filosoofiat ning selle kõrval pühendus ta veel maalimisele ja retoorikale. Tema retoorikaõpetajaks oli Marcus Cornelius Fronto,kes suunas ta püüdlused kirjanduse ja kõnekunsti valdkonda. Keiser Hadrianuse tahtel lapsendas tema adoptiivpoeg ja järeltulija Titus Aurelius Arrius Antoninus noore Marcuse. Keisriks saades kihlas Antoninus Marcus Aureliuse(18a.) oma tütre Faustinaga(9a.), 145. a. nad abiellusid ning neil oli 13 last. 146.-147. aasta paiku eemaldus Marcus Aurelius retoorikast ja vaimustus filosoofiast. 161. a. Sai temast filosoof keisritroonil ning oma kohustusi ennastsalgavalt täita püüdes veetis ta suurema osa keisrielust, juhtides sõdu impeeriumi piire ründavate hõimude vastu ja võideldes impeeriumi sisemiste raskustega. Marcus Aureliusest on meieni jõudnud märkmeteraamat " Iseendale " (Eis heauton),mis kriitikute andmetel on kirjutatud Partia sõja keerises, kuhu keiser pani oma vaimukindluse toetuseks kirja
ning ka teravaid kallaletunge üksikutele isikutele. · Vergiliuse noorepõlve luuletused avaldati alles peale tema surma kogus nimega Catalepton (,,Pisiasjad"), arvatavasti osad luuletused sellest kogust ei kuulu üldse temale. Ideeliste suunade jätk · Teisalt avaldas Vergiliusele tugevat mõju tollal populaarne olnud epikuurlaste koolkond. · Epikuurlaste koolkond andiski Vergiliusele tõuke loobuda retoorikast. Ideeliste suundade jätk · Mõjuavaldus oli tõepoolest suur, sest Vergilius oleks valmis olnud ka luulest loobuma, et ,,vabastada elu kõigist teda koormavaist muredest". · Epikuurliku õpetuse järgimine jättis Vergiliuse edaspidisele loominugle sügava jälje. Bucolica · Vergiliuse esimeseks tähtsamaks teoseks tuleks pidada tema umbes aastatel 42 39 eKr. sündinud luuleteost Bucolica (,,Karjaselaulud").
Porcius Cato (hüüdnimega Cato Vanem , 234-149 eKr). Ta taotles vanade rooma kommete säilitamist ning võitles innukalt , kuid lõppkokkuvõttes edutult kreeka mõjude vastu. Rahvuslikult meelestatud roomlased osutasid Kreekast pärit kõnekunstile vastupanu- neile tundus sünade ilus vormvarjutavat selle sisu.Vastuseisu juhtiski CatoVanem, kes oli varase vabariigi tähtsaim kõnemees. Oma poja jaoks koostas ta ise õpperaamatud retoorikast, arsti-ja õigusteadusest, põllumajandusest ja sõjandusest. (Aava 2003:21) Antiikaja retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus, kuulus kõnemees, kes oli esimene Rooma palgaline retoorikaõpetaja. Tema töödest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" , kus ta esitab ülevaate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Quintilianus rõhutas oma töödes imiteerimise vajalikkust.Ta soovitas
konstrueerida ja dekonstrueerida tekkivaid ja taas ümberlükatavaid mõistestikke, kuid usun, et selline uurimine kogub vaid metaandmeid erinevate inimkultuuri avalduste kohta, eemaldudes ühtlasi inimeseksolemise imelisest müstikast. Nagu Michel Foucault sõnastas, on nüüdisaegse kultuuri osaks mitte enam avastamine, vaid keeldumine sellest, mis ollakse. Mõistus räägib iseendaga ja vaimustub oma säravast retoorikast, unustades inimvaimu sõnatu kõnetamisvõime. Mõistus vajab tõendamist ja seetõttu ei lepi ta just kergesti sellega, et Jumal võib olemas olla ka mõistuse kinnitava templita. Või ehk siis nõnda, et küll me ta kunagi füüsikas Suure Ühendteooria abil kuskilt mateeria sügavustest välja sikutame ja siis on ta demüstifitseeritud ja armetu nagu moosivarguselt tabatud kratt. Paraku on nii nagu keelerelativismi kuulutanud Wittgenstein märkis, et keel kui märgisüsteem
nende märkimisväärseid saavutusi ühiskonnas, mis mängisid edaspidiselt fundamentaalset rolli Euroopa arengus, eriti tänapäeva maailma kujunemises. Täpsemalt räägime kõrgkeskaja ajavahemikust, mil kultuur hakkas taas õitsema ning kirjaoskus kasvas järsult. Juba XII sajandist alates rajati Euroopas tanapäevani säilinud esimesed ülikoolid, mis küll olid kirikute kontrolli all, kuid andsid tõhusaid teadmisi seitsmest kaunist kunstist, näiteks retoorikast, aritmeetikast, astronoomiast. Viimasest kahest rääkides tuleb mainida, et keskajal levisid araablaste suurimad saavutused teaduses ja olmes ka Euroopasse ning just neilt võeti üle uusi avastusi, kombeid jpm. Samuti jõudis tollal esmakordselt meieni ka paber ja püssirohi, tänu millele võeti XIV sajandil uue nähtusena kasutusele tulirelvi, mis tähendas suuri muutusi sõjapidamises. Oluliseks peetakse ka panganduse arengut ning esimese trükipressi loomist.
üldinimlikult kaalukate, sisevastuoludest raskete teemade käsitlemisel. Uue kunstilise süvenemisega kujutab luuletaja oma maa ja rahva saatust, põhjaranniku ja saarte loodust. Kokkuvõtva tähendusega kogus "Tuule valgel" on tähtsal kohal enesetunnetuslüürika. Elusügisesse astunu kogemuse mõtestamisse sugenenud tumedaid meeleolusid tasakaalustab stoiline eneseväärikustunne. Luuletus "Lihtsad asjad" (1957) oli esimene, kus programmiliselt öeldakse lahti senisest retoorikast ja toetutakse lihtsale heale. Samas toetas eesti luule liikumist tavapärase lüürilise luule poole ka V. selleaegne tõlketegevus. Teosed · "Põleva laotuse all" (1945) · "Kohav rand" (1948) · "Selgel hommikul" (1950) · "Unistaja aknal" (1959) · "Rannalageda leib" (1965) · "Tuule valgel" (1977) · "See kauge hääl" (2000) · "Aastad ja päevad" (mälestused). Tallinn, Tänapäev 2006
üldinimlikult kaalukate, sisevastuoludest raskete teemade käsitlemisel. Uue kunstilise süvenemisega kujutab luuletaja oma maa ja rahva saatust, põhjaranniku ja saarte loodust. Kokkuvõtva tähendusega kogus "Tuule valgel" on tähtsal kohal enesetunnetuslüürika. Elusügisesse astunu kogemuse mõtestamisse sugenenud tumedaid meeleolusid tasakaalustab stoiline eneseväärikustunne. Luuletus "Lihtsad asjad" (1957) oli esimene, kus programmiliselt öeldakse lahti senisest retoorikast ja toetutakse lihtsale heale. Samas toetas eesti luule liikumist tavapärase lüürilise luule poole ka V. selleaegne tõlketegevus. 5 Luulekogu üldiseloomustus Vaarandi lüürika, mida võib võtta kui eesti luule eri harude ühenduspunkti, on ajatu. Selles leidub mitmeid killukesi eesti luule peajoone metafoorikast. Lisaks subjektiivsete
kirjandusteadlased, kultuuri- ja meediauurijad. Keele analüüsimeetodeid on mitmeid. On analüüsimeetodeid, kus suurem rõhk on teksti enda tunnustel, kuid on ka selliseid vaatlusviise, kus tekst on abiliseks ühiskondlike suhete, väärtuste ja muutuste selgitamisel (Kasik 2002a: 7). 7. Tekstianalüüsi seos retoorikaga Tekstianalüüs on ühest küljest seotud kõnekunsti õpetusega ehk retoorikaga. 1970ndatel hakati rääkima uuest retoorikast ja retoorilisest pöördest ühiskonnateadustes. Uue ja vana retoorika vahe seisnes selles, et uues retoorikas, erinevalt vanast, sai keskseks mõisteks tekstuaalsus (Kasik 2002a: 7). 8. Halliday funktsionaalne grammatika Kõige otsesema tõuke andis tekstianalüüsile Halliday funktsionaalne grammatika. Selgeks sai, et keelekasutus ei peegelda objektiivselt maailma, sest keelekasutus on valik paljudest võimalustest
145.aastal leidsid aset tema kaua kavandatud pu,mas Faustinaga. Marcus oli adopteerimise ajaks hakanud kõnekusnti õppima, samuti sai ta endale seaduste õpetaja. Tema esimene filosoofia õpetaja oli Apollonius Kalchedonist, stoik, kelle loenguid käsi ta kuulamas ka pärast keiserlikku perekonda pääsemist. Hiljem kuulas ta ka Chaironeia Sextuse, Junius Rusticuse, Claudius Maximuse ja Cinna Catuluse loenguid. Need kõik olid stoikud. 140ndate aastate keskpaigaks oli Marcus retoorikast tüdienud ja pöördus filosoofoa poole. KOKKUVÕTE Kui platonism on dünaamiline, uute tõdede aldis, siis staatiline stoiklus rahuldub vanade tõdede kaitsmisega. Tegu on skolastikaga, mille õpetus on dogmaatiline, autoritaarne, vastandudes nõnda Platoni dialoogidele omasele vabale hingele. Stoikud räägivad pea alati nagu prohvetid, kes kuulutavad jumala tõde, seda kahtluse alla seadmata ning põhjendamata.
On peetud andekamaiks nn metafüüsiliste luuletajate seas. Rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud, kus meelisvahenditeks olid paradoksiliste ja leidlikele vastandamistele toetuvad kontseptid. Tema luulelooming on peamisel usulis-filosoofilise kallakuga ,,jumalikud luuletused". Siiski, kuulsaimad Donne'i luuletused surmajärgselt antud pealkirjadega tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" jne. D ütles lahti kõrgrenessansi luulele tihti omasest ülespuhutud retoorikast ja maneerlikkusest. Ta kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Ohtrad paradoksid ja üldine juurutlev-arutlev laad loovad erilise mõttetiheda õhkkonna. Suus osa D varajast luulest on aga varjamatult satiiriline. Groteski ja teravmeelsete hüperboolide abil pilkab ta idealiseeruvaid kujutlusi armastusest, vastandab näilikku tegelikuga. Armastustemaatikas tervikuna
B on mitmemõtteline ja mänguline; kirjanduses maise elu tühisuse ja kaduvuse; vastandati näilikku ja tegelikku; B skeptiline ja pessimistlik; inimene- sisemiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud Luule. Ing ja Sks tunnus- armastusluules hakkas üha rohkem maad võtma satiiriline, ideaalides pettumist väljendav hoiak. John Donne(1572-31), reness ja bar piiripeal; ta luule metafüüsiline, silmapaistvaim esindaja. Loobub kõrgstiilist ja ülespuhut retoorikast. Teema filos+argine stiil; armast on ta põhiväärtus; luules varjab armast maailmaruumi; luulekujundid tekiv jutustamise käigus. John Milton(1608-74)- kuulsaim raamat- ,,Kaotatud paradiis" (kirj siis kui sattus põlu alla 1667; 12 laulust, ilma riimita, tegelased Aadam&Eva, saatan); 1671- ,,Tagasi võidetud paradiis". Ühendas poliitilise puritaanilku maailmavaate; ise esindas keskklassi, puritaanlust; võttis osa kuninga kukutamisest. Saksa polnud 17saj riik,mis oleks suundasid määranud
maailmakirjanikke. Teda võib pidada üheks postmodernistliku kirjanudse ning maagilise realismi teerajajaks. Jorge Luis Borges (1899-1986) Argentina kirjanik Jorge Luis Borges sündis Buenos Aireses kodanlaseperekonnas. Tema enda sõnutsi kasvas ta üles aias ja inglise raamatute piiramatu valikuga raamatukogus. Borges alustas luuletajana avangardismi vaimus, eemaldudes senises hispaaniakeelses poeesias väljakujunenud retoorikast ning stampidest ja tuues selle väljendusvahenditesse mõndagi uut. Tema esimene jutukogu ,,Universaalne nurjatuse ajalugu" (1935) esitab lugejale reaalsete ja väljamõeldud kurjategijate elulugusid, tegemata vahet faktidel ja fantaasial. Ka hilisemas loomingus on Borgese teemadeks tegelikkuse ja väljamõeldise suhted, maailm kui illusioon. Borgese tuntumad novellikogud on ,,Fiktsioonid" (1944), ,,Aleph" (1949), ,,Surm ja kompass" (1951), ,,Labürindid" (1953)
1663 Theagene ja Charclee 1673 Mithridate 1664 Thebaide 1674 Iphigeneia 1665 Aleksander Suur 1677 Phaidra 1667 Andromache 1689 Esther 1668 Protsessijad 1691 - Athalie 1669 Britannicus Racine'i peetakse tänapäevani suureks prantsuse luuletajaks, kelle loodud värssid on laitmatud. Racine säilitas Corneille tõsiduse, kuid loobus viimase häälekast retoorikast. Seda nõudis ka uus arusaamine kohusest. Racine'i jaoks ei ole kohus tegu, kangelastegu, vaid kõlbeline tunne, pigem mäletus kangelasteost, omaaegsest suursugusest. Racine'i näidendites on uue kuue saanud mitte ainult kohusest arusaamine, vaid ka kire olemus ja objekt. Kire aluseks ei ole auahnus, vaid armastus, isegi võim on üksnes vahend armastuse saavutamiseks või õigemini armastama sundimiseks. Armastus on määratud saatusest ja haarab inimese oma meelevalda.
killustatud kujul ja vajavad edasist mahukat uurimist. (Vetik 2012) Alates Euroopa Liidu liikmeks saamisest 1. mail 2004 on hüppeliselt kasvanud riigi käsutuses oleva raha hulk. Näiteks suunati aastail 20042006 Eesti käsutusse Euroopa Liidu vahendeid 802 421 634 ulatuses, 20072013 on toetuste kogumaht 3 403 459 881 eurot. Tänu teiste liikmesriikide abile on Eesti avalikul sektoril kasutada oluliselt rohkem raha, vaatamata madalale maksukoormusele. Hoolimata jätkuvast majandusarengu retoorikast on riigiaparaadi ressursside kasvu tegelik mootor olnud välistoetused, mitte maksutulu. See on oluliselt tugevdanud täitevvõimu, kelle ülesandeks on Euroopa vahendite kasutamist korraldada. Ehkki viimastel on sageli juures üldine kasutusotstarve, otsustatakse täpsed tegevused ja täitjad tavaliselt kohapeal, mistõttu valitsuse mõjujõud on oluliselt kasvanud. (Vetik 2012) 13 Tabel 2. Riigiaparaadi peamised arengujärgud
4. Millisest seisukohast lähtudes on need nominatsioonid, predikatsioonid ja argumendid tehtud (perspektiiv)? 5. Kas nimetatud deklaratsioonid, lausungid (nominatsioonid,predikatsioonid,argumendid) on väljendatud avalikult, kas on nad suurendatud või on nad pehmendatud (pehmendamine vs suurendamine)? Selles osas illustreerib autor mõningaid analüütilisi kategooriaid võttes näiteid populistlikust retoorikast Austrias. Kuidas juhtida poliitilise retoorika poliitlingvistilist analüüsi teoreetiline vaade praktilisele teadustööle Analüüsi diskursuse sissejuhatavat osa kuulavad või analüütilisi tekstiraamatuid lugevad üliõpilased loodavad, et on end varustanud tugeva analüütilise pagasiga, mida on kerge rakendada. Kuid ei ole olemas lihtsat retsepti, kuidas juhtida poliitlingvistilist analüüsi poliitilises retoorikas- analüüsi diskursust ei saa
Pro et contra: · üks nõunik toob välja kõik argumendid propositio poolt ja teine selle vastu · pärast argumentide esitamist kuulati kõigi arvamust Eelised: luuakse vaidlussituatsioon; püütakse süstemaatiliselt läbi arutada kõik võimalikud argumendid; jõutakse kiiremini otsusele; kriitikutele on vastuväited juba olemas 3. Hobbesi ja Rousseau kriitika ühisnõupidamiste suhtes Hobbes: eesmärgiks isiklik populaarsus, mitte asja objektiivne esitamine; mõjutatud retoorikast, mitte loogikast; kardetakse arvamust avaldada; sisu raske salajas hoida Rousseau: maksmusele pääseb kõige kõvahäälsem erahuvi; ühishuvi on võimalik leida vaid siis, kui kodanikud kujundavad arvamuse iseseisvalt 4. James I ja Erasmus meelitajatest James I soovitas prints Henryl hoiduda meelitajatest ning valida nõunikeks targad, ausad ja puhta südametunnistusega mehed. Erasmus: prints peab vältima meelitajaid, valitsejate käekäik on nende poolt väga
piiranguid keelekasutuses, seda vähem on tekst informatiivne (vt eelmisi slaide jm) luule lähepradoks - luule peaks olema väheminformatiivne, ent tegelikult pigem on informatiivsem (kui proosa) - Lotman, st. kõnekujundeid rohkem, peidetult saab rohkem öelda. poeetika - see poeetika on luulekunsti (ilukirjanduslikkuse) õpetus; poeetika õpetab tundma kirjanduse ehitusviise ja kokkuseatust. stilistika vaheala lingvistka ja kirjandusteaduste vahel (retoorikast välja kujunenud), kese, rõhuasetus erinev (lingvistiline aste selgem kui poe./ret puhul, kõneehituse). stilistika eelistab kirjeldada keelelise paradigma toimumist. Värss värsiõpetus on poeetika osa, mis uurib värsteoste ülesehitust, stilistlisi võtteid jm, teksti koormatus on suurem, keelelisuse erinevus tuleb välja luules paremini kui proosas. Jaak Põldmäe, Eesti värsiõpetus (1978, 2.trükk 2002) - graafiline eristatus
(riigijuhtimine), ka ülikooli senat 5 3) Hobbesi ja Rousseau kriitika ühisnõupidamiste suhtes Hobbes'i kriitika: Ilukõnelejate paraad: eesmärgiks isiklik populaarsus, mitte asja objektiivne esitamine. Eriti ohtlik, kui omahuvidega retoorikud. Seetõttu nõupidamisel paljudelt vastus ,,ei" või ,,jah", mitte täielik nõuanne. Mõjutatud retoorikast, mitte loogikast, ei pinguta oma vaimu. Paljud kardavad arvamust avaldada, kartes mittemeeldimist või kellegi viha. Grupinõupidamistes raske sisu salajas hoida. Rousseau kriitika: Ühise arutelu ja hääletuse puhul pääseb maksvusele kõige kõvahäälsem erihuvi. Ühishuvi on võimalik leida vaid siis, kui kodanikud on üksteisest isoleeritud ning kujundavad arvamuse iseseisvalt. 4) James I ja Erasmus meelitajatest Erasmus: ,,Kristliku printsi kasvatamine" Prints peab vältima meelitajaid
teaduskonnad, õppetöö. Teadlased Kõige varem tekkisid ülikoolilaadsed õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba X sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 12 sajandi algul ülikool kus õpetati peamiselt õigusteadust. Inglismaal tekkisid tänapäevalgi 2 tippkooli Cambridge ja Oxford. Esimene ülikool Põhja Euroopas on Rootsis Uppsala. Ülikoolis oli 2 astet õppetöös: alamaste koosnes grammatikast, retoorikast ja dialektikast. Ülemaste koosnes aritmeetikast, geomeetriast, astronoomiast ja muusikast. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Tõelisteks ülikoolideks hakati pidama ülikoole kus olid esindatud 4 teaduskonda: õigus, arsti, usu ja kunstide teaduskond. Ülikool valis praktiliste asjade korraldamiseks endale juhi rektori. Suhtlemine toimus ülikoolis ladina keeles. Õppejõud, keda nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks täitsid meistrite ülesandeid.
argumendid võetakse läbi süstemaatiliselt 3.selle abil jõutakse otsus kiiremini vastu võtta 3. Hobbesi ja Rousseau kriitika ühisnõupidamiste suhtes Hobbes: ühisnõupidamine on ilukõnelejate paraad. eesmärgiks isiklik populaarsus, mitte asja objektiivne esitamine. Eriti ohtlik, kui omahuvidega retoorikud. Seetõttu nõupidamisel paljudelt vastus `ei' või `jah', mitte täielik nõuanne. Mõjutatud retoorikast, mitte loogikast, ei pinguta oma vaimu Paljud kardavad arvamust avaldada, kartes mittemeeldimist või kellegi viha Grupinõupidamiste sisu raske hoida salajas. Rousseau: Ühise arutelu ja hääletuse puhul pääseb maksvusele kõige kõvahäälsem erihuvi. Leiab, et ühishuvi on võimalik leida vaid siis, kui kodanikud on üksteisest isoleeritud ning kujundavad arvamuse iseseisvalt 4. James I ja Erasmus meelitajatest
· Selge täpne keel (vastandub baroklile); ajalooline taust; traagiline kirg ja moraalne puhtus. 15. XVII sajandi luule (MKL, Quevedo Valik luulet, La Fontaine'i Valmid) John Donne lähedus barokile. · Metafüüsiline luuletaja nö: rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud. Paradoksid, kontseptid. Usulis-filosoofilise kallakuga luule; ,,Jumalikud luuletused" nt; peaaegu kõik ilmus postuumselt. · Ütles lahti renessansilikus ülespuhutud retoorikast; kasutab kõnekeelt ja olemlist kujundlikkust kuigi üleval eesmärgil. · ,,Ekstaas" vastuseis petrarkistlik-platoonilisele armastusele. · Suur osa luulest satiiriline, kasutab groteski. · Pilkab idealiseerivaid kujutlusi armastusest; ideaalides pettumine, skepsis võtab maad (üleüldiselt). · Ta avastati suures osas 20. sajandil, teda hakkasid kõrgelt hindama avangardistlikud luuletajad, nt T.S. Eliot. Gongora & Quevedo
on halb, et põran d on must. (võib olla väljendatud mingi väljendusega ,,ooo", ,,ahh", ,,oeh" jne.) · Illokutiivsed suunad · Ma ei luba, et tulen. · Ma luban, et ei tule. Kõneaktid · Otsene · Kaudne · Iroonia · Metafoor mitmetähenduslik kaudne kõne. Searle · Iroonia liigid o Irooniline o Sarkastiline suunatud kuulaja poole. o Sarooniline tuleb retoorikast ja meditsiinist. Iroonia, mis on suunatud kõnele. Tulnud mingist ravimist, mis oli mürk, mille tulemusel inimene suri, kuid ta naeris. Semiootiline hermeneutika Mõistmine ja mittemõistmine · Mõistmine kui protsess ja selle resultaat o Mõistmise presumpstsioonid - häälestatus mõstmisele. · Mõistmine kui eesmärgistatud tegevus. · Mõistmise strateegiad. Hermeneutika Termin hermenetuika on vähemalt 2000 aastat vana
kõik funktsioonid väärivad uurimist ja mõjutavad keelekasutust. Neid funktsioone uuritakse eri žanrite vahel: milline on kirjutaja ja lugeja suhe, hoiakud, keelelised võtted jm. Lisaks Halliday funktsionaalsele grammatikale toetub lingvistiline tekstianalüüs klassikalise retoorikaõpetusega (Perelman) ja formaalse tekstilingvistika. Retoorika ideid tuuakse tagasi Aristotelese aegadest. 1970ndatel hakati rääkima uuest retoorikast ja lingvistilisest pöördest. Kui antiikne retoorika seostus suulise kultuuriga ehk kõnekunstiga, siis uues retoorikas sai keskseks mõisteks tekstilisus ehk tekstide ülesehitamise viis. Formaalse tekstilingvistika eesmärk oli vaadata, kuidas laused moodustuvad tekstiks. Uuriti nt läbi tekstisidususe võtete ja vormitunnuste abil, millega loodeti koostama hakata universaalseid tekstigrammatikaid, mida ei õnnestunud siiski koostada
Hayden White lähtus sellest, et igasugune kirjutamine kasutab mingit retooriliste võtete komplekti. Neid komplekte on mitu, narratiiv on üks retooriliste võtete komplekt. Kuidas on uurimisega? White lähtub seisukohast, et teadmiste saamine ei ole või- malik. Tänapäeva intelligents maailmas jaguneb kaheks — insenerid ja füü- sikud ning teised haritud inimesed, kelle arvates kogu maailm koosneb vaid meie enda konstrueeritud tekstidest.10 Kõik hakkasid kirjutama ajaloost kui retoorikast ning see seisukoht sai väga populaarseks, olla seda veel praegu- gi. Keegi võiks ju vaadata, kas Eesti poliitiline retoorika Jannsenist Pätsini muutunud on. . . Loomulikult omavad teistele määratud tekstid retoorilist vormi, see ei olegi küsimus. Samas on ju erinev, kas kirjutada lugemiseks teistele kutselistele ajaloolastele või rahvale. White tees, et teadmisi ei ole, siiski loomulikult ei kehti. On ka ajaloolasi, kes ei jutusta — näiteks Burk- hardt, Huizinga, annaalide koolkond.
4 Itaalias. 387 tuleb tagasi Ateenasse. Rajab kuulsa Platoni Akadeemia, kus õpetab tasuta. Tema ümber koondub õpilaste ring. Platon elab kuni surmani Ateenas ning sureb keset tööd. Säilinud 34 dialoogi, milledest osa pole audentsed: "Apoloogia" - sisaldab Sokratese kaitsekõne kohtunikule. "Kridon" - räägib sellest, et seadustest tuleb lugu pidada. "Protagoras" - vaidlus sofistidega vooruste üle. "Gorgias" - voorused, nende õpetatavus. Retoorikast ei piisa harimiseks. "Menon" - tunnetuse olemus on meeldetuletamine. "Kratylos" - keelest, selle tähendusest. "Symposion" - võoruspidu, joomapidu. Eros (armastus ilu vastu) on filosoofilisi püüdlusi liikumapanev jõud. "Phaidon" - räägib hinge igavikulisest. Esitab oma ideedeõpetuse. "Politeia" - ehk riik. Kõige ulatuslikum ja sisukam teos. "Phaidron" - esitab oma hinge kolmikjaotuse. "Theaitetos" - tunnetusteoreetiline arutelu (teadmiste oletusest). "Timaios" - loodusfilosoofia.
toetuse sai ta neegrite vaesemalt ning madalama haridusega kihilt. Üks Garvey põhimõtteid oli, et mustad võivad võtta võimu alles siis, kui neil on majanduslik, kultuuriline ning sõjaline iseseisvus – eriti tähtsustas ta esimest. Ta leidis, et muutusi tuleb saavutada läbi neegrite kapitalismi. Ta rajas hulga väiksemaid äriettevõtteid. Ta andis välja ka nädalalehte, mida levitati ka Aafrikas, aga mitte paljudes sealsetes riikides, kus see keelatud oli. Selle sisu oli segu retoorikast, uudistest ning mustade kangelastegudest. 1914. a loodi ka organisatsioon UNIA (Universal Negro Improvement Association). 1921. a oli sellel juba 6 miljonit liiget ning osakondade võrk mustade linnaosades. Liikumise seisukohad oli üpriski separatistlikud – nt neegrite rassipuhtus ja rasside eraldiarengu printsiip. Ta ülistas sealjuures Ku Klux Klani. 1920. aastal valiti Garvey tema poolehoidjate poole pidulikult Aafrika presidentiks,
Maailma-aasta = 30 a (küpse ea tunnus) * 360 (päevad arv aastas) Tsüklid on korduvad nagu Herakleitose õpetuses. Maailm on sfäärikuj. tervik, tema osad on kooskõlas ja sõltuvad üksteisest. Maailm asub lõpmatus tühjuses. Stoikude jumal maailma aktiivsest (mõistuslikust) aspektist vaadelduna. Ta on mateerias endas, selle loominguline jõud. Aktiivset ja passiivset alget saab eraldada vaid mõtteliselt. Reaalselt ei eksisteeri jumal maailmast eraldi. Loogika: Koosneb retoorikast ja dialektikast, mis on õpetus tähistatavast ja märkidest. Esimene Euroopa semiootika. Semantiline kolmnurk: objekt märk (tähistaja) tähistatav Maailma kohta saab teadmisi meelelise tunnetuse kaudu, mille tulemusel tekib ettekujutus asjadest. Hinges toimub sealjuures muutus asjad jätavad hinge jälje. Meeleline tunnetus on õige, kui maailma peegeldus hinges vastab tegelikkusele. Tekkida võivad ka väärkujutlused
annaabi.ee 
