Elas kord üks väike laps Kes oli muidu virk ja kraps Kuid ta ei uskund imedesse Ega päkapikkudesse Kuid ükskord vaiksel talveööl Siis kui pikud olid tööl Ärkas lapseke unest üles Ning avastas et keegi tema süles See oli väike päkapikk Lühem kui tuletikk Kuid laps, see arvas et näeb und Sest käimas oli kesköö tund "see pole uni" ütles pikk "kuigi see tundub sulle imelik" laps see ikka ei uskund päka juttu vaid läks hoopis uuesti tuttu Kuid hommikul kui paistis päike Ärkas lapsekene väike Kuid miskit paistis padja all Seal oli päkapiku müts ja sall Laps sai aru, et ta oli olnud pime Siiski olemas on imed Päkapikk – see on ikka tõsi Kes lastele teeb üllatusi päkapikud Üks väike armas päkapikk vormib piparkooke. Teine väike päkapikk segab jõulujooke. Kolmas väike päkapikk korjab mandariine, neljas üles kirjutab: "Kuhu me need viime." kiri jõuluvanale Tere,kallis jõuluvana Sulle kirjutab nüüd Kati Istun kodus laua taga Täitsa reipalt...
milleks on märkmete tegemine, loetu ümbersõnastamine, küsimustele vastamine, selgituste andmine jt (Krull, 2018). Meie õpioskuste ülesanne sisaldab seoste märkamise oskust läbi analoogiate leidmise. Tegevus seostub põhikooli riikliku õppekava punktidega 2.1.4. luuletuse sisu avamine õpetaja abiga, riimuvate sõnade leidmine; 3.2.3.1 Mõisted: riim. Õpetaja valmistab ette töölehed, kus ühes servas on erinevad sõnad nt puu, pass ja kõrval on erinevad pildid, mis riimuvad nende sõnadega nt suu pilt ja tassi pilt. Iga õpilane saab ühe töölehe ning peab vastavalt juhisele selle ära täitma. Õpilased loevad sõnu ning peavad leidma sõnaga riimuva pildi ja need omavahel ühendama. Tegevuse läbiviimiseks kulub umbes 15 minutit. Tegevuse läbiviimiseks on vaja eelnevalt koostatud töölehti ja õpilastel kirjutusvahendit. Tegevus sobib eesti keele tundi, kus õpitakse luuletuse tunnuseid. Tegevus aitab õpilastel aru
Sõnad viitavad sellele, et lugu on väga lihtne, kurva meeleoluga ja isegi vanamoodne. Sõnakasutus on väga minimaalne ja natuke igav. Loos on ülekaalus tegusõnad nagu näiteks: leidsin, vaatan, rändan ja nii edasi. Sõnad on väga konkreetsed ja teisi tähendusi sõnadel pole. Loos kasutatakse vähe erinevaid sõnu mistõttu on kasutatud mitmeid kordi samu sõnu. Lause ehitus on lihtne ning laused on keskmise pikkusega. Laused on sujuvad ja sobivad omavahel suurepäraselt kokku. Loo read riimuvad, kuid see ei mõjuta sõnade tähendust aga mõjutab see laulu tempot. Need riimuvad read on ootuspärased. Laulja meeleolu on kurvavõitu ja kahetsuslik. Kuulates saab aru, et tegu on kindlasti mehega, hääle järgi oletan, et 30ndates olev. Tundub, et laulja laulab oma enda mälestustest või on see teema talle väga hingelähedane. Laulja edastab loo väga emotsionaalselt ja tõsiselt. Laulja kindlasti samastub nende laulusõnadega.
vaheldumisi. Algriimsõnade algushäälikute kordus värsis. Ammu uuenenud sõnad ja vanad muutevormid . Regivärsside puhul oli eeslaulja. Eeslaulja järel laulis koor. LÕPPRIIMILINE RAHVALAUL : salmid, sõnad riimuvad värsi lõpul. LAULUMÄNG: ringmängud laulu saatel. RAHVALUULE VÄIKELIIGID: KÕNEKÄÄND-annab piltlikult, lühidalt, poeetilises vormis mingi nähtuse. MÕISTATUS-sõnaline peitepilt, mõistukõneline kirjeldus. Sisaldavad küsimust, millele peab vastama.
NOVELL- proosa lühivorm, milles pinge kasvab järk-järgult ja ootamatu lõpp SISSEJUHATUS- tutvustatakse tegelasi, tegevuskohta ja aega SÕLMITUS- sündmus, mis käivitab tegevuse TEEMA ARENDUS- avab tegelastevahelised suhted KULMINATSIOON- pinge haripunkt PÖÖRE- pinge langus, muutus sündmuste käigus KONKLUSIOON- teema ja ka teose lõpetus PÜANT- üllatusefekti pakkuv lõpplahendus LÕPPRIIM- sõnad riimuvad luuletus, värsi lõpus ALGRIIM- sõna algushääliku kordus ANIMISM- usk maailmas leiduva hingestatusse MUISTEND- koha- või tekkelooline rahvajutt MUINASJUTT- teadlikult väljamõeldud rahvajutt EPITEET- kirjeldav ja kaunistav lisasõna ISIKUSTAMINE- stiilikujund, kus elutule asemel, nähtusele antakse elusa omadused ja võimed METAFOOR- stiilikujund, mis seisneb sarnasuse ülekandmises
8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand. Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad) Jaguneb salmideks e. Stroofideks. Eestlaste muistne usund: Oli animism, mis tähendab et ususti et kõige looduses on hing, mis kavab ja seetõttu suhtusid loodusesse suure austusega. Hingejõudu annab vanlase südame söömine, loomade vere joomine, hõiti alles ära lõigatud küüsi, jukseid ja hambaid. Mentaliteet: ela ise ja laase ka teistel elsada Jumalad: Vanataat e. Uku (taevavalitseja), Taara (taeva ja maa looja),
Luuletuse autoriks on Contra, kodanikunimega Margus Konnula, kes on sündinud 1974. aastal. Contra on tuntud eesti kirjanik, kes on üks tänapäevaluule lipulaevadest. Kirjutis on valminud 20. sajandi lõpuaastatel. Seega on luuletus üsna uus ning kaasaegne. Contrale on omane kasutata erinevaid kõne- ja keelekujundeid, kuid üle ega ümber ei saa ka stiilikujunditest. Luuletus koosneb kolmest salmist ning on kirjutatud ristriimis, mille kohaselt riimuvad esimene ja kolmas ning teine ja neljas värss. Kirjutis on Contrale iseloomulikult üsna imelik ning kummaline, mis erineb tunduvalt harilikest luuletustest. Kirjutis on kirjutatud minaisiku vormis, mida kirjanik väga tihti kasutab. Autor pole loomingus kasutanud ainsatki suurt algustähte, omadussõna ega kirjavahemärki. Luuletuse teemaks on sõjandus, kuid samuti ka inimeste vahelised suhted ning usaldusväärsus. Kirjutises on kasutatud lihtsaid sõnu, mille arusaamisega
Nõnda on jooksmas laulu Ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas Seisab austatud laulja Oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne, Ja metsad on vait: Laulja on tõstamas Oma häält,valamas Suusta laulukastet, Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulamaies. Kristjan Jaak Peterson ERINEVUSED George Gordon Byron Kristjan Jaak Peterson Luuletused riimuvad Iga rida stroofides algab suure tähega Looming avaldati ja kogus suurt Kirjutas ka saksa keeles populaarsust Luuletused ei riimu Tüüpiline riimiskeem :ababcdcd Väga patriotistlik sünnimaa Patriotism elukoha mitte sünnikoha vastu: ( ,, Kuu " ) vastu (,, Laps olla muretuna veel")
a) ristriim (abab); b) süliriim (abba); c) paarisriim (aabb); d) lausriim (aaa, Termin ,,lüürika" tekkis 3.saj eKr, lüürika ise oli olemas enne seda. L algus on aaaa); rahvaluules. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,lyra" keelpill, mille saatel laule e) segariim (aaca abbabcc jm esitati. Pikka aega olidki lüürika ja muusika lahutamatult seotud. Antiikajal 1) meesriim (riimuvad 1silbilised sõnad: mees-vees); kujunesid järgmised L zanrid: 2) naisriim (2silbilised sõnad: naine-laine); a) eleegia (kaebelaul, nukrameelne luuletus); 3) libisev riim (3silbilised sõnad: helendab-terendab) b) pastoraal (karjaselaul); Täisriim kooskõla on pearõhulisest silbi täishäälikust alates (käes-väes)
Teose looks võibki pidada seda, et armukade mees ei usu oma naist, vaid usub oma sõpra, kes on kahepalgeline ja ei ole tegelikult sõber. Sündmused arenevad kronoloogilises järjekorras ja lõpuks kuhjub kõik ja teose lõpu poole on palju tapmisi. Teos koosneb põhiliselt Dialoogidest ja monoloogidest, jutustusi ja selgitusi pole. Teose aja võibki määrata tolle kirjandus stiili järgi. Raamat on värsi vormis ja põhiliselt on vabavärss, kuid mõnes kohas ka lõpud riimuvad. On kasutatud suhteliselt rasket teksti, lugeja peab süvenema, et teose mõtet tabada. Teose probleemid on kasutusel ka tänapäevases argielus. Palju probleeme armu teemal ja inimeste petmine. Suur probleem on ka rassismiga ngau Jago ei sallinud Othellot ei salli paljud ka teise nahavärviga inimesi. Sellega töötatakse, et sellest vabaneda, kuid see ei ole võimalik kuna see on suhteliselt sügavale juurdunud.
võrdlusi. Tema luuletused on väga raskesti mõistetavad, paljude vanaaegsete sõnadega ning väga keeruliste metafooridega. Mõned luuletused, mis olid selgesti arusaadavad, olid väga huvitavad. Kõige rohkem meeldis mulle luuletus „Meistrile”, kuna ma kuulan räppi ja mulle meeldib see, siis seda luuletust sai isegi natuke räppida, mida ma ka omaette proovisin. Sõnad riimuvad ning mõte on arusaadav, nt: „siis, meister, sõrmis kuumad tuksed, ma avan roostetanud uksed. Su majas, kus käib läbi meelist, lõhn seedrivaigust ja kaneelist.” 3. „Kannibal” T: Kannibalism on sõltuvus nagu mõnedele alkohol. S: Kannibalisimi isud on suured nii öösel kui ka päeval, mida võib võrdsustada kui alkoholismiga. Teise ilma minemine ei pruugi isegi päästa ning seal teispoolsuses tulevad kannibali kired ja isud tagasi. „Aasta”
Kauksiülle ja Tõsõq) ja mõned on loodusest (näiteks Seeneq). Autor on kasutanud palju täisriimi- häälikute kooskõla täpsuse järgi, näiteks teosest Powerman männis- pavvõrmännis-, tasõ- kasõ. Hulgalistest näidetest toon välja veel teosest Tii: heräti-väräti. Autor on kasutanud palju irdriimi- ebatäpne, häälikute sarnasusel põhinev riim, näiteks Teoses Õtak hää- päält, luuletuses Seeneq puravik- jurakat. Autor on kasutanud lõppriimi- riimuvad just ridade lõpud. Analüüsides teoseid silpide arvu järgi (meesriim, naisriim, libisevad ja ülilibisevad riimid), siis võin väita, et Ilves on kasutanud kõiki tüüpe, aga rohkem näib olevat lühemaid silbitüüpidega riime (naisriim, meesriim). Märkan, et autor on riimi paiknemise seisukohas salmis kasutanud rütme- paarisriim (skeem aabb) ja ristriim skeem (abab). Jan Rahmani võtted on sarnased Ilvese stiilile, kui tooks väilja, et tal on jutu tüüpi tekste,
rahvalaul Mõistatused Salmikuluule Hirmujutud Vanasõnad Pajatused Aforismid Ufojutud Naljandid anekdoodid Rahvalaul - koosneb kolmest osast: tekstist, viisist ja esitusest. Lõppriimiline on uuem, värsirea lõpud riimuvad. Regilaul on vanem. ( peab olema 8 silpi, parallelism, mõttetera). Muinasjutt- Väljamõeldud jutt. Looma muinasjutud (nt Hunt ja 3 põrsakest), imemuinasjutud, tõsielulised muinasjutud(nt. Punamütsike, Tuhkatriinu). Mõistatus - koosneb kahest osast - ülesandest ja vastusest. Vanasti algas: "Mõista-mõista..." ja vastus oli ühesõnaline. Mõistatused on taibukuse proov. On ka piltmõistatusi. Muistend - tõsieluline. Ta on seotud kindla aja, koha või inimestega või sündmustega.
2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest 2013. aastal konkursi Uma laul võitja lauluga "Näkinäkjä" Valisin Contra loomingust kaks luuletust. Mulle meeldib, et tema luuletused riimuvad, on andekalt kirjutatud ja seal on peidus sõnum. Contra loomingut iseloomustavad võrukeelsed luuletused ja neid on ilus kuulata. Luuletus “Terminaator” Pole sõber igaüks kes hõikab sulle “Hõi!” iga libe moodustis ei ole taluvõi iga ilus tütarlaps ei ole Maarja-Liis iga linn kus kõrge torn ei ole veel Pariis . „Urvaste laul“. Meenutusi Urvaste ajaloost. Kogu eesti rahvas muutunud on kurvaks sest nad veel pole kuulnud laulu Urvastest ehkki auklikud ta kruusateed
Arvati ka, et nende hinged käivad hingedepäeval kodus. Mardi. Ja kadrisandid olid esivenamate hinged. Tavandilaulud jagunevad kaheks: On seaotus rahvakalendri tähtpäevadega; üleminekurituaalid lauldi sünni puhul, surma puhul, pulmades. Uuem rahvalaul Vahetas regilaulu välja 19. sajandil. On saanud mõjutusi mujalt Euroopast. Sõnu tõlgiti, regivärsi reeglitest enam kinni ei peetud. Algriim asendus lõppriimiga. Lõppriimis värsiread riimuvad. Uuemat rahvalaulu lauldi ka mitmehäälselt ja saadeti pillidega. Kadus ära maagiline tähendus ja ka seotus rahvausundiga. 19. saj kujunesid Eestis rahvalauludeks mitmete teiste rahvaste, eriti sakslaste viisid. ,,Mu isamaa armas". Eesti muusikakultuuri tekkimine Laulukooride võrk hakkas kujunema 19 saj ja oli seotud kihelkonnakoolide tekkega. Muusikatundides lauldi neljahäälselt vamulikke koraale, seitse muusika tundi nädalas. Eeskuju andjaks oli eriti Laiuse kihelkonakool
korrapärane vaheldumine · Meeldejätmise lihtsustab materjali känkimine ja organiseeritus Meeldejätmist hõlbustavad · Objektiivne organiseeritus õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud · Subjektiivne organiseeritus inimene ise leiab mooduse, kuidas õpitavat omavahel seostada ja süstematiseerida Sageli näiteks mnemooniliste ehk mälu abistavate tehnikate kasutamine (kujutluspilt, ruumi erinevatesse osadesse paigutamine, riimuvad sõnad jne) vajab treeningut · Välised abivahendid (ostunimekiri, meeldetuletused) Meenutamine · Meenutamine ehk reprodutseerimine · Meenutamise efektiivsus sõltub viisist, kuidas seda parasjagu kontrollitakse Meenutamis- ehk reprodutseerimistest · Järjestikuline või vaba meenutamine Äratundmistest Ajendatud meenutamine · Antakse ette kategooriad, nt meenutage kõik esinenud loomanimed)
iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Valisin selle luulekogu sellepärast, et see tundud huvitav ja omapärane. Kuigi ma arvan, et kõik ta teosed on omapärased ja huvitavad. Iga teos erineb teisest jne. Arvan, et see luulekogu on rohkem suunatud lastele, sest siin on selline lapselik tekst. Aga ka täiskasvanud loevad seda. Kasvõi siis oma lastele. Hando Runnelil on iga luuletus eri moodi selles luulekogus. Mõndades luuletustes on lõpus riimuvad sõnad. Mõndades täiesti suvaliselt on järjestus ja ja lõpp. Mõndades lõpud ei riimu. On veel väga palju erinevaid viise kuidas luuletust vormistada. Ja Hando Runnel on neist väga paljusid kasutanud ja erinevaid. Selles luulekogus on luuetused kirjutatud aastaaegade järgi. Luulekogus on igast aastaajast luuletusi. Mulle meeldisid järgmised luuletused: ,,Vanad sõbrad"- sest see oli väga naljakas. Väga meeldis see luuletus. ,,Üks kaunis luuletus"- see oli omapärane ja lahe.
Ei ole mõistmist, ei ka mõistatust. Ma tean, et kusagil on koerad lahti lastud. Ma ootan pauku, aimamata, kust. Ahjaa... see armastus. Ta kummalisi helke mu ärkvelolekusse ära segab und. Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke. Mu akna taga langeb lõppematult lund. -- Luuletus on kirjutatud mina-vormis ning koosneb kolmest katräänist. Riimiskeem luuletusele on abab, mis tähendab et tegemist on ristriimiga, näide sellest on 9. ja 11. reas riimuvad sõnad ,,helke" ning ,,nelke" ja 10. reas olev sõna ,,und", mis riimub 12. reas oleva sõnaga ,,lund". Esimeses reas on Kareva ekspluateerinud assonantsi sõnades ,,arvasin" ja ,,armastavat", mille eesmärgiks on lugejale näidata, et kõneleja mõtiskleb selle üle, millised ajalised piirid on ta armastuse ajalool. Teises reas kohtab lugeja metafoori sõnapaaris ,,läbi lillede", mille eesmärgiks
10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased sõnad. RAHVAJUTT *MUINASJUTTU ja MUISTENDIT eristab see, et muinasjutus ei ole antud aega ja kohta (seitsme maa ja mere taga, vanal ajal), muistend on seotud kindla aja, koha või isikuga (Ülemiste järv, Põhjasõda, Peeter I vms). PAJATUS on tõsieluline jutuke, milles puudub mütoloogiline osa. Nt ,,Juhtum surnuaias" NALJAND naljalugu, tõsieluline, põhineb enamasti sõnamängul, nt ,,Soe piim". MÜÜT on muistend, mille tegelasteks on jumalad
halba, kui ka head ning tuleb osata elust rõõmu tunda. Higgsi bosoni lugeja tunneb nii mõneski olukorras end ära, meenutab hetki ning võib mõista paremini juhtunut või õpib vigadest. Kuid kui äratundmishetke ei teki, võib lugeja saada lihtsalt hea lugemise osaliseks, kuna neid luuletusi ei ole kunagi igav lugeda. Need ei ole tavalised luuletused, mis riimuvad, vaid jutustused, mis panevad tööle iga inimese kujutlusvõime.
sidumata kõne. Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalne), eepiliseks (jutustav, nt eepos) ja lüroeepiline (emotsionaalne, tunnete ja meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisse, nt ballaad ja värssromaan.) Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks. Põhizanrid: ood, haikud, sonetid, Rütm-korrapärane vaheldumine Stroof-vormiliselt tihedalt seotud värsiread luuletuses värss-luulerida riim-sarnased ehk riimuvad sõnad luuletuses (kana-vana, koll-loll-toll-moll) epiteet-nimisõna iseloomustav sõna (nt ilus päike) võrdlus-konkreetne võrdlus, sa oled ilus kui päike, sa laulad kui siidisaba metafoor-kõnekujund, ühe nähtuse omaduste edasikandmine teisele sarnasuse näol personifikatsioon-elutule objektile elusolend tunnuste edasikandmine (pada sõimab katelt) sümbol-märk/elusolend/ese mis tähistab tunnet/iseloomuomadust vm. nt kui luuletuses on
Olulisel kohal oli ka kirikliku ja üldisemalt vaimuliku laulu osa. Seoses vennastekoguduse, kirikuvälise kristliku äratusliikumisega levis rahva hulgas vaimulik repertuaar, omaette pärimuseks kujunedes. (vt. Vaimulik laulupärimus) Lõppriimiline rahvalaul levis 19. sajandil. Selle iseloomulikuks tunnuseks on jagunemine 2- või 4-värsilisteks salmideks, millele sageli lisandub refrään; värsiridu seob salmideks lõppriim - värsside viimaste sõnade kokkukõla (ABAB, st. et omavahel riimuvad esimene ja kolmas ning teine ja neljas rida; või ABAC, st. et riimuvad vaid esimene ja kolmas rida salmis). Uuemates, riimilistes rahvalauludes on aga heliulatus suur (sekst-noon), viisid on sageli 4- ja enamarealised, meloodialiikumine on hüppelisem. Üldjuhul on uuemates rahvalauludes laulusõnadele kinnistunud ka oma meloodia. Erinevalt regilauludest, põhinevad lõppriimilised laulud läänelikul funktsionaalsel harmoonial
tüdrukud ja poisid unistavad kusagil lossis elamisest, kus neid teenindavad arvukad inimesed ja arvatakse, et seesugune elu ongi õnnelik ja täiuslik. Mina julgeks sellele kõva häälega vastu vaielda, sest mis elu see on, kus ennast ise kusagil rakendada ei saa, kõik tehakse ette-taha ära ja ainuke ülesanne on lihsalt eksisteerida. Kujutan ette, et see võib olla lausa kohutav. Teoses meeldis mulle autori eriti osav sõnakasutus, kuid kindlasti oli siin suur roll ka tõlkijal. Kõik need riimuvad laused olid niivõrd kaasahaaravad ja mõtlemapanevad. Eriti põnev oli aga lugeda Tartuffe'ile suhu pandud lauseid, millest kõige meeldejäävamaks võib kindlasti pidada vestlusi Elmire'iga. Teisest küljest olid need aga naljakad, sest mees ju ei teadnud, et naine oli teadlik, et tegemist on petisega ning mitte lihtsalt petisega, vaid seesugusega, kes on temasse ka sügavalt armunud. Eriti ehedalt on meeles vestlus, kus Tartuffe kiidab taevani naise peent pitsist kaelarätti.
R - mõtlemise faktor (Reasoning) Ülesanded P - erinevused piltidel või a mahakriipsutamine tähtede reas. võime kiiresti tajuda piltidel sarnasust ja erinevust S - ruumilised suhted ja mentaalne roteerimine võime visualiseerida ruumilisi suhteid N - aritmeetilised ülesanded (kiirus ja täpsus) võime teostada arvutusi V - sünonüümid; lausete lõpetamine; vanasõnad võime aru saada semantikast e. sõnade tähendusest W- sõnavara ; riimuvad sõnad võime manipuleerida sõnadega M- assotsiatsioonide õppimine; meenutamine võime meelde jätta infot R - arvuread; analoogiad võime leida seaduspärasusi ja seoseid Differential Aptitude Tests (DAT) General Aptitude Test Battery (GATB) Joy Paul Guilford (1897 -1988) Guilford, J.P. Psychometric methods. (2nd ed). NY: McGraw Hill, 1954. Guilford, J.P. The Nature of Human Intelligence. NY: McGraw Hill, 1967
R - mõtlemise faktor (Reasoning) Ülesanded P - erinevused piltidel või a mahakriipsutamine tähtede reas. võime kiiresti tajuda piltidel sarnasust ja erinevust S - ruumilised suhted ja mentaalne roteerimine võime visualiseerida ruumilisi suhteid N - aritmeetilised ülesanded (kiirus ja täpsus) võime teostada arvutusi V - sünonüümid; lausete lõpetamine; vanasõnad võime aru saada semantikast e. sõnade tähendusest W- sõnavara ; riimuvad sõnad võime manipuleerida sõnadega M- assotsiatsioonide õppimine; meenutamine võime meelde jätta infot R - arvuread; analoogiad võime leida seaduspärasusi ja seoseid Differential Aptitude Tests (DAT) General Aptitude Test Battery (GATB) Joy Paul Guilford (1897 -1988) Guilford, J.P. Psychometric methods. (2nd ed). NY: McGraw Hill, 1954. Guilford, J.P. The Nature of Human Intelligence. NY: McGraw Hill, 1967
2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Kutsub. Raamatul on selged ja realistlikud pildid ning tekst on hästi väljatoodud. Tumedas trükis ja trükitähtedega. Tekst on ka kirjutatud luulevormis, mis teeb jutu huvitavamaks. 3. Millest raamat räägib? Raamat räägib Annist, kellel on sünnipäev. Iga tema sõber toob talle kingituse. Sõpradeks on loomad. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Sisu on arusaadav ja laused lihtsad ning riimuvad. Raamat on ka õpetlik. Õpetab, et ükskõik kui suur või väike, kui oluline, kui ilus kingitus ka poleks, sõbrad on ikka kõik ühtemoodi. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Raamatut saaks kasutada sõpruse teemade juures. Samuti on võimalik õpetada ka loomi. Nii koduloomi kui ka metsloomi. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud väikelastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. See on sihtgrupile
- kaluri-ja karjaselaulud Lüürika žanrid: - ood – pidulik, ülev luuletus, kiidulaul - epigramm – esialgu kiri mälestussambal, hiljem lühike puändiga lõppev pilkelaul - haiku – Jaapani klassikaline miniatuurne luulevorm koosneb kolmest reast ja 17 silbist ( 5-7-5) teemaks looduse ja inimtunnete seos vihjega aastaajale Sonett Meeldetuletuseks: - värss – üks luulerida - riimiskeem – näitab kuidas riimuvad sõnad paiknevad o AABB – paarisriim o ABAB – ristriim o ABBA – süliriim o On olemas ka segariim ja vabavärss Itaalia ehk Petrarca sonett - klassikaline - koosneb 14 värsist, mis jagunevad salmideks: - 2 nelikvärssi ( riimiskeem abba abba või abab abab ) - 2 kolmikvärssi (riimiskeem cdc dcd või cde cde ) - iga värsi pikkus on 11 silpi - kuulsamad sonetimeistrid: Dante, Petrarca, Marie Under.
Vanasõnad Pajatused Naljandid POPLOOR LÜHIVORMID RAHVALAULUD RAHVAJUTUD Killud Lauluparoodiad Kunstmuinasjutud Mõistatused Salmikuluule Hirmujutud Aforismid Ufojutud anekdoodid Rahvalaul Rahvalaul koosneb kolmest osast: tekstist, viisist ja esitusest. Lõppriimiline on uuem, värsirea lõpud riimuvad. Regilaul on vanem. ( peab olema 8 silpi, parallelism, mõttetera). 10 Ajalugu Eesti areng 19. sajandil · üldine moderniseerimine · staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas · industrialiseerimine · linnastumine, · vasttärganud rahvusluse võidukäik. · Keiser Aleksander teise vabameelne sisepoliitika · vene talurahva vabastamine pärisorjusest
Pererahvas oli juba kodus ja nuttis. Kui nad lapsi nägid olid nad rõõmsad ja ka karu saabus uksega koju ning kõik inimesed kartsid teda kui ta tuli mööda tänavat. 28 Ott Arder Mine metsa! Illustreerinud Priit Pärn Lõbusaid ja vahvaid keskonnateemalisi luuletusi lastele. Luuletused on väga lastepärased ja mõnusalt riimuvad. Üks meeldejäävamaid oli „Siidivend siil“: Oh seda siili, siidivenda, Teistele vaid okkaid näitab, Okastesse peitnud enda. ise pehmet kõhtu paitab. Küll ma tean, on kõhu all, õige Tuleb välja meie siil pehme padi tal! On üks igavene viil! Veel meeldisid luuletused: Männid Kuused Kui on pime akna taga Head uut aastat!
jaguneda erineva värsiarvuga stroofideks. Näiteks inglise sonett koosneb kolmest katräänist ja ühest distihhonist ( 4 + 4 + 4 + 2 ), itaalia sonett kahest katräänist ja kahest tertsetist ( 4 + 4 + 3 + 3 ). Tertsiin koosneb kolmerealistest stroofidest ( tertsettidest ), millele luuletuse lõpus järgneb üksik, sisult eelnevat kokku võttev värss. Iga salmi keskmine rida riimub järgmise salmi esimese ja kolmanda reaga. Igas salmis eraldi riimuvad esimene ja kolmas rida. Viimase kolmikvärsi keskmine rida riimub üksiku reaga luuletuse lõpus. Näidis: HAMLETI PROLOOG Gustav Suits 1 Teed loogelised kokku toonud siin a kui sügiseks ju hämardumas kevad; b saand kaksikvennaks suve rõõm ja piin. a Me tundnud kõik ju õhku jahenevat b näind lehte kolletavat haljas puus c näind valgust varjudega seginevat. b
Sõnade esimesed tähed on värvide esimesed tähed (punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla). 2. Kujutluspildid. Õpitavaid sõnu võib asetada konkreetsetesse paikadesse ehk taustsüsteemi. Võib luua kujutluspildi, mille osadeks on õpitavad objektid või nähtused. 3. Loosungid, kõlalised seosed. Loosungid on löövad, mistõttu jäävad hästi meelde. Kui õpitavast saab koostada lööva lause, jääb see paremini meelde. Meeldejätmist soodustavad ka riimuvad sõnad ja fraasid ning rütm. Näiteks, rütm ja riim on abiks aritmeetikareegli meeldejätmisel, kui korrata lauset ,,Miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees". 4. Seostamine tegevustega. Nii sõnade kui ka lihtsamate (fakti)teadmiste õppimist saab tõhustada, kui lisada neile liigutusi. See on võimalus luua seoseid protseduurilise mäluga. Esimeste klasside õpilased õpivad tegutsedes. Tavaelus
Itaalia soneti kõrval on eluõiguse võitnud ka nn inglise ehk Shakespeare'i sonett, milles kolmele katräänile järgneb üks distihhon. Riimiskeem on märksa vabam. Teiseks soneti tunnuseks (sonare it k kõlama) on kõlav riim. o Stantsid: stantsidena käsitatakse eri maade värsiõpetuses sootus erinevaid stroofivorme. o Tertsiin: itaalia luuletusvorm, mis koosneb tertsettidest, millele luuletuse lõpus järgneb üks eraldi seisev värss. Tertsettides riimuvad omavahel 1. ja 3. värss. o Triolett: vanaprantsuse luuletusvorm, terviklik luuletus 8 värsist, milles esineb ainult 2 riimi skeemiga abaaabab. Trioleti omapära seisneb tervete värsside kordamises. 25 o Vanaprantsuse ballaad: lüürilise luuletuse vorm, mille kõige levinumas variandis järgneb kolmele oktetile üks katrään, kusjuures
kui võimalik emakeelset eneseväljendust ja järk-järgult raskusastet tõstes kindlustada edasiminek. Avastamine · Originaaltekstide uurimine Keelekümblusprogrammi õpilastel peab olema võimalus uurida keelt autentses kontekstis eri meetodite abil, mis aitavad teha üldistusi ja luua keelekasutuseks reegleid. Õppimise algjärgus tuleb pakkuda võimalikult palju etteaimatava struktuuriga suulisi ja kirjalikke tekste (nt riimuvad luuletused, kordused). Nii hakkavad õpilased järk-järgult paremini mõistma omavahelises seoses sageli kasutatavaid sõnu, väljendeid ja lausestruktuure. · Huvilugemine ja kirjutamine Alguses tuleb rõhk asetada meelelahutuseks ettevõetud lugemisele ja kirjutamisele. Tegevuse hindamisega ei tohi mingil viisil pidurdada keelega eksperimenteerimise rõõmu. Õige grammatika ja keeletavad loovad loomulikult hea suhtlemisoskuse aluse, kuid selles faasis ei
P – erinevused piltidel või mahakriipsutamine tähtede reas. Võime kiiresti tajuda piltidel sarnasust ja erinevust. S – ruumilised suhted ja mentaalne roteerimine. Võime visualiseerida ruumilisi suhteid. N – aritmeetilised ülesanded (kiirus ja täpsus). Võime teostada arvutusi. V – sünonüümid; lausete lõpetamine; vanasõnad. Võime aru saada semantikast ehk sõnade tähendusest. W – sõnavara; riimuvad sõnad. Võime manipuleerida sõnadega. M – assotsiatsioonid õppimine, meenutamine. Võime meelde jätta infot. R – arvuread; analoogiad. Võime leida seaduspärasusi ja seoseid. Differential Aptitude Tests (DAT) General Aptitude Test Battery (GATB) JOY PAUL GUILFORD (1897-1988): Guilford, J.P. Psychometric methods. (2nd ed). NY: McGraw Hill, 1954. Guilford, J.P. The Nature of Human Intelligence. NY:McGraw Hill, 1967
Luulekogu ,,Katus sõidab" pälvib Palmi poolt samuti kiidusõnu, kes leiab, et selle koguga on Vilep end leidnud (Palm 2007). 4.4. Värsitehnika Kõlakujunditest leiab kasutamist peamiselt lõppriim, millel on eriti intensiivne instrumentaalne toime. Lõppriim osaleb ka luuletuste rütmiimpulsi kujunemises. 61 Domineerib riimiskeem, milles riimuvad stroofi paarisarvulised värsid, paarituarvulised värsid on riimimata. Stroof jaguneb süntaktiliselt kaheks osaks, nn perioodiks. Neid kahte perioodi autor riimibki. Kogudest võib leida ka paaris- ja ristriimilisi stroofe, mille arv kasvab hilisemates kogudes. Luuletuse riimiskeem võib muutuda keset luuletust, autor ei hoia ühest riimiskeemist luuletuse jooksul läbivalt kinni. Vilepi luuletused on kirjutatud traditsioonilistes nelikvärssides. Erandid on luuletused ,,Ema"
teada!... Igatsus võib olla valus, kuid alati on ta ületatav...! Kuidas... teate isegi... Igatsedes muutume kurvaks, Meie sees just kui oleks torm, mille eest tahaksime põgeneda... Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud... Sometimes I miss you so much, I just want to rip you out of my dreams and hug you! Me igatseme tagasi sinna , kus meil hea oli ! RIIMUVAD AFORISMID Milleks öö, milleks päev, kui sind eales ei näe ? Igapäev ma näen,et miski muutub, igapäev ma näen,et ma ei suutnud, igapäeav ma usun, et olen keegi, kuid see on vale ja see ongi ebameeldiv! Ei ole paremaid-halvemaid aegu on ainult hetk milles viibime praegu. Su silmi ma vajan,su hinge ma ihkan ,su tundeid ma vihkan. Ära mine närvi, jänesed on lume värvi. Iga päev, iga tund, mõtlen sinust, ei saa und. Aina tuled ja siis lähed, mida mõtled? On veel vähe?
annaabi.ee 
