Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riski- ja ohutusõpetuse kordamisküsimused 2020". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jäätme, kemikaal, põletuserejooksiirus, kemikaalid, doos, gaas, bakter, mürgid, plahvatus, mikroorganism, haav, reaktsioon, põletuse, hingamisteed, ärritav, trauma, jäseesinik, seadmed, põletused, plahvatusoht, alkohol, töötaja, põlev, rindkere, helista, põletikerejooksu, limaskest, rasv, pistik, kannatanul, hingamine, pulss, laserVastus: B klassi põlengute kustutamiseks - põlevvedelikud, kui ka C klassile - gaasid. 6. Põlemine lakkab iseenesest , kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ? Vastus : 16 % . Hingatavas õhus on hapnikusisaldus 21 %. 7. Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ? Vastus: (tuletekk ) ja vaht või vesikustuti 8. Iseloomustage vingugaasi ja nimetaga 3 füüsikalist omadust ? Vastus: värvusetu , lõhnatu ja maitsetu gaas. 9. Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu ? Vastus on: ei tuvasta, selleks tuleb osta ja lasta paigaldada vingugaasiandur. 10. Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval isikul ? Vastus: iga 2 aasta tagant. Üks korda aastas ainult siis kui tulekustutile mõjub niiskus ja või vibratsioon kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas . 11. Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ?
Meditsiin(röntgenpildisaamiseks. Raviks.), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused(kiirgusallikate transport) 11. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal?Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus V Keemilised ohutegurid ja ohutus. 1. Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus. Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) Kemikaaliriskid. Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad 3. eriti tuleohtlikud 4. väga tuleohtlikud
16. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 17. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. 18. Keemilised ohutegurid Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused taimekaitsevahendid (pestitsiidid) 19. Ohtude hindamine (klassifitseerimise alus) Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel: 1. plahvatusohtlikud 2. oksüdeeruvad
......................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ......................................
o Janu (kudedest viiakse vedelik verre, et taastada vere maht) o Kiire pindmine hingamine o Nõrk niitjas pulss o Vererõhu langus. Aju hapnikuvarustuse halvenemisel o Loidus o Rahutus ja agressiivsus o Haigutamine ja õhu ahmimine o Teadvusetus Südameseiskus. 11. Millised on šoki põhjused? Põhjused • Välimine verejooks, • sisemine verejooks, • põletus, • südameinfarkt, • allergia. Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus Infektsioonid Hormonaalne puudulikkus Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk) Ravimmürgistus Seljaaju trauma
Tegutsemisjuhised kõrgepinge elektrilöögi korral Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme ümber Elektrivoolu võimalik välja lülitada vaid alajaamas Päästeteenistuse informeerimine Kui elektrivool välja lülitatud, alusta vajadusel elustamist Võimalikud vigastused elektritraumast Südamekahjustus Südamerütmihäired Müokardi isheemia, infarkt Vereringeseiskus Hingamisseiskus Põletused Lihaste ja skeleti vigastused Põletus Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla
alla, lagedal väljal hoiduda eemale veekogudest, kõrgetest puudest ja telefoni- või elektriliinidest. Pikselöögi vältimiseks tuleb äikese ajal sulgeda korstnasiibrid, sest soe suitsusammas on samuti koht kuhu äike võib sisse lüüa. VEREJOOKS JA SOKK Verejooks on vere väljavoolamine vereringest kas organismi kudedesse, õõntesse (sisemine verejooks, raske diagnoosida) või väliskeskkonda (väline verejooks, silmaga nähtav) Väline verejooks on kas · Arteriaalne- veri pritsib haavast rõhu all ja on helepunane; · Venoosne veri valgub haavast ja on tumepunane · Kapillaarne verepiisad haaval 1. Verejooksu peatamine ilma abivahenditeta Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale. Kui haav on jäsemetel, tuleb need ülespoole tõsta, et verejooksu vähendada. 2. Verejooksu peatamine rõhksidemega Kui verejooks on kontrolli all tuleb haav kindlalt, kuid mitte liiga pingul rõhksidemega kinnitada
.................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS.............................................................................................................
haiglasse. · Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka .. Ajupõrutus: · Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. · Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima · Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalituse mitmesuguse astmega häired Tegutsemine ajupõrutuse korral: · Pane kannatanu püsivasse külili asendisse · Jälgi hingamist ja pulssi · Kontrolli teadvuse taset · Peaverejooksu puhul peata verejooks ja tõsta kannatanu pea koos ülakehaga kõrgemale · Ära tõsta peavigastusega kannatanu jalgu ülesse, ajuturse oht. Koljupõhimiku murd · Veri valgub koljumulku ja sellga surutakse kinni piklik ajus paiknev hingamiskeskus ja hingamine seiskub Koljupõhimiku murru tunnused: · Eritised kõrvust ja ninast · Prillverevalum · Verevalum kõrva taga Rindkere ja kõhuõõne organite vigastused. Suure sisemise verejooksu oht. Põhjused:
Selline vahekord on elustajale oluliselt kurnavam ja ebaefektiivse massaazi tekkimise oht on kõrge. Kaalutlege kriitiliselt oma jõuvarusid. Kui kiirabi eeldatav tulekuaeg on rohkem kui 10 min või kui kannatanu on teist suurem, on soovitav elustamisvahekord 2 hingamist ja 15 massaazi. Oluline on jätkata efektiivselt kiirabi tulekuni. Elustamist tuleb jätkata kiirabi saabumiseni või selgeltpalpeeritava pulsi ja hingamise tekkimiseni! VEREJOOKSUD Kui kannatanul on suur verejooks haavadest, tuleb see koheselt peatada kõigi käepäraste vahenditega. 5 1) PANE KANNATANU LAMAMA 2) SURU HAAV KÄEPÄRASEST RIIDEMATERJALIST TEHTUD RULLIGA VÕI OMA SÕRMEDEGA KINNI ( KASUTA KILEKOTTI VÕI KINDAID!) 3) TÕSTA JÄSE ÜLES (südamest kõrgemale) 4) TEE JÄSEMETE HAAVALE RÕHKSIDE RÕHKSIDET TEHES KASUTA TEIST SIDEME RULLI HAAVALE SURVE TEKITAMISEKS
Hulgitraumaga kannatanut aita võimalusel selles asendis nagu ta on. Lisamaterjal lapse mürgistuse ja uppumise kohta. · Mürgistus ja söövitus lastel · Mürgistuse korral on lapse päästmine tihti minutite küsimus. Mitmed ained, näiteks puhastusained, imenduvad kiiresti kehasse või söövitavad suu, kõri ja söögitoru limaskesta. Enamuse mürgistusi põhjustavad ravimid (40%) ja majapidamise kemikaalid (25%). Viited sellele, et laps on midagi mürgist söönud või joonud: · jäägid suus; · ravimid on kadunud; · laps istub lahtise pesupulbripaki või puhastusvedeliku pudeli ees; · imelik käitumine: loid või ülierutatud, tuikuv kõnnak; · magab põhjuseta liiga kaua. Mida teha? · Püüdke esmalt välja uurida, mida ja kui palju ta võttis. · Helistage 112!
NÄO JA KAELA TURSE KÕRITURSE HINGAMISSEISKUS KAHVATAU / SINAKAS NAHK SOKI TUNDEMÄRGID RÜTMIHÄIRED ANAFÜLAKTILINE SOKK ESMAABI Kutsu ülikiirestI kiirabi!!! Kui kannatanu on teadvusel, siis oleks kõige kergem istuv asend Teadvuseta haigel taga avatud hingamisteed OLULIST TRAUMADEST ! Ei tohi eemaldada võõrkeha ! Trauma korral minimaalne liigutamine VÄGA OHTLIKUD KÕIK SUURE ENERGIAGA TRAUMAD KÜLMRELVA TRAUMAD TULIRELVA TRAUMAD PLAHVATUS TRAUMAD jne... KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE HINGAMIST! VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL PUHASTA SUUÕÕS VÕÕRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.) SULGE OMA SÕRMEDEGA KANNATANU NINA. HAARA HUULTEGA TÄIELIKULT KANNATANU SUU JA PUHU 2 KORDA ÕHKU KANNATANU KOPSUDESSE. KONTROLLI PULSSI
· Haavad erinevates piirkondades · Ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud! · Ühtegi küsimust ei esitata põhjuseta, lihtsalt uudishimust! 6. OOTA LISAJUHISEID · Rahulikult ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire sabumise. ESMAABI EESMÄRGID · Elu säilitamine · Vigastustest ja haigustest · tingitud tüsistuste ärahoidmine SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE · Liiklusõnnetused · Elektriõnnetused · Gaas, suits, mürgine udu · Tulekahju, varisemisohus objektid 6 OHUTUS ESMAABI OSUTAMISEL VÕIMALIKUD OHUTEGURID · Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Ohud esmaabi protseduuridest TEGEVUS ESMAABI OSUTAMISEL · Hinda olukorda · Kutsu juuresolijad appi · Hinda kohapeal võimalikud ohud · Kaitse ennast ja teisi · Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi
1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele küljele * puhastada suu
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele küljele
kontrolli hingamist, kui ei hinga, siis alusta kunstliku hingamisega kontrolli kaelal pulsi olemasolu, pulsi puudumisel südamemassaaz kontrolli, kas esineb tugevaid väliseid verejookse kontrolli, kas esineb soki tunnuseid kui kannatanu on teadvuseta, kuid hingab, keera kannatanu külgasendisse, et vältida oksemasside sattumist hingamisteedesse. 40. Nimetage keemilised ohutegurid *Kemikaalid tekivad tööprotsessis või viiakse tööprotsessi selle käigus, kemikaalid või nende käsitlemisel tekkinud sekundaarsed ühendid eralduvad keskkonda ja ohustavad töötajate tervist või keskkonda. *Materjalid *Sensibiliseerivad ained ehk ained, millel on võime muuta organism keemilise aine suhtes ülitundlikuks, mistõtteu vallanduvad allergilised reaktsioonid või kujunevad allergilised haigused/keemilised allergeenid *Asbest Põhjustavad mürgitusi, allergilisi nahahaiguseid, bronhiaalastmas jne 41. Mis on kemikaali piirnorm?
KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. ESMAABI NINAVEREJOOKSU KORRAL • PANE KANNATANU KERGELT ETTEPOOLE KALLUTATULT ISTUMA • SELILI PANNES VALGUB VERI NEELU KAUDU MAKKU, MIS VÕIB PÕHJUSTADA OKSEÄRRITUSE • SURU NINATIIVAD KOKKU LUULISE OSA ALT NINASELJAL
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavade tõsidus olene suuru
kuulmislangust, peavalu, hingamispuudulikkust ning hingamise ja südame tegevuse seiskumist. Esmalt veendu, et laps ei ole enam vooluringis, kaitse ennnast vooluahelasse sattumise eest, kõik mis on niiske juhib hästi elektrit. Proovi vooluahel katkestada. Kui laps on teadvusel, lase tal rahulikult olla, kata põletused puhta sidemega, millele aseta külm kott. Kuna elekter põletab veresooni, võib tekkida eluohtlik sisemine verejooks. Laps tuleb toimetada arstide jälgimise alla. Minestamine Minestamise tagajärg on aju mittepiisavas koguses verega varustamine, teadvust tagavad mehhanismid lülituvad välja, veresoonte toonus on ajutiselt vähenenud ja inimene kukub pikali, kuid õige esmaabi andmise puhul see möödub kiirelt. Minestamise põhjusteks võivad olla pikaajaline seismine, palavus, negatiivsed emotsioonid, õhupuudus, söömata olek, samuti vere nägemine või meditsiinilised protseduurid
Palavik Kuni 38,0 kraadini on organismi kaitsereaktsioon Palaviku krambid – tekivad kõige sagedamini 6.elukuu ja 4.eluaasta vahel mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Alla 8aastane ei higista palaviku välja. Kui lapsel on halb või kurdab peavalu ,hakake palaviku alandama juba varem. Mobiilikõne häirekeskusesse ei omanda palaviku alandavat toimet.Samuti ei alanda palaviku ka kraadiklaas. Külmavärinate aeg palavik tõuseb. Füüsiline jahutus (jääkülmad linad,märjaks ja ümber lapse keerata) (niisutada jaheda veega). Mida külmemad on jalalabad,. Seda kindlam on krambi teke. Haige inimene võiks käija vannis, vesi jahutab keha. Tuuletõmmet ei tohi olla.40kraadise viinaga mis on vees lahustatud,hõõruda üle keha.Väljaarvatud pea, käelabad ja jalalabad. + l
SISUKORD Esmaabi..................................................................................................................................1 Päästeahel...............................................................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad............................................................................................................................ 5 Põletused..............
Elektrilöök võib põhjustada ka südameseiskumist. Kui kannatanu on teadvuseta, on 7 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral esmane ülesanne pärast piirkonna ohutuse tuvastamist avada tema hingamisteed ning kontrollida hingamise ja vereringe esinemist. Elektripõletuse tunnusteks võivad olla teadvusetus; kogu naha paksust haarav põletus koos turse, kõrbemise ja söestumise esinemise sisenemis- ja väljumiskohal; soki tunnused; pruunikas, vasekarva jääknäht nahal, kui kannatanu on olnud kaardunud läbistatava kõrgepingevoolu toimel. 3.1. Kuidas toimida elektripõletuse korral? Esmalt enne kannatanu puudutamist tuleb kindlaks teha, et kannatanu ei oleks ühenduses vooluallikaga. Seejärel loputada elektrivoolu sisenemis- ja väljumiskohta ohtralt külma veega põletushaavade jahutamiseks
Esmaabi Stiv Narusing Juhendaja: Inga Brin Märts 2014 On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada. Miks on vaja osata anda esmaabi? Alati ei pruugi kiirabi õigeks ajaks jõuda. Lihtsate meetoditega võib päästa inimese elu. Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine Kuidas hinnata kannatanu olukorda? Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist. Kuulata kas inimene hingab ( jälgi rindkere liikuvust). Mõõda pulssi. Proovi temaga rääkida.
verekaotus, vedeliku kaotus. Jälgida kannatanu hingamist! Panna kannatanu lamama, vähendada valu. Peatada verejooks, luumurru korral anda mugav asend, katta kannatanu tekiga. Kui kannatanu näonahk on kahvatu, tõsta kõrgemale tema jäsemed. Tagada rahu ja
sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head kui nad on värsked (säilivad tavaliselt 1 nädal), soolalahus, kaaliumpermakonaat *sideme mahavõtmisel niisuta enne *suurema lõikehaava puhul (eriti kui haav asub rindkerel) kutsuda kiirabi *näohaav vajab õmblemist kui on üle 1 cm, kehal kui üle 3 cm pikk *suure verejooksu puhul, mis ei jää hoides pidama tuleb peale panna rõhkside - riide või sidemerull asetada otseselt haavale, siduda kinni *žguti kasutamine pole vajalik – pigem keelatud – kui teha teadmatult **auto päikesevari peab asetsema paralleelselt auto esiklaasiga *kui kannatanu on šokis tuleb teda lohutada, ära kuulata, mitte ärritada
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?"). Kui kannatanu e
Esmaabi Referaat Koostaja: SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................................... 2 112 APPIKUTSE ................................................................................................................................ 3 ELUSTAMISE ABC ......................................................................................................................... 4-5 AJUKOLJU TRAUMA........................................................................................................................ 6 LIITTRAUMAD ................................................................................................................................. ..8 PÕLETUSED ................................................................................................................................... 8-9 ELEKTRIÕNNETUSED.
Mürke on erisuguseid: sööbivad happed ja leelised tungivad läbi naha ja limaskestade, kahjustades sügavamaid kudesid; ainevahetust mõjutavad mürgid vingugaas raskendavad kehal eluks vajalike ainete kättesaamist; neurotoksiinid nikotiin, sõjagaasid kahjustavad inimese närvisüsteemi; mutageenid atsetoon muudavad inimese päritavaid omadusi, võivad sündida vigased lapsed; kantserogeenid elavhõbe, mõned toidulisandid aitavad kaasa halvaloomuliste kasvajate tekkele; allergeenid olmekeemia, ravimid mõnel inimesel tekib ülitundlikkus teatud ainete suhtes;
**Alati kontrolli vigastusi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin teadvust Kontrollin pulssi Vaatan, ega tal ei ole silmnähtavaid vigastusi, verejookse vms Kutsun kiirabi. Alustan südame massaasiga- kuni kiirabi kohale jõudmiseni Kui kiirabi on jõudnud räägin neile mis juhtunud on ja annan patsiendi neile üle 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Teen kindlaks kus tal täpsemalt valutab Kahtlustan infarktieelset seisundit Panen ta istuma Kutsun kiirabi Vaatan et tal oleks värsket õhku Räägin temaga, püüan rahustada ja uurin kasutatavate ravimite kohta Kui kaotab teadvuse, elustan kuni kiirabi tulekuni 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? To
Tervisedendus, pediaatria ja lastekaitse. EKSAM 12.01 1. Kuidas iseloomustate tervist? · Tervis on füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu · Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega · Tervis on haiguse puudumine · Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulles samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? · Füüsiline tervis ja heaolu · Sotsiaalne kompetentsus · Emotsionaalne küpsus · Kognitiivsed ja keeleoskused · Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või
Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade elektripõlengute ja esmaabi kohta elektritraumade korral. 3 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral 1. ELEKTRIPÕLETUS Elektripõletus - naha või organi põletus, mis on põhjustatud elektrivoolust kehas või keha pinnal. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke.
vibratsiooniks.Inimkehale võivad möjuda kolm erinevat tüüpi vibratsiooni : 1)üldvibratsiooni . 2)lokaalne ehk kohtvibratsioon. 3) öötsumine. Vibratsiooni toimel kujuneb tervisekahjustus välja väga pika aja jooksul , peamiset verevarustuse ja närvisüsteemi häiretest tingitud muutuste kätes(valud, suremus kätes, tuimus paistetus, külma kartlikkus) . Välja vöib kujuneda impotentsus meestel ja mentstruaaltsükil häired naistel. Kahjulikud gaasid, mürgid, aurud. Kemikaal on aine või valmistis , mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel.Keemilised ohutegurid kutsealase tegevuse erinevad gaasid, aurud, vedeliku , aerosool, suits, tolm ja tahkena .Sagedaseim sisisemine kehasse toimub hingamisteede kaudu kopsudess ja sealt kogu kehasse. Kemikaalide sattumine suhu vöimalik pesemata käte abil, suitsetamine , söömine.Bensiini suhu bensiinipaagist imemine. Läbi naha imendumine(bensiin).Terviseohtlikuse seisukohast 5 klassi kemikaale
Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide sümbolid T Mürgine (toxic) kemikaali sissehingamisel,allaneelamisel või naha kaudu imendumisel võib tekkida tõsine tervisekahjustus või järgneda surm T+ väga mürgine (very toxic) kemikaali, mis sissehingatuna, allaneelatuna või naha kaudu toimununa põhjustab eriti ägedaid või pikaajalisi tervisekahjustusi ja isegi surma Xn kahjulik (harmful) Mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega T. Kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib tekkida tervisekahjustus. Seda võib kasutada ka teist tüüpi riskide väljendamiseks, näiteks allergiliste reaktsioonide puhul. Ohtlike kemikaalide sümbolid Xi ärritav (irritant) mitte nii kahjulik kui kemikaal tähisega C. Kemikaal põhjustab naha või ülemiste hingamisteede ärritust. C sööbiv (corrosive) kahjustab eluskudet, millele satub. Mõne aine pritsmed võivad põhjustada
annaabi.ee 
