TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
............... 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus............................................................ 5 2. jagu Hädaolukorra lahendamise plaani koostamise korraldus................................................. 6 3. jagu Õppused
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju
2010 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja ) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
ohtlikkus Referaat Kert Taimla KEE-17 Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Ettevõtte ohtlikkus 1.1 Miks tuleb kemikaalidele tähelepanu pöörata lk 4 1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine lk 5 2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele lk 6 2.1 Teabeleht lk 6 2.2 Riskianalüüs lk 7 2.3 Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus lk 9 2.4 Ohutusaruanne lk 11 2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan lk 13 3. Kemikaalide käsitlemise nõuded lk 14 3.1 Mis on ohtlik kemikaal? lk 14 3.2 Ohtlike kemikaalide märgistamine lk 14 3.3 Töötajate ohutuse tagamine lk 15 Kokkuvõte lk 16 Kasutatud kirjandus lk 17
selles kontekstis; Major (chemical) accident – hõlmab tõsisemaid õnnetusjuhtumeid kemikaalikäitluses 2. Risk ja oht, mõistete omavaheline seos - • Risk on ebasoodsa sündmuse võimalus... • Oht on ebasoodsa sündmuse võimalikkus... 3. Tõenaosus ja tagajärjed riski komponentidena - Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. RISK = TÕENÄOSUS x TAGAJÄRJED 4. Riskianalüüsi mõiste sisuline ja vormiline käsitlus - Sisuline määratlus - protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. Vormiline määratlus - hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse üleriigilisel ning vajaduse korral regionaalsel ja kohaliku
..................................................................................................... 18 0.3 Kriisi ennetamine............................................................................................... 20 0.4 Ennetamise osaks olev analüüs ......................................................................... 23 0.5 Ennetamise osaks olev ettevalmistus..................................................................29 0.6 Kriisireguleerimisplaani vajadus hädaolukorra lahendamisel............................31 0.7 Kriisireguleerimismeeskond...............................................................................32 0.8 Riskianalüüsis hinnatud suuremad tekkida võivad hädaolukorrad Eestis.........34 0.9 Rahvusvaheline kriisireguleerimine................................................................... 36 2. VALITSUSASUTUSTE DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUSE KRIISIREGULEERIMISE HETKEOLUKORRA ANALÜÜS............................38 2
Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas. Oht on allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju, töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon. RISK ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALUS… OHT ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALIKKUS… 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- SISULINE MÄÄRATLUS Protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. VORMILINE MÄÄRATLUS Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks. 3. Mõjuahel ja selle komponendid
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01
mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), millega määrati, et suurte projektide eelnev KMH ja selle avalikustamine on kohustuslik. Euroopa Liidus tehti KMH kohustuslikuks 1988.a
kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev areng: eesmärk, olemus keskkonnandmete kättesaadavus peab olema kõigile tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku majanduse jätkamine . Rannaniitudel loomade Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi kodanikele tagatud
Ebasoodsa sündmuse võimalikkus. Riskiallikas on tegevus, tingimus, energia või mõjur, mis võib potentsiaalselt põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi/mõjusid. Riski võib vaadelda ohu määra mõõduna (ohutuse-ohu skaalal) 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus- mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg- e. mõju. Hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- kindlate ja välistatud sündmuste puhul riski ei esine. Tõenäosust saab liigitada: 1. Suur- peaaegu kindel, et sündmus juhtub 2. Tõenäoline- võimalus korduvateks sündmusteks 3. Vähetõenäoline- võimalus üksikuteks intsidentideks 4. Ebatõenäoline- toimumine ei ole tõenäoline
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng
Ökoloogia ja keskkonnakaitse: KSH ja KMH (konspekt) · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (Riigi Teataja) - https://www.riigiteataja.ee/akt/12808274 · Keskkonnamõju hindamisest Keskkonnaministeeriumi lehel - http://www.envir.ee/91537 1. Keskkonnaseisundi hinnang Mõiste Keskkonnaseisundi hinnang (edaspidi KSH) ei ole defineeritud üheski seadusandlikus aktis, ega juhendis, samuti nagu ei ole kirjeldatud ka nõudeid ei selle koostajale ega koosseisule. Seega juriidilisest aspektist selline mõiste puudub ning KSH-d ei ole ka kellelgi juriidiliselt õigus nõuda. Keskkonnaseisundi hinnang võib kuuluda ühe osana detailplaneeringu koosseisu
Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. .Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 129 alusel Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul..Seadused ,mis on riskianalüüsi aluseks: Hädaolukorraks valmisoleku seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtumissüsteemi seadus, Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsimetoodika, Kemikaaliseadus, Erioliukorraseadus.Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. TTMA - tugeva toimelised mürkainedMillest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA-ga? TTMA keemilise ja
1. Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Riskianalüüs annab vastuseid: - tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused - füüsiliste objektide planeerimisele - keskkonnakaitsele - kodanikukaitsele - ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile - info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega
Enne lõpphääletust võib teist lugemist katkestada uute muudatusettepanekute tegemiseks. Teist lugemist on võimalik korduvalt katkestada. Enne lõpphääletust võidakse teha ka ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele. Enne kolmandat lugemist töötatakse eelnõuga samuti nagu teise lugemise eel. Oluline erinevus seisneb selles, et kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse võib muudatusettepanekuid teha üksnes fraktsioon või alatine komisjon. Kolmas lugemine toimub analoogselt teise lugemisega. Oluline erinevus seisneb selles, et kolmandal lugemisel tohib eelnõu kohta sõna võtta üksnes fraktsiooni või komisjoni selleks volitatud esindaja. Eelnõu algatajal on õigus võtta eelnõu tagasi Riigikogus menetlemise igal etapil. Sellega saab eelnõu algataja vältida sellise eelnõu vastuvõtmist, millesse tehtud muudatustega ta ei nõustu
Millised on elektrilise ohu allikad (loetle ja kirjelda vähemalt 8 tükki)? Lahtised elektriseadmete osad, elektriõhuliinid, halva isolatsiooniga juhtmed, elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või on topeltisolatsiooniga, ülekoormatud vooluahelad, vigastatud tööriistad ja seadmed, valede kaitsevahendite kasutamine, elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine. Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad. 3. Millised füsioloogilised nähud tekivad elektrilöögi puhul (alates nõrgemast elektrilöögist kuni tugeva sokini) ja millest on need tingitud? Torked ja värinad, nõrgad lihaste kokkutõmbed; põletused(elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades); tahtmatud lihaste kokkutõmbed(voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada), valu; krambid jäsemetel; hingamise
nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. TEGEVUSKAVA on põhimõtteliselt töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine, näidates, kuidas on ettevõttes korraldatud töötervishoiu ja tööohutuse valdkond. Väljavõte TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSEST 2. peatükk Töökeskkond § 3 (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. § 3 (3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8- tunnise tööpäeva (40 tunnise töönädala jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. § 4 (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida
5. Riskiallikad: kütusetsisternid, kütusemahutid, laadimiskoht. 2. BLRT Transiit OÜ 2.1. Aadress: Kopli 103 2.2. Ohu kategooria: B-kategooria suurõnnetuse ohuga. 2.3. Ohualade raadiused(m): Re 1590, Rv 2332, Ro 3180. 2.4. Kemikaalid(max kogus): ammooniumnitraat(1100t). 2.5. Riskiallikad: käitlemiskoht, lossimiskoht. 3. Elme Messer Gaas AS 3.1. Aadress: Kopli 103 3.2. Ohu kategooria: ohtlik ettevõte 3.3. Ohualade raadiused(m): Re -, Rv 200, Ro 500. 3.4. Kemikaalid: propaan, hapnik. 3.5. Riskiallikas: mahuti. 4. AS Tallinna Vesi reoveepuhastusjaam 4.1. Aadress: Paljassaare põik 14 4.2. Ohu kategooria: ohtlik ettevõte 4.3. Ohualade raadiused(m): Re 20, Rv -, Ro 40. 4.4. Kemikaal: metanool, biogaas. 4.5. Riskiallikas: mahuti. 5. Paljassaare Kalatööstuse AS ESVA 5.1. Aadress: Paljasaare tee 30 5.2. Ohu kategooria: ohtlik ettevõte 5.3. Ohualade raadiused(m): Re 91, Rv 273, Ro 1100. 5.4
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne
"Töökeskkonna ohutus ja töötervishoiu käsiraamat" "Riskianalüüs" Sotsiaalsed riskid narkomaania, tööpuudus, AIDS Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon ÜRO; Genf 1993; RT nr.17, 2000, s.107; RT nr.73, 2000, s. 458 9. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT nr.60, 1999, s.616) sotsiaalministeerium 10. Hädaolukorras valmisoleku seadus (RT nr.95, 2000, s.613) siseministeerium 11. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus (RT nr.15, 2005, s.87) keskkonnakaitseministeerium Kyoto(2002-2012) ÜRO 16.02.05 143 riik võttis vastu selle seaduse. USA ei kuulu nende riikide hulka. 12. EV julgeolekupoliitika alused (RT nr.24, 2001, s.134) Eesti sõjalise kaitse strateegia (RT nr.33, 2001, s.442) (RT nr.1, 2003, s.1) (ÜRO konventsioon) rahvusvaheline kuritegevus (julgeolekuriskid) RISKIANALÜÜSI TEOSTAMISE TASANDID (RT nr.95, 2000, s
Potentsiaalselt keskk.ohtlike tegevuste ja ainete kindlaksmääramisel kasutatakse erinevaid meetodeid, neid on 3. 1) Tegevust loetakse potentsiaalsetl keskk. ohtlikuks sõltuvalt selle iseloomust ja olenemata sellest, millises mahus või kus see tegevus toimub. 2) Tegevuse arvamine potentsiaalselt ohtlike hulka olenevalt tegevuse ulatusest või asukohast. 3) Otsus tegevuse kohta langetatakse igal juhtumil eraldi. Säästev areng- aastal 1983 moodustati nn Brundtlandi komisjon, mille eesmärgiks oli globaalsete keskk. probleemide identifitseerimine ja ettepanekute tegemine nende lahendamisvõimaluste kohta. Brundtlandi komisjon defineeris säästva arengu kontseptsiooni kui sellise arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasugueid huve. Ühesõnaga- meie pattude eest ei tohi nuhelda meie lapsi. Säästva arengu peamised koostisosad ja eeldused:
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552
1. Mida mõistetakse töötervishoiuna seaduse mõistes? Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §2 lg1 ) 2. Millal annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid ja kes kehtestab isikukaitsevahendite valiku ja asutamise korra? Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus
Harjutustöö 2: Euroopa Liidu direktiivid 1.1 Council Directive 89/391 - "Framework Directive" Tööandja kohustused: Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha ette tööandja vastutusest vabastamine või tema vastutuse piiramine juhul, kui sündmused toimuvad ebatavalistel ja ettenägematutel asjaoludel
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9
Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv võib olla suurus, ulatus, asukoht, tehnoloogia jne;
Riskianalüüs Mis on riskianalüüs? 1. Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Millistele valdkondadele annab vastuse riskianalüüs? 2. 1) tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused. 2) füüsiliste objektide planeerimine. 3) keskkonnakaitse. 4) kodanikukaitse. 5) ohtlike ainete käsitlusele ja transpordile. 6) info ja hoiatussüsteemide paigaldamine. 7) avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamine. 8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade).
tervisele - eelistada kollektiivsete kaitsevahendite kasutamist individuaalsetele. 2. Euroopa komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegia Teema 2. Eesti Vabariigi töötervishoid 1. Eesti töökeskkonnaalane seadusandlus Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada Töötaja ega muu töökeskkonnas viibivaisiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonnafüüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama tööhügieeni normidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui ohutegur ületab piirnormi, tuleb kasutada ühiskaitsevahendeid. Kui neist ei piisa, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid.
4 Töökeskkond Ülevaade õigusaktidest Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Valdkonda reguleerib eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Seaduse tähenduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja tegevus
1. Ehitusõigus mõisted ja ehitusseaduse reguleerimisala ning üldised nõuded Ehitusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib ehitamist, ehitamisest tulenevaid õigussuhteid sätestades nõuded ehitistele ja projekteerimisele, ehitamise ja kasutamise ja ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse ehitusõiguse aktide rikkumise eest ning ehitusjärelvalve ning riikliku järelvalve korralduse. §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. (2) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele