Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riikide arengutase". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kursus, koguväärtus, kogutoodang, majandussektorite, hõive, kogutulu, kindlaid, kasutatavatest, arengutaset, teeninduses, eluea, developed, singapur, taiwan, pank, aasia, domestic, capita, ajaga, kulusid, rahvamajanduse, saldo, kaudselt, tööhõive, jordaanias, araabia, peruus, development, upload, tööstusriigid, arengumaad, institutsioonidRIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud
Saksamaa LV ühendaksid oma söe- ja terasevarud uudse organisatsiooni alla, millega saaksid liituda ka teised Euroopa riigid. 1985 14. Juuni Sõlmitakse Schengeni leping, mille eesmärk on kaotada piirikontroll Euroopa Ühenduste liikmesriikide vahelistel piiridel. 1992 7. Veebruar Maastrichtis allkirjastatakse Euroopa Liidu leping. 1999 1. Jaan/ 2002 1. Jaan euro/euro sularahana 2004. 1.mai Eesti ühineb EL-iga ARENGUTASE SKT sisemajanduse kogutoodang, teatud perioodi jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus rahalises väljenduses. SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. · SKT ühe elaniku (per capita SKP ) kohta; · SKT ppp ühe elaniku kohta (per capita PPP Purchasing Power Parity), st ostujõu pariteedi näol on tegemist tingliku vahetuskursiga, mis võrdsustab erinevate valuutade ostujõu. SKT arvutamiseks on kolm viisi:
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine- kogu maailma haarava majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine side- ja transporditehnoloogia arengu tulemusena Globaliseerumine vajalik: 1.Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö 3.Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine 4. Pidev tehnoloogiline uurimis- ja arendustöö · Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Inimarengu indeks IAI on riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb 1) SKT 2) haridustaseme 3) keskmise eluea indeksist
Geograafia kontrolltööks I Arengutaseme näitajad ning riikide rühmitamine nende alusel. 1. ° Riigi arengutase on näitaja, mille alusel saab riikide pingerida koostada, riike omavahel võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadeks jaotada. Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. SKT ehk sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. ° Rahvamajanduse kogutoodang ehk RKT - aasta jooksul riigi ettevõtete poolt toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. ° Eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s või hõive eri majandussektorites. Madala arengutasemega riikides suurim osa SKT annab põllumajandus, kus on hõive suur. Kõrgelt arenenud riikides on kõrge hõive teenindussfääris, mis annab ka SKT-st suuremat osa.
ammendumine ) järsult suurenesid kulutused energeetikale ja keskkonnakaitsele Arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedale, isegi miinustesse Vana tööstusühiskond hakkas asenduma uue infoühiskonnaga. Ühiskonna arengu peamised jooned Peamised majandusharud Agraarajastu - põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus-hõive primaarsektoris Industriaalajastu töötel tööstus, tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm.- hõive sekundaarsektoris infoajastu teenindus,info töötlemine, edastamine, transport j. - hõive tertsiaarsektoris. Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamine Mõis talu Ettevõte, tehas Uurimis-või tootmiskütus teenindusüksus Töö iseloom Käsitöö Masinatöö Vaimne töö
tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi maavarad informatsioon kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist töötajaist tööstuses teeninduses põllumajanduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduse maailmamajandus s Millistele infoühiskonnale omastele joontele vastab Eesti? 1. Suur osa elanikkonnast, üle 70%, on hõivatud teenindavas sektoris 2
Peamine Mõis, talu, Vabrik,manufak- Uurimis- või tootmis- pere tuur,ettevõte, teenindusüksus üksus tehas Töö käsitsitöö masinatöö Vaimne töö iseloom Peamised Maa, mets, maavarad Informatsioon, kasutatava vesi infotehnoloogiad d ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa Valdav osa töötajaist töötajaist töötajaist teeninduses põllumajandus tööstuses es Peamine Maakond, Riik (emamaa ja Kogu maailm tegevus- provints kolooniad) piirkond 26 Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad: Majanduslikud näitajad Sotsiaal-demograafilised näitajad Inimarenguindeks (IAI/HDI), väärtused 0-1. 27 Majanduslikud naitajad:
1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus;
Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ja suremuse vähenemisest. Globaalne tööjaotus mitme riigi koostöö ühe toote valmistamisel. Ettevõtlusklaster e ettevõtluskobar paljude eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega. Inimarengu indeks riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeksist. Pendelränne liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. Rahvusvaheline ettevõte (transnatsionaalne firma) firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel
.............................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika......................................................................................10-11 Rahanduspoliitika.....................................................................................12-15 Kokkuvõte...............................................................................
sihtriigi seisukohast vaadatuna. Emigratsioon- ehk väljaränne on ränne teise riiki. Migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid- tõuketegurid on negatiivsed näitajad, mis on piirkonna juures lahkumispõhjusteks. Tõmbetegurid on positiivsed näitajad, mis kutsuvad teise piirkonda migreeruma/rändama. Tööhõive struktuur- seda iseloomustab erinevates sektorites hõivatud inimeste osatähtsus. Näitab riigi majanduse arengutaset. Arengumaade elanikud on hõivatud peamiselt põllumajanduses, kõrgelt arenenud riikides teeninduses. Rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus, mille eesmärk on mõjutada rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja painemist. 3. ASUSTUS Mõisted: Linnastumine- linnarahvastiku osakaalu suurenemine rahvastikus. Eeslinnastumine- suburbanisatsioon on inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse eeslinnadesse.
· haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi; · elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD). Igal aastal koostatakse nende näitajate põhjal nimekiri ÜRO liikmesriikidest. On olemas ka inimvaesuse indeks, mis näitab riigi vaesusastet. Inimarengu indeks (IAI) Inimarengu indeks on ühiskonna sünteetilist arengutaset väljendav näitaja, mis on loodud globaalsete protsesside käsitlemiseks. Inimarengu indeks leitakse eluea, harituse ja elatustaseme osaindeksite aritmeetilise keskmisena. Iga indikaatori põhjal arvutatakse üks indeks, mille väärtus on 0 ja 1 vahel: Kui Indeksi väärtus < 0,5 - madal inimarengu tase Kui 0,5 >/= Indeksi väärtus
Veonduse areng. Geograafiline tööjaotus! Maailm jagunes tööstusriikideks ja neile toorainet ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Arenenud riigid-Põhi ja arengumaad-Lõuna. Infoühiskond: Informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Kasvas panganduse, raamatupidamise jt äriteenuste tähtsus.Üha enam suurem tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu ja tekkis rohkem vaba aega, mis omakorda tekitas turismi-ja meelelahutustööstuse.Tehnoloogia areng. 35.Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad: 1.Riigi majanduse üldine areng: · SKT ühe inimese kohta ehk SKT elaniku kohta (SKT, USA dollarites/elanike arv (mln)) · Rahvatulu inimese kohta 2. Tootmine ja tarbimine: · Energia tootmine ühe inimese kohta · Energia tarbimine ühe inimese kohta · Autosid (mobiiltelefone ... jm) 1000 elaniku kohta · Interneti kasutajad 1000 elaniku kohta 3.Sotsiaalsed näitajad: · arstide arv 1000 inimese kohta
Reeksport toodangu sissetoomine eesmärgiga pärast sellele väärtuse lisamist välja vedada Kaubandusbarjäärid e. piirangud: otsesed (tollimaks, kvoot kaubamahu piirang) kaudsed (tervisekaitse standardnõuded ja sanitaartingimused) Kõigi riikide vahelist kaubavahetust püüab soodustada maailmakaubandusorganisatsioon püütakse vähendada kaubandusbarjääre 7. Riigi arengutaseme näitajad Ühe näitaja alusel ei saa riigi arengutaset määrata, näitajaid on väga palju 1. Majanduslikud näitajad: Kogutoodang Sisemine SKT/GDP riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalised väljenduses 1. turuhindades 2. ostujõu alusel Rahvamajanduse (rahvuslik) RKT/GNP riigiressurssidega aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõive majandussektorites Ekspordi ja impordi struktuur Kõrgelt arenenud riik teenused, valmistooted
INIMGEOGRAAFIA Riikide arengutaseme näitajad 1. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 2. Majanduse struktuur- hõive erinevates majandusharudes 3. Kirjaoskus (haridustase) 4. Sündimus 5. Oodatav keskmine eluiga 6. GINI- koefitsendi- näitab sissetulekut ebavõrdsust 7. SKT- sisemajanduse kogutoodang. SKT näitab mingil kindlal territooriumil (riik) toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel ii) Oodatav keskmine eluiga iii) Rahvamajanduse kogutulu Riikide liigitus arengutaseme ja panuse järgi maailmamajanduses
1 Linnastumine.................................................................................................................9 .2 Linnastumisega kaasnevad probleemid.........................................................................10 . MAJANDUS........................................................................................................................ 11 3.1 Majandusstruktuur ja peamised majandusharud..........................................................11 3.2 Hõive majandussektorite liikides..................................................................................11 3.3 Rahvusvahelised ettevõtted.........................................................................................11 3.4 Turism.......................................................................................................................... 11 . RIIGI ARENG...............................................................................................................
tasakaalu säilitamine. Fiskaalpoliitika teostajaks on valitsus. Riigi eelarve ei toih olla rohkem kui -3% SKP-st. Kreekal on sellega kõige rohkem probleem. Tööturg Tööealine rahvastik (15-74 aastased). Jaguneb: 1) Aktiivseks ehk tööjõud: hõivatud (palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised) ja töötud 2) Passiivseks majanduslikult mitteaktiivne rahvastik (lapsed, vanurid, kodused ja heitunud) Majanduspoliitika rakendamine (eesmärgid: püsiv majanduskasv, · Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega. - Riigil tuleks suurendada kulutusi, et tootjad saaksid toodangut müüa, palgata uusi töötajaid ja tuua majandus kriisist välja (õ lk 154-155) · Majanduse ülekuumenemise põhjuseks on liigne nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. - Majanduspoliitka ülesandeks on sel juhul piirata tarbimis, tõsta
2) Kaudsed võib tuua aga toode peab vastama teatud tingimustele tervisekaitse standardnõuded Kõikide riikide vahelist kaubavahetust püüavad soodustada maailmakaubandusorganisatsioonid. Eelkõige püüavad vähendada piiranguid ja makse. Miks toimub spetsialiseerumine? Loodusressursid paiknevad erinevalt ning kui on väike siseturg pole mõtet ise toota. 5. RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 1) Majanduslikud näitajad a) Sisemine kogutoodang = SKT = SKP = GDP riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses ühe elaniku kohta Luksemburg ja Sveits kõige kõrgem b) Majanduse (rahvuslik) kogutoodang = RKT = GNP riigi ressurssidega aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses ühe elaniku kohta aluseks, missugusele riigile läheb ostujõudu arvestades elukallidus PPP turuväärtuse alusel c) Rahvastiku hõive majandussektoris d) Majanduse struktuur
transport, side Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Kasutatavad ressursid Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon Hõive Valdav osa põllumajanduses Valdav osa tööstuses Valdav osa teeninduses Tegevuspiirkond Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad, eelisareng Osaleb Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses heal põllumajanduslikul maal Millised järgmistest väidetest iseloomustavad industriaalajastut? A. peamisteks majandusharudeks on metsandus, kalandus ja jahindus B. tööd tehakse peamiselt masinatega C
Tuumik-perifeeria kontseptsioon (Meier, Baldwin; 1957) Neljane: esimene, teine, kolmas ja neljas maailm / first, second, third and fourth world (least developed countries) IMF-i jaotus: arenenud riigid (advanced economies), läve- ja arenevad riigid (emerging and developing economies), kõige vähem arenenud riigid (least developed countries) Arenenud riike 35 189-st (2013) Vähem arenenud riike: ÜRO klassifikatsiooni järgi 49 riiki (29% maailma rahvastikust): Tunnused: väga madal rahvuslik kogutulu 1 elaniku kohta (viimase 3 aasta keskmine mitte üle 992 USD); vilets toitumine, tervis, haridus ja madal kirjaoskus; majanduse haavatavus World Bank´i klassifikatsioon 2009 High-income riigid – rahvuslik kogutulu (GNI) 1 el kohta üle 11 905 USD Upper-middle-income riigid – rahvuslik kogutulu 1 el kohta 3856-11905 USD Lower-middle-income riigid – rahvuslik kogutulu 1 el kohta 976-3855 USD Low-income riigid – 975 USD ja vähem Alates 2010
tootmis- tuur,ettevõte, tehas teenindusüksus üksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi maavarad Informatsioon, kasutatavad infotehnoloogiad ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa Valdav osa töötajaist töötajaist töötajaist tööstuses teeninduses põllumajanduses Peamine Maakond, Riik (emamaa ja Kogu maailm tegevus- provints kolooniad) piirkond Osalemine Üksikud kaubad Palju erinevaid Globaalne maailma- kaupu,eri maailmamajandus majanduses piirkondade kaubavahetus 2.Mõisted: turumajandus, industrialiseerumine (millal algas, kus, millised olid
tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi maavarad informatsioon kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist põllumajanduses tööstuses teeninduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus Tööstusettevõtte paigutuse mõjutavad tegurid: Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus
tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi maavarad informatsioon kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist põllumajanduses tööstuses teeninduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus Tööstusettevõtte paigutuse mõjutavad tegurid: Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE a) Agraar-, industriaal- ja infoühiskonnale iseloomulikud jooned: b) Riikide arenguastet isel. näitajad: Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. Arengutaseme järgi eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid ja keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase
arvatakse sõltuvat ehitustegevusest, elanikkonna kasvumäärast ja migratsioonist. Pikaajalist ja väga sügavat langust nimetatakse depressiooniks. Seda iseloomustab kõrge tööpuudus, vähene kogutoodang ja investeeringud, hindade langus ja pankrottide laine. Tsükli alguseks loetakse langusfaasi algust, mis järgneb tsükli harja ületamisele. Tsüklid erinevad üksteisest nii oma kestuse kui kõikumise amplituudi e. sügavuse ja põhjuste poolest. 1.5 Tsüklite põhjused Tavaliselt jagatakse tsüklite põhjused kahte suurde rühma: 1) sisemised tegurid, mis asuvad majandussüsteemi enda sees
Aasias igal aastal elanike ostuvõime kasvu 5 protsendi võrra. Samal ajal kasvab seal elanikkond ühe miljardi võrra ja jõuab perioodi lõpuks 5 miljardini. Erinevused riikide arengutasemes ning jõukuses. Arenenud riikide ja arengumaade erinevused ning osakaal materiaalsete ressurside ning energia tarbimises. Rahvastiku kasvu ning loodusressursside kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid. Riigi majandusliku arengutaseme peamised näitajad: sisemajanduse kogutoodang (SKT); rahvatulu ühe inimese kohta. Veel tuleks arvestada: energia tootmist ja tarbimist ühe inimese kohta; väliskaubandusebilanss; sotsiaalsed näitajad (arstiabi, haridus, sotsiaalhoolekande korraldus). Riikide sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid peaaegu sama tulemuse: - toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus;
majandusharude kompleksi (tervishoiu-, hari peamiselt tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus. dus-, reisiveo-, riigivalitsemise-, looduskaitse-, 107,120 sotsiaalhoolduse jms. teeninduse asutused). 22, kindlustusselts - ettevõte, mis loob kindlustusvõt 53,130 jate maksetest (kindlustuspreemiatest) fondi, inimarengu indeks - riikide arengutaset võrdlev millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st kahju. 126 ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise klaster e. kobar - vt. ettevõtlusklaster. eluea indeksist. 32 know -how - oskusteave: oskused ja teadmised, inim geograafia - vt. ühiskonnageograafia. vilumus, mis omandatakse toodet või tehnoloo
4) Vaesed maad- Niger, Ruanda, Eritrea, Jeemen, Afganistan Riikide liigitus inimarengu indeksi alusel: Inimaarengu indeks koosneb elujärje hariduse ja tervise näitajatest Madala inimarenguga riigid(Aafrika riigid nt. Keenia) Keskmise inimarenguga riigid(Hiina, India) Kõrge inimarenguga riigid(Venemaa, Türgi) Väga kõrge inimarenguga riigid(USA, Eesti ja Põhjamaad) b. Arengutaseme mõõtmine. SKT ühe elaniku kohta. Sisemajanduse kogutoodang mõõdab mingis ajavahemikus riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtust. Mida rohkrm riigis kaupu ja teenuseid tootetakse seda suurem on SKT. c. Veebilansi analüüs d. Kaardi tundmine 12. a. Üleilmastumine ja maailmamajanduse areng Globaliseerumine ehküleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda
2. sekundaarne e töötlev sektor energiamajandus, masina-, keemia-, kerge-, toiduainetööstus, ehitus. 3. tertsiaalne e teenindav sektor kaubandus, äriteenused, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, teadusuuringud, infotöötlus, finantstegevused. 4. kvaternaarne sektor pangandus, kindlustus, meedia, reklaamiteenused, farmaatsia-, mikroelektroonikatööstus. 3. Iseloomusta ühiskondasid. Too välja peamised majandusharud, töö iseloom, peamised kasutatavad ressursid, hõive, osalemine maailmamajanduses. 1. Agraarühiskond- peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, jahindus. Tööd tehti käsitsi, kasutati maad, metsa, vett. Hõive põllumajandus. Maailmamajanduses osaleti kaupadega. 2. Industriaalühiskond- peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstuses jm. Tööd tehti masinatega, kasutati maavarasid. Hõive tööstuses. Majandussüsteemid üksteisest isoleeritud. 3
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses Valdav osa töötajaist teeninduses põllumajanduses Peamine tegevuspiirkond Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 2
Brasiilia pealin Brasília asub Amazonase ja Paraná jõgikonna veelahkmel (Joonis 5). Joonis 5. Brasiilia pealinna asukoht. Joonis 6. Brasiilia asukoht. 5 1.3. Arengutase Brasiilia kuulub uustööstusmaade hulka, mida iseloomustab eelkõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on keskmisest jõukamad riigid. Arengutaset saab iseloomustada ka sisemajanduse kogutoodanguga ühe elaniku kohta (Joonis 7). Sisemajanduse kogutoodang on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Brasiilias on SKT ($/el. kohta ostujõu alusel) 8800. Põllumajanduse % SKT-st on 8,0; tööstuse % SKT-st on 38,0; teeninduse % SKT-st on 54,0; haritava maa % on 7. Sellest saab järeldada, et kui on suur hõive teeninduses, on Brasiilia kiiresti arenev/arenenud riik.
· Peamised välisinvesteerijad suurriikidest pärit RVE-d · Varem suunati toormesektoritesse, tänapäeval teenindussektorisse · Enam välisinvesteeringuid tehakse jrg valdkondades: o Finantsteenused o Kaubandusteenused o Telekommunikatsioon o Äriteenused o Mõned isikuteenused 1.7. Riigid globaliseeruvas infoühiskonnas SKT sisemajanduse kogutoodang · Harilikult rõhutatakse riigi arengutaseme iseloomustamisel majanduskasvu, mida mõõdetakse SKT-ga ühe elaniku kohta · Aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus · Rikkad, keskmisest rikkamad, keskmisest vaesemad, vaesed riigid Inimarenguindeks · Kasutatakse riikide arengutaseme hindamisel · Koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest · Kõrge, keskmise ja madala arenguga riigid
annaabi.ee 
