võõras võim olnud, kes meid endid piiranud on. Kuidas muutis 30ndate põhiseaduslik kriis Eesti ajalugu? 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud väga teravaks, sest mitu järjestikust valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua ja "poliitiline lehmakauplemine" muutus rahva seas üha ebapopulaarsemaks. 1933. aasta oktoobris heakskiidetud põhiseaduse paranduste kohaselt tuli riigivanem valida otse rahva poolt viieks aastaks. Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ja tagandada valitust. Minu jaoks ei ole see eriti autoritaarne põhiseadus, kuid lõi võimalused demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele üleminekuks. Uue põhiseaduse kohaselt pidid Riigikogu ja riigivanema valimised toimuma kevadel ning vabadussõjalaste šansid häid tulemusi saavutada näisid üpris reaalsed. Selle vältimiseks korraldasid Päts ja Laidoner 1934
augustis üleriigiline kaitseseisukord - 1933.a. oktoober- kolmas rahvahääletus (vapside põhiseaduse projekt)- võetakse vastu - üleminekuvalitsus eesotsas K.Pätsiga - 1934a. jaanuar- astus jõusse uus põhiseadus : ¤ riigivanem valitakse viieks aastaks rahva poolt (si suliselt president) ¤ riigivanemal õigus panna vastuvõetud seadustele veto ¤ riigivanemal õigus Riigikogu laiali saata ¤ seadusandlik võim- ühekojaline riigikogu, volituste tähtaeg lühem, liikmeskond väiksem ¤ täidesaatev võim- valitsus pidi saama nii parlamendi kui riigivanema usalduse
häälteenamusega vastu · Tõnisson astub tagasi, Päts moodustab üleminekuvalitsuse, sõlmib kokkuleppe Johan Laidoneriga 12.märtsil 1934 algab vaikiv olek · Lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele · Kõrgemat võimu hakkas teostama riigivanem, kuid nüüd polnud enam tegemist valitsusjuhiga, vaid rahva poolt valitava ja suuri õigusi omava riigipeaga (presidendiga) · Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, veto õigus, Riigikogu laiali saatmise õigus, valitsuse ametisse nimetamise ja tagandamise õigus Kolmas põhiseadus · 1936 algatas Päts kolmanda põhiseaduse koostamise · Viidi läbi rahvahääletus, mis andis Pätsi kavale jah-sõna, valiti põhiseaduse vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937 · 1938 jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus, mis vastas riigivanema soovidele
kasutatakse nt jrgmistel juhtudel: abiellumine, lapsendamine, muu. Eesti kodanikuks on vimalik saada snniga(1 vanem vhemalt Eesti kodanik), naturalisatsiooni korras, eriliste teenete eest. PHISEADUS- Phiseadus ehk konstitutsioon mrab ra riigi korralduse ning inimeste igused ja kohustused. Eesti phiseadused: 1920.a Asutav Kogu, hleigus 20, hekojaline 100 liiget, riigivanem, rahvaalgatus, vimuharude tasakaalustamatus 1933.a rahvahletus, hleigus 20, hekojaline 50 liiget, riigivanem 5a, riigivanemal dekreediigus 1938. a Rahvuskogu, hleigus 22, riigivolikogu 80 riiginukogu 40, president 5a, kahekojaline parlament, kaotati rahvaalgatus 1992.a rahvahletus, hleigus 18,riigikogu 101 liiget, president 5a, varasemate probleemide likvideerimine EV kehtiv phiseadus Phiseaduse assamblee- Jri Adams 28.06.1992 Preambula-sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli igusaktidel. XV peatykki 168 paragrahvi USK- julge kindelolek, usaldus vi uskumus. eestis levinuimad igeusk ja luterlus
tõusmas Ilmar Tõnisson (Jaan Tõnissoni poeg), kuid ta suri 1939. 8. 1936 aastal algatas riigivanem Päts kolmanda põhiseaduse koostamise. Selleks korraldati kõigepealt rahvahääletus, mis andis kõrge jah-sõna. Valiti spetsiaalne rahva kogu, mis vastas riigivanema soovidele. EV põhiseadus jõustus 1938 aastal. Uus põhiseadus nägi ette tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt 6 aastaks. Nii nagu 1933 aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii ole ka presidendil täielik võim valitsuse üle.Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkoda aha moodustus kutsekodade esindajast. Lisaks jäi presidendile teatavatel juhtudel õigus anda presidendiseadus-dekreete. 9. Kui Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsus, siis etteotsa sai Konstatin Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president)
Põhiseaduses kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,kes viis võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100liikmeline ühekojaline parlament), täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Val.itsus nimetas ametisse Riigikogu, valitsus vastutas Riigikogu ees(kui avaldas umbusaldust pidi viimane ametist lahkuma)Valitsuse tegevust juhtis riigivanem (peaministri+esindusülesande kohustused). Peaprobleem: Riigivanemal puudus õigus riigikogu laialisaatmiseks, riigikogul liiga suur võim (saab valitsuse laiali saata) põhiseadus oli liiga demokraatlik, riigipea puudus- nii tekkis oht, et seadusandlik võim domineerib täidesaatva võimu üle. Riigivanem ei saanud olla kahe võimu vahel,sest puudus õigus Riigikogu laiali saata ning valitsuse umbusalduse korral tuli tagasi astuda. Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel muutus suuremaks. Esimene põhiseadus toimis kuni1930aastate algul vallandunud kriisini
allkirjastab seaduse o Absoluutne veto parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt o Suspensiivne veto seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine Eesti Vabariigi põhiseadused 1920.a põhiseadus (Asutav Kogu) · 20, ühekojaline riigikogu 100 liiget, võimude lahusus, puudus riigipea, rahvaalgatus 1933.a põhiseadus (rahvahääletus) · 20, ühekojalises riigikogus 50 liiget, Riigivanem(5a), riigivanemal dekreediõigus 1938.a põhiseadus (Rahvuskogu) · 22, kahekojaline(riigivolikogu 80 ja riiginõukogu 40), president (5a), kaotati rahvaalgatus 1992.a põhiseadus (rahvahääletus) · 18, riigikogu 101 liiget, president (5a), varasemate probleemide likvideerimine Demokraatia riigikord, kus kõrgemaks otsustus organiks on rahvas. Demokraatia vormid: · esindus- inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja
tugeva presidendi. Seda nõudsid kõige otsustavamalt vabadussõjalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ning partei-poliitilist kemplemist. Peagi muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit Eesti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. 1933. a. oktoobris pandi rahvahääletusele vabadussõjalaste koostatud uue põhiseaduse projekt, mis koondas peaaegu kogu võimutäiuse presidendi kätte. Riigivanemal oli õigus tühistada Riigikogus vastuvõetud seadusi ning saata riigikogu laiali. Eelnõud toetas enamik valijaid. Aprillis 1934 pidid toimuma riigivanema ja uue Riigikogu valimised. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ning koondamaks võimu enese kätte teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. aprillil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord. Riigikogu valimised lükati edasi ja Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Kõiki
Seejärel valiti põhiseaduse vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937. Aastal. Kuna opositsioon valimisi boikoteeris, osutus Rahvuskogu vägagi õksmeelseks ja võttis vastu põhiseaduse, mis vastas riigivanema soovidele. Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1938. aastal. Uus põhiseadus nägi ete tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt kuueks aastaks. Nii nagu 1933. Aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii oli ka presidendil täielik võim valitsuse üle. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. 80-liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkod ehk Riigivolikogu aga moodustus kutsekodade esindajaist, teatavatest kõrgematest ametnikest ja presidendi poolt määratud isikutest. Seaduse vastuvõtmiseks pidid selle heaks kiitma mõlemad kojad (Riigikogu võis oma heakskiidu anda ka vaikimisi, ilma eelnõu menetlemata). Lisaks jäi presidendile teatatavtel juhtudel õigus anda
-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jne. Valis rahvas
Mässumeelsus . Äärmiselt ebapopulaarseks muutus mais 1933 moodustatud Jaan Tõnissoni valitsus- skandaalid. Kuulujutud riigipöördest- J. Tõnisson kuulutas üleriigilise kaitseseisukorra, millega piirati kodanike õigusi ja vabadusi, kehtestati tsensuur ajakirjanduse üle ja suleti mitmed poliitilised ühingud. Kolmas rahvahääletus okt 1933, ülisuur võit. Üleminekuaeg Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeim võim riigivanemal. Konstantin päts valitsuse eesotsas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus, Eesti vabadussõjalaste Liidu nime all. Vabadussõjalased poliitiline jõud. Sõjaveterane koondav mittepoliitiline ühing. Nad kasutasid rahva seas levinud meeleolu, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valimise ajal- suur toetus. Lasti ridadesse ka selliseid, kes ei olnud Vabadussõjas osalenud, kuid
Muudeti põhiseadust. Eesti väliskaubandus. Autoritaarse Eesti ajal muutus väliskaubanduse bilanss positiivseks. Peamised partnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia, neile järgnesid lähinaabrid. Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused, impordis tööstusseadmed ja toorained. Võrdle EV põhiseaduseid. 1934. aasta põhiseadus: riigipea valitakse rahva poolt 5ks aastaks, seadusandlik võim on riigikogul, milles on 50 liiget, riigivanemal on võimalus riigikogus vastu võetud seadustele peale panna veto ja riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. Tänapäeva põhiseadus: president valitakse riigikogu poolt 4ks aastaks, seadusandlik võim on riigikogul, milles on 101 liiget. On õigus peale panna veto ja ennetähtaegselt laiali saata. Eesti kultuuritegelased kahe maailmasõja vahelisest ajast. Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts, Friedebert Tuglas, Amandus Adamson.
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis.
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas. PARLAMENT 100-liikmeline, Ühekojaline, 50- Riigikogu:kahekojaline, ühekojaline, kõik liikmeline, kõik saadikud Riigivolikogu(alamkoda saadikud valis rahvas. valiti rahva poolt. 80 saadikut),
Piirati kodanikuõigusi, kehtestati tsensuur ajakirjanduse üle. Suleti mitmed poliitilised ühingud, sealhulgas Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Valitsuse autoriteet langes aga veelgi. 1933. aasta oktoobris toimuski kolmas rahvahääletus. Vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu. Üleminekuaeg Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Eesti kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama riigivanem (president). Riigivanemal olid laialdased õigused, ta oli rahva poolt valitav. Riigikogu võimu ja liikmeskonda vähendati. Valitsusest, eesotsas peaministriga, sai riigivanema tahte täideviija. Kohe pärast rahvahääletust astus Tõnissoni valitsus tagasi. Tühistati kaitseseisukord, taastus vabadussõjalaste tegevus (Eesti Vabadussõjalaste Liit). 1934. aastal toimunud kohalikel valimistel saatis vabadussõjalasi suur edu. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis.
riigivanem Tõnissonil ei lastud vapside ja teiste parteide liikmete poolt kõnet pidada. 1933 oktoobris pandi Eestis rahvahääletusele vapside põhiseaduse muutmise eelnõu, mis võitis selge rahva poolehoiu (üle 400tuhande oli poolt ja ~150 tuhat vastu). 1934 algul kehtima hakanud põhiseadusega nähti ette: - laiade võimuvolitustega rahva poolt 5 aastaks otseselt valitava riigipea (riigivanema) ametikoha loomise. Riigivanemal oli õigus laiali Riigikogu enne tähtaega laiali saata ja panna Riigikogu eelnõudele veto (e. keeld). - Seadusandlik võim oli 50 liikmelisel Riigikogul. - Täidesaatev võim oli valitsusel eesotsas peaministriga, kes oli vastutav nii Riigikogu, kui ka Riigivanema ees. - Riigivanema ja uue Riigikogu valimised nähti ette 1934 aprillis. 3. 1934 aasta 12.märtsi riigipööre: 1934 algul algas valimisvõitlus uue hooga
president vaid riigivanem. Riigivanema olid väga lai mõjuvõim. Ta sai riigikogu laiali saata, seadustele veto panna, õiguse välja anda seadusi dekreetidena. Valitusus koosnes ministritest ja peaministrist (kelle nimi ei olnud siis enam riigivanem). Valitsuse ametispüsimine sõltus nii riigipeast kui riigikogust. Kõrgeim võim oli rahvas – said valida parlamenti, tulla välja rahvaalgatusega, osaleda referendumitel. Eesti oleks muutunud presidentaalseks vabariigiks, sest riigivanemal oli suur võim ja valitsuse ametispüsimine sõltus samuti riigivanemast. See põhiseadus ei olnud kaua mõjul. See hakkas kehtima jaanuaris 1934 ning sel momendil oli riigivanem ehk valitsuse juht Konstantin Päts, kes sai tiitli peaminister. Uusi valimisi ei olnud veel toimunud, sest selle korraldamisega läks aega. Nii oli Päts riigivanema ehk riigipea kohusetäitja lisaks oma peaministriametile. Nii riigikogu kui riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934,
Riigivanem kutsus ametisse ja vabastas ametist nii valitsuse tervikuna kui ka üksikud ministrid. Kuigi valitsusel pidi olema ka Riigikogu usaldus, oli tema sõltuvus riigivanemast hoopis suurem. Ilma riigivanema toetuseta ei saanud valitsus töötada - ta lihtsalt saadeti erru. Riigikogu usaldusest ilmajäämine ei tähendanud aga alati valitsuse lahkumist. Riigivanem võis sel juhul laiali saata Riigikogu ja lasta parlamendi toetusest ilmajäänud valitsusel rahulikult edasi töötada. Riigivanemal oli suur roll ka seadusandlikus tegevuses. Riigikogus vastuvõetud seadused hakkasid kehtima alles siis, kui riigivanem oli need välja kuulutanud. Riigivanemal oli aga õigus "riiklikel kaalutlustel" jätta seadus välja kuulutamata ja saata see uueks arutamiseks tagasi Riigikokku. Niisiis oli tal seaduste suhtes vetoõigus. Eesti Vabariigi teise (1933. aasta) põhiseaduse saatus oli vastuoluline. Ametlikult kehtis see põhiseadus 24. jaanuarist 1934 kuni 1. jaanuarini 1938
Riigivanem kutsus ametisse ja vabastas ametist nii valitsuse tervikuna kui ka üksikud ministrid. Kuigi valitsusel pidi olema ka Riigikogu usaldus, oli tema sõltuvus riigivanemast hoopis suurem. Ilma riigivanema toetuseta ei saanud valitsus töötada - ta lihtsalt saadeti erru. Riigikogu usaldusest ilmajäämine ei tähendanud aga alati valitsuse lahkumist. Riigivanem võis sel juhul laiali saata Riigikogu ja lasta parlamendi toetusest ilmajäänud valitsusel rahulikult edasi töötada. Riigivanemal oli suur roll ka seadusandlikus tegevuses. Riigikogus vastuvõetud seadused hakkasid kehtima alles siis, kui riigivanem oli need välja kuulutanud. Riigivanemal oli aga õigus "riiklikel kaalutlustel" jätta seadus välja kuulutamata ja saata see uueks arutamiseks tagasi Riigikokku. Niisiis oli tal seaduste suhtes vetoõigus. Eesti Vabariigi teise (1933. aasta) põhiseaduse saatus oli vastuoluline. Ametlikult kehtis see põhiseadus 24. jaanuarist 1934 kuni 1. jaanuarini 1938
poliitilised ühingud, sh Eesi Vabadussõjalaste Keskliit *Valitsuse samm oli mõeldud meeleolude rahustamiseks, kuid ei saavutanud oma eesmärki *Taolises olukorras toimus oktoobris 1933 kolmas rahvahääletus, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu Üleminekuaeg *Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele *Vastavalt põhiseadusele pidi Eestis kõrgemat võimu teostama hakkama riigivanem *Uuel riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ametisse valitsust *Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus, sedapuhku Eesti Vabandussõjalaste Liidu nime all *1934. aastal saavutasid vabadussõjalased toimunud kohalikel valimistel suure edu *Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934. Larka vastaskandidaatideks olid Laidoner, Päts, Rei.
1939. 8. 1936 aastal algatas riigivanem Päts kolmanda põhiseaduse koostamise. Selleks korraldati kõigepealt rahvahääletus, mis andis kõrge jah-sõna. Valiti spetsiaalne rahva kogu, mis vastas riigivanema soovidele. EV põhiseadus jõustus 1938 aastal. Uus põhiseadus nägi ette tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt 6 aastaks. Nii nagu 1933 aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii ole ka presidendil täielik võim valitsuse üle.Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkoda aha moodustus kutsekodade esindajast. Lisaks jäi presidendile teatavatel juhtudel õigus anda presidendiseadus-dekreete. 9. W 10. Kui Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsuse etteotsa sai Konstatin Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus
riigivanem Tõnissonil ei lastud vapside ja teiste parteide liikmete poolt kõnet pidada. 1933 oktoobris pandi Eestis rahvahääletusele vapside põhiseaduse muutmise eelnõu, mis võitis selge rahva poolehoiu (üle 400 tuhande oli poolt ja ~150 tuhat vastu). 1934 algul kehtima hakanud põhiseadusega nähti ette: · laiade võimuvolitustega rahva poolt 5 aastaks otseselt valitava riigipea (riigivanema) ametikoha loomise. Riigivanemal oli õigus laiali Riigikogu enne tähtaega laiali saata ja panna Riigikogu eelnõudele veto (e keeld). · seadusandlik võim oli 50 liikmelisel Riigikogul. · täidesaatev võim oli valitsusel eesotsas peaministriga, kes oli vastutav nii Riigikogu, kui ka riigivanema ees. Riigivanema ja uue Riigikogu valimised nähti ette 1934 aprillis. · ,,Vaikiv ajastu" Eestis:
parteide liikmete poolt kõnet pidada. 1933 oktoobris pandi Eestis rahvahääletusele vapside põhiseaduse muutmise eelnõu, mis võitis selge rahva poolehoiu (üle 400 tuhande oli poolt ja ~150 tuhat vastu). 1934 algul kehtima hakanud põhiseadusega nähti ette: - laiade võimuvolitustega rahva poolt 5 aastaks otseselt valitava riigipea (riigivanema) ametikoha loomise. Riigivanemal oli õigus laiali Riigikogu enne tähtaega laiali saata ja panna Riigikogu eelnõudele veto (e keeld). - seadusandlik võim oli 50 liikmelisel Riigikogul. - täidesaatev võim oli valitsusel eesotsas peaministriga, kes oli vastutav nii Riigikogu, kui ka riigivanema ees. Riigivanema ja uue Riigikogu valimised nähti ette 1934 aprillis. 3.4. ,,Vaikiv ajastu" Eestis:
● Olukord oli ärev ja erakonnad reagreerisid sellega, et 1933. augustis kuulutati välja üleriigiline kaitseseisukord. ○ Inimeste poliitilisi vabadusi piirati ● 1933 saadetakse vapside koostatud põhiseadus rahvahääletusele ning see saavutab võidu 1933/34. aasta põhiseadus ● Rahva poolt viieks aastaks valitav riigipea ● Riigikogu liikmeskonda vähendadi 50ni ● Riigivanemal on riigikogus vastuvõetud seadustele võimalus peale panna veto ning vajadusel riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. Põhiseaduse tegelikuks rakendamiseks tuli korraldada 1934. aasta aprillis riigikogu ja riigivanema valimised ● Vapside poolt A. Larka ● Sotsialistide poolt A. Rei ● Asunike Koondise poolt J. Laidoner ● Põllumeeste Kogude poolt K. Päts
1929- vapside liikumine(andres larka)peaideoloog oli Artur Sirk. Vabadusvõitluses osalenud inimesed, kelle põhimõtteks on oma majandusolukorrale riigi tähelepanu pöörama.Taoitlesid riigipeale tugevamat võimu. (oli sarnane fashismiga) Nende populaarsus kasvas kiiresti.vapside eelnõu anti välja ja seda pooldasid paljud (1933) Nad nõudsid uut põhiseadust . II põhiseadus, mis hakkas kehtima 1934mille andsid välja Vapsid. Nägi ette seda, et kõige tugevam võim on riigivanemal. 12 märts 1934- päts ja laidoner teostavad riigipöörde. Kaitseseisukord. Peatatakse riigitöö. Katsestatakse riigipea valimised. Vahistatakse hulk vapse 6e kuuga. Kui novembris saab nõukogu kokku, siis saadetakse ta lõplikult laiali, algab vaikiv ajastu. 1934 tuleb riigikogu uuesti kokku. Majanduskriisist tuldi välja sellega, et 1932. a- devalveeriti krooni 1/3 võrra, kuid astuti kohe tagais, sest pärast sellist otsust puudus Tõnissonil igasugune toetus.
a põhiseadusest. Formaalselt oli tegemist kehtiva 1920. a põhiseaduse uue redaktsiooniga. Põhiseaduse uus redaktsioon jõustus 24. jaanuaril 1934. Valitsemisel sätestati mitmeid muutusi. Riigikogu koosseisu vähendati 100 liikmelt 50-le, proportsionaalse valimise põhimõtet täiendati isikuvalimise võimalusega, Riigikogu enda volitused pikenesid kolmelt aastalt neljani. Muutus riigivanema valimise kord ja tema õigused suurenesid. Näiteks oli riigivanemal põhiseaduse muudatuste järgi õigus riiklikel kaalutlustel välja kuulutada Riigikogu ennetähtaegsed valimised, piiratud vetoõigus, õigus riiklikel kaalutlustel lõpetada ennetähtaegselt Riigikogu korraline istungjärk, dekreediõigus, valitsuse moodustamise ainupädevus ning kohtunike nimetamise õigus Riigikogu poolt pakutud kandidaatide hulgast. Eesti sai endale peaministri institutsiooni. Muudetud põhiseaduse alusel ei valitud ei Riigikogu ega riigivanemat. Küll on põhjust
Tugevnes veendumus, et ainsaks välajpääsuks on põhiseaduse muutmine nii, et Eesti saaks tugeva presidendi. Põhiseaduse muutmist nõudsid kõige rohkem vabadussõjalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ja partei-poliitilist kemplemist. Oktoobris 1933 pandi rahvahääletusele vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse projekt, mis koondas peaaegu kogu võimutäiuse rahva poolt valitava riigivanema (presidendi) kätte. Eelnõud toetas enamik valijaid. Riigivanemal oli õigus tühistada Riigikogu seadusi ja saata Riigikogu laiali. Sõjaväeline riigipööre Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. (Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti
Riigikogu oli kvooti tõstnud, et see läbi ei läheks. See muutis Eesti valitsemisvormi, muutes meie riiki autoritaarsemaks. Pööre autoritaarsuse suunas. Hakati rääkima 1933 aasta põhiseadusest, sest sisulised muutused olid nii suured. Formaalselt oli tegemist lihtsalt uue dedaktsiooniga, 24. jaanuar 1934 jõustus. Isikuvalimine, Riigikogu volitused pikenesid kolmelt neljani, riigivanemal oli piiratud vetoõigus. NB! Dekreediõigus. · Vaikiv ajastu toimis täiega · Kaitseseisukord. Riigikogu nõustus selle kehtestamisega ja katkestas riigivanema soovi oma tegevuses. · Kujunes võim. Kuni 1938 aastani. Tõsiseltvõetav samm tehti veebr 1936 referendumil, ehk asendada see dedaktsioon. See sai heakskiidu ja Riigikogu kutsusti kokku rahvuskogu ja veebr 1937 esitas riigivanemad rahvuskogule uue põhiseaduse eelnõu
leegion). Keelustati ära vabadussõjaväelaste keskliidu. Kehtestati ajakirjandusele eeltsensuur. III Rahvahääletuses osalemine on vabatahtlik, kuid oli vaja kvalifitseeritud häälte enamus, vaid 51% hääleõiguslikest kodanikest. Hääletamistulemus- Poolt hääldas 73%, neist kes käisid hääletamas ehk 56% hääletatudest. Presidendi asemel Eesti pidi saama endale riigivanema, kuid tal oli sama võim kui presidendil, sest ta oli riigipea. Riigivanemal oli õigus VETO'stada; parlament enne tähtaega välja saata; kutsus ametisse ja vabastas ametist valitsuse. Riigikogu koosseisu tuli kärpida- Põhiseaduse järgi pidi kuuluma sinna 50 saadikut, samuti riigikogu õigusi kärbiti ja need läksid riigivanema kätte. Põhiseadus oli kirjutatud kiirustades. Võib mõnesi punkte mõista mitmet moodi. K. Päts. J. Laidoner kasutasid ära põhiseadust nii palju kui võimalik, nende jaoks põhiseadus oli autoritaarne.
a põhiseadust läbi Vabariigi Presidendi rolli? Kas 1937. a põhiseadus oli selles osas sarnasem 1920. a põhiseadusega või 1933. a põhiseadusega? 1937. a. PS-ga seati sisse presidendi institutsioon. President valiti kuueks aastaks. 1937. a. põhiseadusega kehtestatud presidendi pädevus oli suur. Pädevus oli sarnane 1933. a. Põhiseadusega kehtestatud riigivanema pädevusega. 1) 1920.a. PS-s täitevvõim kuulus Vabariigi Valitsusele, kelle eesotsas oli riigivanem. Riigipead ei olnud. Riigivanemal ega valitsusel polnud dekreediõigust, s.o. õigust anda seaduse jõuga akte. 2) 1937.a PS-se iseloomustus läbi Vabariigi Presidendi rolli: a) presidendil oli dekreediõigus, s.o ta võis anda seadusi dekreedina. b) presidendil oli vetoõigus Riigikogu vastuvõetud seaduste suhtes. c) presidendil oli õigus määrata Riigivolikogu uue koosseisu ennetähtaegne valimine ja Riiginõukogu uue koosseisu ennetähtaegne kujundamine, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused.
süüdistati, et on jätnud E-Ve suhted lohakile ja et arendab ise salakaubandust Ve-ga. Algatajaks oli Päevaleht, mille toimetaja Hans Rebane oli Põllumeeste kogude orientatsiooniga, seotud ka ise Ve äridega. Eesmärk oli saada suurärimeestele sobimatust välisministrist, kes nende arvates ei arvestanud piisavalt nende huvidega. Alagul pidad Piip vastu, okt 1922 aga lahkus valitsuselt, valitsuskoalitsioon läks lõhki. Ka riigivanemal ei jäänud muud üle, kui teatada valitsuse tagasiastumisest. Järgnevatel koalitsiooniläbirääkimistel läks jäme ots Tööerakonna kätte. Senine riigivanem Päts suundus riigikogu esimehe kohale ja uueks riigivanemaks Juhan Kukk (endine riigikogu esimees). Kõrvale jäi kristlik erakond sellest koalitsioonist. Muudatused isikkoosseisus olid võrreldes eelmise koalitsiooniga minimaalsed. Välisministriks erapooletu Aleksander Hellat. Kuke valitsuselt oodati, et ta püsib vähemalt aasta
annaabi.ee 
