KURK KOPSU- TORUD NINAAVA KÕRI SÜDA VERESOONED KOPSUD HINGETORU KÕÕLUSED HINGAMIS- RINGE- ELUNDKOND ELUNDKOND JUUKSED LIHASED NAHK TUGI- LUUD ELUNDKOND INIMENE KATTE- ELUNDKOND LIIGESED KÜÜNED KUSEPÕIS NEER NÄRV...
Intermediaalne Neuraaltoru mesoderm Mesodermi Entoderm vistseraalne leste Neuraaltoru Ektoderm Entoderm Somiit Müotseel Lateraalne Korda Nefrotoom mesoderm Ektoderm · Pinnaektoderm · Epidermis, karvad, küüned, nahanäärmed, rinnanääre, hüpofüüsi eessagar, hambaemail, sisekõrv, silmalääts · Neuroktoderm Neuraaltoru · Keksknärvisüsteem · Reetina · Epifüüs · Hüpüfüüüsi tagasagar Neuraalharjad (ganglioniliist) · Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid · Neerupealise säsiosa · Pigmentrakud Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm Kolju Jäsemete sidekude ja
Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetrium - perimetrium Pärasoole- emaka õõnestis e Douglasi õõs - excavatio retrouterina seu Douglasi Tupp - vagina colpos Neitsinahk - hymen Rinnanääre - mamma Lahkliha - perineum Pärak - anus Seedeelundite süsteem - systema digestorium seu apparatus digestorius Suuõõs - cavum oris Neel - pharynx Söögitoru - oesophagus Magu - ventriculus, gaster Peensool - inestinum tenue Jämesool - inestinum crassum Keel - lingua Hambad - dentes
See põhjustab kergesti kurvameelsust, isegi masendust ja nutusust. Nende sümptomite ja tundmuste teket võib soodustada ka hüpoöstrogenism. Kannatada võib ka paarissuhe, naise tähelepanu keskendub ainuüksi lapsele ning mitte iga mees ei suuda seda mõista ja heaks kiita. Naisel ei jätku huvi suguelu jaoks, ja kui ongi, vähendavad voolus ja episiotoomiahaava valulikkus naudingut. Kõik need sümptomid on normaalsed ja kaovad hiljemalt 2-3 kuu vältel. Imetamine Rinnanääre kasvab raseduse ajal mitmete hormoonide mõjul(prolaktiin, insuliin, kasvuhormoon, östrogeen, progesteroon, kortisoon). Eriti rohkesti lisandub näärmerakke. Sel moel valmistub rinnanääre kogu raseduse ajal imetamiseks. Piimaeritus algab pärast platseta sündimist, mis tingib ema vere östrogeeni- ja progesteroonitaseme järsu languse, prolaktiinitase jääb kõrgeks. Selline hormoonide tase käivitab piima produktsiooni rinnanäärme näärmerakkudes
piimanäärmete üleminetuvormiks. Nibuväljakese eritüüpi näärmed võiavad oma eritisega nibu, eriti imetamise ajal. Nibuväljakese alal on ka silelihaskiude. Rinnanibu on nibuväljakese keskel asetsev kõrgendus, mis on rinnapiima transportivate juhade välimiseks avaks. Nii nibu kui ka nibuväljakese nahas on naisel murdeeast alates ja eriti raseduse ning imetamise ajal rohkesti pruuni värvainet ehk melaniini. Rinnanääre ehk piimanääre on sagaratest koosnev näärmete ja juhade süsteem ümbritsetud rasvkoest, mis pärast sünnitust toodab rinnapiima ja transpordib seda piimajuhade kaudu rinnanibusse. Piimanäärmed on arengulooliselt muutunud apokriinsed higinäärmed. Rinnanääre jaguneb mitmeteks sagarateks, mis on selle funktsionaalseteks üksusteks. Mõlemas rinnanäärmes on 15-20 sagarat. Iga sagara näärmejuhad ühinevad piimajuhadeks
● Keskmine ehk myometrium ● Välimine - serooskest ehk perimetrium Mis on emaka funktsioon? Looteareng Mis asetsevad tupe ees? Kusepõis ja kusiti? Mis asetseb tupe taga? Pärasool Mis on tupe funktsioon? Sünnitee, reproduktsioon Rinnanääre (lad. k) mamma Kuna saavutab rinnanäärmed suurimad Raseduse lõpul ja imetamise perioodil. mõõdud? Mitmest sagarast koosneb rinnanääre? 15-20 sagarast Lahkliha (lad. k) perineum Kus on lahkliha? Reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohal. kuse ja suguelundid 6 Mis piiravad lahkliha
6) ERITUSELUNDKOND (neer, kusejuha, kusepõis, kusiti) eemaldab kehast mittevajalikke aineid. 7) NÄRVISÜSTEEM (peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid) vahendab ja töötleb informatsiooni. 8) SISENÕRESÜSTEEM (käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari (naisel),munand (mehel)) reguleerib organismi eluavaldusi. 9) SIGIMISELUNDKOND (eesnääre, seemnesari, peenis (mehel); rinnanääre, munasari, emakas, tupp (naisel)) on vajalik järglaste saamiseks. 6. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: * koguda informatsiooni. Meelelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli, retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi. * koordineerida informatsiooni. Kesknärvisüsteemi saabub informatsioon sensoorsete närvide kaudu. Ajus võetakse vastu otsus, mida sellega peale hakata.
Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda,veresooned). Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neer,kusejuha, kusepõis,kusiti). Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni (peaaju,meeleelund, seljaaju, närvid). Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi (käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre,harkelund,neerupealsed jne) . Suguelundkond on vajalik järglaste saamiseks( eesnääre,seemnesari,peenis,rinnanääre,munasari, emakas) 5. Sisenõrenäärmed. (tähtsamaidiseloomusta, roll ainevahetuses,olulisemadhormoonid lk.71)Ajuripats-kõigetähtsam, asubpeaajus, juhibkoosnärvisüsteemigateistehormoonesünteesivatenäärmetetalitlust, sünteesibkakasvuhormooni, missoodustabkasvu.Käbikeha-peaajus, suhteliseltvähearenenudnääre. Temahormoonidreguleerivadorganismiööpäevaseidrütme, näiteksärkvelolekutja undningmõjutavadkanahapigmentidesünteesi
endomeetrium * keskmine lihaskest e. müomeetrium * välimine serooskest e. perimeetrium funktsioon: toimub loote arenemine ja kust ta raseduse lõppedes väljutatakse 13. Tupp vagina Asend ülemisse otsa ulatub emakakaela tupeosa. Suundudes ette alla, läheb tupp läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus Funktsioon paik, kust viiakse viljastumiseks vajalik materjal sisse ja paik, kust väljub loode. 14. Rinnanääre ladinakeelne nimetus mamma Asukoht asub oma alusega IIIVI roide kõrgusel suurel rinnalihasel Ehitus: on ümbritsetud sidekirmega. Näärme keskel ulatub välja rinnanibu, mida ümbritseb pigmenteerunud nibuväli. Nääre koosneb 1520 sagarast, millest lähtuvad piimajuhad. Enne nibusse jõudmist juhad laienevad ja moodustavad piimaurke, siis ahenevad,tungivad nibusse ja avanevad selle tipul
toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ja jääkainete kõrvaldamise Erituselundkond neer, kusejuha, kusepõis, kusiti tagab jääkainete kõrvaldamise organist Närvisüsteem Kesknärvisüsteem:seljaaju, peaaju, piirdenärvisüsteem - juhib ja kontrollib elundite tööd. Sisenõrenäärmete süsteem käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealsed, kähunääre, munasari/munand toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd Sigimiselundkond rinnanääre, munasari, emakas, tupp järglaste saamiseks Homöostaas organismide võime säilitada stabiilne sisekeskond, sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Negatiivse tagasisidestumise mehhanismi kohast : Kõrvalekalle normaalsest seisundist-> Signaal kesknärvisüsteemi -> Käivituvad mehhanismid, mis püüavad esialgset olukorda taastada. Viisid, kuidas taastada: 1)Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmetes valmistatud hormoonide abil
Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele; reguleerivad rakuainevahetust, kasvu, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist, sigimist. nt käbikeha, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari/munand, hüpofüüs Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. nt eesnääre, seemnesari, peenis meestel; rinnanääre, munasari, emakas, tupp naistel 2.3 INIMENE KUI TERVIKORGANISM Homöstaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Naturaalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon. Närvisüsteemi talituse aluseks refleksikaar (seisneb selles, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindla elundi talituses).
hambad dentes oophoron maks hepar munajuha tuba uterina paariline elund kõhunääre pankreas salpinx limaskest tunica mucosa emakas uterus metra lihaskest tunica muscularis tupp vagina colpos sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma suuesik vestibulum oris lahkliha perineum põsed buccae igemed gingivae huuled labia oris pärissuuõõs cavum oris proprium kõvasuulagi palatum durum pehmesuulagi palatum molle kurgunibu uvula mandlid tonsille suupõhi fundus oris keelekida frenulum linguae süljenäärmed glandulae salivales kurgukitsus isthmus faucium kõhukelme peritoneum maovõlv fornix maokeha corpus
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
soojusregulatsioonis; 6)jõu · Mehe sigimiselundkonda · Seljaaju asub selgrookanalid ja kuuluvad: eesnääre, seemesari ja koosneb närvirakkudset e peenis. hallainest ja närvirakke ümbritsevast närvikiududest, mis · Naise sigimiselundkona on valgaine. kuuluvad: rinnanääre, munasari, emakas ja tupp. · Seljaajust hargneb edasi 31 paari närve. · Seljaaju sunktsioonideks on: Sisenõresüsteem 1)annab infot edasi peaajju; · Reguleerib organismi eluavaldusi. 2)tema kaudu toimivad refleksid. · Paljud elutalitused on · Peaaju asub koljuõõnes ja jaotub
jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Sigimiselundkond · On vajalik järglaste saamiseks · Inimese sigimine toimub suguliselt. · Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakude ühinemisel. · Inimese suguelundid e genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega. · Mehe sigimiselundkonda kuuluvad: eesnääre, seemesari ja peenis. · Naise sigimiselundkona kuuluvad: rinnanääre, munasari, emakas ja tupp. Sisenõresüsteem · Reguleerib organismi eluavaldusi. · Paljud elutalitused on hormoonide kontrolli all. · Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. · Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetus, kasvu, värvuse kujunemist, ringeelundkona, seedimist ja sigimist.
pärasool, pärak Hingamiselundkond ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud, kopsud Ringeelundkond süda, veresooned Erituselundkond neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti Närvisüsteem peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid Sisenõresüsteem Käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari, munandid Sigimiselundkond eesnääre, seemnesari, peenis; rinnanääre, munasari, emakas, tupp 7. Neurogliia rakud, mis ümbritsevad, toetavad, kaitsevad, toidavad neuroneid ning isoleerivad neid teistest keharakkudest elektriliselt. Tänu gliiarakkudele on närviimpulsi liikumiskiirus 100 m/s (ilma oleks 5 m/s). 8. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga ja annab närviimpulssi edasi järgmisele rakule. Tööpõhimõte: närviimpulss
tagasiside gonaadidest (steroidid ja peptiidid) LH toimib peamiselt teeka-rakkudele, soodustades androgeeni produktsiooni, mis aromatiseerumise käigus muutub östrogeeniks;soodustab corpus luteumi moodustumist ja progesterooni produktsiooni FSH on oluline mõju granuloosarakkudele ja LH/CG retseptorite väljakujunemisele; stimuleerib follikulite moodustumist ja östradiooli produktsiooni PRL retseptoreid on paljudes organites (rinnanääre, maks, gonaadid, neerud, kopsud, neerupealis, lümf, aju jne. Kontratseptsioonid: · Hormoonspiraal · Rasestumisvastased hormoontabletid · Rasestumisvastased hormoonplaastrid Kuidas rasestusmisvastased tabletid toimivad? Rasestumisvastased tabletid takistavad rasestumist mitmete tegurite koostoimel. Olulisemad on ovulatsiooni pärssimine, emaka limaskesta paksenemise pidurdamine ning emakakaela lima tihkemaks muutmine. Kuidas see juhtub?
GÜNEKOMASTIA · Günekomastiaks nimetatakse mehe rinnanäärme suurenemist. Nendel kahel pildil on kujutatud noorukiea günekomastiat, mis tekibki kõige sagedamini murdeeas ning on tingitud mees- ja naissuguhormoonide tasakaaluhäirest kiire kasvamise perioodil. Sellistel puhkudel võib üks või mõlemad rinnanäärmed olla valulikud, samuti võib olla suurenenud ainult üks rinnanääre. Haiguseks seda siiski noorukieas ei peeta, muutused taanduvad mõne ajaga iseenesest. Täiskasvanueas tekkiva günekomastiaga tuleks aga siiski end igaks juhuks arstile näitama tulla. ·Näo karvakasv Puberteet ·Häälemurre ·Kaenlaalune karvakasv ·Kubeme karvakasv ·Ejakulatsioon (pollutsioon ) ·Testiste areng (spermid ) ·Ajuripats (kasvuhormoon ) ·Kaenlaalune karvakasv ·Rindade kasv ·Puusade kasv
Nüktuuria öiskusesus Polüuuria uriini teke suurenenud Oliguuria uriini teke vähenenud Düsuuria ebamugav/raskendatud urineerimine Diurees ehk uriini teke Neer(ud) ren(es) Kusejuha ureter Kusepõis vesica urinaria Kusiti uthera Munasari ovarium kr.k oophoron Munajuha tuba uterina kr.k salpinx Emakas uterus kr.k metra Tupp vagina kr.k colpos Rinnanääre mamma Lahkliha ehk perineum on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Ovariaaltsükkel koosneb 12-16 päeva kestvast foliikulifaasist ja sellele järgnevast 14 päeva pikkusest luteiinfaasist. Ovulatsioon tähistabki follikulaarfaasi lõppu. Menstruaalverejooksud kestavad 3-5 (7) päeva Viljakus faas u. 9 päeva. Närvisüsteem: Neuron närvirakk koos oma jätketega
Suurimad mõõtmed saavutab nääre raseduse lõpul ja imetamise perioodil. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 13 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid http://www.breastcancersource.com/gUserFiles/breastDev_fig_ 3.gif Rinnanääre asub oma alusega III-VI roide kõrgusel suurel rinnalihasel ja on ümbritsetud sidekirmega. Näärme keskel ulatub välja rinnanibu, mida ümbritseb pigmenteerunud nibuväli. Nääre koosneb 15-20 sagarast, millest lähtuvad
ravimeetodiks kasvaja kirurgiline eemaldamine. Traditsiooniliselt eemaldatakse rind koos rinnanibu ning rinnast lähtuvate lümfiteede ja lümfisõlmedega. Mastektoomia ehk rinnanäärme täielik eemaldamine on naisele nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt invaliidsust põhjustav opratsioon. Pärast sellist operatsiooni ei ole enam vajalik täiendav kiiritusravi retsidiivide profülaktikaks. Modifitseeritud mastektoomia-rinnanääre säilitatakse, eemaldatakse üksnes kasvajat kandev osa. 9 Kiiritusravi: kasutatkse, kui on lokaalse retsidiivi oht või see on juba tekinud. · Adjuvantne süsteemravi :asutatase situatsioonis, kus operatsiooni järel või selle käigus selgub, et peale kasvaja põhikolde on organismis ka vähi metastaasid. Sellises olukorras tuleb kasutada täiendavat ehk adjuvantset keemia- või hormoonravi. (Labotkin 2004)
süsteem 2. Hormonaalne kontroll kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari/ munand Sigimiselund- 1. Toota sugurakke Eesnääre, seemnesari, kond 2. Viljastamiseks peenis, rinnanääre, 3. Kujunevad sootunnused munasari, emakas, tupp 17. Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Homoöstaas on võime säilitada stabiilne sisekeskkond isegi siis kui väliskeskkond on muutuv. Kuuma korral inimesel higistamine, külmaga kananahk jms. Energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. Säilitab: Temperatuuri, pH, gaaside hulk, veresuhkur, jääkainet tase, vee hulk 18
· Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõre- ehk endokriinnäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. · Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. · SIGIMISELUNDKOND · Vajalik järglaste saamiseks. · Mehel: eesnääre, seemnesari, peenis. · Naisel: rinnanääre, munasari, emakas, tupp. · Inimese suguelundid ehk genitaalid on lähedalt seotud kuseerituselunditega. TERMOREGULATSIOON · Meil on õhuke soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. · Soojust pidavad eluasemed, kehakatteks riided, soojusallikaks tuli. · Higistamine (autustumine jahutab). · Külmavärinad. · Soojude eemaldamine veresooned laienevad, eritub higi. · Soojuskao vähendamine veresooned ahenevad, higistamine lakkab.
, reservuaar erektsioon - suguti korgaskehad täit. verega, imissioon, friktsioon, orgasm, ejakulatsioon - munandimanusejuhad -> seemnejuhad -> seemnepõiekesed -> eesnääre -> sugutisibulanäärmed -> kusiti -> tupp -> emakas -> munajuha = viljastumine viljast. munarakk -> emakas -> idulane pesastub = rasedus emaka lihaste kokkutõmbed -> tupe lihaste kokkutõmbed = sünnitus imetamine - rinnanääre -> piimajuhad -> piimaurge -> nibu mitteviljast. emaka limaskesta pindmine kiht irdub -> veresooned katkevad -> verejooks emakast = menstruatsioon eripärad: suguti ja kliitori korgaskehad, suguti käsnkeha regul.: testosteroon - sekund. sugutunnused, suguelundite areng, spermide valm.; östrogeenid - stim. rakkude palj. ja kasvu, sekund. sugutunnused; progesteroon - emaka limaskesta sekretsioonifaas, sood. näärmete arengut, valm
Väikevaagna õõnes. Lapiti kuskil. Siseehituselt kurruline ja kaetud ripsepiteeliga. Silelihaskoeline. Emakas asub väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel. Koosneb emakapõhjast, emakakehast ja emakakaelast. Seina kihid: · Sisemine e. Limaskest- endomeetrium · Keskmine e. Lihaskest- müomeetrium · Välimine e.serooskest ehk perimeetrium Emakas toimub lapse areng ja loote väljastamine. Tupp võtab osa sugulisel viljastamisel Rinnanääre- mamma ehituselt koosneb 15-20 sagarast. Sagarate ja urgete ümber rasvkude. Asub suurel rinnalihasel ja ümbritsetud sidekirmega. Munand- testis- ehituselt koosneb 200-300 sagarast, väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Toodavad seemnerakke ja meesuguhormoone.Aub munandikotis, ripub kehast eemale. Munandimanus - epididymis ripub argivahel... Hoiab endas seemnerakke. Eesnääre- prostata- asub kusepõie põhja all . Lisab seemnevedelikule nõret ja aktiveerib
seemnevedeliku Munandikott (SCROTUM) Vaheseinaga kaheks jaotunud, mitmekihilise õhukese seinaga kott Paiknevad munandid, munandimanused ja seemneväädid (nööritaoline moodustis) Suguti (PENIS) Koosneb 2 sugutikorgaskehast - suguti erektsioon - ja 1 sugutikäsnkehast - kulgeb kusiti Lahkliha (PERINEUM) Asukoht: reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohas Mehel läbivad seda: kusiti Naisel läbivad seda: kuisti ja tupp Rinnanääre ehk piimanääre (MAMMA): Erilaadselt arenenud nahanääre, mille talitlus on seotud suguelunditeha Areneb suguküpsusperioodil Näärme keskel rinnanibu Piimajuhad Urogenitaaldiafragma ehk kusesuguvahe on vaagnapõhja eesmine osa Vaagnadiafragma ehk vaagnavahe on vaagnapõhja tagumine osa FÜSIOLOOGIA Südame ja vereinge füsioloogia Südame ehitus: 4 kambriline Jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks - vasakuks (arteriaalne) ja paremaks (venoosne);
jääb rohkesti rasvakoesagarikke. Ta kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest ning on ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu 15. Inimese naha uuenemine toimub 21-28 päevaga 16. Naha funktsioon 1) Katte- ja kaitsefunktsioon 2) Hingamisfunktsioon 3) Eritusfunktsioon 4) Ainevahetuslik funktsioon 5) Termoregulatsioon 17. Naha tekised on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre 18. Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. 19. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaalselt. Sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga 20. Merokriinsed higinäärmed esinevad üle kogu keha. Nende tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine 21. Higinäärmeid on kõige tihedamini peopesas ja jalatallas (kuni 1000 nääret 1CM kohta) 22. Higi on happelise reaktsiooniga vedelik 23
Nefron 126.Mis on pildil numbritega tähistatud mehe kuse- ja suguelundite nimetused Numbriga 1 on tähistatud... → kusejuha, Numbriga 2 on tähistatud... → eesnääre, Numbriga 3 on tähistatud... → suguti korgaskeha, Numbriga 4 on tähistatud... → munandimanus 127.Kuidas nimetatakse vereplasma hulka, mida neerud on suutelised minuti jooksul täielikult vabastama mingist ainest? Kliirens 128.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Rinnanääre koosneb sagaratest, millest lähtuvad piimajuhad.*Rinnanäärmele annab poolkera meenutava väliskuju sagarate vahel ja rinnanäärme ümber olev rasvkude. *Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad väikevaagna altpoolt. 129.Milline alljärgnevatest kirjeldustest käib kusejuha, milline kusiti kohta? a) Ladina keeles ureter → Kusejuha, b) Ladina keeles urethra → Kusiti, c) Kulgeb neeruvaagnast kusepõieni → Kusejuha, d) Tagab kusepõie tühjendamise → Kusiti 130
mao, oma südame jne. olemasolugi. Sisikonnast saabuvad erutused kaasnevad tavaliselt ebamääraste lokaliseerimata aistingutega. Patoloogilistes tingimustes omandavad sisikonna meelerakud kõrgendatud tundlikkuse. Siis on tuntav ka valu. KATTEELUND NAHK cutis Nahk on inimese keha väliskate. Tal on keeruline mikroskoopiline ehitus, retseptoorsed, kaitse-, eritus- ja termoregulatsioonifunktsioonid. Naha tekisteks on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre. Täiskasvanu naha üldpindala on ~1,6 m 2. Naha paksus on keha eri piirkondades erinev ja kõigub 0,5 - 4 mm piires tingituna ehituslikest iseärasustest. Kaitsva kattena on nahk üsna tihe: ta ei lase läbi gaase, lahuseid ja mikroorganisme. Nahk on küllaltki elastne - ta annab järele venitusele ja omandab seejärel esialgse seisundi. Mõningates kohtades läheb nahk pikkamisi, ilma Koostanud M
Piima nõristav kude muutub aktiivseks menstruatsiooni algamisele eelnevatel päevadel, kuid mõnel naisel esinevad ka tükid ja rindade valulikkus. Raseduse ajal rinnad suurenevad, piimajuhade süsteem paisub ja tekib uusi sagarikke. Pärast menopausi tõmbub näärmekude kokku, sest rasva osa suurenev, ja rinnad muutuvad vähem tihedaks. (Hickin 2007:150) 8 Rinnanääre koosneb rasvkoest, sidekoest ja näärmekoest. Näärmekude jaguneb 15-20 sagaraks, milles igaühes on 20-40 sagarikku. Näärmesagarikest suunduvad nibusse piimajuhad. Kogu rind, eriti aga rinnanibu ümbrus on rikas vere- ja lümfisoonte poolest. Suurem osa lümfiteedest kulgeb samapoolsesse kaenlaalusesse lümfisõlmede ketti (aksillaarsed lümfisõlmed), väiksem osa suubub rangluu ülemistesse ja alumistesse ning rinnaku kõrval asuvatesse ja rinnasisestesse lümfisõlmedesse
filtri kasutamine mõttekas, kuna laste keha mõõtmed on väikesed ja hajukiirgust tekib vähe. 6. 6. Uuritava pinna suurus Kiirgusdoos sõltub kiiritatava pinna suurusest – mida suurem eksponeeritav pind, seda suurem doos. Huvialune piirkond tuleb täpselt välja kollimeerida. Täpne kollimeerimine on eriti oluline laste puhul ja siis, kui visualiseeritava kehaosa- organi lähiümbruses paikneb kiirgusele tundlikumaid elundeid (gonaadid, silmad, rinnanääre, kilpnääre). Lisaks kiirgusdoosi vähenemisele on parem ka hoolikalt kollimeeritud ülesvõtte kvaliteet, kuna väiksema pinna kiiritamisel tekib vähem hajukiirgust. Kollimeerimist hõlbustab valgusaken. Keskkiire ja valgusvälja kokkulangevust tuleb kontrollida 1 kord kuus. RD uuematel aparaatidel on olemas ja vana aparatuuri väljavahetamisel nõutakse, et aparaadil oleks nii automaatne kollimeerimine kasseti suurusele, et vältida kasutatavast kassetist suurema
Näärmeline osa moodustab sagaraid, mille vahel on sidekude ja silelihaskiud. Sidekoe hulk suureneb vanuse kasvades. Suguti Ülesandeks seemnevedeliku ja uriini väljutamine. Eristatakse eesmist jämedamat osa e lukki (glande), keskmist osa e keha ja tagumist häbemeluudele kinnituvat osa e sugutijuurt. Sugutilukil avaneb välimine kusitisuue. Naise suguelundid: · munasari · munajuha · emakas · tupp · välissuguelundid e häbe (vulva) · rinnanääre Munasarjad Paarilised munasarjad paiknevad kõhuõõnes ja kinnituvad ligamentidega emaka ja vaagnaseina külge. Munasarjad toodavad sugurakke (munarakke e gameete) ja hormoone. Munajuhad Pikkus 10 cm, algavad emaka nurkadest. Emakas Siin toimub viljastatud munaraku pesastumine ja loote areng. Paikneb põie taga ja pärasoole ees. Osad on emakapõhi, emakakeha, emakakael (kus on emakakaelakanal). Väga hea verevarustusega,
deskvamatsioonifaas. Fertiilse ea alguses ja lõpus esineb östrogeeni ja gonadotropiinide eritumise kõrvalekallete tõttu rohkem anovulatoorseid ja pikenenud menstruaaltsükleid. Normaalse menstruaaltsükli tagavad peaju koor, hüpotaalamus, hüpofüüs, munasarjad ja emakas. Menstruaaltsükkel väljendab hüpotaalamuse-hüpofüüsi-munasarjade telje rütmilist talitlust ning hormoonide sihtkudede (emaka limaskest, tupe limaskest, rinnanääre) reaktsioone. Hüpotaalamus on aju ja hüpofüüsi vaheliseks ühendusliiniks. Hüpotaalamuse neuronites toodetakse vabastaja- e. riliiserhormoone ning pidurdavaid e. inhibiitorhormoone. Praeguseks hetkeks on teada viis hüpofüüsi e. ajuripatsi eesagara tegevust reguleerivat hormooni: 1) türeotropiini vabastajahormoon (TRH) 2) gonadotropiini vabastajahormoon (GnRH) 3) kasvuhormooni vabastamist inhibeeriv (pärssiv) hormoon e. somatostatiin 4) kasvuhormooni vabastajahormoon (GH-RH)
annaabi.ee 
