud Roomas, Santiago de Compostella Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1
(nt Püha Peetruse haud), tänu sellele elavnes kirikute ehitamine. Kloostrid tugevnesid. 10.-12. saj kestis Lääne-Euroopas Romaani stiil. Nimi on tulnud 1) ladina keelest romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. 2) kuna osad ehituvõtted pärinesid (silindervõlv, ümarkaar) Rooma ehitustehnika valdkonnast. 12. saj Prantsusmaal. 13. saj Saksamaal. Arhitektuur Ümarkaar, silindervõlv, ristvõlv, paksud müürid, (6-8m), ehitustüübiks basiilika, termid, piilarid (kapiteel sammastel. Kiriku ehitustüüp basiilika. Nelitis - pikihoone ja transepti lõikumiskoht. Koor - nelinurkne ruum, apsiidi ja transepti vahel. Krüpt - kabel mis paiknes koori all asuv matusepaik. Portaal - (sissepääs või) uks. Piilar - sammas (keskajal kasutatakse piilar), (ümar või) neljakandiline, võlvide kandmiseks. Empoor - külglöövi rõdutaoline ruumiosa, mis avaldub kesklöövi. Trifoorum - müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn
2. Nad võtsid kasutusele võlvid, kuivatatud tellised, tsemendi ja betooni 3. Foorum oli suve väljak, mida ääristasid kaunid ehitised ja avalikud hooned. See oli linna haldus ja kaubanduskeskus. Seal peeti ka pidusid ja poliitikud pidasid oma kõnesid 4. See oli monumentaal, mis tavaliselt tähistas sõja võitu. 5. Nad ehitasid amfiteatreid 6. Käidi saunas, ujuti baseinis ja käidi ka masaasis 7. Basiilika (kreeka 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea valgmiku Kordamisküsimused 1)Menhiril on kõrge, püstiseisev kivi (viikingite ajast) Dolmen on algeline hauapaik, mis meenutab suurt lauda
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid
raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja teksti illustreeriti miniatuurmaalidega. Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero valitsemise ajal (64-67 a). 4-5. saj. ehitati ta hauale Rooma Peetri basiilika. Varakristliku kiriku eeskujuks ei sobinud antiiktemplid, kuna olid rajatud jumala kuju jaoks ja inimesed sinna ei pääsenud. Sellepärast võeti kasutusele: Vaade Santa Constanza kirikusse Varakristlik kirik(basiilika) Roomas. 4.saj. Sammaste read jagasid kiriku löövideks. Hoone rajati ida-lääne suunas Pikihoone idaotsa rajati põhilööv ehk transept.
motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Nt. lambatalle õlul kandev mees - Kristus. Kristust sümboliseeris ka kala, lootus oli ankur, paabulind suremtust, Püha Vaim oli tuvi jne. Leidub ka pilte, mis otseselt illustreerivad mõnda kohta Piiblist, eelkõige Vana Testamendi lugusid. Nt. Joonas ja vaalaskala, Taaniel lõvide keskel kannelt mängimas (sümb. usu jõudu), Mooses kaljust vett välja löömas, kolme meest tulises ahjus jne. Väga sagedane motiiv - rist ja ülestõstetud kätega inimene, sümb. palvetajat. Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis. Tihti varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, arengulooliselt nende tähtsus suur - uue ajastu kunst, väljendub uus ellushtumine. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kuju kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt. sarkofaage
Pärast Rooma keisririigi lagunemistarenes Ida-Roomas välja 6.sajandil tugev Bütsantsi kultuur, mis elas edasi kuni 17.sajandini vanavene kunstis. Lääne-Euroopa jõudis aga kõikehaarava ühtse stiilini alles 10.sajandil Romaani stiil. Põhilised konstruktsioonid pärinesid küll Vana-Rooma ajast, aga vaimult oli hoopis teistsugune. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuda kaitset. Kirik pidi olima tugev ja mõjukas seest-kui ka väljastpoolt. Sajanditega hakkas kaitsefukntsioon vähenema. Kujutava kunsti ülesandeks peeti Jumala teenimist. 12.saj algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis 13.saj üle Euroopa. 14.saj renessanss suutis gooti stiilivälja tõrjuda alles 16.saj. *Arhitektuur. Keskaegse kiriku põhielemendid: Arhitektuur kajastub kirikutes. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu-ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid ka
KESKAEG ROMAANI STIIL 10.-12. Saj Püstitati palju kirikuid Ümarkaar ja silindervõlv Lisaks Roomale saab mõjutusi ka Bütsantsist, Karolingidelt ja islamist. Valitseb Lääne- ja Lõuna- Euroopas. Pärast keskaega ühtne stiil Euroopas ARHIDEKTUUR ROMAANI STIIL Palju kirikuid- basiilika. Kirik ehitatud ida-lääne suunaline. Läänes sissepääs, idas altar (idast tõuseb päike). Kooriruumi põrand oli natuke kõrgemal, sest selle alla maeti tähtsamaid tegelasi. Apsiidi taga olev kabel (kõige idapoolsem) oli pühendatud Maarjale. Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga paksude seintega (et kaitset pakkuda) Kodakirik- erineb basiilikast, sest tal pole aknaid. Ümarkaar- kõige olulisem tunnus.
2. Kas romaani kunst on pigem sakraalne või profaanne? Sakraalne (e. kiriklik) 3. Millest tuleneb romaani stiili nimetus? Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. 4. Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli sakraalarhitektuur. 5. Romaani kirikute eeskujuks oli karolinglik basiilika. 6. Kirjelda romaani basiilikat! Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid
Sigrid Nurmeleht 10c. Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia, ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud. Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst. Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. Romaani kunst stiili nimetus viitab mõnedele sarnastele joontele Vanarooma kunstiga,
Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Aastal 380 kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 1. Arhitektuur: Hakati ehitama esimesi kirikuid, mille eeskujuks võeti Basiilika (äri-ja kohtuhoone). Basiilika põhitunnus on valgmik (kesklöövi aknad, mis valgustavad ruumi ülalt poolt). Kirikud on ida-lääne suunalised, kus altar on alati idas ja peasissepääs läänes. Kirikud on ehitatud ladina ristile. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Kampanell- kirikust eraldi seisev torn, tuntuim on Pisa kampanell. 2. Skulptuur: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist
Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Aastal 380 kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 1. Arhitektuur: Hakati ehitama esimesi kirikuid, mille eeskujuks võeti Basiilika (äri-ja kohtuhoone). Basiilika põhitunnus on valgmik (kesklöövi aknad, mis valgustavad ruumi ülalt poolt). Kirikud on ida-lääne suunalised, kus altar on alati idas ja peasissepääs läänes. Kirikud on ehitatud ladina ristile. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Kampanell- kirikust eraldi seisev torn, tuntuim on Pisa kampanell. 2. Skulptuur: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist
ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sajand *Algasid ristisõjad (kokku 8)(1096-1270) - Feodaalssuhted kujuesid lõplikult välja. *Ühiskonna jagunemine kolme seisusesse, kellel igaühel oli oma funktsioon (vaimulikud - ülesandeks oli palvetada, feodaalid - ülesanne võidelda või kaitsta kõiki, talupojad - kelle ülesandeks oli ühiskonna ülevalpidamine) *Rüütli ideaali või moraali kõrgaeg( au ja truudus) *Euroopat ühendavaks jõuks sai katoliku kirik. (Enamus euroopat oli ristiusu vastu võtnud. Enamus EU oli ristiusuline va läänemere idakallas) *Valitses naturaalmajandus(kaubalisrahalised suhted olid nõrgad) *Feodaalse killustatuse ajajärk-pidevad omavahelised sõjad. *Hakkasid välja kujunema tänapäeva euroopa osade riikide alused.(saksamaa prantsusmaa itaalia inglismaa skandinaaviariigid) Tekkis püha saksa rooma keisririik 962 ja vana vene riik ARHITEKTUUR Arhitektuurisüsteem- valitsev oli sakraal e. kiriklik kunst
Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik, mida ühendas abihoonetega ristikäik (lahtine sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi). · Prantsusmaa romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda. Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi. Arvukalt säilinud surnutelaternaid surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid. - Lõuna-Prantsusmaa: antiigi järgimine, kohati Väike-Aasia ja Bütsantsi elementide ülevõtmine. Saal (üks
· Lambatallega mees hea karjane · Ankur - lootus · Paabulind surematus Stseenid vanast testamendist 2. Bütsants: · Hellenistlikud tendentsid tõrjuvad välja ladina keele, tihe läbikäimine idamaadega, kultuuri suur sõltuvus keisrikojas a) Justinianuse ajajärk; · Bütsantsi esimene õitseaeg o Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis Püüd uhendada basiilika ja tsentraalehitis(Tsentraalehitis põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel; põhikujundid nt ring, ruut, võrdhaarne hulktahukas, võrdhaarne kreeka rist) Kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal viklite abil Kuplite all aknad, jääb mulje, nagu kuppel hõljuks õhus.
arkaad — sammastele või piilaritele toetuv kaarkäik, kaarestik. astmikpüramiid — vanem egiptuse püramiidivorm, astmeliselt tõusvate külgedega. Esines ka Vana-Ameerika kunstis. atlant - mehekujuline tugisammas. Nimetus tuleneb vanakreeka mütoloogilise titaani Atlase nimest, kes olevat taevavõlvi oma õlgadel kandnud. autoportree — kunstniku tehtud portree iseendast. baas — ehituskunstis samba, piilari või pilastri laiendatud alumine osa. balustraad - balustritest (keskosas paisutatud profiiliga sammbakestest) moodustatud trepi- või rõdukäsipuu. baptisteerium – ristmiskirik barbar — 1) antiikajal mittekreeklane või mitteroomlane; 2) jäme, harimatu inimene. bareljeef - madal- ehk lamereljeef. basiilika — kolme- või enamalööviline piklik hoone, mille kesklööv on külglöövidest kõrgem ning iseseisva katusega
kuulutati see ametlikuks riigiusuks. Arhitektuur Katakomb on liivasesse pinnasesse uuristatud k2ik v6i hauakamber.Katakombidesse maeti oma surnuid.Katakombide seinad ja laed kaeti maalidega mis esialgu meenutasid maalid roomlaste elumajadest.Hiljem hakati kujutama ristiusu symboleid.Kui ristiusk ametlikuks muutus tekkis vajadus uute hoonete j2rele kus pidada jumalateenistusi.Eeskujuks v6eti Rooma kohtu ja 2ri hoonet basiilikat.Varakristlik basiilika oli pikihoone mis alati ehitati suunaga l22nest itta.Sissep22s on alati l22nes ja altar idas.Kaks rida kaartega yhendatud sambaed jagas kiriku pikuti kolmeks l66viks.Keskele j2i keskv66v mis on k6rgem ja laiem paarisarv kylgl66ve.Keskv66vi seinaosa kus asuvad aknad nimetatakse valgmikuks.Aknad olid ka kylgl66videl.Kirikutorni ei ehitatud yldse v6i kui ehitati siis kiriku k6rvale.Altar asus keskl66vi l6pus,poolkaare kujulises v6lvitud ruumis mida nimetatakse apsiidiks.Kiriku lagi oli lame v6i puudus yldse
ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades..............................................................................9 Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik)...............................9 Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19
Termid saunad, amfiteatrid (Colosseum 82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''. Keiser Augustus Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas) Basiilika ehituskunst kirikuhooned, kohtuhooned, ärihooned jaotatud 3-ks osaks. *Marcus Aureniuse ratsamonument *Constantinuse triumfikaar Algsel kujul on majad säilinud väga vähesel määral (säilinud varemetena või teiste hoonete sees). ''Panteon'' säilinud oma ümmarguse põhiplaaniga jumalate tempel
keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne
massiivsetele tugipiitadele. 2) välisilme: tugikaared, tugipiidad-fiaalidega lõppesid, pigem kaunistused ja varjasid nende raskust nelitistorn(haritornike), perspektiivportaal(sissekäik, mis pidi kutsuma) selle kohal roosaken-kujutatud jumalaema, põiki üle fassaadi skulptuure- nn. kuningate galerii-selle kohalt algavadki läänefassaadi tornid, vitraažkaunistused, Tuntumad Gooti ehitised Lääne-Euroopas KÕRGGOOTIKA also: Prantsusmaa Pariisi Jumalaema katedraal (Notre-Dame V.Hugo-varagootika)..kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Põhiplaaniks ladina rist, külglöövid kitsad ja madalad- kuhjusid kooriümbriskäiguks. Chartres’i katedraal- 2 torni , lõpuni ehitatud, tornikiivrid lõpetatud, Reimsi katedraal- Prantsuse kuninga kroonimispaik Amiens’i katedraal- mahuliselt suurim P-Pr (10 000 inim.), pole lõpuni ehitatud Maarja kabel-pärja keskmine kabel, teistest veidi suurem hilisgootika nt
annaabi.ee 
