kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll(Riigikogu). 2)Täidesaatev rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat(valitsus). 3)Kohtuvõim(kohtud). 4. Mõisted: · Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. · Föderaalriik riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. 5. Parlamendi ülesehitus: · Koalitsioon moodustuvad nendest erakondadest kellest moodustub valitsus. · Opositsioon need, kes ei kuulu valitsusse(kellel pole ministriportfelle), kritiseerivad koalitsiooni(Rohelised, Rahvaliit, Keskerakond). · Ühekojaline. 1)JUHATUS Kõige tähtsam valitakse saadikute seast: - Esimees e. spiiker Ene Ergma
ja ametiisikud(politsei, inspektsioonid, piirivalve, toll). Aresti kohaldab ainult kohus. 64.Mis on haldusõigus? E administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad)valitsus,valitsuse keskasutused või kohalikud valitsusasutused). See reguleerib ka suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Kõiki reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod - autoritaarne meetod.
kõige tähtsamaid suhteid. Erineb ka spetsiiflise meetodi poolest, s.o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata. 2) Haldusõigus ehk administratiivõigus üks suurimaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohaliku valitsusasutused). Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigivalitsemisorganite ja ühiskondlike organisatioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel. Sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Autoritaarne meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes. 3) Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevustrahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja
· toimub suhte üldine normeerimine lima sanktsioone kehtestamata; · sanktsioon - Haldusõiguse e administratiivõigus: · suuremaid õigusharusid mitmekesisuse ja mahu poolest; · reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohaliku valitsusasutused); · reguleerib suhteid riigiorganite vale, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vale ning riigivalitsemisorganite ja indiviidie vale; · halgusõigus sisaldab ka institute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes; · iseloomustab autoritaarne meetod; · üldpõhimõtted - põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes nagu nt Vabariigi Valitsuse seeds ja riigikontrollseadus, haldusmenetluse seeds, avaliku teenistuse seadus ja Vabariigi Valitsuse määrustes; · avaliku teenistuse seadus on see, kui riiki teenivad inimesed peavad kinni pidama
aasta 31. märtsist 9. aprillini. Loendati 1 370 052 alalist elanikku . Neist 67,9% olid eestlased . 1989. aasta rahvaloenduse tulemustega võrreldes oli Eesti alaline elanikkond vähenenud 195 600 inimese võrra ehk 12,5% . Tavaleibkondi oli 582 089 ja tavaeluruume 617 399. Loenduse põhikorraldajaks oli Statistikaamet .Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati 28. veebruaril 1995. aastal Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon . Rahvaloenduskomisjoni ülesanne oli riigivalitsemisorganite tasemel koordineerida rahvaloendusega seotud tööd. Komisjoni juhtis rahandusminister ja sinna kuulusid ministrid , ametite (sealhulgas Statistikaameti) ning kohalike omavalitsuste esindajad . Ettepanekud rahvaloenduse toimumise aja kohta, samuti rahvaloenduse eelarve projekt ning seaduse eelnõu töötati välja Statistikaametis. Loenduse eesmärk oli saada aktuaalseid andmeid riigi rahvaarvu , rahvastiku koosseisu , paiknemise ja eluruumide kohta ning avaldada loendustulemused.
Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse riigiorganitest, kes seda teostavad. täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused määrus on antud. Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel, ning TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU ÕIGUSAKTIDE SÜSTEEM riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. EESTIS JA NENDE AKTIDE JURIIDILINE JÕUD Sisaldab instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile
b. infrastruktuuri varustavate ja toetavate harudega; c. teedevõrgu väljaarendatuse ning teede majandamisega jne Transpordisüsteem on transpordiharu elementide kompleks, mis hõlmab: a. transpordi infrastruktuuri omanikke, veo-ettevõtjaid b. tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjaid, remondiettevõtteid, tanklaid, infosüsteeme, kindlustusandjaid jne; c. juhtimis- ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud riigivalitsemisorganite osast. d. raudtee-, mere-, sisevee-, maantee-, õhu-, toru-, ja tööstustranspordi viise. Transpordisüsteemi ühtsuse tagamiseks, peab olema osapoolte vahel: a. koostöö tehnilises sfääris b. koostöö tehnoloogilises sfääris c. koostöö infosfääris d. koostöö õigussfääris e. koostöö majandussfääris 4. Transpordituru omadused a. Koosneb elementidest b
Lisaks valitakse president kindlaks ajaks, monarh on määramata ajaks. Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriikides Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev- korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus. 11. Autonoomia
subordinatsioonisuhetes.49 Kõige olulisemad õigusharud on: 1. Riigiõigus on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajanduslikku ja poliitilise süsteemi. 2. Haldusõigus ehk administratiivõigus reguleerib riigi täitev- korraldavat tegevust, sõltmata riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib ka suhteid riigiorganite vahel, riigivalitsemisorganite vahel ja indiviidide vahel. 3. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust finantssuhetes. 4. Karistusõigus on õigusharuna suunatud võitluse süütegude vastu, rakendab karistusi süütegude toimepanijate suhtes. 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. 6
parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti) Riiklik korraldus. Unitaarriik ja föderatsioon. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus. 8. Riigi funktsioonid ja ülesanded.
alluvusse RMN juhtkond ministri staatuses, RMN esimees MN esimehe asetäitja Ministeeriumid Harukondlikud Enamus Konkreetne valitsemisala Kergetööstuse ministeerium, kalatööstuse ministeerium, ehitusministeerium jms Funktsionaalsed Vähemus Haldusvolitused teatud funktsioonide alal (kontroll, koordineerimine) teiste ministeeriumide ja muude riigivalitsemisorganite suhtes Rahandusministeerium, riigikontrolli ministeerium jt Eesti NSV majanduse põhipunktid 1940. aastatel suured kapitalimajutused rahvamajandusse (1945-50 30% kõrgem kui üleliiduline keskmine) 1950. aastate keskpaigani tööstuse eelisarendamine 1950. aastate lõpp-1960. aastate keskpaik põllumajanduse taastumine, 1960. aastate lõpust alates mõõdukas kasv Tööstuse üldiseloomustus
Eraõiguse alla kuulub tsiviilõigus ja kaubandus- ja majandusõigus. Riigiõigus ehk konstitutsiooniline õigus. See on õigusnoride kogum ,mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sostsiaal ja majandusliku ja poliitilise süsteemi. Riigivalitsemise vorm, riiklik korraldus, haldusõigus ehk administratiivõigus. Haldusõigus reguleerib riigi täitev korraldavat tegevust. Sõltumata riigi organitest. Seega haldusõigus reguleerib riigiorganite vahelisi suhteid, riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Finatsõigus-rahanduslikud suhted.(PS 8 peatükk). Meetodiks on autoritaarne meetod. Karistusõigus võitluseks süütegude vastus ja rakendades karistusi süütegude toimepanijate vastu. Kasutab ta autoritaarset meetodit. Kohtu ja protsessiõigus sätestab kohtumenetluse korda. Autoritaarset meetodit. Rahvusvaheline õigus riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelise õiguse jaoks ei ole ühtset seaduseandjat, kuna selle norme loovad suhtest isevõtjad ise
staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhete põhimõtted. Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik, selle territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Võim ja funktsioonid on föderatsioonis jagatud keskvalitsuse ja alamüksuste valitsuste vahel. Föderatsioonil tervikuna ja igal selle osariigil on oma seadusandlik, täitev-korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus
Normide elluviimiseks on täidesaatval võimul ministeeriumid. Ta korraldab määruste kaudu täidesaatva süsteemi, korraldab õigusaktide tutvustamise, rakendab mehhanismid (politsei ja vanglasüsteem, inspektsioonid). 34. Põhiseaduse mõiste: Põhiseadus ehk konstitutsioon on riigi põhikorda sätestav seadusandlusakt, mis määrab üksikisiku ja riigivõimu põhised suhted õigused, vabastused ja kohustused, rahva osa riigivõimu lähtena, riigikorralduse põhialuse, seadusandlus- ja riigivalitsemisorganite moodustamise korra, pädevuse ja omavahelised suhted, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome aluse. Kõik õigusaktid peavad olema põhiseaduslike õigusnormidega kooskõlas. 35. Põhiseaduse vastuvõtmise kord EV-s: Põhiseadus jõustub rahvahääletusel vastuvõtmisele järgnevast päevast ja hakkab toimima Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadusega sätestatud korras. Põhiseaduse jõustumine ei too iseenesest kaasa seniste
ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Siia kuuluvad riigivalitsuse vorm, riiklik korraldus, kohalike omavalitsuste süsteem. Haldusõigus ehk administratiivõigus – üks mahukamaid õigusharusid, mis reguleerib riigi täitevkorraldavat tegevust sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, kohalikud omavalitsused), seega haldusõigus reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigiorganite ja ühiskondlike organite vahel ning riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Ei kehtesta sanktsioone. Karistusõigus – õigusharu, mis on suunatud võitlusele süütegude (kuritegude ja väärtegude) vastu ja rakendades karistusi süütegude toimepanijate vastu. Karistusõiguse põhinormid Karistusseadustikus. Kohtu- ja protsessiõigus – reguleerib kohtumenetluse korda süütegude uurimisel, uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtute tegevus. Rahvusvahelise õiguse jaoks ei ole ühtset seadusandjat, kuna selle norme loovad suhtest osavõtjad ise
mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. 2) Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad, reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel. 3) Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise kohta. 4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. 5) Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel
Minister annab möörusi ja käskkirju seaduste alusel ja nende täitmiseks. Ministri aktid peavad olema kooskõlas seaduste, Presidendi seaduste ja Valitsuse määrustega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Peavad olema vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Õigusaktide jõustumine: · seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui ei sätestata teist tähtaega · Valitsuse ja ministri määrus jõustuvad 3. päeval pärast RT's avaldamist · kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused 3. päeval pärast avalikustamist Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt.
o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata. 2. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohalikud valitsusasutused). Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Haldusõigus sisaldab ka instituute, mis 19 reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes, seadusjärgsetes õigusaktides, peamiselt seaduse alusel ja täitmiseks antavates Vabariigi Valitsuse määrustes. 3
Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohalike omavalitsue organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nende seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Üldise tähtsusega volikogu määrused saadetakse riigikantseleile avaldamiseks, otsused aga saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. Valla ja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla või linnasekretär., need peavad olema valla või linna põhimääruses
nende juriidiline jõud? Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohalike omavalitsue organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nende seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrusele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Üldise tähtsusega volikogu määrused saadetakse riigikantseleile avaldamiseks, otsused aga saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär., need peavad olema valla või linna põhimääruses kehtestatud korras kas avalikustatud enne nende jõustumist ja
süsteem,õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted. Haldusõigus e administratiivõigus- reguleerib riigi täitev korraldavat tegevust,sõltumata 18 riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel. Finantsõigus-reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes Karistusõigus- võitlus süütegude vastu , rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus- reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus-reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid.
tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohaliku omavalitsuse organite aktid peavad olema antud vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ja korraldusele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär. 46. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse lõppemise kord? Seadus jõustub 10. (kümnendal) päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
ebaõiglane. Kasvab rahulolematus selliste nähtustega nagu bürokratism, õigustamatud privileegid, hoolimatus vähemkindlustatud elanikkonnagruppide suhtes jne. Seni, kuni sotsiaalsed normid, institutsioonid ja ühiskondlikud suhted jäävad samaks, ei taandu ühiskonnaliikmete veendumus selles, et kehtiv sotsiaalne kord on ebaõiglane ja ainsaks võimaluseks õiglust jalule seada, on luua omad, lokaalse tähtsusega käitumisreeglid, et n.ö. kompenseerida riigivalitsemisorganite ebakompetentsust kohaliku tähtsusega probleemide lahendamisel. / 6, lk 43 /. Varjatud normilooming võib avalduda: 1) luuakse omad normid ühe konkreetse asutuse, ettevõtte, linna, alevi, küla jne. raames; 2) luuakse seadustes mitte-ettenähtud struktuurid (institutsioonid) (nt. relvastatud üksused või mitteametlikud grupid võitluseks kuritegevusega jne.). Nii ühel kui teisel puhul kaasnevad lokaalsete probleemide lahendamise-püüdega ka
vale, kuid ka ebaõiglane. Tõuseb rahulolematus selliste nähtustega nagu bürokratism, õigustamatud privileegid, hoolimatus vähemkindlustatud elanikkonnagruppide suhtes. Seni, kuni sotsiaalsed normid, institutsioonid ja ühiskondlikud suhted jäävad samaks, ei taandu ühiskonnaliikmete veendumus selles, et kehtiv sotsiaalne kord on ebaõiglane ja ainsaks võimaluseks õiglust jalule seada, on luua omad, lokaalse tähtsusega käitumisreeglid, et n.ö. kompenseerida riigivalitsemisorganite ebakompetentsust kohaliku tähtsusega probleemide lahendamisel. Niikaua, kui midagi ei muudeta institutsioonides, senikaua tahavad elanikkonna grupid rahulolematusest oma reeglitega asja paika seada. Varjatud normilooming võib avalduda: 1) luuakse omad normid ühe konkreetse asutuse, ettevõtte, linna, alevi, küla jne. raames; 2) luuakse seadustes mitte-ettenähtud struktuurid (institutsioonid) (nt. relvastatud üksused või mitteametlikud grupid võitluseks kuritegevusega jne.)
o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata. 2. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohalikud valitsusasutused). Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Haldusõigus sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes, seadusjärgsetes õigusaktides, peamiselt seaduse alusel ja täitmiseks antavates Vabariigi Valitsuse määrustes. 3. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Hõlmab riigi- ja kohalike
o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata. 2. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohalikud valitsusasutused). Haldusõigus reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Haldusõigus sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod - autoritaarne meetod. Haldusõiguse üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes, eelkõige konstitutsioonilistes seadustes, nagu Vabariigi Valitsuse seadus (RT I 1995, 94, 1628), aga ka seadusjärgsetes
annaabi.ee 
