RMK on Eesti riigimetsade majandaja Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike metsaga on kaetud ligi pool meie maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Omakorda umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK tegevusvaldkonnad on: · metsahaldus · metsamajandus · puiduturustus · loodushoid ja puhkemajandus · taimla- ja seemnemajandus RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab...
Inimesed saavad mõistliku tegevusega metsa kasulikkust tunduvalt suurendada, luues üha enam uusi võimalusi selle kasutamiseks. Paraku ka vastupidi oskamatu ja hetkehuve tagaajava kasuahne tegevusega võib metsast saadavate väärtuste hulk ja selle kasulikud omadused tunduvalt väheneda või halvemal juhul viia metsa isegi hukuni. Et seda ei juhtu, on vaja südametunnistust ning laiendada oma teadmisi metsast ja selle kaitsmisest, see kehtib nii riigimetsade kui ka erametsade kohta. Metsade majandamine nõuab väga palju hoolt ja vaeva. Kuna nende kasvuperiood on väga pikk, siis ei ole kerge kasvatada elujõulist metsa, selleks on vaja palju abilisi. On asutused mis hoiavad ja kasvatavad riigimetsi. Eestis on selleks RMK- Riigimetsa Majandamise Keskus. RMK on loonud metsaistutamisetalguid, mis on muutunud eestlaste hulgas väga populaarseks. Igal aastal käib metsi istutamas ligi seitse tuhat inimest
3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega." Metsamajandus. Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas. Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse ja annab tööd tuhandetele inimestele. RMK Metskonnad. Riigimetsade uuendamise, kasvatamise, kasutuse ja metsakaitse kavandamisega tegelevad RMK metskonnad. Metsamajandamise hea tava. Oleme eelmiselt metsameeste põlvkonnalt saanud hästihoitud riigimetsa, kus kõrvuti metsa majandamise ja puidu tootmisega on alati tähtsaks peetud ka looduskaitset. RMK osaleb aktiivselt metsade kaitsega seotud projektides ning mõistab oma kandvat rolli selles. Väga oluline on samas ka läbimõeldud tegevus majandatavates
põlismaadele ja 20 miljonile hektarile kaitsealustele maadele majandamisprojektid koostatud · 66 000 illegaalset valdusõigust tunnistati kehtestuks Metsade majandamisega seotud institutsioonid · Kõrgeim - Brasiilia Keskkonnaministeerium (Ministeriodo Meio Ambiente) · Järelvalve Brasiilia Keskkonna ja Taastuvate Ressursside Instituut (IBAMA) ning Brasiilia Metsateenistus (SFB) · Loodusliku Mitmekesisuse ja Metsanduse Sekretariaat · Riigimetsade Komisjon (CONAFLOR) · Riiklik Metsaarengu Fond (FNDF) Aasta 2000 Aasta 2005 Töötajate arv metsaistutustega 10 774 15 475 seoses Töötajaid metsamajanduses 19 957 24 915 Töötajad, kes on seotud mingil 34 521 67 803 muul moel metsamajanduse ja istutusega Kokku 65 252 108 193 · Keskmine aastane otseinvesteeringute maht föderaalvalitsuse poolt metsamajandamisse,
On tehtud ülestähendusi, et 1782 aasta seadustega lõppes metsade kaitsmise ajajärk ja algas piiramatu kasutamise aeg. 1786 aastal jagati metsad regioonidesse põhja, kesk ja lõuna metsad. Viiendale perioodile oli iseloomulikuks jooneks olid metsanduse juhtimise detsentraliseerimine. Loodi uued ametikohad metsaülemad ja metsavhaid. Lahendati mitmeid parktilisi küsimusi metsade omandi, metsade kaitse ja parema juhtimise suhtes. Perioodi vältel kujunesid välja riigimetsade tüübid: metsad toetamaks soola tootmist, laevaehitusmetsad, linnametsad, hobusekasvatuse metsad, vürstiriigimetsad. Kuuenda perioodi väga märkimisväärne muudatus toimus 1848 aastal kui suur metsaosakond jagati kuueks väiksemaks allüksuseks: inspektsioon, metsamajandus, metsade kaitse, metsade haldus, metsade kasutus ja arvepidamine. 1843-1846 leidsid aset muutused kohalikus metsavalitsemises, nimelt kaotati ära kohalikud metsaülemad ja metsnikud ning nende
Nende looduslike väärtuste üle peaksime olema õnnelikud ja uhked, eriti arvestades fakti, et paljudel Euroopa riikidel sellist varandust ei ole. Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike. Mõistet ,,mets" defineeritakse kui maastiku osa ja ökosüsteemi, mida iseloomustab tihe ning kõrge puittaimestik (http://et.wikipedia.org/wiki/Mets). Ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit on kaetud metsaga, nendest umbes 40% kuulub riigile, ülejäänud osa on eravaldustes.(V.I.E LK12). Riigimetsade majandamiseks ja hoidmiseks on loodid Riigimetsade Majandamise Keskus ehk teisisõnu RMK(http://www.rmk.ee/). Meie metsade pindala on viimase poole sajandi jooksul pidevalt kasvanud. Mets on ökosüsteem, mis koosneb, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust(http://et.wikipedia.org/wiki/Mets). Eesti metsad on säilitanud oma loodusliku ilme ja mitmekesisuse, kuid tõelisi põlismetsi on säilinud vaid mõni tuhat hektarit(V.I.E LK13)
maismaast. Sellest on peaaegu 23% ehk umbkaudu 72 000 km2 tootlik mets. Tootlik mets on jaotatud 125 000 metsaomandi vahel. Umbes 79% majandatavatest metsadest omavad eraisikud. Norra metsanduses, erinevalt teistest Euroopa riikidest, on omane samaaegselt nii haritava kui ka metsamaa olemasolu. Sellises olukorras on keskmine metsaomandi suurus umbes 36 ha. Samaaegselt eksisteerivad ka suured erametsaomandid. Avalikud metsad, mis kuuluvad riigimetsade alla, moodustavad väikese osa – 12%. Üldiselt on nad üksteisest kaugel ja asuvad vaestel kasvukohtadel. See 12% alast moodustab vähem kui 7% aastasest raiemahust. Metsaseadus ja metsa eest vastutaja Metsasektori eest vastutab peamiselt põllumajandusministeerium. Teised ministeeriumid ja asutused, mis on aktiivselt seotud metsadega, on Keskkonnaministeerium, maakonna ja kohaliku omavalitsuse metsaasutused, Riigimetsakeskus. Norras kehtib Metsa ja Metsakaitse
enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele aktuaalset teavet meie metsadest ning säästvast arengust metsanduses. Kogumik sisaldab materjale metsaressursist, metsapoliitikast ningõigusaktidest, era- ja riigimetsade majandamisest, metsade bioloogilisest mitmekesisusest ning kaitsest, metsatööstusest ja metsatoodete kaubandusest, jahindusest, metsateadusest ning -haridusest. Kindlasti on säästva arengu printsiipide järgimine metsanduses nüüd ja edaspidi oluliseks osaks keskkonnakaitse üldiste põhimõtete rakendamisel ja ühiskonna arengus tervikuna. Kalle Karoles Ajalooline ülevaade Metsade kujunemine praegusel Eesti territooriumil sai alguse pärast viimase mandrijää taganemist enam kui
nõutavamaid tööstussaadusi ja on suutelised metsa eest maksma ajakohast hinda, kusjuures ei pööratud peamises sihis erilist tähelepanu jätkusuutlikkusele nagu seda on praeguses arengukavas tehtud. Veel on ära mägitud olulisel kohal olevana väliskaubanduse edukus ja aktiivsus. Varasema, 1936. Aastal välja töötatud metsanduse arengukava täpsemateks eesmärgid ning sarnasuste ja erinevuste võrdlus käesoleva arengukavaga: Hoida ära riigimetsade pindala vähenemine ja astuda samme matsapindala suurendamiseks ja tootevõime tõstmiseks Ka käesolevas metsa arengukavas on ära märgitud metsapindalade säilitamine ja teatud määral ka suurendamine mis on jätkusuutliku metsamajanduse aluseks. Arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. Pühendada suuremat tähelepanu metsakuivendusele, metsauuendusele, metsakorraldusele,
kogu mõisamaa ning mõisate hooned ja inventar. Võõrandatud maadest moodustati riiklik fond ja sellest hakati välja jagama asunikukrunte. Enamasti osteti asuniketalusi pikaajalise laenuga. Eelistatud olid Vabadussõjast osavõtnud. Tasuta jagati maad Vabadussõja teenete eest (autasumaa) ja hukkunud vabadusõdalaste peredele. EV Maaseadusega jagato mõisate põllumajanduslik maa (põllu ja rohumaad). Mõisate metsi ei jagatud talude vahel,vaid need riigistati ja on praeguste riigimetsade aluseks. Mõisa põllumajandusinventuur ja hooned ning mõisatesüdames jagati üldjuhul samuti talide vahel laiali. Üksikud mõisad säiltati tervikuna ja muudeti riigimõisateks (tõuaretus, sordiaretud, näidismajandus). Mõisamaade arvelt said areneda ka alevid. Mõisates on kutsekoolid, ning paigutati ka koole. Heaks näiteks on on Mooste mõis- Mooste põhikool. Talude keskmine suurus vähenes, töö tehti enamasti oma perega, alalist palgatööd kasutati vähe
President suri veremürgituse tagajärjel paar kuud hiljem) 21.Chester Arthur, ametis 1881-1885, vabariiklane (endine asepresident, advokaat, sõjamees, arendas mereväge) 22.Stephen Grover Cleveland, ametis 1885-1889, demokraat (advokaat, poliitik, valiti korduvalt presidendiks, oli Ameerika konservatiivide suur eeskuju oma põhimõtete ja aususe tõttu. Suri aastal 1908) 23.Benjamin Harrison, ametis 1889-1893, vabariiklane (sõjaväelane, advokaat, poliitik, kiriku eestvedaja. Osales Riigimetsade ametikuks tegemises, arendas mereväge, soovis anda mustanahalistele võrdsed haridusvõimalused ning hääletusõigused, kuid see ei õnnestunud) 24.Stephen Grover Cleveland, ametis 1893-1897, demokraat 25.William McKinley, ametis 1897-1901, vabariiklane (advokaat, poliitik. juhtis riigi võidule Ameerika-Hispaania sõjas, tõstis makse Ameerika tööstuse arendamisks. 8. septembril 1901 tulistas Buffalos näitusel viibinud McKinleyt anarhist Leon Czolgosz haavates teda eluohtlikult
Neid alasid on hoopis otstarbekam kasutada majanduslikult ja ökoloogiliselt väärtuslikumate, eelkõige kuuse ja laialehiste puuliikide kasvatamiseks. Eestis on 213 registreeritud kultiveerimismaterjali tootjat. Aastane metsaistutusmaterjali toodang on 1518 miljonit taime, millest suletud juurekavaga taimed 2009. aastal moodustasid 52%. Suurim taimekasvataja RMK kasvatab metsaistutusmaterjali eelkõige riigimetsade uuendamise eesmärgil. Enamlevinud istutusartikkel on kuusetaim (65% taimetoodangust), vähem kasvatatakse männi- ja kasetaimi (vastavalt 21% ja 10%). Teiste puuliikide osatähtsus taimetoodangus on marginaalne. Metsa on istutatud keskmiselt 13 milj. taime aastas. Suletud juurekavaga kuusetaimi müüakse naaberriikidele. Uuendusraied Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine -- protsess, mille käigus mets kogu aeg muutub (suktsessioon) ja uueneb
metsaökosüsteeme (parasvöötme, boreaalsed, alpi, vahemere, subtroopilised, troopilised metsad). Peegeldades looduslikke tingimusi, põllumajanduse, söödaheinamaade ja metsanduse korraldust ning sotsiaalseid mõjutegureid, annavad metsaga seotud liikide struktuur ja metsa osakaal loodusmaastikus tunnistust ,,multifunktsionaalsetest" hüvedest ja teenustest, mida ühiskond metsadelt ootab. Erametsade (35%) ja riigimetsade (65%) vahekord võimaldab rakendada mitmeid erinevaid metsade majandamise meetodeid ja teha erinevaid metsandusega seotud valikuid.(1) Riigimetsade keskmine suurus EU-15s ulatus üle 1000 ha, erametsa keskmiseks suuruseks oli 13 ha. Erametsi haldab enam kui 15 miljonit metsaomanikku, kes on valdavalt mittetööstuslikud väikeomanikud ja haldavad metsi säästvuse põhimõtte alusel. Paberipuidu tööstusharu hõlmab 4,3% esimese sektori ja 3,7% teise sektori tööhõivest ehk kokku 2,5%
metsakultuure Ahtme metskond ja Aidu karjääri sisepuistangutele Kohtla metskond . Istutustöödega alustatakse varakevadel, vahetult peale lume sulamist, kui pinnasesse vajalik niiskusevaru kogunenud. Kuna kõige vähenõudlikumaks puuliigiks on harilik mänd, siis rajatud metsakultuuridest 83% moodustavad männikud. Tulekaitse seisukohalt on istutatud vahele ka lehtpuuribasid. Mändide juurdekasv korrastatud aladel on normaalne, boniteet on 3,2 ja lähedane Eesti riigimetsade keskmisele näitajale. Karjääride ekspluatatsiooni algusest alates on Eesti Põlevkivi korrastanud ühtekokku Jõhvi valla suuruse maa-ala. Aidu karjääris on 168 hektarit korrastatud ka põllumajanduslikuks maaks, kuid tänapäeval ei ole selline suunitlus enam aktuaalne. Karjääride sulgemisel algab põhjavee taseme tõus enamvähem kaevandamiseelsele kõrgusele ning on alust arvata, et väljaveotranseedesse kogunev vesi moodustab kaunid veekogud.
kattuvus olemas. Näiteks Riiklik Põllumajandusreformi Instituut (Instituto Nacional de Colonizacao e Reform Agraria) ja Indiaani Kodanikuühiskonna Sihtkapital, mis vastutab Indiaanikultuuri säilimise eest (säilinud põliselanikud koos oma kultuuriga elavad metsades). 1999. aastal loodud Loodusliku Mitmekesisuse ja Metsanduse Sekretariaat tegeleb loodusliku mitmekesisuse säilitamisega Brasiilia aladel, peamiselt metsades. (FAO 2010) Riigimetsade Komisjon (Comissao Nacional de Florestas – CONAFLOR), mis loodi koos määrusega 3420/00, koosneb 39 esindajast, kellest 20 tulevad valitsusest ja 19 nö. rahvasaadikut. Rahvasaadikud on peamiselt metsatööstuse-, keskkonna- ja haridustöötajad, 10 kes on metsandusega hästi kursis ja pädevad sinna ametikohale kandideerima. CONAFLOR annab juhiseid metsaseaduse rakendamiseks ja metsakorralduse protseduurideks riiklikes metsades
arvestuse [14] ja varasemate andmete alusel võis järeldada, et haavaenamusega puistute osatähtsus (pindala järgi) meie metsades mõnevõrra kahaneb, siis viimaste andmete järgi on asi hoopis vastupidi. Riigimetsades on haavaenamusega puistuid üldiselt rohkem Eesti mandriosa kirde-edelasuunalisest poolitusjoonest lõuna pool (#2). Erandina on haavikuid siiski vähe Kagu- Eestis ning suhteliselt palju Lääne-Eestis (Kullamaa ja Varbla metskonnas) ning Saaremaa lõunaosas. Riigimetsade pindalast katavad haavikud vaid 2,1%, erametsades pisut rohkem – 2,7%. Seejuures on kõige rohkem eravalduses haavikuid Saaremaal (6,9% erametsade pindalast) ja Läänemaal (4,5% erametsade pindalast) ning õige vähe Hiiumaal (1,2%) ja Põlvamaal (1,5%). Hoopis suurematel pindadel on haaba segametsades. Kõrvalpuuliigina kasvab ta peamiselt viljakamate kasvukohtade kuuse- ja kaseenamusega puistutes. Üldiselt ongi Eestis ühe liigi metsi (puhtpuistuid) üsna vähe
Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat. Eesti metsade keskmine boniteet on 2,0. Metsaomand jaguneb pindalajärgi: 40% riigimetsa,45% erametsa ja 15% määratlemata staatusega metsi (RMK) Erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur: Riigimetsades männikuid (45%), hall-lepikuid (0,8%); erametsades kaasikuid (36%), hall-lepikuid (11%). Tingitud sellest, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikudega (peamiselt kase ja halli lepaga). 2009 a. Kaotati ära metsaseadusest metsakategooriate mõiste. Vääriselupaik – kuni 7 hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt
Metsade puidutagavara on alates 1940. aastast ühtlaselt ja järjepidevalt suurenenud. Siin pole midagi imestada, sest väga tugeva raie tõttu oli koos metsade pindalaga selleks ajaks vähenenud miinimumini ka nende kogutagavara. Joonisel 2 on näha keskmise hektaritagavara muutused riigi- ja erametsades. Erametsade arvestusse on haaratud ka 1939. aasta põllumajandusloendusel selgunud metsaheinamaad ja -karjamaad, mida praeguse käsitluse järgi võib pidada metsamaaks [11]. Riigimetsade keskmise hektaritagavara suurenemine 1,6 korda ning erametsades 3,7 korda tähendab aga omakorda (koos metsade pindala laienemisega) üldtagavara suurenemist sajandi lõpuks riigimetsades 2,2 korda ning erametsades lausa 6,5 korda. Just nendele arvudele tuginevad praeguse metsakasutuse õigustajad. On isegi mõistetav, et selliselt kogunenud puidutagavara tekitab soovi see raha vastu vahetada. Samas ei suudeta mõista, et
Kõik pakkumised, mis tõotavad pikaajaliselt suurt ja riskivaba tulu, peaksid iga investeerija ettevaatlikuks tegema. Erasektor Erasektorisse kuuluvad ettevõtted, mille omanikuks ei ole riik, vaid eraisikud. Turumajanduslikes ühiskondades kuulub enamik ettevõtteid eraomandisse. Avalik sektor Avaliku sektori moodustavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused, kelle ülesanne on pakkuda erinevaid ühishüvesid nagu näiteks haridus, tervishoid, riigikaitse ja kanda hoolt maanteede ja riigimetsade korrasoleku eest. Primaarsektor Primaarsektori moodustavad põllu- ja metsamajanduse, jahinduse ja kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega tegelevad ettevõtted. Ühest küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses piirkonna looduslikest tingimustest, teisalt mõjutab majandustegevus primaarsektoris kõige otsesemalt meie loodusressursse. Primaarsektoris töötavate inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud. Sekundaarsektor
Emissioonimaks - Makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda. Enamlevinud emissioonimaksud: s.h. Eestis: veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu, teenusmaks - Tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis, prügikoristus. administratiivne maks - Maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks. Eestis: Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu Kalapüügi-õiguse tasu Riigimetsade majandamise tulu kaudsed maksud - Hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist. Eestis: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud) transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele). Maksude diferentseerimine - eesmärgiks on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu
palju erinevaid ettevõtteid mitmetel tegevusaladel. Et majandustegevust oleks lihtsam jälgida ja hinnata, vaadeldakse sarnaste näitajate alusel grupeeritud tegevusvaldkondi koos. Näiteks omandivormi järgi jagatakse majanduse tegevusvaldkonnad era- ja avaliku sektori vahel. Avaliku sektori moodustavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused, kelle ülesanne on pakkuda erinevaid ühishüvesid nagu näiteks haridus, tervishoid, riigikaitse ja kanda hoolt maanteede ja riigimetsade korrasoleku eest. Erasektorisse kuuluvad ettevõtted.. Turumajanduslikes ühiskondades kuulub enamik ettevõtetest eraomandisse. Tegevuse liigi järgi jagunevad ettevõtluse tegevusvaldkonnad primaar-, sekundaar- ja tertsiaaarsektoriks. Primaarsektori moodustavad ettevõtted, kus tegeletakse põllu- ja metsamajanduse, jahinduse ja kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega. Ühest küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses piirkonna looduslikest tingimustest,
(veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu) o teenusmaks – tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis (reoveepuhastusmaks, prügivedu) o administratiivne maks – maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks (jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, riigimetsade majandamise tulu) o kaudsed maksud – hinnalisa toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist (energiamaksud – kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud; transpordimaksud – mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele; patareid)
2,73 milj m3, erametsades 3,72 milj m3 ja muudel maadel kasvavatest metsadest 261 179 m3. 2003.a raiuti Eesti metsadest 7,81 miljonit m 3 puitu. Raiete üldmahust moodustas 2003.a. uuendusraie 71 %, hooldusraie 26,2 % ning valikraied ja muud raied 2,9 %. Nagu tabelitest nähtub, on raiete maht riigimetsamaal püsinud stabiilsena, jäädes aastas alla 3 miljoni tihumeetri. Alates 1994. aastast on raiete maht erametsamaal kasvanud üle 8 korra, ületades riigimetsade aastase raiemahu 1998. aastal. 4. Eesti Vabariigi metsa- ja puiduvarud (mis puuliikide puistud, kui palju Metsapindala: Eesti Vabariigis on metsamaad kokku 2 267 300 hektarit, mis moodustab 51,9 % riigi maismaa pindalast. Metsapindalalt on esikohal männikud, järgnevad kaasikud (aru- ja sookask), kuusikud, hall-lepikud ja haavikud. Muude puuliikide (sanglepp, lehis, tamm, saar ja mõned teised) puistud moodustavad vaid väikese osa Eesti metsadest.
aastaseks juurdekasvuks vaid 2,6 m3/ha/a ja kuusikutes oli see toona vaid 2,9 m3/ha/a. Eesti puistute keskmine vanus on 55a., riigimetsades 61 aastat ja erametsades 50 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (ca 95 a.) ja väikseim hall-lepikutel (28 a). Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2. Metsaomand jaguneb pindala järgi: 46% riigimetsa, 54% erametsa. Küllaltki erinev on aga erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall- lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (44% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 1,8% pindalast, siis erametsades on männikute osakaal (29%), ligikaudu samapalju on kaasikuid ja hall-lepikuid on 11%. See on peamiselt tingitud asjaolust, et suur hulk
kõrreliste osakaal [metskastik (Calamagrostis arundinacea), lamba-aruhein (Festuca ovina), lubikas (Sesleria caerulea)] ja mullad kamarduvad. LU tekib peamiselt mikroreljeefi kõrgendikel, kus mullakihi tüsedus on suurem. Õhuke mullakiht kuivab läbi ja päikesepaisteliste ilmadega tõuseb mullapinna temperatuur liiga kõrgele. Kultiveeritakse Mä istutamise teel kuni 8000 tk ha-le. Leesikaloo kasvukohatüüp esineb peamiselt saartel, Loode- ja Lääne-Eestis, umbes 0,6% riigimetsade pindalast. Kastikuloo kasvukohatüüp (kl) Tekib samuti õhukestel paepealsetel (huumuskarbonaatsetel) muldadel (Kh'') või õhukestel (K'') kuni sügavatel (K''') rähkmuldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui eelmisel tüübil: paas on 10-30 cm sügavusel. Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Mullapeenes on kõrge huumusesisaldusega ja neutraalsele lähedase reaktsiooniga. Põhjavesi on sügaval, taimed ei saa seda kasutada. Suvel
kastevarre jt liikide osatähtsus. Metsauuenemine toimub peamiselt vegetatiivsel teel sanglepa ja sookasega. Lodu osatähtsus on viimastel aastakümnetel kuivendamise tagajärjel vähenenud. Kui ligi 30 aastat tagasi oli riigimetsafondis vastav näitaja 24000 ha ja umbes 1/3 lodumetsadest kuivendatud (Kollist, 1972), siis tänapäeval on lodu kasvukohatüübi pindala riigimetsas ligikaudu 9300 ha. Kuid siinkohal ja edaspidi ka teiste tüüpide puhul tuleb arvestada, et riigimetsade osatähtsus on väiksem kui 1970. aastatel. Tarnamadalsoo e. madalsoo Kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Mikroreljeef on vähem mätlik ja üleujutused kestavad vähem aega kui lodu kasvukohatüübis. Taimestik toitub põhjaveest, kuid vesi on vähemliikuv ja mineraalainetevaesem kui lodus. Seetõttu mõned nõudlikumad lodudel esinevad liigid siin ei kasva. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline
männikute pindala ja tagavara vaid 27,8% ja 28,9%, vastavalt kogu erametsamaa pindalast ja kogutagavarast. Kuigi Eesti metsamaa pindala on viimase 50 aasta jooksul oluliselt suurenenud, on männikute osakaal metsamaa üldisest pindalast samal ajal aasta-aastalt vähenenud. Meie männirikkamad piirkonnad on läänesaared, mandri loode- ja põhjaosa ning Kagu-Eesti. Saaremaal ja Hiiumaal moodustavad männi enamusega puistud peaaegu kolm neljandikku riigimetsade pindalast, mandril on kõige enam männikuid Harjumaal (63% riigi- ja 29% erametsade puistute pindalast). Kagu-Eestis (Põlva-, Võru-, Valgamaal) katavad männikud üle poole puistute pindalast. Vähem leiab männimetsi Jõgeva- ja Tartumaal (vastavalt 23% ja 25%). Harilik mänd oli kase kõrval üks esimesi puuliike, mis pärast mandrijää taandumist (10 000-11 000 aastat tagasi) osales meie metsakoosluste kujunemisel. Ulatuslikum levik algas 9000 aasta eest, millele
rahandusministeeriumile alluvad kroonupalatid, kes haldasid riigimõisaid ja -metsi, tegelesid maksualuse elanikkonna arvestuse, maksude kokkukogumise, nekrutivõtmise ja riigiasutuste töötajatele palga maksmisega. 1861. loodi Eestimaal kubermanguvalitsuse ehitusosakond (Ehitus- ja teedekomisjon). Kubermangudes loodi riigivarade palatid, mis võtsid kroonupalatilt ja majandusvalitsuselt üle kroonumõisate juhtimise ja riigimetsade haldamise funktsiooni. Loodi kontrollpalatid, mis tegelesid riigiasutuste finantstegevuse kontrollimise funktsiooniga (Varem kuulus kroonupalatitele). Loodi väeteenistuskomisjonid (nekrutikohustus). Üldhoolekande kolleegiumid, tegelesid eraisikute, kirikute või kogukondade abistamiseks rahaliselt kui ka korra hoidmiseks. Nad rajasid töö- ja parandusmaju, organiseerisid vaestehoolekannet, asutasid linnadesse pea- ja alam-rahvakoole. Nad hakkasid välja
Emissioonimaks Makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda Enamlevinud emissioonimaksud:s.h.Eestis: veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu Teenusmaks Tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis, prügikoristus Administratiivmaks Maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks Eestis: • Jahipiirkonn kasutusõiguse tasu • Kalapüügi-õiguse tasu • Riigimetsade majandamise tulu Maksude diferentseerimine - Eesmärk on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu - Energiamaksude ja transpordimaksude diferentseerimine Subsiidiumid 1. Mittetagastatav finantsabi - Antakse näiteks saastamise alandamiseks tulevikus - Maailmapank, EBRD - Eesti sai mittetagastavat finantsabi 1990ndatel (Sillamäe jäätmehoidla, Paldiski) 2. Laenusoodustus - Tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks
instrumente, kuid oluline on ava läbimõõdu metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast koordinaatide süsteem, mis võimaldab ja lati pikkuse suhe, see peab olema 1:50. ehk 2,2 miljonit hektarit, millest 37% on identifitseerida iga üksiku eraldatud puistu ja Vaatamata lihtsusele on meetod küllaltki riigimetsa ja 63% erametsa. Riigimetsade majandada metsi puistute tasandil (igale täpne. Vead rinnaslõikepindala määramisel hoidja ja majandaja on RMK (Riigimetsa puistule koostatakse majanduskava). võivad tekkida: jäetakse loendamata varjatud Majandamise Keskus). Vormilt on RMK Võimaldab metsas paremini orienteeruda
7,6 tm /ha/a ja väikseim tammel (2,3 tm/ha/a) Eesti puistute keskmine vanus riigimetsades on 58 aastat ja erametsades 53 aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (75 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30 a.). Eesti metsade keskmine boniteet on 2,2. Kui varem oli tegemist riigi- ja kolhoosi-sovhoosimetsadega, siis praegu peamiselt riigi ja erametsadega. Korraldatud metsamaa pindala 2000. aastal oli riigimetsades 802 203 ha ja erametsades 363 219. Küllaltki erinev on erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur, seda eriti männikute ja hall-lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (46,7% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 0,9% pindalast, siis erametsades on suurim kaasikute 2 pindala ja hall-lepikuid on 10,1%. See on ka igati mõistetav, sest suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel
annaabi.ee 
