vahele jääb häälepilu. Sissehingatav õhk liigubedasi hingetorusse. Selle limaskestal on ripsmed, need lõkkavad tolmuosakesed ja mikroobid väljapoole,mis lõpuks välja köhitakse.Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks-nende seinu toestab poolkaarekujulised kõhrest rõngad.Bronhid suunduvad vastavalt paremasse kopsu ja hargnevad seal. 2.Kirjelda, kuidas toimub rahulik sissehingamine. 1. Hingamis lihased, roietevahelised lihased ja vahelihas tõmbuvad kokku. 2. Rinnaõõne maht suureneb. 3. Rõhk rinnaõõnes langeb. 4. Kopsud laienevad. 5. Rõhk kopsudes väheneb. 6. Välisrõhk tungib kopsudesse. 3.Kirjelda, kuidas toimub rahulik väljahingamine 1. Hingamis lihased lõtvuvad. 2. Rinnaõõne maht väheneb. 3. Rõhk rinnaõõnes suureneb. 4. Kopsud surutakse kokku. 5. Rõhk kopsudes suureneb. 6. Õhk liigub kopsudest välja. 4.Mille poolest erinevad sügav sisse- ja väljahingamine rahulikust?
õhu liikumise tee organism.: ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-bronhid(e. 2 kopsutoru)-kopsud Alveoolides:toimub gaasivahetus, hapnik siirdub läbi alveoolideja kappillaaaride seinte verre, süsihappegaas liigub vastassuunas hingamist regul.:hingamiskeskus (e. peaaajus asuv närvikeskus) sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles- ja väljapoole, tõmbub kokku rindkere altpoolt piirav vahelihas ja rindkere põhi laskub allapoole, rinnaõõne ruumala suureneb ja ühk tõmmatakse kopsudesse väljahingamisel eelnimetatud lihased lõtvuvad, rinnaõõne ruumala väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja sisenõrenäärmed sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga regul. Organ. ainevahetust ja talitlust. Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini
HINGAMISLIIGUTUSI JUHIB NÄRVIKESKUS HINGAMISKESKUS. SISSEHINGATAVÕHK VÄLJAHINGATAVÕHK 02 21% 02 16% C02 0,03% C02 3,6% Veeaur 0,5% Veeaur 6,2% N2 79% N2 75% Sissehingamine Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku- roided liiguvad üles- ja väljapoole Vahelihas ehk diafragma tõmbub kokku ja liigub allapoole. rinnaõõne ruumala suureneb- õhk kopsudesse Kopsud osalevad passiivselt, sest tema lihased ei tööta. Väljahingamine Roietevahelised lihased lõtvuvad , roided liiguvad sissepoole. Diafragma lõtvub ja liigub ülespoole Rinnaõõne ruumala väheneb, õhk surutakse välja Kopsud ei osale, sest tema lihased ei tööta Kopsukelme- õhuke, libe ja sidekoeline , katab kopse. Rinnakelme- õhuke, libe ja sidekoeline, vooderdab rinnaõõnt
Kopse katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3'ks vasak 2'ks kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega, seal toimub ka gaasivahetus Sissehingamine Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku- roided liiguvad üles- ja väljapoole Vahelihas ehk diafragma tõmbub kokku ja liigub allapoole. rinnaõõne ruumala suureneb- õhk kopsudesse. Kopsud osalevad passiivselt, sest tema lihased ei tööta. Väljahingamine Roietevahelised lihased lõtvuvad, roided liiguvad sissepoole. Diafragma lõtvub ja liigub ülespoole. Rinnaõõne ruumala väheneb, õhk surutakse välja. Kopsud ei osale, sest tema lihased ei tööta. Hingamissagedust reguleerib piklikaju. Normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis. Hingamine Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust,
õhutagavara u 1l, et nad kokku ei langeks. ALVEOOLIDES TOIMUB GAASIVAHETUS Alveoolidel on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad. Läbi alveoolide ja kapillaaride õhukeste seinte liiguvad gaasid kergesti: hapnik liigub alveoolist verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli. Need ained liiguvad seetõttu, et nende kontsentratsioon kummalgi pool alveooli seina on erineva. ÕHU KOPSUDESSE JÕUDMINE Hingamisel kopsude maht vaheldumisi suureneb ja väheneb. See toimub rinnaõõne mahu muutumise tõttu: kui rinnaõõne maht suureneb, suureneb ka kopsude maht ja õhurõhk muutub neis madalamaks kui väliskeskkonnas, mille tagajärjel liigub õhk kopsudesse. Kui aga rinnaõõne maht väheneb, väheneb ka kopsude maht., neis oleva õhu rõhk muutub kõrgemaks kui väliskeskkonnas ja õhk surutakse kopsudest välja. Seega osalevad kopsud hingamises passiivselt, sest sisse ja väljahingamine sõltub paljude lihaste (vahelihase ja roietevaheliste lihaste) tööst.
Anatoomia ( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome) on õpetus organismi ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest. Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal.
Kopsudes hargnevad mõlemad bronhid paljudeks aina väiksema läbimõõduga harudeks, miks lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega. Alveoolides toimub gaasivahetus. Hingamissageduse reguleerimine toimub peaajus asuvas närvikeskuses. Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles- ja väljapoole. Samal ajal tõmbub kokku rindkere altpoolt piirav vahelises ja rindkere põhi laskub allapoole. Väljahingamisel eelnimetatud lihased lõtvuvad, rinnaõõne ruumala väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Sissehingatav õhk : hapnik 20,8 % : süsihappegaas 0,03 % Väljahingatav õhk: hapnik 15,7 % : süsihappegaas 3,6 % Hingamissagedus on normaalsest sagedasem hingamine.
kopsusompude ehk alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 3. Kirjelda kopsude ehitust ja tööd! Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Alveool-väiksed, õhuga täidetud mullitaolised moodustised, mida ümbritseb tihe verekapillaaride võrgustik. Kopsud mahutavad 5-6 liitrit õhku. Kopsudel on ka õhutagavara (u 1 liiter), et nad kokku ei langeks. Sissehingamine: Rinnaõõne ruumala suureneb, rõhk kopsudes väheneb. Vahelihas liigub allapoole ja roietevahelised lihased tõmbavad roideid väljapoole. Väljahingamine: Rinnaõõne ruumala väheneb, rõhk kopsudes suureneb. Vahelihas liigub ülespoole ja roided langevad allapoole. 4. Kuidas toimub gaasivahetus alveoolide ja kapillaaride vahel? Hapnik liigub alveoolidest verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli. Need ained liiguvad seetõttu, et nende kontsentratsioon kummalgi pool
valke Koevedelik suundub koos ainevahetuse laguproduktidega kudedest tagasi verre lümfisoonte kaudu. Lümfisoonte süsteem algab lümfikapillaaride võrgustikuga. Koevedelik liigub lümfikapillaaridesse peamiselt difusiooni teel. Sealt suundub lümf edasi lümfisoontesse, mis omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad. Lõpuks koguneb lümf lümfijuhasse, mis omakorda suubub kahte suurde vereringe veenidesse rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas lümfisoontega paralleelselt kulgevate veresoonte pulseerimine jäsemete liikumine. Lümfisooned moodustavad kehas tiheda võrgustiku. Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled. õgirakud hävitavad vedelikus olevaid mikroobe ja võõrkehi.
valke Koevedelik suundub koos ainevahetuse laguproduktidega kudedest tagasi verre lümfisoonte kaudu. Lümfisoonte süsteem algab lümfikapillaaride võrgustikuga. Koevedelik liigub lümfikapillaaridesse peamiselt difusiooni teel. Sealt suundub lümf edasi lümfisoontesse, mis omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad. Lõpuks koguneb lümf lümfijuhasse, mis omakorda suubub kahte suurde vereringe veenidesse rangluuveeni. Nii satub lümf verre. Lümfi panevad liikuma rinnaõõne negatiivne rõhk kokkutõmbuvad lihasrakud lümfisoonte seinas lümfisoontega paralleelselt kulgevate veresoonte pulseerimine jäsemete liikumine. Lümfisooned moodustavad kehas tiheda võrgustiku. Lümfisoonte teedel asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmede ülesanne: täidavad vereloome funktsiooni, neis moodustuvad leukotsüüdid ehk valged verelibled. õgirakud hävitavad vedelikus olevaid mikroobe ja võõrkehi.
passiivne PASSIIVNE IMMUUNSUS vaktsineerimine. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid antikehi. MIS TOIMUB ORGANISMIS VAKTSINEERIMISEL? Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. LÜMFISÜSTEEM moodustavad lümfotsüüdid, hävitatakse organismi tunginud haigustekitajaid. PÕRN- 12cm, piklik, kõhuõõne vasakpoolses ülaosas. Moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad erütrotsüüdid. Vere varupaik. HARKELUND- rinnaõõne ülaosas. Kontrollib kehasiseseid kaitsereaktsioone.Valmivad lümfotsüüdid. Suguküpsuses muutub rasvkoeks. Last on oluline toita rinapiimaga, sest sealt ta saab kaitsevalke ja on kaitstud nakkushaiguste eest kuni ta enda immuunsüsteem tugeveb.
ei kukuks Alveoolid Alveoolides toimub gaasivahetus Neil on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad Läbi alveoolide liiguvad gaasid kergesti Hapnik liigub alveoolist verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli Nende ainete konsentratsioon on kummalgi pool alveooli seina erinev Hingamissageduse reguleerimine Hingamist saab reguleerida Hingamisliigutusi juhib peaajus asuv hingamiskeskus Hingamisel kopsu maht suureneb ja väheneb Kui rinnaõõne maht suureneb, suurenevad ka kopsud ja õhk liigub kopsudesse Rinnaõõnde mahu vähenemisel, vähenevad ka kopsud ja õhk surutakse välja Hingamise skeem Hingamissageduse suurenemine Kui süsihappegaasi hulk veres suureneb, mõjutab see hingamiskeskust ning hingamine muutub sagedasemaks ja sügavamaks Kehaline koormus kutsub esile hingeldamise Hingeldamise korral hingamise sagedus kiireneb, kuid gaasivahetus ei suurene Kasutatud allikad 9 klassi bioloogia õpik www
põrn ja harkelund. 2)Lümfisõlmed- ovaalsed 3-20mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Põletiku korral suurenevad lümfisooned oluliselt. 3)Põrn- piklik, u 12cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrosüüdid. Põrn on ka vere varupaik. 4)Harkelund- asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereakltsioone. Ka harkelundis valimivad lümfotsüüdid. Kõige suurem onn harkelund 11.-15. Eluaastal. Suguküpsuses saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Mis juhtub kui tõvestavad mikroobid on organismi tunginud? Kui tõvestajad on organismi tunginud, hakkavad vere leukotsüüdid neid kahjutuks tegema. See toimub mitmel viisil.
koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Arterite kaudu saabuda arteriaalse verega varustatakse kopsukude hapniku ja toitainetega, veenid kannavad venoosse verega kopsudest välja ainevahetue jääkproduktid. Kopsukelme see katab kopsu ja selle teine nimetus on serooskelme, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lehtmest koosneva pleurakoti. Sisemine leste on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud. Välimine on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb kolmeks osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum pleuraõõs, milles leidub natuke seroosset vedelikku, mis vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude allservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piirudest, seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised siinused. Pleuraõõnes õhku pole ja rõhk on seal negatiivne. Parem ja vasak
Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte. Hemoglobiin valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud. Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Harkeelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. Antikehad lümfotsüüdide valmistatud erilised kaitsevalgud Immunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. HINGAMISELUNDKOND
Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid. 29.Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend. Kopsutipud ulatuvad rangluust kõrgemale. Kopsupõhimik paikneb liuakujulise vahelihase peal, mis on ühtlasi peamine hingamislihas. Kumbki kops on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. 30.Kopsu sisestruktuur Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks,
12. kirjelda alveoole, missuguste gaaside vahetus toimub alveoolides, missuguste gaaside vahetus toimub kudedes Alveoolid on õhukesed, ühest rakukihist koosnevad seinad. Hapniku ja süsihappegaasi vahetus 13. kuidas toimub sisse- kuidas väljahingamine Sisse- vahelihas tõmbub, roided liiguvad üles- ja allapoole, roietevahelised lihased tõmbuvad Välja- vahelihas lõtvub, roietevahelised lihased lõtvuvad , roided liiguvad sissepoole, rinnaõõne ruumala suureneb, õhk surutakse kopsudest välja 14. milleks on organismil hapnikku tarvis Inimene saab põhiosa eluks vajalikust energiast toitainete lõhustamiseks rakkudes hapniku osavõtul 15. organismi treenituse, spordi tähtsus südame, kopsude, immuunsüsteemi arenguks (miks ei hakka treenitud inimene joostes kohe hingeldama, kuidas aitab sport ära hoida infarkti, insulti) treenitakse ka hingamislihaseid samal ajal , kui tegeletakse spordiga ja selle tõttu suudab inimene vajaduse
Lümfotsüütide poolt valmistatud kaitsevalkude ülesanne on teha kahjutuks haigustekitajad või nende mürgid. Põrn on piklik, kõhuõõne ülemises osas paiknev elund, umbes 12 cm pikkune.Põrna ülesanded 1)Moodustab uusi lümfotsüüte 2)Lagunab vanu punaseid vererakke 3)Vererakkude varupaik. Lümfisõlmed on ovaalsed, 3-20 mm läbimõõduga.Nende ülesanded : 1)Veri rikastub lümfo- tsüüdidega 2)Hävitatakse kehasse sattunud mikroskoobid. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas.Kõige suurem on harkelund 11.- 12.eluaastal.Suguküpsuse saabudes algab selle elundi taandareng ja harkelundi kude asendub rasvkoega.Harkelund kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone, ning toodab lümfotsüüte. MIS JUHTUB, KUI TÕVESTAVAD MIKROOBID ON ORGANISMI TUNGINUD 1.Valged vererakud haaravad mikroobid endasse, lagundavad need ära. 2.Lümfotsüüdid (teist tüüpi valged vererakud) valmistavad antikehasid, mille ülesanne on
suurköbrukese hari langetamine. Õlavarre ette tõmbamine ja sisse pööramine Vahelihas e Peamine hingamislihas diafragma rinnaõõne mahu suurendamine ja vähendamine 63. Kaela lihased: LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Astriklihased Kaelalülid 1. roided Pea ja kaela ette toomine fikseeritud rindkere
elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt. Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. Põrn on ka vere varupaik. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Ka harkelundis valmivad lümfotsüüdid. Kõige suurem on harkelund 11.-15. eluaastal. Suguküpsuse saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Organismi aktiivse kaitse tagavad ka õgirakud, mis nö haaravad haigusetekitaja endasse (või ka organismi enda kahjustatud raku) ning seejärel hävitavad selle. Immuunsüsteem jaotub kaitsemehhanismise alusel kaheks: kaasasündinud ehk
kõrvalkilpnääret kilpnäärme tagaküljel, vahel harva ka kilpnäärme sees. Iga nääre kaalub 0,1 grammi. Kõrvalkilpnäärmed eritavad hormooni nimega parathomoon, mis mõjutab neere ja luid. Lisaks tõstavad nad vere kaltsiumi taset. Kõrvalkilpnäärme haigused Osteporoos ehk luuhõrenemine Hüperparatüroos ehk kõrvalkilpnäärme ületalitus Hüpoparatüroos ehk kõrvalkilpnäärme alatalitus Tüümus ehk harkelund Tüümus asub kaelast allpool rinnaõõne ülaosas. Tüümust loetakse sisenõrenäärmeks, kuigi ta ei tooda otseselt hormoone. Kõige aktiivsem on tüümus lapseeas. Tüümus toodab T rakke ehk T lümfotsüüte, mis liiguvad kehas kohta, kus osalevad koos teiste vererakudega imuunvastuse andmises. Tüümuse haigused Imuunpuudulikus DiGeorge'i sündroom Kasvaja HIV/AIDS (HIV puhul levitab tüümus kehasse juba nakatunud T rakke) Allergiad Autoimuunhaigusused Neerupealised Neerupealised asuvad neeru ülaotsas
koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt. Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. Põrn on ka vere varupaik. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Ka harkelundis valmivad lümfotsüüdid. Kõige suurem on harkelund 11.- 15. eluaastal. Suguküpsuse saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Mis juhtub, kui tõvestavad mikroobid on organismi tunginud? Kui tõvestajad on läbinud kaitsebarjäärid ja organismi tunginud, hakkavad vere leukotsüüdid neid kahjutuks tegema. See toimub mitmel viisil. Üht tüüpi leukotsüüdid,
Nende eluiga on lühike, neid peab organimi pidevalt juurde moodustuma. Lümfisõlmed on ovaalsed, 3-20 mm elundid. Seal rikastub veri lümfosüütidega,seal hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt. Põrn on piklik, 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Seal moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütsüüdid. Põrn on ka vere varupaik. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib, mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Ka seal valmivad lümfotsüüdid. Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad need ära. Teist tüüpi lümfotsüüdid valmistavad antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjustuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus on organismi
Süda Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist, tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu
trabeekulite vahel on õõned – siinused, mis on täidetud lümfikoega, - lümfi voolamisel läbi sõlme takerduvad suuremad rusud ja mikroobid lümfikoe võrgustikku ja fagotsüteeritakse makrofaagide poolt, väiksemaid mikroobe “püüavad” vabalt liikuvad valgelibled. Rinnajuha (ductus thoracicus):- inimkeha suurim lümfisoon;– algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest, alguskohal tihti laiend – piimanditsistern (cisterna chyli), - kulgeb rinnaõõne tagaseinal, suubub vasakusse venoosnurka; - kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist) Parem lümfijuha (ductus lymphaticus dexter): - tekib rinnaõõnes parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel;- suubub paremasse venoosnurka,- kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist) Põrn (spleen, lien): - sarnaneb suurele lümfisõlmele!- on tumepunase või lillaka värvusega, ca 150 g raskune
seal partsiaalõhku. Elundite kapillaarides on süsihappegaasi partsiaalrõhk tunduvalt madalam, mistõttu süsihappegaas läheb koevedelikust verre. Venoosne veri läheb kopsudesse, kus toimub kopsuhingamine. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Sissehingamine. Närviimpulsside mõjul kontraheeruvad sissehingamisest osavõtvad lihased: vahelihas (diafragma) ja välimised roietevahelised lihased. Diafragma tõmbub kokku, laskudes allapoole, lameneb, mis suurendab rinnaõõne mahtu vertikaalsuunas. Väliste roietevaheliste lihaste ja teiste lihaste kokkutõmbumisel tõusevad roided ning rindkere laieneb eest-taha ja ristisuunas. Selle tagajärjel 5 suureneb rindkere maht. Kuna pleuraõõnes õhku ei ole ja seal valitseb negatiivne rõhk, laienevad rinnaõõne mahu suurenemisega ka kopsud. Kopsude laienemisel
Ringeelundkond Kertlin, Ingrid, Helena Mis on ringeelundkond? Inimese ringeelundkond koosneb kardiovaskulaarsest süsteemist ja lümfisüsteemist Kardiovaskulaarne süsteem on süda, veri ja kõik veresooned Lümfisüsteem on soonestik, mis kannab kudede liigset vedelikku ehk lümfi vereringesse Südame ehitus Süda on umbes rusikasuurune lihaseline elund, mis asub rinnaõõne vasakpoolses osas Selle ülesanne on tagada vere ja lümfi pidev ringlus inimese kehas Süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest Vere liikumine Hapnikuvaene veri jõuab südamesse kahe suure veeni, alumise ja ülemise õõnesveeni kaudu, mis suubuvad paremasse kotta, seejärel paremasse vatsakesse Edasi voolab veri kopsutüvve, sealt kopsuarterite kaudu kopsudesse ja nelja kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta
mukopolüsahhariidide lõhustumist (tõuseb Ca²+ sisaldust veres Hüperfunktsioon rikub K ja Mg sisaldust ning vahekorda organismis. kõrvalkilpnääre Harkelund Harkelund (tüümus)- selgroogsete harilikult kahesagaraline elund, mis kooskõlastab põrna, lümfisõlmede ja kudede arenemist ja talitlemist. Harkelund on kaitsesüsteemi (immuunsüsteemi) keskne elund, seal tekivad lümfotsüüdid (immuunrakud). Inimese harkelund asetseb rinnaõõne ülaosas rinnaku taga. harkelund Pankreas e. kõhunääre Asub mao taga, eritab seedimiseks vajalikke ensüüme ja hormoone. Insuliin, glükagoon- moodustuvad pankreasesaarte Zn- sisalduvates rakkudes Insuliini peamised ülesanded- a) soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse (energia), b) insuliini abil toimub glükogeeni (maksas ja lihastes) sünteesimine veres olevast glükoosist, c) vähendab vere suhkrusisaldust d)
KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided liiguvad üles ja väljapoole, vahelihas(diafragma) tõmbub kokku ja liigub alla, rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk surutakse kopsudesse. VÄLJAHINGAMINE lihased lõtvuvad, roided liiguvad sissepoole ja alla, vahelihas lõtvub ja liigub ülespoole, rumala vähemeb ja õhk surutakse välja. SISENÕRENÄÄRMED on elundid mis toodavad hormone. Hormoonid on aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga ainevahetust. hormoonid kindel toime- mõjutab puuduvad aeg organismis kindlaid juhad elundeid
6. Hingamine Tavaliselt me hingamise peale ei mõtle. See toimub automaalselt, tänu ajust saadetud signaalile. Hingamise juhtimise keskus asub piklikajus, kus seljaaju liitub peaajuga. Kuna kopsud ei saa ise liikuda, sõltub hingamine lihastest: kuplitaolisest vahelihasest kopsude all ja roietele kinnituvatest lihastest rindkere ümber. Sissehingamiseks tõmbab osa lihaseid rinnakorvi laiemaks ja vahelihas surub kõhu elundeid alla. Rinnaõõne maht suureneb ja seal 4 tekib vaakum, mis venitab kopsud välja ning imeb õhu kopsudesse. Väljahingamisel ühed lihased lõtvuvad, teised ahendavad rinnakorvi. Vahelihas lõtvub ja tõuseb ülespoole. Elastsed kopsud tõmbuvad kokku ja õhk surutakse välja. joonis: Inimese skelett KASUTATUD KIRJANDUS 1. ENEKE nr. 2. Tallinn "Valgus" 1983.a. 2. K.Ennok, I.Leuhin, E.Pärtel. Loodusõpetus 4. klassile. Kirjastus "Avita" 2001.a. 5 3. Dr
Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid KOPSUKELME pleura Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Sisemine ehk vistseraalne leste (nn. kopsukelme) on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud, välimine ehk seinapidine leste (nn. rinnakelme) on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb 3 osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum - pleuraõõs, milles leidub vähesel määral seroosset vedelikku. See vähendab kopsukelme hõõrdumist hingamise ajal. Kopsude alaservad asetsevad kõrgemal vastavatest pleuraõõne piiridest. Seetõttu tekivad pleuraõõne alaosas sopised - siinused. http://www.mesothelioma.uk.com/images/pleura%5B1%5D.jpg
ja kopsualveoolide vahel, järgneb gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsude kapillaarvere vahel, seejärel toimub hapniku ja süsihappegaasi transport verega, gaasivahetus kapillaarvere ja organismi kudede vahel ning lõpuks rakusisene ehk koehingamine. Seega sõltub hingamiselundite normaalsest funktsioneerimisest otseselt kogu organismi tervis. 1 Kopsud on paarisorganid ja võtavad enda alla peaaegu kogu rinnaõõne. Põhilised hingamislihased on diafragma ja roietevahelised lihased. Sisse- ja väljahingamise aluseks on rinnaõõne mahu perioodilised muutused. Hingamise regulatsioon toimub hingamiskeskuse vahendusel. Hingamiskeskuse all mõeldakse piklikus ajus asetsevaid närvirakke, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka kesknärvisüsteemi kõrgemad osad, eriti aga suuraju poolkerad
vastu kaitsevalke. Lümfisõlmed on ovaalsed elundid, mis paiknevad paiknevad lümfisoonte koondumis- kohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse satunud mikroobe. Kui on põletik suurenevad haiguskohtade lähedal suvad lümfisõlmed oluliselt. Põrn on piklik umbes 12 cm pikune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Seal moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vanad erütrosüüdid. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kairsereaktsioone. Ka siin valmivad lümfotsüüdid. Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad need ära. Teist tüüpi leukotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke- antikehasid, mis lituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Iga liiki tõvesajate vastu on erinvad antikehad. Antikehade ja õgirakkude koostöös tagataksegi immuunsis.
· Organismi temperatuuri ühtlustamine. · Veri on organismis siduvaks koeks. 19. Nimeta imuunsüsteemi osade asukohad ja ülesanded! · Lümfisõlmed - lümfisoonte koondumiskohtades, seal rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. · Põrn kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund, seal valmivad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vanad erütrotsüüdid. · Harkelund rinnaõõne ülaosas, kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid. 20. Mis on antikeha? Kaitsevalgud, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Iga liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad 21. Mis on immuunsus? Organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. 22. Mille poolest erineb omandatud immuunsus kaasasündinud immuunsusest?
31. Mis suunas on lülisammas kumer ristluuosas? Kumerus taha 32. Mida tähendab küfoos? Kumerus taha 33. Mida tähendab lordoos? Kumerus ette 34. Miks suurenevad lülisamba lülid kaelast nimmeni? Ülakeha raskus kantakse ristluu ülemise massiivsema osa kaudu alajäsemetele 35. Mis aitavad lülisambas põrutusi ja tõukeid amortiseerida? Lülide lordoos ja küfoos, mis on tingitud lülidevahelistest sidemetest ja fikseerivaist sidemeist. 36. Mis suurendab rinnaõõne mahtu? Rinnalülide küfoos 37. Mis suurendab vaagnaõõne mahtu? Ristluu küfoos 38. Nimeta 3 erinevat rindkere skeleti luulist osa? Rinnaosa, roided, rinnak 39. Mitu paari on roideid? 12 paari 40. Millega on ühenduses roide pea? Rinnalüli kehaga 41. Millega on ühenduses roide köbruke? Rinnalüli ristjätketega 42. Kas roide närvid ja veresooned asuvad roidest seespool või väljaspool? Seespool 43. Mille poolest erinevad pärisroided ebaroietest?
- Pleura parietalis – rinnaõõnt vooderdav seinmine leste - Nende vahel cavitas pleuralis - Pleura parietalis vahelihasmine pleura – pleura diaphragmaticus roidmine pleura – pleura costalis keskseinandmine pleura – pleura mediastinalis pleura kuppel – cupula pleura - Recessus costodiaphragmaticus - Recessus costomediastinalis KESKSEINAND – MEDIASTINUM - lülisambast rinnakuni + ülemisest rindkereavausest diafragmani - rinnaõõne paaritud elundid + veresooned + närvid + lümfisooned + lümfisõlmed - ülemine ja alumine -> piiriks horisontaaltasapind, mis on südamepõhimiku kõrgusel Mediastinum superius - südamest kõrgemal paiknevad elundid (harkeelund + hingetoru rinnaosa koos bifraktsiooniga) - suured veresooned – aort, kopsutüvi ja ülemine õõnesveen koos kõikide osadega - moodustised, mis läbivad keskseinandit kogu ulatuses – söögitoru, paariline vahelihasenärv, uitnärv,
nimmelülidelt suunduvad külgosad alla ning rinnaõõs suureneb, kõõlustsentrisse mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse, lihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse kopsust välja. Välimine kõhupõiklihas Kaheksa alumise roide Niudeluuharja välisserv Roteerib keret; fikseeritud rindkere puhul välispind lähendavad vaagnat rindkerele
· hingamiselundkond tagab õhu liikumise kopsudesse · kopsudes toimub gaasivahetus · kopse ümbritseb kopsukelme · kopsud jagunevad sagarateks ÕHU TEEKOND: Ninaõõs neel kõri hingetoru bronhid kopsualveoolid ALVEOOLID · õhukesed seinad; üks rakukiht · täidetud õhuga · ümbritseb verekapillaaride võrk · efektiivse gaasivahetuse tagamine HINGAMINE · juhib peaajus asuv närvikeskus hingamiskeskus · sissehingamisel rinnaõõne ruumala suureneb, õhk liigub kopsudesse · väljahingamisel rinnaõõne ruumala väheneb, õhk surutakse kopsudest välja 6. NÄRVISÜSTEEM. NEURON NÄRVISÜSTEEM · juhib ja reguleerib inimorganismi kõigi elundite talitust · jaotub kaheks: a) kesknärvisüsteem peaaju ja seljaaju b) piirdenärvisüsteem PEAAJU · suuraju olulisim osa on suuraju välispinda kattev ajukoor,
Seedeelundkonna panevad tööle lihased ja närvid. 7 Seedeensüümid sünteesitakse teiste organite (kõhunääre, maks, põrn) poolt. 6. VERERINGEELUNDKOND 1. Ehitus ja paiknemine . Vereringe-elundkond koosneb südamest ja veresoontest. SÜDA Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu. Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks
Seedeelundkonna panevad tööle lihased ja närvid. 7 Seedeensüümid sünteesitakse teiste organite (kõhunääre, maks, põrn) poolt. 6. VERERINGEELUNDKOND 1. Ehitus ja paiknemine . Vereringe-elundkond koosneb südamest ja veresoontest. SÜDA Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu. Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks
Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ning rindkereõõne seesmise pinna vahele jääb õhuke ja atmosfäärirõhust madalama rõhuga (alarõhuga) pleuraõõs. Seetõttu järgivad kopsud rindkere mahu muutusi passiivselt, sest neis pole lihaseid (!). Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased (kergitades rinnakorvi) ja diafragma (minnes kõhu suunas lamedamaks) kokku, suurendades seega rinnaõõne ruumala. Väljahingamisel on vastupidi: lihased lõtvuvad, rinkere langeb ja diafragma kumerdub kopsude poole, õhk surutakse välja. Sügaval hingamisel kaasneb ka tesite lihaste töö (nt kaelalihased, kõhulihased jt). Kopsud järgivad pleuraõõne alarõhu tõttu rindkere mahu vastavaid muutusi. Seetõttu on arusaadavad ka järgmised juhtumid: 1) kui rindkere vigastamisel õhk pleuraõõnde tungib, langevad kopsud kokku (alarõhk
Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid. 29.Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend. Kopsutipud ulatuvad rangluust kõrgemale. Kopsupõhimik paikneb liuakujulise vahelihase peal, mis on ühtlasi peamine hingamislihas. Kumbki kops on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. 30.Kopsu sisestruktuur Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks,
suureneb, mille tagajärjel õhk Diafragma ehk nimetatakse Asub südame/kopsude all tungib kopsudesse vahelihas kõõluskeskmeks, mida läbib (sissehingamine), vahelihase õõnesveenimulk. Perifeerne lõtvumisel rinnaõõne maht osa on lihaseline, mis algab väheneb ja õhk surutakse kopsust rinnaku mõõkjätke ja 6 välja (väljahingamine). alumise roide sisepinnalt. Ühepoolsel tegevusel kallutab
· Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid. Hingamisgaaside sisaldus sissehingatavas ja väljahingatavas õhus: O2- sissehingatav: 20,93% Väljahingatav: 16,4% CO2- sissehigatav: 0,03% Väljahingatav: 4,1% Hingamise regulatsioon toimub CO2 sisalduse järgi. CO2 sisalduse muutmiseks, muutub hingamisliigutuste kiirus ja sügavus. Sissehingamisel: · Rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk liigub kopsudesse/ Kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided · Diafragma lameneb ja rindkere suureneb · Atmosfääriõhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: · Rinnaõõne maht väheneb ja õhk liigub organismist välja · Diafragma tõuseb ülespoole · Roided langetuvad VERERINGE Südametööd mõjutab: · Hingamisgaaside sisaldus vees · Jäsemete liigutamine
Ümber frontaaltelje: Painutus Sirutus Ümber sagitaaltelje Kallutus(külgmine paninutus) Ümber vertikaaltelje Pöörlemine 22. Lülisamba füsioloogilised kõverdused kaelalordoos-rinnaküfoos-nimmelordoos-ristluuküfoos Tasakaalu säilitamise hõlbustamine Amortisaator vastupanu põrutustele Suurendab rinnaõõne ja vaagna mahtu 23. Rindkere skeletti moodustavad luud Roided (12 paari) Pärisroided 7 ülemist paari, ulatuvad rinnakuni Ebaroided 3 paari, kinnituvad 7ndale roidele Vallasroided 2 viimast paari, ventraalsed otsad vabad Rinnak Rinnakupide (ülemine) Rinnakukeha Möökjätke (alumine) 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga
Kopse ja rinnaõõnt kattev kelme ühinevad kopsude juures. Pleuraõõs kujutab endast pilu, mis sisaldab vähesel määral seroosvedelikku, mille ülesandeks on vähendada hõõrdumist kopsukelmete lestmete vahel hingamisliigutuste ajal. Pleuraõõnes valitseb negatiivne rõhk, seega õhk puudub. Parem ja vasak pleuraõõs ei ole ühenduses. 13) Mis on keskseinand; kus see asub ja mida see sisaldab? - Keskseinand on rinnaõõne keskosas kahe pleurakoti vahel paiknev ruum. Eest on keskseinand piiratud rinnaku tagapinnaga ja osaliselt roidekõhredega, tagant rinnalülidega, alt diafragmaga ja külgedelt keskseinandmise pleuraga. Keskseinand jaguneb eesmiseks ja tagumiseks osaks. Eesmises keskseinandis paikneb süda koos südame paunaga, harkelund, diafragmaalnärvid, ülenev aort, kopsutüvi, ülemine õõnesveen, lümfisõlmed – rinnakutagused, eesmised keskseinandi- ja ülemised
............................................................................................................12 2 ELUNDKONNA EHITUS JA PAIKNEMINE Vereringe-elundkond koosneb südamest ja veresoontest. SÜDA Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist, tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri.
eesmiselt pinnalt. *õlavarre langetamine Vahelihas ehk diafragma Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Rinnaku mõõkjätke ja 6 alumise roide *vahelihas on peamine hingamislihas. Vahelihase sisepinnalt ning 2.-5. Nimmelüli keha lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk eespinnalt. surutakse kopsust välja (väljahingamine). Vahelihase kontraktsioonil tema külgosad laskuvad alla ning rinnaõõs suureneb, õhk tungib kopsudesse (sissehingamine). 63
suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. Rinnaõõs- sarnaneb külgedelt lamendunud viltsuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritsev luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega.Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega,süva kerefastsia,lihased koos luudega ja rinnakorvisisene.Rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Kõhuõõs- asetsev rinna-ja vaagnaõõne vahel,olles neist ruumikam.Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse.Kõhuseinad koosnevad mitmest kihist.Eristatakse nahka,pindmist ja süva kerefastsiat ning lihaseid. Vaagnaõõs- on kõhuõõne jätkuks.Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja
uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt. Isaskusiti ulatub põiekaelast alates peenisetipuni. Rinnaõõs- sarnaneb külgedelt lamendunud viltsuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritsev luine rinnakorv koos sellele kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõne sein järgmistest kihtidest : nahk, pindmine kerefastsia koos nahalihasega,süva kerefastsia,lihased koos luudega ja rinnakorvisisene.Rinnaõõs rinnakorvist tunduvalt väiksem. Kõhuõõs- asetsev rinna-ja vaagnaõõne vahel,olles neist ruumikam.Kõhuõõs ulatub ulatuslikult ka rinnakorvi sisemusse.Kõhuseinad koosnevad mitmest kihist.Eristatakse nahka,pindmist ja süva kerefastsiat ning lihaseid. Vaagnaõõs- on kõhuõõne jätkuks.Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja
annaabi.ee 
