Klassitsistlik kujutav kunst · Klassitsistlik skulptuur o Detailidest hoiduti o Üldistamine ja idealiseerimine o Alastifiguurid · Tuntumad skulptorid o Antonio CANOVA - itaallane Varaklassitsism Rokokoolik pehmus Matkib antiikkujusid "PAOLINA BORGHESE VEENUSENA" "KOLM GRAATSIAT" o Jean-Antoine HOUDON - prantslane ISTUVA VOLTAIRE'I KUJU Ka teised valgustajad USA esimesed riigijuhid o Bertel THORVALDSEN - taanlane Kõrgklassitsismi kuulsaim ja kõige tüüpilisem "KARJAPOISS" marmor Teinud ka religioosset skulptuuri
üksikasjades. Klassitsismi ajastus kasvas Palladio mõju. Klassitsismi toodi üle palju sambaid, oli huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Märksõnadeks võiksid olla lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Vene arhitektid: 1. de la Mothe-Kunstide akadeemia hoone, Gostinõi Dvor 2. Rinaldi-Marmorpalee Neeva kaldal Levisid ka ilma praktilise ülesandeta ehitised: triumfikaared, võidusambad ja auväravad. Sisekujundus Sisekujunduses asendus rokokoolik kergus rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima. Armastati kasutada hammaslõiget, meandrit, helmisnööri, munavööti ja trofeekimpe. Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Klassitsistlikus interjöris armastati kuldornamente valgel, tumepunasel ja tumesinisel seinal. Hakati kasutama paberist tapeeti. Skulptuurid Klassitsistlikus skulptuuris kasutati kõige enam marmorit. Skulptuurides kasutati süzeezid
· Fantaasia ja tõelisuse vaheline mäng tema loomingus · ,,Tants" FRANCOIS BOUCHER: · Maalid on dekoratiivsed · Süzeed on allegoorilised · Teoste süzeed erinevad lahendusviisilt Poussinist ja Rubensist: jõulise ilu asemel lodevas poosis naised, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod või väikesed Erosed · Koloriit mahe, sageli lääge · ,,Diana ja Endymion" JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN: · Rokokoolik realist · Piltide aine keskkihi igapäevasest elust · Kujutab tunnustavalt, imetlevalt lihtsate inimeste töökust, ausust, perekonnaõnne · Natüürmort · Suudab üksikasjadesse laskumata anda edasi iga eseme materjali ja iseloomu, muuta lihtsad asjad ja inimesed oluliseks · ,,Tüdruk sulgpalliga"
· Maalid on ühtaegu nii fantaasiaküllased kui ka tõetruud FRANCOIS BOUCHER · Madame Pompadouri soosik ja Kunstiakadeemia direktor · Maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohandatud rokokoointerjöörile · Süzees allegoorilised · Poosid juhuslikud ja lodevad · Tihti kujutab õhus lendamas putosid või väikeseid Erosi · Tööd- Venuse sünd, päikesetõus J.B SIMEON · Rokokoolik realist · Piltide aineks keskkihtide igapäevane elu · Imetleb lihtsate inimeste töökust, ausust ja perekonnaõnne · Maalib värskelt ja huvitavalt esemelisi natüürmorte (Seebimullipuhuja) · Ei maali väga detailselt, kuid annab edasi oskuslikult iga eseme materjali · Kasutab oskuslikult valgust · Maalid on tagasihoidlikud ja vaoshoitud Veduudimaalijad · maalijad, kes kujutavad oma kodulinna vaateid( nn veduute)
· Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. · Klassitsistlikule arhidektuurile on omased lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. · Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini ehitusarhidektuuri tellijatele. · Armastati siiski ka ümarkaari ja kuppelehitisi. · Kasvas lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Sisekujundus : · Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. · Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. · Ornamentika muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. · Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. · Varaklassitsismi päevil armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. · Kasutati ka valget stukist nn. Trofeekimpu. · Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumistiil.
Lihtsus, rangus, reeglipärasus 10) Kes olid 2 kuulsaimat vene arhitekti ja mille nad on kavandanud? Antonio Rinaldi kavandas Marmorpalee Neeva kaldapealsel Carlo Rossi kavandas Peastaabi kaarhoone, Mihhailovskoje palee (praegune Vene Muuseum), Aleksandra teatri ansambli 11) Millised ehitised veel klassitsismis levisid peale paleede? Võidusambad, auväravad, triumfikaared 12) Millised muutused toimusid sisekujunduses? Millised motiive armastati? Rokokoolik kergus asendus varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus. Levinud motiivideks olid hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. 13) Milliseks muutus klassitsismi ajal mööbel võrreldes rokokooliku mööbliga? Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. 14) Milliseid värve armastati klassitsistlikus interjööris?
antiikarhitektuuri reegleid · Kolossaalorder (üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikus(antiiktempli otsafassaadi meenutav väljaehitis) - antiigi ja Palladio mõjul · Klassitsistlikule arhitektuurile on omased lihtsus, rangus, suurejoonelisus · Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada pidulikke ansambleid · Armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu Sisearhitektuuris: · Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid rangema, tagasihoidlikuma kujundusega · Motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt · Ornamentika, milles rokokooajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. · Varaklassitsismis armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. Sageli kasutati valgest
Peamiselt sisekujunduses, kostüümis ja maalikunstis. 8.Missuguseid teemasid eelistas rokokooskulptuur? Kergesisulisi, niiöelda ajaviiteteemasid. 9.Iseloomusta rokokoo maalisuuna rajaja Antoine Watteau töid? Watteau maalis küll kauneid stseene, kuid nende maalide meeleolu oli melanhoolne, kuna haige ja üksikuna elades ei saandu ta elada täisverelist elu ning see kandus edasi ta maalidesse. Ta maalidel on sees alati mingi armastuse ja õnne igatsus. Watteau maale iseloomustab veel rokokoolik elegants, prantsuspärane vaimukus ja maitsepeenus. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Millisesse sajandisse langeb tema looming? Viimane nimekas rokokoomeister, tema looming langeb XVIII sajandi teise poolde. 11.Missugust ajastut matkis kõrgklassitsism? Antiikajastut 12.Milline kultuurialane sündmus ajendas kunstnikke ja arhidekte matkima antiiki? Pompei ja Herculaneumi väljakaevamised 13.Millised ühiskondlikud muutused Prantsusmaal tingisid rokokoo asendamise klassitsisimiga?
Lihtsus, rangus, reeglipärasus 9. Kes olid kaks kuulsaimat vene arhitekti ja mille nad on kavandanud? De la Mothe, kes kavandas Kunstide Akadeemia hoone; Rinaldi, teoseks on Marmorpalee Neeva kaldapealsel 10. Millised ehitised veel klassitsismis levisid peale paleede? Triumfikaared, võidusambad, auväravad 11. Millised muutused toimusid sisekujunduses? Milliseid motiive armastati? Sisearhitektuuris asendus rokokoolik kergus juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivideks olid hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt. 12. Milliseks muutus klassitsismi ajal mööbel võrreldes rokokooliku mööbliga? Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. 13. Milliseid värve armastati klassitsistlikus interjööris?
Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Moes oli kõik hiinapärane. Skulptuur Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Kuulus skulptor oli EDME BOUCHARDON (1698-1762), tema töödes oli rokokoolik voolav painduvus ja graatsia mis ühinesid tärkava klassitsismi selgusega (nt. ,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb"). Maalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid
lendlevad tiivulised putod või väikesed Erosed (armastusjumalanna saatjad kreeka mütoloogias). o Maalikunsti peamisteks toonideks olid õrnroosa ja helesinine. o ,,Diana ja Endymon" maal kujutab lembestseeni antiikmütoloogiast. o ,,Madame Pompadouri portree" o ,,Puhkav tüdruk" JEAN BAPTISTE SIMÉON CHARDIN [za(n) ba'tist sar'dä(n)] o Rokokoolik realist. o Tema maalidel näeme motiive igapäevaelust. o ,,Tüdruk sulgpalliga" o ,,Brioss" o ,,Kaardimajake" o ,,Õpetajanna" Kunst Saksamaal Saksamaal levis rokokoo, segunedes saksa hilisbarokiga nõnda, et barokk domineerib välis-, rokokoo aga sisekujunduses. Amalienburgi loss Baieri pealinnas Münchenis
Münchenis. ● Skulptuuris baroki jõulised vormid pehmenevad, muutuvad õrnemaks ja ümaramaks. Väga levinud on portselanist pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiguga. ● PRANTSUSE plastikas on 18. sajand suur õitseaeg – Itaalia mõjud kaovad täielikult. Seda perioodi saab nimetada pigem rokokoo-klassitsistlikuks. Suurepärased näited on eelkõige portree- ja monumentaalplastika alal. ● Kuulus skulptor oli EDME BOUCHARDON (1698-1762), kelle töödes rokokoolik voolav painduvus ja graatsia ühinevad tärkava klassitsismi selgusega (nt. „Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb“). ● MAALIKUNST ● ANTOINE WATTEAU (1684-1721) ● 18. sajandi kuulsaim maalikunstnik, kelle loomingus on rokokoo elutunne, habras kergus ja sillerdav elurõõm leidnud kõige puhtama ja suursugusema väljenduse. ● Varasemad tööd on väikeseformaadilised žanripildid, alates aastast 1710 pühendab ta end
o Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate suurriikide valitsejate maitsele. o Tegelikult ei olnud kunagi lakanud rooma ja renessanssiarhitektuuri mõju ning koos sellega armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Sisearhitektuur o Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. o Seinapaneelide kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. o Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. o Ornamentika, milles rokokoo ajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne.
Sügavmõttelisust ja tõsimeelsust põlati, hoopis hinnati pealiskaudsust Huvi ei pakkunud ettevõtmised mis nõudsid füüsilist või vaimset pingutust. Rokokoole on iseloomulik: Kunst pidi rõhutama elumõnusid Olema meelelahutaja Aidata unustada muresid Sel ajal levis Euroopas hiinakunst, nii saab rääkida hiinastamisest Kirjelda rokokoo arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti Välisarhitektuuris jäi püsima barokk Rokokoolik siseruum nägi välja Loobuti välisarhitektuuri detailidest siseruumis Seinu hakati hoopis katma paneelidega või peeglitega mille raamistuses hargnesid lilledest, okstest kaunistused Värvidest eelistati heledaid tooneja hõbedat See kõik pidi mõjuma väga võluvalt intiimselt Skulptuuridest oli moes pisiplastika (eriti portselanist), mis oli koketeeriva maiguga. ...maalikunst
Eriti kehtib see kõrgklassitsismi kohta. Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate suurriikide valitsejate maitsele. Tegelikult ei olnud kunagi lakanud rooma ja renessanssarhitektuuri mõju ning koos sellega armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Sisearhitektuuris asendusid rokokoolik kergus ja asümmeetria juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapaneelide kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Ornamentika, milles rokokoo ajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõike, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi päevil armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive
Tekkisid lossid, mille fasaadid hakkasid meenutama templit. Ehitised olid sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud (vastupidiselt baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele). Omasteks joonteks said lihtsus, rangus ja reeglipärasus. Klassitsistliku kuppelehitiste kuulsaimaks näiteks on Pantheon ja Iisaku kirik. Leivisid ka arhitektuurilised monumendid, ilma praktilise funktsioonita ehitised (triumfikaared, võidusambad, auväravad). Muutused leidsid aset ka sisearhitektuuris, kus rokokoolik kergus asendus rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Muutused leidsid aset dekoratsioonis: kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivideks said hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt. Klassitsistlikus stiilis on paljud mõisahooned. Sargvere mõis loodi eraldiseisva üksusena aastal 1772. Mõisa kahekorruseline barokne peahoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel. Tegemist on ilusaima ja väljapeetumava barokse mõisahoonega Eestimaa pinnal
Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandiooseks ansambliks. Ümberehituse peameistriks oli arhitekt Jules-Hardouin- Mansard(1646-1708). Tema kavandas 72 m. pikkuse pildigalerii Versailles' lossis. Maalide autor oli Charles Le Brun. Lossis pidi saama elada 1500 inimest, oli ooperisaal ja väike kirik. William Hogart inglise barokk, maalikunstnik. "Moodne abielu" 12. ptk Rokokoo 18. saj. Prantsusmaa. Umb. 1720-1770. Rokokoolik sisekujundus 18. saj. stiilis ehitatud hoonete interjööridest kaob raskepärasus ja rangus. Seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannood. Raamiga piiratud pind e. seinatahveldis. Õrnades toonides maalingud, arvukalt peegleid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Gobelään pildiga pind. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti
Armastati hiina nipsasjakesi. Skulptuuris muutusid vormis pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. Kuulus oli Edme Bouchardon. Eriti levib portselanist pisiplastika. Maalikunstis tekkis juurde värve, uudsust ja spontaansust. Need omadused ilmuvad Watteau loomingus, kes loob terviku õhust, valgusest ja ilusates riietes inimestest. Armastas pastelseid toone ja elurõõmu, mis on segunenud kurbusega. Kõige tüüpilisem esindaja oli Boucher, kes kohandas teoseid interjöörile. Chardin oli rokokoolik realist, kujutas keskkihti. Inglise kunst 17.-18. Sajandil. Inglise arhitektuur 17. Sajandi esimesel poolel - Inglise õukonna maitse pooldas barokilikku klassitsismi, kuid veel rohkem isegi itaalia kõrgrenessaansi, mille maaletoojaks oli JONES. Kujutavat kunsti telliti Mandri-Euroopa barokkstiili viljelevatelt kunstnikelt. Kuulsaimaid neist olid DYCK ja RUBENS. Paraku kunsti tellimine lõpetati protestantide poolt juhitud revolutsiooniga.
E Hiltunen – Sibeliuse monument TAANI Hilisrensessanss Hollandi stiilis lossid Kronborg - Hamlet Frederiksborg Barokk & rokokoo Arhitektuuris baroklik klassitsism N.M Eigved- Amalienborg väljak Kopenhaagenis J.F. Saly- Frederik V ratsamonument (1772) Amalienborgis Maalikunst Carl Gustaf Pilo- Taani kuninga õuekunstnik 1742-1772, portreedes rokokoolik koloriit N.A. Abildgaard- rahvusliku maalikunsti rajaja, klassitsistlik Jens Juel- portreed, maastkud, olustikumaalid Skageni maalijad Skageni maalijateks nimetati Skandinaavia kunstnike rühmitust, kes alates 1870. aastatest kuni sajandivahetuseni käis suviti koos Skagenis, mis paikneb Taanis Jüüti poolsaare põhjatipus. Skageni kunstnike rühmitusse kuulusid Rootsi maalikunstnikud Oscar Björck ja Johan
Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsism valitses Euroopas u. 70 aastat. Klassitsism jagatakse: 1.Varaklassitsism ca 1770-1800 2.Kõrgklassitsism ca 1800-1830 Prantsuse klassitsism: 1.Louis XVI stiil 1760-1790 2.Direktooriumi stiil 1790-1800 3.Ampiirstiil (pr. K. empire- keisririik) 1800-1820 Varaklassitsism Klassitsismi esimest perioodi (u. 1760-1800) nimetatakse varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks). Sellel ajajärgul on tugev rokokoolik taust ja mõnikord seda kutsutaksegi rokokoo-klassitsismiks. Antiigi jäljendamine oli täielikult valitsev arhitektuuris, vähem skulptuuris ja maalikunstis. Kõrgklassitsism Klassitsismi hilisemat perioodi (u. 1800-1830, kitsamalt 1804-1815) nimetatakse kõrgklassitsismiks (Prantsusmaal ampiirstiiliks). Prantslaste kasutatav nimetus iseloomustab hästi selle stiili poliitilist tausta. Tähendab ju 'empire' impeeriumit, keisririiki. 1799.a. haaras
oli karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia. Mööbel paljude nikerdustega, istmed muutusid laiemaks ja madalamaks, et mahutada suurte kleitidega naisi istuma, toolijalad kaardus, nikerdustega. Moodi tulid tumbad. Hiinastumise puhul lisati maalidele hiinapäraseid detaile, luksuslikud ja eksootilised materjalid lisati sisekujundusse, kasutati hiina siidi katmaks buduaaride seinu ning armastati portselannõusid. Rokokoolik skulptuur- Portselan, mida kujutati? Kes olid lamburid? Skulptuuris baroki jõulised vormid pehmenevad, muutuvad õrnemaks ja ümaramaks. Väga levinud on portselanist pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiguga. (Lamburiteema, hiinateemalised vaasid jne) Rokokoomaal Antoine Watteau tähtsus ,,Ärasõit Kythera saarele" Mida
Hilisrenessanss (16.sajandi lõpp 17.sajand) Rajati mitmeid hollandi stiilis losse NT. Kronoborgi loss, Fredriksborgi loss Barokk ja rokokoo (17.-18.sajand) Arhitektuuris baroklik klassitsism N.M.Eigtved 8-kandiline amalienborgi väljak Kopenhagenis, mida ümbritseb 4 sarnast lossi. Skulptuur J.F.Saly (prantsusmaa) Frederik V ratsamonument (1768) Maalikunst K.G.Pilo (rootsi) 1742-1772 Taani kuninga õuekunstnik, portreedes rokokoolik koloriit. ,,Kuninganna Louise portree" N.A.Abildgaard rahvusliku maalikunsti rajaja, klassitsistlik laad. J.Juel portreed, maastikud, olustikumaal. Klassitsism Skulptuur : B.Thorvaldsen külm, kõle Eeskujuks saksa ja skandinaavia skulptorid. Paavst Pius VII hauamonument Rooma Peetri kirikus Arhitektuur M.Nyrop, eklektiline Kopenhageni raekoda. Maalikunst C.W.Eckersberg Davidi õpilane. V.Marstrand teatraalne, efektitseja.
on hiiglaslik Peastaabi kaarhoone, Mihhailovskoje palee (praegune Vene Muuseum), Aleksandra teatri ansambel ja palju muud. Klassitsismis levisid ka arhitektuurilised monumendid, ilma praktilise ülesandeta ehitised, nagu triumfikaared, võidusambad ja auväravad. Prantsusmaal on Tähe Võidukaar Pariisis, Saksamaal Brandenburgi väravad Berliinis, Venemaal Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis. SISEKUJUNDUS Sisearhitektuuris asendus rokokoolik kergus juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujutada sümmeetriliselt. Rokokoo ajal domineerinud taimemotiivid muutusid sõltuvaks rooma ja kreeka eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi ajal armastati rippuva rätiku või vaniku motiive
teostus lubab arvata Ohtus tegutsenud heatasemelist plekkseppa, ehkki veesülitite juurde kuuluv sepis (kronsteinid) on võrreldes teiste samalaadsete näidetega suhteliselt saamatu. Erilist tähelepanu väärib mõisahoone välisuks see on üks meisterlikumaid tislentöö näiteid tolleaegses mõisaarhitektuuris. Uks on kahe poolega, valgmikuga, alumine tahvel on voluutjalt laienev. Ülaosa kaunistab reljeefne rokokoodekoor selle teostus on meisterlik. Kahjuks on kaduma läinud rokokoolik koputi ja sarvenupp. Hoone teised fassaadid on mõnevõrra lihtsamad. Maja otsakülgede osas on tähelepandav, et profileeritud krohvkarniis kulgeb ainult kelbaaluse räästa all, kuna mõlemad viiluküljed on piiratud vaid laudäärisega. Tagafassaadi keskel on paiknenud palkon rõduga teisel korrusel. Hoone sümmeetriline välislahendus leiab võrdväärse peegelduse siseplaneeringus. Alakorrus on enamalt jaolt võlvitud, esindussalongid paiknevad teisel korrusel. Enamus
Tähtis eeskuju oli protestantlik Holland. 17. Saj teine pool said kuningad absoluutse võimu. Siis hakati mõtlema kuningavõimu ülistamisele ja hakati paraadlikke losse ehitama. Peamiseks mõjutajaks lossiarhitektuuris oli prantsusmaa arhitektuur. Tuntumaid kunstnikke on Nicodemus Tessin. Ta ehitas Drottningholmi suvelossi ja eeskujuks oli Versailles loss. Tema pojale usaldati uue kuningalossi ehitamine Stockholmis, sest eelmine oli maha põlenud. Loss valmis 1754. Stiililt oli rokokoolik klassitsism. Siseruumid olid rokokoo stiilis. Kujutavas kunstis oli pidurdavaks efektiks põhjasõda kuid 18 sai keskpaigas algas õitsenguperiood. Paljud kunstnikud said rahvusvahelist tunnustust. Üks selline oli Alexander Roslin. Ta oli kuulus portreemaalija ja tegi paraadportreesid. Seal töötas ka palju välismaa kunstnikke. 17-18. sajand Venemaal 17.saj lõpul jõuavad barokkstiili mõjud ka venemaale, kuid see piirdub vaid paari Moskva kirikuga. Enne seda oli venemaa täiesti suletud
absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism: 1. u. 1760-1800- varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks). Sellel ajajärgul on tugev rokokoolik taust ja mõnikord seda kutsutaksegi rokokoo-klassitsismiks. 2. u. 1800-1830- kõrgklassitsismiks (Prantsusmaal ampiirstiiliks). Tähendab ju 'empire' impeeriumit, keisririiki. 1799.a. haaras Napoleon võimu riigis enda kätte ja 1804 sai ta Prantsusmaa keisriks (Napoleon kroonib oma abikaasa Josephine'i, detail). Lisaks muule tegevusele suunas imperaator ka riigi kunstielu. Kunstnikud said Napoleonilt nii näpunäiteid kui ka otseselt tellimusi
hilisrenessanss (16.saj lõpp – 17.saj) • rajati mitmeid hollandi stiilis losse • nt kronoborgi loss • frederiksborgi loss -prantsuse aed (sümmeetria) barokk ja rokokoo (17.saj-18 saj.) • arhitektuuris baroklik klassitsismi • N.M. Eigtved -8-kandiline Amalienborgi väljak Kopenhaagenis, mida ümbritses .... skulptuur • j.f. Saly frederik V ratasmonument... maalikunst • k.g. Pilo (rootslane) 1742-1772 taani õuekunstnik portreedes rokokoolik koloriit nt. Kuninganna Louise portree • n.a. Ablidgaard rahvuslik maalikunsti rajaja, klassitsistlik laad(detalili vaba taust) • j.juel-portreed, maastikud, olustikumaal klassitsism • skultruur: B. Thorvaldsen-külm, kõle • eeskujuks saksa ja skandinaavia skulptoritele • paavst Pius VII hauamonument Rooma Peetri kirikus • arhitektuur : M Nyrop, eklektiline kopenhaageni raekoda maalikunst • C.w. Eckersberg, Davidi õpilane
kaunistusmotiiv 13. peatükk Rokokoo maalikunst Prantsusmaal · pastelsed värvid · maaliti salapäraseid maastikke · maaliti aadlikke karjaste riietes · armastati maalida meelelahutust - koosviibimised, tõsisemaid teemasid välditi Jean-Antoine Watteau 1848-1721 · armastas maalida teatri teemasid ja kõrgseltskonna elu · oma maalidel püüdis välja tuua kurbust ja armastust ja armastuse järele igatsevat õnne · tema maale iseloomustab rokokoolik elegants, prantsuspärane vaimukus ja maitsepeenus · "Tants" tagataustal kiviehitis · "Pierrot" elu on kui seiklus · "Seik Khytera saarele" Francois Boucher 1703-1770 · "M. de Pompadour" Louis XV esimene armuke. · kuninga esimene kunstnik · taotles väliseid efekte - pealiskaudsed maalid · vananedes ei kasutanud modelle vaid maalis poolpaljaid akte peast · "Puhkav tüdruk" · "Tualett" 14 peatükk Rokokoo maalikunst
ilusti ja selgete piirjoontega. Näha on kunstniku tehnilisi oskusi, mille ta on maalile andnud. Maalil olev meeleolu paistab olevat kurvameelne. Tüdruku näoilme ei ole rõõmus. Klassitsistlik arhitektuur ja kujutav kunst (§ 27-28) 1) Milliseid ehitisi võtsid klassitsismiajastu arhitektid eeskujuks? Klassitsismiajastu arhitektid võtsid eeskujuks kreeka templeid. 2) Iseloomusta klassitsistlikku sisekujundust! Sisearhitektruuris asendus rokokoolik kergus juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujutada sümmeetriliselt. Rokokoo ajal domineerinud taimemotiivid muutusid sõltuvaks rooma ja kreeka eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi ajal armastati rippuva rätiku või vaniku motiive
taimornamenti, rokai, chinoiserie ja mereteemalisi motiive. Mööblikunstis tulid kasutusele uut tüüpi istmed, nt. polsterdatud selja- ja käetugedega bergere, kaheosaline polsterdatud toolist ja pingist koosnev diivan duchesse, sirge esikülje ja lahtiste istmepatjadega lai diivan markiis. Värvidest eelistati pastelseid toone ja valget. Chippendale’i stiil. Inglise mööblikunstnik Thomas Chippendale'i (1718-79) järgi nimetatud rokokoolik 18. saj. II poole mööblistiil. Iseloomulik chinoiserie motiivide kasutamine. Stiilist on kõige tuntumad cabriole-jalgade ja ažuursete seljatugedega toolid, materjalidest eelistati mahagoni. C. koostas mööblinäidiste raamatu "The Gentelman and Cabinet-Maker's Director" (1754). KLASSITSISM 18. sajandi viimastel kümnenditel sai Euroopas valdavaks kunsti- ja arhitektuuristiiliks klassitsism, mis jõudis ka Ameerikasse ja kestis u 19. sajandi 30ndate aastateni
lahendusviis teistsugune kui nt Poussin'il või Rubensil. Jõulise ilu asemel näeme lodevas poosis naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid, õhus lendavad tiivulised putod või väikesed Erosed. Paljud rokokoo kunstnikud olid tõelised tehnilised virtuoosid. Enamik neist aga loobus elu vaatlusest, niipea kui oli omandatud teatud vilumus ning hakati maalima mälu järgi. Koloriit muutus mahedaks, sageli läägeks. Inglise kunstnik Gainsborough oli vahetu, spontaanne ja rokokoolik. Ta maalis peamiselt provintsiaadlikke ja keskklassi esindajaid. Maalidel näeme rahulikke inimesi istumas, seismas või jalutamas, tihti maastiku või pargi taustal. Täies pikkuses figuurid on pisut puised, kuid väga elegantsed. Õrna õhulise pintslitöö ja varjundirohke koloriidiga on loodud lüüriline, pisut unistuslik meeleolu. 17. Klassitsism. David, Ingres Saja aasta pikkune ajajärk 1750-1850 oli suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus.
Ar mastatakse igasuguseid nipsasjakesi. Maalikunst Ro ko koostiil maalikunstis ei väljendu mitte niivõrd vor mi kaudu, kui maali m e ele olus, sisus. Tee mad on ena masti kerge m e elsed hästiriietatud, rõõ msad neiud ja noor mehed jalutamas, vestle mas, kurame eri mas, pidutse mas jne. Antoine Watteau. Flaamlane, kes elas Prantsus maal. Pari m rokokootunde väljendaja. Maalis kauneid ini mesi pidutse mas kauni maastiku foonil. François Boucher. Maalide m e eleolu väga rokokoolik , kunstiliselt aga mitte nii hästi õnnestunud. ABSTRAKTSIONISM Abstraktne tähendab ladina keeles mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne. Abstraktsionism on m o odsa kunsti suund, mille puhul kunstnik teose loo misel ei lähtu reaalsetest objektidest, ei järgi loodust e ga ese m eid, see ga töös pole ühtki äratuntavat eset või figuuri. Abstraktsionis m ei tekkinud tühjale kohale, tema e elkäijaks on kubis m, futurism, dadais m, kus ka enam ei jäljendatud loodust.
sajandi lõpul. Sellest annavad tunnistust A. Schlüteri ( 1634-1717 ) loodud mitmed fassaadid Berliini lossile. Schülteri peamiseks innustajaks on olnud Rooma barokkarhitektuur, millele ta on andnud monumentaalse , pisut raskepärase vormi. 18. sajandil kujunes Berliini juhtivaks arhitektiks W. von Knobelsdorff ( 1699-1753 ), keda on juhtinud põhiliselt Prantsusmaalt saadud impulsid - lihtsa, klassitsistliku põhikoega välisarhitektuurile vastandub elegantne rokokoolik sisekujundus. Knobelsdorffi projekteeritud Sanssouci loss ( 1745-47 ) Potsdamis Berliini külje all on Saksa 18. sajandi lossiehituse suurepärane näide. Pikaks venitatud ühekordne lossikorpus on tema ees asuvate terrassidega arhitektooniliselt hästi seotud, nii et suhteliselt madal fassaad avaneb järkjärgult treppe mööda üles astudes. Fassaaditagasihoidliku liigenduse peamiseks elemendiks on paljudeks väikesteks ruutudeks jaotatud ülalt kaarjad aknad
siis aiakunstis saab 17.-18. sajandil olulisimaks maaks Prantsusmaa, kes peegeldab omakorda Itaaliast tulnud ja prantsusepäraseks muutunud kujundust tagasi Itaaliasse. Nii on 18. saj Itaalia aiad mõjutatud prantsuse ideedest, mida aitasid levitada prantsuse oma ala spetsialistid (aednikud ja hüdraulikainsenerid), keda Itaaliasse tööle kutsuti. Hoolimata prantsuse aiakunsti mõjust 18. saj toonitatakse siiski, et villa suhe kõrvalhoonete ja aiaga oli enamasti itaaliapärane ja iseloomult rokokoolik. 18. saj Itaalia barokkaedade mitmekesisuses tuleb silmas pidada ka hoonete eesmärki, mille juurde nad olid kujundatud, omaniku majanduslikku ja sotsiaalset staatust, samuti kasutatava maaala suurust. Viimane oli mõnel juhul määrava tähtsusega: ei olnud ju Veneetsias võimalik luua selliseid aedu kui põhimaal. Barokkaedade kujundamisel kujuneb oluliseks teatraalsete perspektiivide loomine, samas ka võimalikult mitmekesiste vaadete ja vaatepunktide paljususe
annaabi.ee 
