3.Trantsport Faktid: · Ühistrantsporti kasutati kõige tihemini 2002-ndal aastal. · Kaubaveo tipphetk oli 2007-ndal aastal. Analüüs: Ühistrantsporti kasutati kõige tihemini 2002-ndal aastal, millele järgnes massiline langus ühistrantspordi kasutuses. Kaubavedu oli Eestis suurim 2007-ndal aastal, pärast seda hakkas langema. 2010-ndal aasta kaubaveo näitajad olid väiksemad kui 2001-se aasta tõusu eel. 4.Tööturg ja palk Faktid: · 2008-ndal aastal oli tööhõivemäär (15-74 aastaste seas ) kõige kõrgem. · 2010-ndal aastal oli töötusemäär (15- 74 aastaste seas ) kõige kõrgem. · Suurim bruutopalk oli 2008-ndal aastal. · Suurim vanaduspension on 2010-ndal aastal. Analüüs: Kõrgeim tööhõivemäär oli 2008-ndal aastal, pärast seda tuli silmnähtav langus, mis jõudis 2010-ndal aastal sama väärilisele tasemele kui 2001-l aastal. Töötusemäär oli kõrgeim 2010-ndal aastal ja madalaim 2007-ndal aastal. 2001-ndal -
Tööandjad üle Euroopa on võtnud oma südameasjaks regiooni majanduse ergutamise, kuna ainult majanduskasvuga on võimalik säilitada heaoluühiskonna mudelit. Kuigi aastaks 2010 on seatud eesmärgiks saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduspiirkonnaks, ei suudeta seda tööandjate hinnangul ellu viia. Euroopa Liit on Lissaboni strateegias seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2010 kogu regioonis keskmiselt 70-protsendiline tööhõivemäär vanuserühmas 1564 aastat. Ka Eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama. Praegu on Eestis tööhõivemäär paraku vaid 62,6% ning eesmärgi täitmiseks vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline. Kui tööhõive taset ei suudeta tõsta, tuleb kiirelt väheneva rahvastiku tingimustes asuda juba lähikümnenditel tööturule allesjäänute
olulisemaks ning visiooni elluviimine takerdub päevapoliitikasse. Kas tuleb tuttav ette? eestis osutuvad kõrged sihid tihti läbikukkunuks, kuna erakonnad ei suuda eesmärkide teostamisel üle olla üleüldisest virilast foonist. Ettevõtjad ootavad aga pikisilmi julgeid otsuseid haridus- ja tööjõuturu seisukorra parandamiseks. Euroopa Liit on Lissaboni strateegias seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2010 kogu regioonis keskmiselt 70-protsendili ne tööhõivemäär vanuserühmas 15-64 aastat. Ka eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama. Praegu on eestis tööhõivemäär paraku vaid 62,6% ning eesmärgi täitmiseks vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline. Kui tööhõive taset ei suudeta tõsta, tuleb kiirelt väheneva rahvastiku tingimustes asuda juba lähikümnendite l tööturule allesjäänute maksukoormust järsult tõstma.
päevapoliitikasse. Kas tuleb tuttav ette? Eestis osutuvad kõrged sihid tihti läbikukkunuks, kuna erakonnad ei suuda eesmärkide teostamisel üle olla üleüldisest virilast foonist. Ettevõtjad ootavad aga pikisilmi julgeid otsuseid haridus- ja tööjõuturu seisukorra parandamiseks. Euroopa Liit on Lissaboni strateegias seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2010 kogu regioonis keskmiselt 70-protsendiline tööhõivemäär vanuserühmas 1564 aastat. Ka Eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama. Praegu on Eestis tööhõivemäär paraku vaid 62,6% ning eesmärgi täitmiseks vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline. Kui tööhõive taset ei suudeta tõsta, tuleb kiirelt väheneva rahvastiku tingimustes asuda juba lähikümnenditel tööturule allesjäänute maksukoormust järsult tõstma
Keskmine säästmiskalduvus on valemina väljendatav järgmiselt: Yd S APS = Sarnaselt tarbimise piirkalduvusele saab leida ka säästmise piirkalduvuse (marginal propensity to save - MPS), mis näitab kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaeurost säästetakse 9.Selgita mõisteid: heidutatud töötus, hooajaline töötus, Phillipsi kõver, siirdetöötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus, tööhõivemäär, tööjõus osalemise määr, töötuse loomulik määr, tööjõud ja töötus. Heidutatud töötajad on isikud, kes on lõpetanud tööotsingu, kuna nad on veendunud, et ei suuda leida sobivat töökohta. Heidutatud töötajaid ei loeta statistikas töötuteks, kuna nad ei vasta töötu teisele tingimusele: nad ei otsi aktiivselt tööd. sesoone ehk hooajaline töötus, mis on tingitud tööpuuduse kasvust, kas
väärismetalli kogusega. 21. Mis on devalveerimine ja mis revalveerimine? a. Devalveerimine – alandatakse oma valuuta väärtust välisvaluutades. b. Revalveerimine – fiks. vahetuskursi muutmine, mille tulemusel riigi valuuta väärtus tõuseb. 22. Selgita mõisteid: heidutatud töötus, hooajaline töötus, Phillipsi kõver, siirdetöötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus, tööhõivemäär, tööjõus osalemise määr, töötuse loomulik määr, tööjõud ja töötus. Heidutatud töötus - lõpetanud tööotsingu, kuna nad on veendunud, et ei suuda leida sobivat töökohta. Heidutatud töötajaid ei loeta statistikas töötuteks, kuna nad ei vasta töötu teisele tingimusele: nad ei otsi aktiivselt tööd. sesoone ehk hooajaline töötus, mis on tingitud tööpuuduse kasvust, kas looduslike või hooajaliste tingimuste mõjutusel (metsaraie, ehitus,
65.eluaastast. Seega tööealised inimesed on 16-64.aasta vanused inimesed. Nende hulgas on ka juba pensionäre, sest on ameteid, kus minnakse pensionile enne ametlikku pensioniiga. Eesti statistika käsitleb ka tööealiste vanusevahemikuna 15-75.aastaseid inimesi, sest sellise valimi kohta on tehtud uuring. Tööturg Tööealine elanikkond jagatakse kaheks: Aktiivne rahvastik ehk tööjõud Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed Tööhõivemäär näitab hõivatute osa protsentuaalselt kogu tööealisest rahvastikust. Töötuse määr näitab protsentuaalselt töötute osakaalu aktiivsest tööjõust. Tööturg • Töötaja on isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu vastavalt lepingule. • Töötajaid on kolme liiki: palgatöötajad (lepingualusel palk, või valitud ametisse nt. parlamendisaadikud) ettevõtjad (loovad endale ise töökoha)
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs Normatiivne majandusteadus:On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigu...
Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks. Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus: On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs Normatiivne majandusteadus:On majandusanalüüs või diskussioon, mille käigu...
Kontrolltöö kordamisküsimused nr 2 1. Mis tähendab tööjõud? Tööjõud hõlmab kõiki tööealisi, kes töötavad või on registeeritud töötutena. Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastiku hulka kõik 15 -74 aastased inimesed. 2. Brutopalga ja netopalga erinevus Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. Netopalk on palk, mis jääb inimelele peale maksude maha arvamist. 3. Miinimumpalga olemus ja suurus Eestis aastal 2012 Miinimumpalk ehk töötasu alammäär on 1,80 eurot tunnis. Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 290,00 eurot kuus. 4. Tööpuuduse olemus Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ehk sobivama töökoha otsinguga. Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele. Tsükliline tööpuudus tekib majanduse tsüklilise arengu tõttu. Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langus...
eristuda, on isikupärane, meeldejääv, uudishimu ja furooritekitav Ladies hotel – Naiste hotell sihtgrupi põhjendus Naiste hotellid on lääneriikides olnud lähiaastatel kasvav trend Naiste maksejõud ja eneseteadlikkus on saavutanud arvestatava taseme ning on jätkuvalt tõusuteel Eesti juhtivtöötajate seas on 35% naisi ja karjäärinaiste osakaal kasvab jätkuvalt 70% kõrgkoolide lõpetajatest on naised- näitab perspektiivi Naiste tööhõivemäär on Eestis meestega sisuliselt võrdne Skandinaavia kultuuriruumile on omane naiste eneseteadlikkuse ja naiste soovide-vajaduste teadlik väärtustamine- potentsiaalne klientuur naabermaadest Eestis puudub antud sihtgrupile orienteeritud konkurents Ladies hotel – Naiste hotell tootearendusfaas Pilootprojektina sisustada hotelli ülemine korrus naiste korruseks Naiseliku dekooriga tubade ja koridori disain (värvid,
59. Struktuurne töötus – Struktuurne tööpuudus hõlmab eelkõige inimesi, kes töötasid majandusharudes, kus on vähendatud tootmist või, mis on hoopis likvideeritud. See on pikaajaline tööpuudus, mis esineb ka siis, kui majanduses ei ole langust. 60. Tarbijahinnaindeks – Tarbijahinnaindeks mõõdab tüüpilise tarbija kasutatud hüviste hinnataseme muutust. Tarbijahinnaindeks, s.o tarbimiskorvi hankimiskulud mingi baasperioodi suhtes 61. Tööhõivemäär – Tööhõives toimuvate muutuste kirjeldamiseks ning analüüsimiseks kasutatakse tööhõive määra. 62. Tööjõud – on kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed 63. Töötus – Töö on enamikule inimestest põhiline sissetulekuallikas. Seega toob töö kaotamine kaasa sissetulekute vähenemise ja sellest tulenevalt ka elatustaseme languse. Tööpuuduse ja inflatsiooni vastu võitlemine on tänapäeva arenenud majandusega maades üks olulisemaid
· Pikaajaliselt töötud töötukindlustushüvitist ja töötutoetust ei saa, neil on toimetulekutoetuse saamise õigus (toimetulekupiir: 1-sele leibkonnaliikmele 1000 krooni kuus ja igale järgmisele liikmele 800 krooni kuus) Amsterdami leping (1998) tööpoliitikast 1997.a. käivitati Lissaboni protsess EL tööpoliitika põhisuunad, sellele järgnenud Amsterdami lepingus fikseeriti: · EL makromajanduslik eesmärk kõrge tööhõivemäär · Hõiveküsimuste lahendamine kõigi liikmete probleem · Mistahes poliitika kavandamisel tuleb jälgida selle mõju hõivele ja tööturule tervikuna · Loodi EL tööpoliitika koordineerimise süsteem (liikmete tööhõive tegevuskavad, Euroopa Komisjoni soovitused tööpoliitika parandamiseks) · Pandi alus tööturu analüüsideks ja uuringuteks liikmesriikides EL tööpoliitika 4 sammast I Töölerakendamise arendamine · Võitlus noorte ja pikaajalise töötusega
58. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind 59. Struktuurne töötus on töötus mida põhjustab majanduse struktuuri muutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisel 60. Tarbijahinnaindeks (THI) on ,,keskmise tarbija" tarbmiskorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks, mis arvutatakse mingi baasperioodi suhtes, kasutades hüviste fikseeriutd kaalusid tarbijakorvis 61. Tööhõivemäär 62. Tööjõud on kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed 63. Töötus esineb ühiskonnas siis, kui on olemas töötajad, kes soovivad antud palgatasemega töötad, kuid ei suuda leida sobivat tööd 64. Devalveerimine /revalveerimine- on valuuta odavnemine fikseeritud kursi tingimustes, mis alandab kodumaise valuuta väärtust suhtena teiste valuutade väärtusesse./ on
keskmiselt 23% SKPst. Eesti on oma senised lootused rajanud ainult majanduskasvule, kuid pole alust arvata, et ainuüksi oodatav majanduse aktiivsuse kasv tööhõivele otsest mõju omab. Eesti majanduse madala tootlikkuse juures tuleb majanduskasv ikkagi eelkõige tootlikkuse ja efektiivsuse kasvust, mis tööhõivet oluliselt ei mõjuta. Näiteks 1997. aastal kasvas Eesti SKP 10,6%, kuid tööpuudus vähenes samal aastal vaid 0,3% ning tööhõivemäär suurenes 0,2%. Eelpooltoodust lähtub, et majanduskasv ja tööhõive ei kulge Eestis ühes rütmis. Uusi töökohti ei teki samas tempos tehnoloogia arengust tingitud töökohtade vähenemisega ning tõenäoliselt ei suuda uued arenevad sektorid absorbeerida kogu ülejäänud tööjõudu, mistõttu langeb järjest suurem koormus sotsiaalsektorile, s.t. kasvab abist ja toetustest elatuvate inimeste hulk. See aga pole kindlasti mitte Eesti soov ega eesmärk
Sissejuhatus. Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu...
Mida kvaliteetsem on tööjõud, seda tootlikumates ja tulusamates majandusharudes on see hõivatud ning seda jõukam on ka riik või piirkond tervikuna. 42.Mida näitab tööhõive määr? Mida näitab tööpuuduse määr? Kuidas peegeldavad need näitajad majanduse hetkeolukorda? Tööhõive määr- hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus. tööpuuduse/töötuse määr- töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus Kui tööhõivemäär kasvab ja töötuse määr kahaneb, siis viitab see majanduse edendamisele. Kui on vastupidi viitab see majandusolu halvenemisele. 43.Millistesse harudesse liigitatakse ettevõtted nende paigutuse järgi? Materjalimahukad on toorainet esmalt töötlevad harud(nt Eestis põlevkivist elektri tootmine, tselluloositööstus vajab vett) Energiamahukad on keemiatööstus ja värviline metallurgia(energiat kasutatakse metalli sulatamiseks maagist)
riikides kulutatakse tööhõivestrateegia elluviimiseks keskmiselt 23% SKPst. Eesti on oma senised lootused rajanud ainult majanduskasvule, kuid pole alust arvata, et ainuüksi oodatav majanduse aktiivsuse kasv tööhõivele otsest mõju omab. Eesti majanduse madala tootlikkuse juures tuleb majanduskasv ikkagi eelkõige tootlikkuse ja efektiivsuse kasvust, mis tööhõivet oluliselt ei mõjuta. Näiteks 1997. aastal kasvas Eesti SKP 10,6%, kuid tööpuudus vähenes samal aastal vaid 0,3% ning tööhõivemäär suurenes 0,2%. Eelpooltoodust lähtub, et majanduskasv ja tööhõive ei kulge Eestis ühes rütmis. Uusi töökohti ei teki samas tempos tehnoloogia arengust tingitud töökohtade vähenemisega ning tõenäoliselt ei suuda uued arenevad sektorid absorbeerida kogu ülejäänud tööjõudu, mistõttu langeb järjest suurem koormus sotsiaalsektorile, s.t. kasvab abist ja toetustest elatuvate inimeste hulk. See aga pole kindlasti mitte Eesti soov ega eesmärk.
2. töötajate õiguste ja huvide piiramine liikmesriigiti 3. liikmesriikide tööstuspoliitika alaste printsiipide vastavus Euroopa Liidu põhiseisukohtadega. Tööstuspoliitika eesmärgid Euroopa Liidu tööstuspoliitika eesmärgiks on seadusandluse (asutamislepingu art 157) abil: Euroopa liidu muutmine kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks majandusruumiks maailmas liidu konkurentsivõime tõhustamine, et saavutada selle kaudu kõrgem elatustase ja suurem tööhõivemäär liikmesriikides struktuursete muutustega kohanemise kiirendamine innovatsiooni, uuringute ja tehnoloogilise arengu edendamine Keskkonna kujundamine, mis on soodne algatustele, ettevõtete arengule kogu ühenduses Tööstuskoostöö edendamine tööstusliku potentsiaali ärakasutamine Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tekke ja arengu toetamine Tööstuspoliitika arendamise finantseerimine Läbi mitmeaastaste Läbi Euroopa Liidu Läbi Euroopa
puhul, mis peaks vastama uue majandussituatsiooni väljakutsetele. Strateegia peamine prioriteet on väljuda kiiremini majanduskriisist, samas jälgib see ka pikaajalist säästvat arengut. Kolm põhilist valdkonda, millele strateegia fokusseerub, on teadmistepõhine areng, paljusid inimesi kaasava paindliku tööturu loomine ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise rohelise majanduse arendamine. Üheks konkreetseks eesmärgiks on tõsta 2064 aastaste inimeste tööhõivemäär 75 %-ni. Selle saavutamiseks on Euroopa Komisjon kavandanud 13 konkreetset meedet Euroopa tööturgude toimivuse parandamiseks. (Euroopa 2020... 2010) On selge, et tööpoliitika on Euroopa Liidu üheks peamiseks prioriteediks järgneval kümnendil. Kokkuvõte Tööpoliitika on nii riigi- kui ka Euroopa Liidu tasandil väga tähtis teema, kuid kulutusi, mis selle välja töötlemiseks tehakse pole piisavad.Need erinevad küll riigiti päris suuresti, kuid Eestis on see väga madal
Antud strateegia on loodud jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomiseks ning selleks, et aidata Euroopal taastuda majanduskriisist, mis on maailma tabanud alates 1930. aastatest. ,,Euroopa 2020. aastal" eesmärk on saavutada: · arukas majanduskasv (hariduse, teadmiste ja innovatsiooni kaudu); · jätkusuutlik majanduskasv (ressursitõhusam, loodussäästlikum ja konkurentsivõimelisem majandus); · kaasav majanduskasv (kõrge tööhõivemäär ning majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus). Kõnealune 21. sajandi Euroopa sotsiaalse turumajanduse visioon põhineb Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahelisel partnerlusel. Kui liikmesriigid seavad riiklikke eesmärke, määratlevad takistusi majanduskasvu saavutamisel ning kehtestavad poliitika probleemide lahendamiseks, siis komisjon hindab nende edusamme, esitab poliitikat käsitlevaid
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotava...
rakendada, 2) kvalifitseerimata töölised ei suuda sageli leida soovitud ja pikaajalist tööd, 3) mõned töötajad on oma elukohaga seotud tugevate sotsiaalsete ja kultuuriliste sidemetega ja seetõttu ei taha mujale kolida isegi siis kui seal on töökohti saada. 60. Tarbijahinnaindeks Tarbijahinnaindeks mõõdab tüüpilise tarbija kasutatud hüviste hinnataseme muutust. Tarbijahinnaindeks, s.o tarbimiskorvi hankimiskulud mingi baasperioodi suhtes. 61. Tööhõivemäär Tööhõives toimuvate muutuste kirjeldamiseks ning analüüsimiseks kasutatakse tööhõive määra. Tööhõive määr = hõivatud : tööealine rahvastik (%) 62. Tööjõud on kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed 63. Töötus Maa ja kapitali kõrval on kolmandaks oluliseks tootmisteguriks töö. Inimene oma tööga muudab tootmise sisendid kaupadeks ja teenusteks. Töö on enamikule inimestest põhiline sissetulekuallikas
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid to...
Tööjõu moodustavad kõik töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile Kui on head töösaamisvõimalused, ilmuvad tööjõuturule koduperenaised, tudengid, õpilased, jt., suurendades tööjõu hulka. Kui majandus on aga langusfaasis, siis üldreeglina taanduvad need rühmad tööjõuturult. Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka. Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Töötus e tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd. Töötuks (unemployed) loetakse isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: · on ilma tööta (ei tööta hetkel mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Me...
Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega: personalipsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, inimfaktori (inseneri) psühholoogia. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluse...
1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
