Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augusburgi usutunnistus. See rõhutas, et peatähelepanu pöörataks unimmõistusele vastavaks. Augusburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku juhtimisel sai põhimõte määravaks, et kirikupea poleks mitte paavst vaid riigivalitseja. Võis karta, et Karl 5 võtab katoliikluse taaskehtestamiseks kasutusele vägivalla. Selles olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaiseks. Järgnevalt pidas liit keisriga kaks sõda. Pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti 1555. aastal Augusburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk". Vürst määrab alamate usu. Selle tagajärjed olid:
W.Scott ,,Ivanhoe" *Mille põhjal võib väita, et kuningas Richard kehtestab kuningavõimu kui jõudu, mis peab kehtestama õiglase korra riigis. Kuningas Richard Plantagent oli suuremeelne, romantiline kuid samas ka auahne riigivalitseja. Ta oli normannide soost pärit tulevane valitseja, paraku ihkas seda kohta ka tema vend John, kes kasutas oma võimu suurendamiseks asjaolu, et Richard võitles samalajal Palestiinas. Seega pidi Richard tagasi tulles tegema kõik endast oleneva, et saavutada taas enesele kuuluv võim ja hukkutada türaanist valitseja John. John oli teadlik, et tema vend ükskord tuleb tagasi, seega tegi Richard kõik vajalikud
Riigipäevale esitati usutunnistuse kokkuvõte, mille 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku missa asemel jumalateenistust lihtsustati. Keskne koht oli emakeelsel jutlusel. 7 sakramendist säilitati ainult 2: ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks ei ole paavst vaid riigivalitseja. 1531.a. sõlmiti Schmalkaldeni Liit protestantluse kaitseks. Järgnevalt pidas liit keisriga 2 sõda. 1555.a.sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte "kelle maa, selle usk," mis tähendas, et iga vürst määras oma alamate usu.
jumal Amon sulandus ühte Ra'ga. Ka Mesopotaamias olid jumalad tähtsatel kohtadel. Seal peeti neid inimesekujulisteks ning neid oli ligikaudu 1500. Üks tähtsamaid oli Enlil-Marduk. Surmajärgsesse ellu usuti Egiptuses. Arvati, et peale surma saab inimene teispoolsusesse ning tema senine elu jätkub seal samamoodi. Sellejaoks, et sinna sattuda, oli vaja traditsioonilist matuserituaali ning hauakambrit. Hauakambrid asusid peamiselt Niiluse lääne kaldal. Vaarao ehk riigivalitseja, kellel oli piiramatuvõim, lasi endale ehitada hauakambriteks püramiidid. Jumal Osiris oli teispoolsuse jumal. Mesopotaamias usuti, et karistused, mis jumalatelt ülekohtusele osaks saavad, pidi kätte jõudma juba siinpoolses elus ning et peale surma ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas seega surma kardeti. Templitesse said mõlemas riigis ainult preestrid. Nemad pidid hoolitsema ka jumalate kujude eest. Templite kõrval olid koolid, kus õpetati kirjutama siiski rikkamaid lapsi
ka mujal. Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast, kus õpetati seitset ,,vaba kunsti": Grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Pärast sellise laia üldhariduse omandamist võis valida usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Ülikoolis tohtisid õpetada ainult need, kellel teaduskraad. Õppejõudude valitud juhti nimetati dekaaniks. Valdav enamik vanemaid ülikoole sai oma asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Esimene, mille asutas riigivalitseja, oli Napoli ülikool, mis on asutatud aastal 1224. Ilmalikud võimud alustasid ülikoolide rajamist alles 16. sajandil, esimese sammu tegi 1506. aastal Frankfurdi ülikooli asutamisega Brandenburgi markkrahv. Ülikooli võis astuda poiss alates 14. eluaastast, ei võinud olla abielus. Eelduseks ladina keele oskus, kuna kogu õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles. Loengutest osavõtmine oli kohustuslik. Õppetöö toimus loengute või dispuutide vormis(arutelu; seminar). Üliõpilased
selliseid mõõtmeid ohvrite ja ulatuse suhtes võtnud. II maailmasõda oli kindlasti üks julmemaid, mis kunagi toimunud, sest ta oli ka kõige värskem. Aja edenedes arendavad inimesed, nii kurb või naljakas kui see ka pole, aina tõhusamaid ning julmemaid vahendeid, kuidas üksteist n.ö likvideerida. Sõjad algavad erinevatel põhjustel. Olgu selleks siis tüli naaberriigiga maade pärast, vana vaen koos elavate rahvaste vahel või mõni võimunäljas riigivalitseja. II maailmasõjas oli neid viimaseid kogunisti kaks. Hitler ja Stalin olid totalitaristid, geeniused ning julmurid. Nende ideoloogiad algatasid suure verevalamise maailmas. Nad tulid võimule ajal, mil maailm oli enam-vähem toimunud I maailmasõjast ja mil valitses palju konflikte eri paigus üle maakera. Tahtmine proovida uut sõjatehnikat, totalitarislikud ideoloogiad ja konfliktid riikide vahel olidki peamised uue ja julmema globaalse lahingupidamise tekkeks. Võimalik, et Hitler ja
*Piiblid rahvuskeeltes *Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku 2) Millised olid olulised muudatused mida Luther tahtis ellu saata? 1. paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Ainsaks autoriteediks on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus; 2. emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine; 3. tahtevabaduse eitamine; 4. sakramendid on vaid ristimine ja armulaud; 5. kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja; 6. pühakutekultuse eitamine; 7. tsölibaadi kõrvaleheitmine; 8. kloostrite ja mungaordude kaotamine; 9. kirikuvarade võõrandamine. 3) Mida sarnast ja mida erinevat oli J.Calvini ja M.Lutheri õpetuses?. Erinevused: Luther arvas, et õndsaks saab vaid usu läbi, Calvin pidas tööd kõige tähtsamaks ja kellel on hästi läinud sellel oli võimalik õndsaks saada. Luther eitas indulgentside müüki
oma seisukohast ning ta kuulutatakse lindpriiks, sellest hetkest muutub usupuhastus poliitiliseks, mis tõttu jaguneb Saksamaa kahte leeri: 1. lutheri pooldajad(Friedrich Tark võtab ta enda kaitse alla, Luther tõlgib piibli saksa keelde 1522/1534 2.keisri pooldajad *LUHERI PÕHISEISUKOHAD: *paavsti ülemuslikkuse eitamine *piibel on vaieldamatu autoriteet *emakeelse piibli ja jutluse nõue *vaid armulaud ja ristimine sakramentideks *tahtevabaduse eitamine *kirikupea on riigivalitseja *pühakutekultuse eitamine *tselibaadi(abielukeeld) kõrvaleheitmine *kloostrite ja mungaordude kaotamine *kirikuvarade võõrandamine VASTUREFORMATSIOON 1.Reformatsiooni mõju Euroopale: *ideed levivad ülekogu Euroopa väljaarvatud Hispaania, kogu Pürenee ja Venemaa *eesmärk ei ole uue usu loomine, vaid pöördumine tagasi algkristluse juurde *reformatsiooni käigus levivad kirjandus: Piibli tõlkimine erinevatesse keeltesse. Eesti keelde tõlgitakse 1739
kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu absolutismi ajastu, absolutismi välised toed olid ühtsest keskusest juhitud. Valgustatud absolutismis vabanesid mingil määral maailma vaated. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks. Riigi võim oli jagamatu nii absolutismis kui ka valgustatud absolutismis. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV'le omistatav lause ,,Riik see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV'l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- ja maksusüsteemi, seega võim bürokratiseerus ning tekkiski uus ühiskonnakiht ametnikkond. Riigikord toetus veel rahvuskirikule ja seisuste esinduskogule. Viimasele aga sõltusid monarhid peamiselt maksustamisküsimustes. Valgus ajastu Preisimaa omariikluse ajalugu algub 1525. aastal mil
Napoleon I Suur väejuht ja riigijuht või halb kaotaja? Arutlus. 19. saj tuli Prantsusmaa valitsejaks Napoleon I. See oli ajal, mil toimus revolutsioon. Napoleoni valitsusajal toimusid Euroopas suured muudatused. Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Kas Napoleon I on siis suur väejuht ja riigivalitseja või halb kaotaja? Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt valitsema/tegutsema ja Prantsusmaad muutma. Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomanduse puutumatuse. See koodeks sai eeskujuks veel paljudele Euroopa riikdele. Napoleon oli suur riigijuht. Napoleon ei tahtnud olla kehvem teiste riikide valitsejatest. Näiteks rajas ta endale suure ja hiilgava õukonna
Kaasnesid muutused eurooplaste kommetes, silmaring laienes. Usuvaimustusega kaasnes aga ka usulise sallimatuse kasv. 5.Protestantliku kiriku kujunemine. 5.1 Martin Lutheri põhiseisukohad 1. Vaimuliku kirjanduse ausus. Usulise tõe ainuke allikas piibel oli jäiga kiriku hierarhia vastu. 2. Tunnistas vaid 2te sakramenti.(ristimine, armulaud) 3. Patud saad andeks ainult usu kaudu. 4. Usuteenistused emakeeles. 5. Tähtsakt peeti rahvuskiriku loomist, kus kirikupeaks paavsti asemel on riigivalitseja. 6. Kesksele kohale tõusid jutlustus ning kirikulaulud. 7. Pühakuta kultuste kõrvale heitmine. 8. Kloostrite kaotamine. Mungaordud. 5.2 Kuninga reformatsioon Inglismaal: miks, millal, kuidas 1534, sest Henry VIII tahtis lahutada oma naisest, kuid paavst ei andnud selleks luba. Tal ei jäänud muud üle kui katoliku kirikust lahti luau ja alustada reformatsiooniga. Kuningas nim. Riigipeaks. Inglismaal suleti kõik kloostrid. Reformatsiooni ajend Saksamaal Pattude kustutamine raha eest.
FAUST II Teises osas on Faust niiöelda suures maailmas, fantastika osa suurem. Teine osa on jagatud viieks vaatuseks, igal vaatusel on teema. Kui esimene osa oli fausti isiklik tragöödia, siis teises osas kujutatakse kogu inimkonda. I vaatlus Faust ärkab ilusas loodslikus kohas, mis pakub talle naudingut. Mef ja F lähevad keisri lossi mis asub Pfalzis. Keisri õukond sümboliseerib kogu kodanlikku impeeriumi. Noor keiser ei ole tubli riigivalitseja, teda huvitab ainult riigikassa. Raha vajab ta isiklikeks lõbudeks. Keiser korraldab maskiballi, kuhu on kutsutud ka Mef ja F. F maskeerub rikkuse jumalaks ja Mef annab talle ka võimed. Keiser soovib, et F võluks talle antiikmaailmast Helena ja Parise. F tärkab soov millegi ilusa järele ja ta ei soovi, et Helena lahkuks. II vaatlus Tegevuskoht on F kabinet. Selgub, et sõber Wagner tegeleb alkeemiliste katsetega. ta püüab luua kuntstlikku inimest
Luther, Saksamaa Usulise tõe ainus allikas on müük oli T.Müntzer lõhestamine, Piibel (emakeelne), vastuvõetamatu, usulise Augsburgi (1555 õndsaks saab läbi usu, tõe ainus allikas on kelle maa, selle võimu teostab Piibel usk) usurahu, Piibel riigivalitseja, mitte kirik saksa keelde, Saksamaa jagunes kaheks Sveits Habsburgide võimust Ulrich Zwingli, Zwingli surm Armulaud on sümboolne vabanemine, Johann Calvin kodusõjas, õpetuse mälestustoiming
3. Võimu ja vabaduse probleem J. Krossi romaanis "Keisri hull"Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval vabadust. Võim pani enamuse reegleid paika ja teisiti mõtelda ei tohtinud. Sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaari põlu alla. Valitsevale võimule ei meeldinud endise alama vaated, kuigi riigivalitseja oli nõudnud, et mees talle alati tõtt räägiks. Venemaa tsaaririik ei olnud demokraatlik ja sellises ühiskonnas tekivadki probleemid valitseja ja teisiti mõtlejate vahel. Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada.Selleski romaanis ei jäta autor eestlasi sündmustest eemale. Peategelase naine ja tema sugulased oli eestlased
hiljem Amon-Ra, kui Teeba jumal Amon sulandus ühte Ra-ga. Ka Mesopotaamias olid jumalad tähtsatel kohtadel. Seal peeti neid inimesekujulisteks. Üks tähtsamaid oli Enlil-Marduk. Surmajärgsesse ellu usuti Egiptuses. Arvati, et peale surma saab inimene teispoolsusesse ning tema senine elu jätkub seal samamoodi. Sellejaoks, et sinna sattuda, oli vaja traditsioonilist matuserituaali ning hauakambrit. Hauakambrid asusid peamiselt Niiluse lääne kaldal. Vaarao ehk riigivalitseja, kellel oli piiramatuvõim, lasi endale ehitada hauakambriteks püramiidid. Jumal Osiris oli teispoolsuse jumal. Mesopotaamias usuti, et karistused, mis jumalatelt ülekohtusele osaks saavad, pidi kätte jõudma juba siinpoolses elus ning et peale surma ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas seega surma kardeti. Templitesse said mõlemas riigis ainult preestrid. Nemad pidid hoolitsema ka jumalate kujude eest. Templite kõrval olid koolid, kus õpetati kirjutama siiski rikkamaid lapsi.
oma võimu. Barokk oli stiil mida said ära kasutada katoliku usu maad, tänu sellele, et valitsejad kasutasid sellist kunsti enese heaks ära, oli see esimene kunstistiil, mis levis nii laiali läbi Euroopa. Barokki võib jaotada 17.sajandil kolme gruppi, sõltuvalt erinevatest maadest ja kuidas see stiil on sealkandis levinud: Absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga, nendes maades tegutses agaralt katoliku kirik (kirik oli haaranud võimu riigivalitseja üle kiriklik kunst ). Sellist barokkstiili kutsuti ka pärisbarokk, ning sellise stiili alla kuulusid Itaalia, Austria, Hispaania, Madalmaade lõunaosa ehk Flandria ning Lõuna-Saksamaa. Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Sellist barokki stiili kutsutakse ka nimega vanaklassitsism kuna oli rahulikum ja eeskuju võeti antiikkunstist. Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus ning see esines Prantsusmaal ja Inglismaal.
kuid tegelikkuses oli kiri väga kriitiline tolleaegses ühiskonnas ning keisrile. 3.Teoses tulevad probleemid esile Timo kaudu, kuna ta oli inimene, kes hoolis inimeste heaolust, kes jäi truuks oma tõekspidamisetele , mis tõi kaasa talle vangistuse ning hingelisi piinu. 3.1Võimu ja vabaduse probleeme- kus sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaari põlu alla. Kuid valitsevale võimule ei meeldinud endise alama maailmavaated, kuigi riigivalitseja oli Timolt nõudnud, et mees talle alati tõtt räägiks. Olenemata sellest, kas Timo mõtted õiged olid, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada. Nii sattuski Timo üheksaks aastaks vangi, enne välja saamist vahetus tsaar ning uue tsaari poolt tunnistati ka Timo hulluks. 3.2 Põgenemine-esimene põgenemise katse kukkus läbi, kuna kapten ei saanud ühel aastal tulla. Teine põgenemine kukus läbi aga seetõttu, et Eeva ei suutnud Jürit Selo lütseumist ära tuua.
kirikliku maailmavaatega) 4. Paavsti võim vastuolu valitsejate võimu kasvuga. Muutused: 1. jumalateenistus ema keeles. 2. piibel ema keeles 3. kaotati kloostrid nende varad, aga kirikute varad läksid ilmalike kätte 4. sakramentidest kõige tähtsam ristimine ja armulaud 5. vaimulike tsölibaat heideti kõrvale 6. usu aluseks vaid piibel ja igaüks pidi oskama seda lugema 7. paavsti ja kirikukogude otsused kehtestati 8. pole vaja reliikviaid 9. kirikupeaks oli mitte paavst, vaid riigivalitseja või peapiiskop 10. hakati väärtustama tööd. 1555 a kehtestas Ausburgi usurahu 6. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. I oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seostus inkvisitsiooni tugevnemiseda, mille eesmärk oli protestantismi väljauurimine ja teisitimõtlejate hävitamine
Uue Testamendi, millega lõi uuskõrgsaksa kirjakeele alus nüüdisssaksa kirjakeelele 1534 oli kogu Piibel tõlgitud Nii edendas usupuhastusliikumine ka kultuuri Lutheri põhiseisukohad Paavsti ülimuslikkuse, kiriku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Vaieldamatu autoriteet on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus Emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine Tahtevabaduse eitamine Sakramendid on vaid ristimine ja armulaud Kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja Pühakutekultuse eitamine Tsölibaadi kõrvaleheitmine Kloostrite ja mungaordude kaotamine Kirikuvarade võõrandamine (sekulariseerimine) Luterlik kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal 9 Augsburgi usutunnistus 1530 Augsburgi riigipäeval 1530 üritasid
Uue Testamendi, millega lõi uuskõrgsaksa kirjakeele alus nüüdisssaksa kirjakeelele 1534 oli kogu Piibel tõlgitud Nii edendas usupuhastusliikumine ka kultuuri Lutheri põhiseisukohad Paavsti ülimuslikkuse, kiriku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Vaieldamatu autoriteet on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus Emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine Tahtevabaduse eitamine Sakramendid on vaid ristimine ja armulaud Kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja Pühakutekultuse eitamine Tsölibaadi kõrvaleheitmine Kloostrite ja mungaordude kaotamine Kirikuvarade võõrandamine (sekulariseerimine) Luterlik kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal 9 Augsburgi usutunnistus 1530 Augsburgi riigipäeval 1530 üritasid
Mõnes kohas jäid inimesed reformatsioonide tõttu tööta. Augsburgi usutunnistus ja usurahu Usutunnistus võeti vastu 1530. aastal. Kuna lindprii Martin Luther ei saanud osaleda oli eestvedajaks Philipp Melanchthon. Leidis, et katoliku missa asemel peaks olema jumalateenistus, mis on emakeeles. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks oli riigivalitseja. Augsburgi usurahu võeti vastu pärast kahte sõda Schmalkaldeni Liidu ja keiser Karl V, mille kaotas keiser. Usurahu võeti vastu 1555. aastal, mille järgi iga vürst määrab oma alamate usu. Selle tagajärjel jagunesid Euroopa riigid kaheks: katoliiklikkudeks riikideks ja protestantlikeks riikideks. Luterlus oli seega seadustatud.
) 31. oktoobril 1517 tõukas Martin Lutherit välja astuma indulgentskirjade müük. Ta kinnitas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mille põhiseisukohad olid: paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukute eksimatuse eitamine. Võim on vaid Piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine tahtevabaduse eitamine sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja pühakutekultuse eitamine abiellumise keelu kõrvaleheitmine kloostrite ja mungaordude kaotamine kirikuvarade võõrandamine Augsburgi usurahu 1555 a. sõlmitud leping, milles kehtis reegel ,,kelle võim, selle usk"; sellega lõpetati ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte rühma: a) katoliiklikud ja b) protestantlikud Anglikaani kirik 1534. aastal kuulutati supremaatiaaktiga Inglismaal kirikupeaks kuningas.
osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii. Tema asemel läks sinna Lutheri kõrval teine tähtis teoloog Philipp Melanchthon.Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai nimeks Augsburgi usutunnistus.Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne jumalateenistus, milles keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Seitsmest sakramendist pidi alles jääma vaid ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei olnud paavst vaid riigivalitseja. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- ,,kelle maa , selle usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid Reformatsioonil oli nii poliitilisi kui kultuurilisi tagajärgi. Euroopa ja Põhja-Ameerika jagunes usulise kuuluvuse järgi: Inglimaa, otimaa, Holland, veits Põhjamaad, Eesti ja Põhja-Läti, USA Kirde ja Põhjaosariigid jäid protestantlikuks. Näeme, et neis
osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii. Tema asemel läks sinna Philipp Melanchthon( koostas usutunnistuse kokkuvõtte). Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai nimeks Augsburgi usutunnistus. Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne jumalateenistus, milles keskne koht oli emakeelsel jutlusel. Seitsmest sakramendist pidi alles jääma vaid ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kiriku pea ei olnud paavst vaid riigivalitseja. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte- ,,kelle maa , selle usk" mille tagajärjeks oli saksa riikide jagunemine kahte rühma: - katolikud riigid -protestantlikud riigid 32.Zwingli ja Calvin U.Zwingli vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, patukaristuse kustutamise ja muid tavasid. Hakkas pidama hommikul jumalateenistusi ja levitas oma õpetusi trükisõna abil. Kirikutest kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust
tähtis ideoloog Lutheri kõrval oli Melanchton, kes rõhutas teadlasena rohkem seda, et usupuhatus teeks usutõed inimmõistusele vastavamaks. 28 artiklist koosnev dokument -Asburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine, kiriku juhtimisel pidi saama määravaks põhimõte, et kiriku pea ei ole paavst, vaid riigivalitseja . katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luterlik kirik, kuigi usutülid jätkusid ka edaspidi. 14. Kalvinism Calvini teos "Ristiusu õpetus", milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Ettemääratuse e predestinatsiooni põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed määratud õndsaks saama j lähevad taevasse, teised määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. K.-lik õpetus vabastas usklikud katoliku kiriku sõltuvusest
tragöödiakunsti, lüürika ehk luulekunsti, korraldasid esimesena olümpiamänge ja tegelesid skulptuuri ja maalikunstiga. Need kõik on võetud kreeklastelt ning toodud edasi tänapäevasesse kultuuri. Vana-kreeka kultuuri loetakse Euroopa kultuuri lätteks. Nii palju kui meis on eurooplast, oleme ka Vana-kreeka kultuuri pärijad. Kui poleks kreeklasi, poleks me need, kes me praegu oleme. Pyrrhos- oli vanakreeka väejuht ja riigivalitseja. Marcus Tullius Cicero- oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks Kleopatra- oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja Caligula- oli Vana-Rooma keiser, kogu oma lühikese valitsusaja vältel püüdis Caligula suurendada keisri isiklikku võimu Hadrianus- adrianus ei jätkanud Traianuse vallutuspoliitikat. Ta lõpetas sõja Partiaga,
Philippos II - Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani (336 eKr). Demosthenes - Vana-Kreeka reetor ja riigimees, Ateena kodanik. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik Romulus - Remuse kaksikvend Servius Tullius - poollegendaarne kuues Rooma kuningas, kes valitses aastatel 578–535 eKr. Pyrrhos - vanakreeka väejuht ja riigivalitseja Hannibal - Kartaago väejuht. Julius Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Marcus Tullius Cicero - Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Kleopatra - Egiptuse valitsejanna Augustus Octavianus - Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Caligula - Vana-Rooma keiser 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Nero - Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani. Hadrianus - Vana-Rooma keiser 11
Philippos II - Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani (336 eKr). Demosthenes - Vana-Kreeka reetor ja riigimees, Ateena kodanik. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik Romulus - Remuse kaksikvend Servius Tullius - poollegendaarne kuues Rooma kuningas, kes valitses aastatel 578–535 eKr. Pyrrhos - vanakreeka väejuht ja riigivalitseja Hannibal - Kartaago väejuht. Julius Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Marcus Tullius Cicero - Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Kleopatra - Egiptuse valitsejanna Augustus Octavianus - Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Caligula - Vana-Rooma keiser 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Nero - Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani. Hadrianus - Vana-Rooma keiser 11
Ainult 3 natsistipartei liiget on ministrid (kokku ministreid 11) Hitler kindlustas võimu: 1) Vähendab Riigipäeva tähtsust 2) Kasutab sabotaasi vastasparteide nõrgendamiseks 3) Tema käsul süüdatakse Riigipäeva hoone. Alguses süüdistatakse kommuniste. Keelatakse komm, parteid, hiljem ka sots dem partei. 4) 1933 sureb president. Uut presidenti ei valita kuna riigipäeva põletamisets on ohukord, uut presidenti ei valita. Hitlerist on saanud riigivalitseja. Totalitaarne riik (üks valitseja, üks partei) Sisepoliitika · Rassipuhtuse teooria. Juudid hävitamisele · 1933 luuakse Gestapo salajane riigipolitsei. Teisitimõtlejate hävitamisek ja avastamiseks. 1935 võetakse Saksamaal vastu Nürbergi seadused. Oluline linn kuna seal toimusid natsistipartei koosolekud. 1) Juudid eemaldati riigi , teaduse ja õppeasutustest. 2
(Üksvärav 2004: 177) Võimu küsimusi käsitletakse peale juhtimisteooria üksikasjalikult ka sotisoloogias, politoloogias, filosoofias ja psühholoogias. Nagu teada, pöörasid võimu küsimustele suurt tähelepanu juba Vana-Kreeka filosoofid, teiste hulgas Platon ja Aristotele, XVII sajandil aga filosoofid T.Hobbes, J.Locke, XVIII sajandil I.Kant. Huvitavaid mõtteid võimu käsitlemisest ja oma käes hoidmisest avaldas kuulus itallane N.Machiavelli oma raamatus "Riigivalitseja". Võimuteooriate väljatöötamisse andsid olulise panuse sotsioloogid V.Pareto, M.Weber, T.Parsons. (Lukjanov 2000:202). 1.1. Avalik ja varjatud võim Kuigi võimu võtmekomponentide suhtes ollakse ühel meelel, on võimu analüüsida keeruline (Rorty 1992, viidatud V.Partsi 2006 järgi). Esiteks on võim nii avalik kui ka varjatud (nt inimesed annavad poliitikuile võimu nende poolt hääletades; samal ajal kindlustab poliitikute kui domineeriva grupi võimu parteide
nende ümber koonuds palju kliente. Kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulnud, olid plebeid - õigusteta kodanikud. · Res publica - roomlased kutsusid nii oma riiki. Kuigi seda ei seostatud kindla valitsemisviisiga, kujunes ta välja tähistamaks vabariiki. · Konsulid - strateeg. Rooma riigiorgan (kõrgeimad magistraadid - 2 konsulit) · Tsensor - kommete järele valvaja ning rahvaloendaja. · Diktaator - piiramatu võimuga riigivalitseja, kelle võib ametisse nimetada kuueks kuuks konsul kokkuleppel senatiga (kui riiki ähvardab tõsine oht). · Senat - valitsev riiginõukogu, mis koosneb endistest ja tegevatest magistraatidest. · Rahvakoosolekud - kutsuti kokku, et hääletada seda juhatava magistraadi ettepanekute üle. Vabariigi langus ja varane keisririik · Sulla - kehtestas 82 eKr vägivaldselt mõneks aastaks oma ainuvõimu ja seda esimese Rooma riigimehena
17. saj Inglise vabariiklased: kõik monarhid on türannid. A.Thomas: korrumpeerunud monarhia on türannia. Ebavooruslik, ei salli alamate vooruslikkust. Külvab oma võimu nimel tüli. Monarh on vooruslik, kes on hästi kasvatatud. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Absoluutse monarhia argument Piibli toel: kuna jumal andis maailma Aadamale valitseda, siis peaks tema järglaste valitsus olema ainuõige, millest tuleb ka pärimisprintsiip. Parallelism: Perekond=riik. Riigivalitseja on kui pereisa. Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse, loomulikku vabadust ja võrdsust pole. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Eri vormide segunemine ei ole ideaal nagu demokraatia, kuid on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Segatud 3 võimuelementi: demokraatlik, aristokraatlik, monarhistlik Varauusajal Veneetsia näide, stabiilne 1310-1797.
Loomulikult, mida rohkem on vas- tava kaasuse kohta informatsiooni, seda tõenäolisemalt vastab hinnang tõele. Kuidas vastab varatotalitaarse riigi tunnustele Ehnatoni riigikord selle meile teadaoleva (paraku suhteliselt kasina) informatsiooni põhjal, mille põhilised jooned on ülal esitatud? 1. Süsteemi ajaloolis-poliitilised tekkimise ja hävimise põhjused Sise- või välispoliitilise kriisisituatsiooni olemasolu; süsteemi loomine subjektiivsel teel (riigivalitseja isiku keskselt) objektiivseid ohutegureid ära kasutades; suhteliselt lühiajaline kestvus; süsteemi hävimine kas seesmise kriisiolukorra tõttu või välisjõu survel. Amenhotep III pärandas pojale õitsva riigi. Ometi pole võimatu, et Ehnaton tunnetas erinevaid surveid, mida pidas kuningavõimule ohtlikeks: poliitilist survestatust preesterkonna poolt ja majanduslikku survestatust (ilmselt) kor- rumpeerunud ametnikkonna poolt. Reformide algataja ja läbiviija oli vaarao
paavst ega kirik. Koostas 95 ld k teesi. Pühast seitsmest sakaramendist tunnistas vaid kahte armulauda ja ristimist. · paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikute eksimatuse eitamine. Ainus usulise tõe allikas on vaid Piibel, kuna selle kaudu kõneleb Kristus · emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine · tahtevabaduse eitamine · sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud · kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja · pühakutekultuse eitamine · abiellumise keelu kõrvaleheitmine · kloostrite ja mungaordude kaotamine · kirikuvarade võõrandamine Leo X Medicit suhtus reformatsiooni algatamisse väga ükskõikselt ning ei uskunud, et sellest võib midagi suurt kasvada. Hiljem vormistas selle vastu bulla, kuid oli liiga hilja. 1519. aastal võimule tulnud keiser Karl V lootis killustatud Saksimaad ühendada, kuid Lutheri plaanid takistasid seda
ristimärke kõrgel üleval. 10 Enne, kui ristirüütlid üle tapetute moonutatud kehade kõndisid, tsiteeris üks nende juhte Aguilera Raimond Laulu 118:24: "See on päev, mille Jehoova on teinud: ilutsegem ja rõõmustagem Temast !" Ristirüütlid tahtsid Jeruusalemmast kristliku linna teha. Igavesse orjusesse mõistetud Esimese kahe ristisõja ajal pöördusid Saksamaa juudid riigivalitseja poole, et tema käest abi saada. Keiserliku abi asemel tehti neist hoopis "keisrikoja orjad". Juutidelt nõuti selle "privileegi" eest suuri rahasummasid ning nad said lõpuks keiserliku riigitulu tegelikeks allikateks. Nad kuulusid kuningavõimule ja neid võis osta, laenata ja müüa, et tasuda võlga võlausaldajatele. See komme levis ka muudesse maadesse. Kirikujuhid õigustasid seda staatust teoloogiliselt varakoguduse õpetusega - kuna juudid olid Kristuse risti löönud, siis
(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamine 6)kiriku pea ei olnud paavst, vaid riigivalitseja 7)tsölibaat kaotatakse 8)pastor on jutlustaja, kirikuõpetaja-ülesandeks seletada piiblit 9)kloostrid kaotatakse 10)usu aluseks piibel, mitte annetamine, ega muud sellised Kiriku varad läksid valitsejatele ja valitsejad rikastusid nende arvelt Peale reformatsiooni puhkesid Saksamaal ususõjad. L-Saksamaal ei toetatud protestantlikku, vaid katoliiklikku. 1555 kehtestatakse Augsburgi usurahu-põhimõte: kelle võim, selle usk. Valitsejad said valida, mis usku nad tahavad
Augsburgis Saksa Riigipäev. Koostas uue usutunnistuse ja pidas läbirääkimisi Philipp Melanchthoniga. · 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus- määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. o Lihtne jumalateenistus, keskne koht emakeelsel jutlusel. o Sakramentidest ristimine ja armulaud. o Hüljati kiriku väline hiilgus, pühakujude ja säilmete kummardamine. o Kiriku pea ei ole paavst, vaid riigivalitseja. · Kardeti, et Karl V kasutab katoliikluse taaskehtestamiseks vägivalda protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu sõlmisid 1531. aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. · Peeti kaks sõda keisriga keiser sai lüüa, 1555. aastal Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte ,,kelle maa, selle usk". · Tekkis kaks rühma: 1. katoliiklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa jt. 2
) 31. oktoobril 1517 tõukas Martin Lutherit välja astuma indulgentskirjade müük. Ta kinnitas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mille põhiseisukohad olid: paavsti ülimuslikkuse, kirikliku pärimuse ja kirikukute eksimatuse eitamine. Võim on vaid Piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine tahtevabaduse eitamine sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja pühakutekultuse eitamine abiellumise keelu kõrvaleheitmine kloostrite ja mungaordude kaotamine kirikuvarade võõrandamine UUSAEG Uue Maailma rikkused 30ne aastane sõda 1618-1648 . Vestfaali rahu Kolmekümneaastane sõda oli üks esimestest kui ka viimastest ususõdadest. Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid. Selle põhjuseks olid katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide
2. Ma arvan, et seetõttu oleks sobiv välja öelda, mida mina pean poliitiliseks võimuks. S.o et poliitilise võimukandja võimu alama üle saab eristada isa võimust laste üle, peremehe võimust sulase üle, mehe võimust naise üle ja isanda võimust orja üle. Teinekord satuvad kõik need erisugused võimuvormid kokku ühes ja samas inimeses, kuid tema vaatlemine lähtuvalt neist erinevatest võimusuhetest aitab meil eristada neid võimuliike üksteisest ning osutada erinevustele riigivalitseja, perekonnaisa ja galeerikapteni vahel. 3. Niisiis, poliitiliseks võimuks pean ma õigust teha seadusi surmanuhtluse ja sellest tulenevalt ka kõigi väiksemate karistuste tagatisega, et korraldada ja kaitsta omandit ning rakendada ühiskonna jõudu seaduste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramaise ülekohtu eest -- ja seda kõike üksnes avaliku hüvangu nimel. 2. PEATÜKK. LOOMUSEISUNDIST 4. Et mõista poliitilist võimu õigesti ja tuletada see tema algusest, peame võtma
See tähendas, et rahvalik germaanlik liturigia kadus pildilt. Frangi mudel tähendas eelkõige maakirikutüübi kasutusse võtmist. Kohalikud sinodid ei olnud enam vaid vaimulike koosolekud, vaid sinna kutsuti ka kuningas ja teisi ilmikuid. Võeti üle maakiirkutüüp. Maakirik kuulub vastava maa omanikule ja mitte Roomale. Kärbitakse vaimulike autoriteeti ja tekib kuninga vahetu suhe oma piiskoppidega. 7. sajandiks oli Frangi kirikumudel muutunud peaaegu bütsantslikuks sümfooniaks, kus riigivalitseja on ka kiriku tegelik valitseja. Läänes ei püütudki sellist võimusüsteemi teoloogiliselt seletada ja sellega ei kaasnenud ka sakramentaalset hiilgust. Samas säilis kiriku soov ühiskondlikult kaasa rääkida, näiteks nõuti kuningalt kiriku asüülipiirkonna õiguse tunnustamist, et sinna võiksid tulla kõik need, kes on sunnitud oma olude eest põgenema ja vajavad sotsiaalset kaitset. Frankide ajal hakkab
lahenemist, et ühineda välisvaenlaste vastu, Martin Luther ei saanud seal osaleda, tema asemel Melanchthon, esitas dokumendi Augsburgi usutunnistus; määras luterluse põhiseisukohad, kirikuteenistuse alused, missa asemel jumalateenistus, emakeelne jutlus, sakramentidest säilitati ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja pühakujude ning säilmete kummardamine, kiriku pea ei ole paavst vaid riigivalitseja Augsburgi usurahu 1555 pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti rahu, iga vürst määras oma alamate usu, Saksa riikide jagunemine kahte rühma: · katoliiklikud riigid Habsburgide pärusmaad, Loode-Saksamaa · protestantlikud riigid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaa Luterlus seadustatud, kuigi usutülid jätkusid. 37.Reformatsioon Inglismaal Inglismaa majanduslik areng 16.saj. arenesid kapitalistlikud suhted suured kaubateed Atlandi ookeanil,
annaabi.ee 
