Klassitsism - Skulptuur - Klassitsismi kõige ilmekamaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine - Skulptuuris jäljendati kreeka kunsti - Materjaliks eelistatakse marmorit - Süzeed on antiikkunsti mütoloogiast võetud - Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. - Detailidest hoiduti, mistõttu kujud tunduvad idealiseerituna - Ka dramaatilistes stseenides püüdis iga hinna eest jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks - Antonio Canova - Itaallane, töötas mõnda aega ka roomas - Varaklassitsismi tuntuim skulptor, kelle töödes võib veel näha rokokoolikku pehmust, sarmikust ja meelelist värskust. - Tema populaarseim teos on ,,Kolm graatsiat" - Bertel Thorvaldsen(1768 1844) - Taanlane, kõrgklassitsismi kuulsaim esindaja - Viis kõige järjekindlamalt ellu klassitsimi põhimõtteid - Töötas peamiselt Roomas ja sai paljude Euroopa skulptorite eeskujuks
KLASSITSISM (classicus parim, esmaklassiline) kunstistiil, mis ammutas eeskujusid antiikajast ja idealiseeris selle tasakaalu Perioodid: 1760-90 varaklassitsism (Louis XVI stiil) 1790-1800 direktooriumistiil 1800-20 ampiirstiil (ranged suuremõõtmelised egiptuse ja rooma mõjudega vormid) ...-1800 varaklassitsism 1800-... kõrgklassitsism restauratsioonistiil - 19.saj. Pr - kohmakam ampiir kodanlikus maitses PRANTSUSMAA Dome des Invalides (Invaliidide kuppelkirik) 1670.a. Louis XIV lasi rajada invaliididele kodu "sõjas haavata saanud sõduritele, et nood ei peaks tänaval kerjama." Kuppelkirik oli selle kompleksi teiseks kirikuks. Louis XIV stiilis. Arhitekt J.Hardouin-Mansart. (lõpetas Robert de Cotte). 1679-1706, 107m kõrgusel maapinnast. Kupli all asuvas krüptis on Napoléon Bonaparte`i haud
Klassitsism · sõna ,,klassitsism" tähendab ladina keelest tõlgituna esmaklassiline, parim · 18.saj II poole ja 19.saj I poole kunst. · 18. sajandit on nimetatud valgustusajaks( on mõeldud mõistuse ja tõe valgust · Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, nt Prantsusmaal Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal Periodiseering · Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: · 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. · 2. Kõrgklassitsism - 1800-1830 Arhitektuur · Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi · Klassitsistliku arhitektuuri iseloomulikud jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele.
Klassitsism Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansambli.
asjatundliku publikuga. Selliste kuulajate ees sai end maksma panna vaid originaalne ja ere väljenduslaad. Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt kergeid vormiskeeme ning lihtsat ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida pidi saatma samavõrra lihtne ja selge harmoonia. Muusikas hakkas klassitsistlik stiil välja kujunema 1730. aastate paiku. Ajavahemikku 1720- 60 võib pidada üleminekuajaks, mil tekkisid uued muusikavormid ja žanrid. Klassitsismiajastu muusikas domineerib homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelu üldse. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780- 1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsisimiajastu lõppu. Baroki
plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks. Klassitsistliku maali peamine meister oli prantslane Jacques Louis David (1748-1852). Tema tuntuim teos on ,,Horatiuste vanne". Teine märkimisväärne kunstinik oli Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867), kelle tuntumad maalid on ,,Preili Rivierer" ja ,,Suur odalisk". Skulptuur Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Oma sileda pinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi
KLASSITSISM Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses
tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist on tarbeesemetega,millel on kunstiline tähendus) keraamika (savist esemed), metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. * 20 sajandil - disain, foto, film, video, arvuti, grafiti jne.
Kõik kommentaarid