Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Romaani ja jutustuse mõiste". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seiklus, suurvorm, sündmustik, tegelaskond, tegevusaeg, mahul, romaanist, ainestiku, kriminaal, noorsoo, tulvil, olukordi, halbadeks§ Koera lamamine peremehe kõrval usaldus * Romantismiaja kirjandus · Väljaspool Eestit § Walter Scott (1771-1832) ,,Ivanhoe" § James Fenimore Cooper (1789-1851) ,,Nahksuka jutud" § Victor Hugo (1802-1885) ,,Hüljatud" § Alexandre Dumas (1802-1870) ,,Kolm musketäri" § Aleksandr Puskin (1799-1837) luule ja romaanid § Edgar Allan Poe (1809-1849) novellid · Eestis § Ärkamisaja luule § Eduard Bornhöhe ajaloolised jutustused · ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Seda iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. · SEIKLUSROMAAN- on ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased vastanduvad. Detektiiv-, ulme-, rüütli- ja ajaloolised romaanid · ARMASTUSROMAAN on armutunnet ja suhteid kujutav romaanitüüp. Vaadeldakse
ebatavalised tegevuskohad,pakub tundeid,erandlikkuse toonitamist. Esindajad:Walter Scott-"Ivanhoe" James Cooper-"Hirvekütt" Aleksandr Puskin-"Tuisk" Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" Victor Hugo-"Hüljatud" Edgar Allan Poe-"Keeris" ROMAAN:jutustava proosa suurvorm,iseloomustavad avar elukujutus,keeruline sündmustik,palju tegelasi,pikk tegevusaeg,esikohal jutustamine,mis põhineb arutluste ja dialoogidele. Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" JUTUSTUS:romaanist lühem,üks teema ja süzee tavaliselt,teosed saab jagada seiklus armastus kriminaal noorsoo ajaloolisteks-romaanideks,jutustusteks ja juttudeks. Alexandre Dumas-"Kolm musketäri" ARMASTUS ROMAAN:kujutab armastustundeid,vaadeltakse hingeelulist poolt,neid puudutavad eriti noorsoo,arengu ja perekonnaromaan. Aleksandr Puskin-"Tuisk"
Zanri rajas Giovanni Boccaccio "Dekameroniga", milles nn suletud e kui dramaatika. toskaana novellid - tegevustik areneb põnevuselt tõusvas joones, lõpplahendus ootamatu Eepika zanrid ja üllatuslik. Vabama, lõdvema struktuuriga on nn cervanteslik novell. 19. saj tekkis veel Romaan eepika suurvorm, loetavamaid ja tähsamaid zanre tänapäeva kirjanduses, mida tsehhovlik e avatud novell süzeearendus ei vii alati puändini, tooni annavad peidetud iseloomustab avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, värelused, meeleolud, sündmused võivad puududagi. Pärast 2. maailmasõda suurenes probleemirohkus, arvukas tegelaskond, pikk tegevusaeg
luuletus, ülistus või kiidulaul, mõne isiku või tähtsama sündmuse auks(Laulja). Pastoraal- karjase- ja maaelu ülistav kirjandusteos, karjaselaul või luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Valm- õpetliku sisuga
Eepika Kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi enamasti vabas jutustavas vormis proosas. Eepilises teoses on esikohal .jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega : Zanrid Eepos Lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepose stiil on ülev. Sel võib olla autor, kuid alati ,pole see teada Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kangelane, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded. Ta .saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused
äratavat tegevust. Tegevuspaigaks on sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või hoopis eksootilised paigad. Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. Tormine ilm tähendab sageli ärevust, kaunis päikesepaisteline ilm aga õnnelikku armastust, äikesetorm segadust, kotka laskumine kindlustunnet, rebase hiilimine kavalust ning koera lamamine peremehe kõrval usaldust. Romantismis kirjutatud teoseid nimetatakse romaanideks, mis on jutustava proosa suurvorm. Seda iseloomustavad probleemide rohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini, suur tegelaste hulk ja samuti sündmuste pikaajaline kulg. Romaanid jagatakse erinevate liikide alla. Nende seas on näiteks seiklusromaanid, milles on ülekaalus just seikluslik ainestik ja milles tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt ja on rohkesti erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Samuti on romaaniliigiks
tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.] Eepos - lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Eristatakse rahva- ja kuntseeposi. Rahvaeepos - kangelaslugudel, Kunsteepos - rahvaeeposte eeskujul. ["Kalevipoeg", "Ilias", "Odüsseia".] Epiteet - lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnuseist esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Omadussõna.
äratavat tegevust. Tegevuspaigaks on sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või hoopis eksootilised paigad. Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. Tormine ilm tähendab sageli ärevust, kaunis päikesepaisteline ilm aga õnnelikku armastust, äikesetorm segadust, kotka laskumine kindlustunnet, rebase hiilimine kavalust ning koera lamamine peremehe kõrval usaldust. Romantismis kirjutatud teoseid nimetatakse romaanideks, mis on jutustava proosa suurvorm. Seda iseloomustavad probleemide rohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini, suur tegelaste hulk ja samuti sündmuste pikaajaline kulg. Romaanid jagatakse erinevate liikide alla. Nende seas on näiteks seiklusromaanid, milles on ülekaalus just seikluslik ainestik ja milles tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt ja on rohkesti erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Samuti on romaaniliigiks
Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Fiktsionaalne maailm (= fiktsiooni-maailm) fiktsionaalse narratiivi loodud ilmatervik, mis on asustatud narratiivi määratletud tegelastega. Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab Sündmustikku. Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline sündmustik olla vaid ettekäändeks, olla sootuks väiksema tähendusega võrreldes tegelase sees toimuvaga. Jutustamine kui sündmus Sisemine sündmustik seda on võimalik edasi anda nt sisemonoloogina. Jutustus võib jutustada sellest, kas maailmast üleüldse saab jutustada. Aines kirjandusväline tasand; prototüübid; kirjaniku uuriva tegevuse tulem; Motiiv väiksem jutustuse üksus
Kujutus on avar, üleva sõnastuse ja ühtse värsimõõduga. Vanimaid rahvuseeposi on sumerite ,,Gilgames" ning kreeklaste ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", viimaste autoriks peetakse Homerost. Eesti ,,Kalevipoja" on rahvapärimuste põhjal kirjutanud Kreutzwald. ROMAAN on ulatuslik jutustav proosateos, vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju (di-, tri-, tetra-, pentaloogia jne). Iseloomulik on avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Ainestiku järgi liigitatakse seiklusromaaniks, ajalooliseks romaaniks, kriminaalromaaniks, armastusromaaniks, sõjaromaaniks, psühholoogiliseks romaaniks, ulmeromaaniks jne Kuulsaid romaanikirjanikke ja nende romaane: Stendhal ,,Punane ja must", Dickens ,,Oliver Twist", Dumas ,,Kolm musketäri"; eestlastest Tammsaare ,,Tõde ja õigus", Eduard Vilde ,,Mahtra sõda" jne JUTUSTUS tunnused süzee, miljöö ja karakterid
Romaan Romaan on jutustav pikk ilukirjanuslik teos, mida iseloomustab probleemide rohkus ja palju tegelasi. Romaan on jutustava proosa suurvorm, millele on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Romaan keskendub inimsuhetele, isiksuse sisemaailmale ja tema vahekorrale ühiskonnaga. Romaani zanr pärineb keskajast, kasvas välja eeposest. Keskajal tähendas romaan rahvuskeelset teost. Romaan jaotatakse kolme lähte alusel: 1.teema ja ainestiku järgi: rüütliromaan, röövliromaan,kelmiromaan, seiklusromaan, kunstnikuromaan, kriminaalromaan, reisiromaan, armastusromaan,talupojaromaan, ajalooline romaan, psühholoogiline romaan. 2
käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos eepika suurvorm, lüüriline luuletus komöödia koomilise lugulaul · värss luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse · jutustava sisuga moodustama terviklauset, inimeste pahesid (rumalus, · värssides kirjutatud mitu värssi võivad ahnus jne) ja ühiskonna · põhineb rahvalikel moodustada ühe lause või negatiivseid jooni
(Ellen Niit) 17. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 18. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 19. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kirjutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö (aeg ja ruum) võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline
(Ellen Niit) 17. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 18. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 19. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kirjutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale ega ole pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö (aeg ja ruum) võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline
Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Fiktsionaalne maailm (= fiktsiooni-maailm) fiktsionaalse narratiivi loodud ilmatervik, mis on asustatud narratiivi määratletud tegelastega Sündmustik Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku Võimalik on ka, et jutustus tekitab skepsise seoste suhtes, mida on jutustatud Eristada saab järgmisi tasandeid: Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline sündmustik olla vaid ettekäändeks, olla sootuks väiksema tähendusega võrreldes tegelase sees toimuvaga. Jutustamine kui sündmus Sisemine sündmustik seda on võimalik edasi anda nt sisemonoloogina. Jutustus võib jutustada sellest, kas maailmast üleüldse saab jutustada Tekstinäited: 1. Dan Brown Da Vinci kood. Tlk M. Piirimaa. Tallinn: Ersen 2003. Pariis, Louvre Kell 22.46
Proosateostes jutustatakse sündmusest, tegelastest ja olukordadest rahulikult ja tõepäraselt. Süzee teose teema, ainestik. Karakter inimloomus. Miljöö keskkond, nii sotsiaalne kui ka looduslik. Kompositsioon teose ülesehitus. Allegooria mõistukõne, mille ülesandeks on rääkida probleemidest ja nähtustest varjatult. Tekstis kujutatud isikutes, nähtustes ja olukordades tuleb näha teisi isikuid, nähtusi ja olukordi. Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, sõja-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks jm romaanideks. Jutustus üks proosazanre. Teda iseloomustab rahulik kulg ja vaba vorm. Harilikult on jutustuses üks süzeeliin. Sündmustik on haardeliselt novellist ulatuslikum ja romaanist kitsapiirilisem
Mille järgi tunneme ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Mis perspektiivis me näeme tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündmustik ja tegevuse aeg omavahel suhestuvad? Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades. Jutustamismeetod rõhutab sündmustikku.Eristada saab järgmisi tasandeid: väline sündmustik (saab ka filmis kujutada); sisemine sündmustik (nt sisemonoloog). Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju? Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus:jutustamismeetod, otsene kõne, positsioon jutustatavas maailmas, nende seos tegevustikuga. Millised on tegelaskõne vormid?
sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". Epopöa - ulatuslik mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Essee - mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal. Faabula - teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Fantastika - ebatõeline, mõttekujutuslik. Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud, sündmustik. Följeton - pilkejutt, veste. Ajakirjanduszanr, mille eesmärk on naeruvääristada ühiskonnaelu väärnähtusi. Seda iseloomustab poleemiline ja kriitiline vaatenurk ning aktuaalsus. Följeton keskendub ühele teemale, on mahult lühike, sõnastuselt leidlik ja vaimukias. Kirjanduslikke följetone on kirjutanud näiteks August Gailit (1891-1960) ja August Alle (1890 -1952). Eesti ajakirjanduse traditsiooniliseks följetoni vormiks on humoristliku põhilaadiga veste, Tuntud
Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ainest. Ainestiku ammutavad kirjanikud eri allikatest: isiklikest kogemustest, igapäevaelust, ajaloost, kirjandusteostest jm. Kirjandusteose väärtus ei sõltu otseselt ainese päritolust, vaid sellest, kuivõrd kunstipärasele tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust
Olukirjeldus Epigramm Valm Epitaaf Rahvajutt: Mõttesalm · muinasjutt, naljand, Läkitus anekdoot, muistend, legend, pajatus, Pastoraal vanasõna, mõistatus, aforism Sonett Kroonika Reisikirjeldus Haiku Memuaarid Tanka Marginaal Referaat Traktaat EEPOS lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepostele iseloomulikke jooni: 1. Eepos on absoluutsete tõdede maailm, milles on hinheline ja hingetu pool. 2. Ajakategooria on subjektiivne, eksisteerib vaid minevik, tulevikku ei ole, on ainult tagasipöördumine õnnelikku minevikku, kuldsesse aega ei ole traditsioonilist ajaarvestust. 3
tavaliselt räägitakse ühest sündmusest või olukorrast, tegelasi on vähe, tekst tihe. Tegevuse kulg on pingeline, lõpp sagely ootamatu ja emotsionaalne. Novelli ülesehitus 1.Sissejuhatus tutvustatakse tegelasi, tegevuskohta,tegevusaega. 2.Sõmitus-Tegevuse Käivitumine, see toob esile tegelaste vahelise vastuolu. 3.Teose arendus- toimub jäik paigaline pinge tõus, tegelastevahelises suhete ja nende arengus. 4.Kulminatsioon ehk pinge haripunkt- kõige pingelisem koht. 5.Pööre sündmustik sündmused, mis lahendavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni. 6.Lõpplahendus ootamatu lahendus Novell nimetatakse tiheda haarava sündmustikuga, väikese tegelaste arvuga juttu, mille lõpp on enamasti ootamatu. Reisikiri Reisikiri sisaldab reisil läbitud kohtade kujundusi, ajaloolise ja geograafilise andmeid, märkmeid kohalikest kommetest, elanikest, sammuti autori meeleolusid, tundeid ja mõtteid. Eesmärk
Lembelood on põimundu fantastiliste seiklsutega, mis küünivad muinasjutulisse ebatõelusse. Rüütli sangariteguse ajendiks on daami teenimine ja isikliku kuulsuse taotlemine, patriootiline tegur puudub. Erinevalt kangelaslauludest omistatakse palju tähelepanu rüütli tunnetele ning elamustele, peatutakse tegelaste välisportreedel ja kirjeldatakse olustikku. Sündusmtikku on põoimtud ohtralt dialooge ja monolooge. Traditsiooniliselt liigitatakse prantsuse kurtuaassed romaanid ainestiku pärituolu järgi kolme rüham: antiikainelisteks, bretooni lugudeks ja bütsantsi romaanideks. Neil rühmadel on palju ühiseid tunnuseid. Kõigis on domineerivaks armastusteema ja fantastiline seikluslikkus, stiil on viimistletult peen, sõnastus valitud ja kompositsioon keerukas. Rüütli kuju on idealiseeritud. Tema vastaseks on tavaliselt kultuuritu aadlik, aga ka hiiud, koletised, nõiad. Juttu on lossidest, pidudest, turniiridest. Kurtuaasse romaani vanimad teosed on antiikteemalised. 12
Kirjeldatakse päriselt asetleidnud sündmusi, kui ka väljamõelduid. Jutustava(eepilise) teose 3 põhitunnust: Süzee-tegevustik Karakter-inimloomust ja ajastut esindav kirjanduslik kuju Miljöö-keskkond Eepika= Romaan-palju probleeme, mitu süzeeliini, palju tegelasi Eepos-ulatuslik jutustav värssteos Novell-tiheda sisu ja väheste tegelastega jutustus, millel enamasti on vaid 1 keskne teema. Jutustus-novelli ja romaani vahepealne. Novellist laiem sündmustik ja vabam vorm, romaanist lühem ja lihtsama ülesehitusega Muinasjutt-rahvajutu peamine liik, oma seadustega:kindlad algus-ja lõpulaused(elas kord jne), sümboolsed arvud:3, 7, 12 Miniatuur-lühipala Valm-õpetliku või pilkava sisuga lühiteos kas värssides või proosas Anekdoot-lühike koomilise/pikantse sisuga looke. Nad võivad olla nii proosa- kui ka värsivormis. Enamasti on siiski proosas. 3)Lüürika:Minaisik kirjeldab oma sisemisi elamusi (mõtteid), hinge-ja mõtteliikumisi tundeliselt
Sellest kogust tulvab tarmukust, hoogu ja energiat.Esile tooks luuletuse ,,Saun" - vihjab puhastusele ja selle vajalikkusele meie ühiskonnas.Protsetivaimust vaba luuletus ,,Linnud" - peale linnualauluelamuse ei tasu midagi otsida. 3. I Romaan. J.D.Salingeri ,,Kuristik rukkis" : kokkuvõte süzeest; Holdeni iseloomustus; teose peamõte. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses ROMAAN- jutustava proosa suurvorm, tänapäeval kõige hõlmavam ilukirjanduslik maailmakirjelduse vorm. Iseloomustab mitmeplaaniline sündmustik, tegevusliinide ja probleemide rohkus ning arvukas tegelaskond. Holden on 17 aastane poiss, kes on välja visatud mitmest koolist.Holden on elava fantaasiaga, mis ulatub luiskamiseni, ja kohati oma vanusest küpsem, vahel aga ajavad häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Viimasel koolipäeval on ta tagasi jõudnud New Yorkist, kus ta pidi olema
võrrelge seda näiteks Viivi Luige "Seitsmenda rahukevadega". Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi Te leiate? 21. Mida mõistetakse sündmustiku(, ) all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? - Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. Võimalik on ka, et jutustus tekitab skepsise seoste suhtes, mida on jutustatud. Eristada saab järgmisi tasandeid: Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline sündmustik olla vaid ettekäändeks, olla sootuks väiksema tähendusega võrreldes tegelase sees toimuvaga. Jutustamine kui sündmus Sisemine sündmustik: seda on võimalik edasi anda nt sisemonoloogina. Jutustus võib jutustada sellest, kas maailmast üleüldse saab jutustada AEG - Teksti ei ole võimalik kirjutada nii, et see vastaks täielikult sündmuste kulule.
Eeposed tekkeloo järgi: Rahvaeepos - anonüümsed - kandusid suuliselt edasi - tuginevad müütidele Kunsteepos - rahvaeeposte eeskujul kirja pandud Rahvuseepos - koomiline - loomtegelased Eeposeid: - sumeri „Gilgameš“ (22.saj.eKr) - kreeklaste „Ilias“ ja „Odüsseia“ (8.saj.eKr) - Dante „Jumalik tragöödia“ (1307-1321) - Kreutzwald „Kalevipoeg“ (1862) Eepika alaliik romaan Romaan - eepika suurvorm - sünniajaks peetakse 1605. mil ilmus Gervantese „Don Quijote“ - tänapäevase kuju sai paar sajandit tagasi - kirjandusteosest sai müügiobjekt - 18.saj tekkis laialdane lugejaskond (võidukäik algas Danieli Defoe „Robinson Gruesoga“ ) Võrdlus eeposega - eepos on värsivormis - romaan on maisem žanr - on alati seotud kaasajaga Romaani tegelased - keerulised - mitmekihilised - ei ole muutumatud
Peamised tunnused: eepika on narratiivne: jutustatakse lugu, loo algüksuseks on sündmus (eepos, jutustus, romaan, novell, lühijutt, valm, anekdoot ) proosa soosib narratiivsust, külgnevus- ja/või järgnevussuhteid, mittepidevust ( romaan, novell, draama, jutustus, miniatuur, muinasjutt, reisikiri, laast, lüürika proosavormid ) Tuntumad zanrid: proosas: romaan (novell) - romaan on jutustava proosa suurvorm, iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg, esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal, mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal, valitsevaks zanriks kujunes see 19.20. sajandil, romaane liigitatakse ainestiku järgi (ulmeromaan, krimka), kujutamisviisi järgi (arenguromaan, psühholoogiline romaan), mahu järgi (lühiromaan, epopöa) ning vormi järgi (värssromaan,
No ilmselt on kujundid ja värsid luule sisuga kooskõlas, teenivad teda. Hurraa! :) 18. Proosa ja eepika: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Peamised tunnused: eepika on narratiivne: jutustatakse lugu, loo algüksuseks on sündmus (1) proosa soosib narratiivsust (2) proosa soosib külgnevus- ja/või järgnevussuhteid (3) proosa soosib mittepidevust Tuntumad zanrid: (a) proosas (1) romaan (novel) - Romaan on jutustava proosa suurvorm, iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks zanriks kujunes see 19.20. sajandil. Romaane liigitatakse ainestiku järgi (ulmeromaan, krimka) kujutamisviisi järgi (arenguromaan, psühholoogiline romaan), mahu järgi (lühiromaan, epopöa) ning vormi järgi (värssromaan, kiriromaan)
keerus alla orgu konksvingerdab, nenda et testamendi tegemise mõte ep ole kellestki väga kaugel." (F. Tuglas.) arhetüüpne süzee algse süzee teisend, edasiarendus. Näiteks Johann Wolfgang Goethe (17491832) romaan "Noore Wertheri kannatused" (1774) ning Ulrich Plenzdorfi (1934) "Noore W. uued kannatused". arhetüüpne tegelane algse tegelastüübi teisend. Näiteks Johann Wolfgang Goethe (17491832) Werther romaanist "Noore Wertheri kannatused" ning Ulrich Plenzdorfi (1934) Edgar Wibeau teosest "Noore W. uued kannatused". Ariadne kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes andis Ateena prints Theseusele lõngakera, mille abil prints leidis pärast koletis Minotauruse tapmist labürindist tee välja. armastusromaan romaan, mis põhineb armastusloo kujutamisel. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Ma armastasin sakslast". Vt ka romaan. arvustaja vt retsensent.
(2) Loe täpsustuseks veel Kross, J. lk 23-31 (3) Loe lisaks Kross, J. lk 84 6 Seda võimalust kasutas, lausa taotles aga Eduard Vilde, kelle esialgne ja peamine huvi oli koondunud Mahtra sõjaga seotud sündmuste ümber. ,,Mahtra sõja" eeltööde ajal tutvus Vilde mitmesuguste teda huvitavate ajalooliste materjalidega, ajalooliste küsimustega. Nii ka esialgselt kavatsetud ühest romaanist sai tegelikult hoopis triloogia, mille pealkirjad sai eelpool juba ära toodud. Triloogiale ei tõuganud siiski mitte ainult erineva huvitava materjali rohkus, vaid ka see moment, et ,, Mahtra sõda" osutus ootamatult populaarseks rahva hulgas. See panigi Vilde peatselt uut teost kirjutama, romaani ,, Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ette valmistama. Teadaolevatel andmetel olevat romaani idee ja põhiline sisu juba 1902, aasta sügisel valmis olnud. Romaan ilmus jälle ,,Teataja" joonealusena
Victor Hugo(1802-1885) -kõige tuntum Prantsuse romantismi esindaja, alustas oma kirjandusteid romantilise luuletajana -isa oli Napoleoni armee ohvitser ja ka pojast sai rojalist(kuningavõimu pooldaja) -13.aastaselt kirjutas ta juba värsse -eitab antiikirjanduse eeskuju -tema arvater oli oluline hea ja kurja, kauni ja inetu, koomilise ja traagilise ühendamine kirjandusteoses ,,Jumalaema kirik Pariisis" -jumalaema kirik on ajalooline romaan, mis elustab Pariisi 15.saj elu ja kombeid -arvukas tegelaskond hõlmab kõiki ühiskonnakihte(kerjustest kuni kuningani) -palju erakordseid karaktereid ja neid siduvaks tegelaseks on mustlasneiu Esmeralda, kes kütkestab mitmeid meestegelasi -teiseks oluliseks tegelaseks on Quasimodo(Jumalaema kiriku kellamees) AJALOOLINE ROMAAN -romantiline armastus mineviku ja erandlike kangelaste vastu -inimesed on alati armastanud jutustada ja kuulata põnevaid lugusid, olgu need siis väljamõeldis või tõelised
saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide · 1)Mida uut tõi kirjandusse Boccacio? · 2)Kas ja kui oluline on kujutatava tõepärasus kirjanduses? · 3)Dekameroni on kujutatud kui ka inimlikuks komöödiaks, mida see võiks tähendada? · 4)Milles seisneb Boccacio humanism? Kurtuaasne kirj Romaan Teemad - sõjaretked Kangelasteod au ja kuulsus Ümarlauaromaanid Saadi ainestiku kuningas Arturist Püha Graal Püha õhtu söömaaeg Tänapäev-muinasjutud Kauplemine ja käsitöö Rahvas, kes olid vaesed said ka rikkamaks. Rüütlikirjandus hakkas ära kaduma, tuli linnakirjandus. See väljendas kaupmeeste huve (3.seisus muutus tähtsamaks). Linnakirjandust iseloomustab mõistlikkus, arukus, argielu kujutamine, satiir (protest seisuste ebavõrdsuste vastu). Fablioo rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus
"Othello" ,"Kuningas Lear", Tema kuulsaimaks näidendiks on peetud "Hamletit". Klassitsistlik tragöödia Klassitsistlikule tragöödiale olid kardinal Richelieu ja Prantsuse Akadeemia poolt kehtestatud eriti ranged reeglid, sest tegemist oli n-ö "kõrge zanriga". Tragöödia pidi olema: värsivormis; 5-vaatuseline; värsivormiks aleksandriin; ei olnud lubatud madalad seigad, füüsiline vägivald, labased väljendid; tegelased pidid olema kõrgest soost; tegevusaeg pidi mahtuma ühe ööpäeva sisse; tegevuskohta ei tohtinud muuta; keelatud olid kõrvaltegelased ja kõrvalliinid; keelatud oli kõik eba- ja üleloomulik. (Pierre Corneille ; Jean Racine) Klassitsistlik komöödia Komöödia pidi olema 5-vaatuseline ja värsivormis; meelelahutuslik ja pidi olema seotud õpetlikkusega, suur osa oli moraalitaotlusel; pidi aitama kaasa ühiskonna kommete paranemisele. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse
annaabi.ee 
