Rohumaade kasutamine ja silo Loengu konspekt Heinategemine Rohumaade kasutamine Peab olema reeglipärane. Varase arengukiirusega rohustuid tuleb suve jooksul karjatada 5-7 korda. Ära söödud rohu kõrgus ei tohiks olla väiksem aluskõrrelistel 2-3 cm ja pealisk 5-6 cm. Kõige madalamat ärasöömist talub ainult karjamaaraihein. Vaheaeg karjatamisel peab suve esimesel poolel 15-20 päeva ja teisel päeval 25-30 päeva. Keskmise arengi kiirusega karjamaid saab suve jooksul karjatada 4-5 korda. Ja nende vahea alg 20 p ja suve teisel poolel 30 p
Pere lapsed ei läinud pärast üheksandat klassi kaugele kooli ja kolinud siis mingi suvalise kuti juurde, kusjuures kui see kutt ikka hästi ei kõlba siis valitakse uus ja kolitakse edasi. Vanematega suheldakse vaid siis kui raha tahetakse. Tol ajal oli pereplaneering vägagi paigas. Ühes suures talumajas elas kolm põlvkonda kenasti koos. Mida rohkem rahvast seda parem, sest siis sai kiiremini tehtud kõikvõimalikud tööd- majapidamistööd, loomadega seotud tööd laudas, karjamaal heinategemine ja veel palju muudki. Lapsed hakkasid juba väga noorelt kodutöid tegema, sest lisakäsi oli ju alati vaja. Kui tütardest lapsed noorteks neidudeks sirgusid, siis neile otsiti naaberkülast juba peigmees ka välja, loomulikult see kõige töökam. Ühesõnaga sel ajal planeerisid vanemad paljugi enda laste eest juba ära. Kui rääkida sellest, kuidas vanemad enda võsukeste elu ära planeerivad, saame me rääkida, kui sukeldume kaugetesse India maadesse
Siis laulab ta metsiku häälega öö otsa kangelaslugusid, isegi neid mis näivad ammu ununenud olevat; hommikul aga kukub ta jõuetuna narile. Tema seisundi suhtes ükskõiksed kuulajad on rahul, et kuulsind nii tundelises esituses oma isade laulu. 3.1.3. Töö ja füüsilised pingutused Siia kuuluvad juhud, kus inimene tõstab oma organismi vastupidavust suurtele füüsilistele koormustele ning oma liigutuste osavust: loomade jälitamine kanuus, heinategemine, paatide tirimine köitega, suurte raskuste kandmine pika maa taha, pikad rännakud käies või joostes. Mõnel juhul on pööratud tähelepanu asjaolule, et selline füüsiliste koormuste talumise viis ei paistnud tervist kahjustavat. Ka on täheldatud, et kärbseseen kõrvaldab kõik pingutusega kaasnevad füüsilised ja psüühilised ebameeldivused. 13 3.1.4. Nautejuhud
lindude karjamaa jagatakse 15-20 kopliks, ühes koplis karjatatakse linde 1,5-2 päeva. Lindudel on harjumus süüa rohtu väga madalaks. Lindude karjakoplid peaksid olema piiratud 1-1,5 m kõrguste võrktaradega. Linde karjatatakse päevas 9-12 tundi. Ööseks aetakse linnud varjualustesse või lauta. Joogiveetarve on väga suur hanedel. Kanadele ja kalkunitele arvestatakse vett 0,2-0,5 liitrit päevas. Lindude karjatamisperiood kestab 110-120 päeva. 81)Heinategemine Rohumaade kasutamine Peab olema reeglipärane. Varase arengukiirusega rohustuid tuleb suve jooksul karjatada 5-7 korda. Ära söödud rohu kõrgus ei tohiks olla väiksem aluskõrrelistel 2-3 cm ja pealisk 5-6 cm. Kõige madalamat ärasöömist talub ainult karjamaaraihein. Vaheaeg karjatamisel peab suve esimesel poolel 15-20 päeva ja teisel päeval 25-30 päeva. Keskmise arengi kiirusega karjamaid saab suve jooksul karjatada 4-5 korda. Ja nende vahea alg 20 p ja suve teisel poolel 30 p
Kolmas: pärast seda ei või kellegagi kõnelda ega ka tagasi vaadata. Neljas: pärg tuleb ööseks peapadja alla panna. Eesti Rahvaluule Arhiivis on rohkem kui üks teade selle kohta, et unes nähti isikut, kellega hiljem tõepoolest abielluti. Juuli on heinakuu, august lõikuskuu Juulikuu tähtpäevadest on enamus seotud heinategemisega. Kõige olulisem heinateo algustähis oli jaanipäev, kuid mõnel pool alustati heinategu heinamaarjapäeval (2. juuli), mõnel pool aga oli heinategemine sel päeval keelatud. Keelupäevi oli teisigi ja keelu põhjendused samuti erinevad. Siin on mõned kirjapanekud. Peetripäeval (29. juuni) jäetakse heinakuhi tegemata, sest selle kuhja pihta, mis peetripäeval saavat tehtud, löövat pikne tulega. (Karula) Heinamaarjapäeval ei või heina teha, sest siis tuleb kas endale või kariloomadele õnnetust. (Kuusalu) Seitsmevennapäeval (10. juuli) ei tohi heina teha. See hein ei jää paigale, kas põleb, mädaneb või
annaabi.ee 
