Klaarika Ilisson Lahesõda (1990-1991) Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel Iraagi rahvusväeosad tungisid Kuveiti ja annekteerisid riigi ÜRO käivitas operatsiooni “Kõrbekilp” 1991.aastal vabastasid USA ja tema liitlased Kuveidi operatsiooni “Kõrbetorm” käigus Konflikti algus 1990.aasta hommikul okupeerisid Iraagi rahvusväeosad Kuveidi “Kõrbekilp” ÜRO julgeoleku resolutsioonid 660 ja 662 17.jaanuar 1991- sõja algus Tomahawk rakett Täppisrelv, mis tabab sihtmärke kirurgilise täpsusega Võidukäik algas 1991.aasta Lahesõjast 1000 km ja 10-meetrine läbimõõduga objekti Sakslaste faud Väike, sigarikujuline piloodita reaktiivlennuk Tavamõistes pole rakett Nimetatud ka lendavateks pommideks Tomahawkiga sihtmärki Pikkus- 6,25 m Läbimõõt- 0,52 m Tiibade ulatus- 2,6 m
see oli suur samm rahvale, kes soovis ülekõige saada iseseisvaks ning vabaks võõrvõimu alt.Rahvuslik tõusulaine kulmineerus ka lauluväljakul suurüritusega ,, Eestimaa laul". Sel aastal toimus ka ühiskonna politiseerumine ja omariikluse taastamine.Selleks loodi esimene Eesti poliitiline erakond, mis kandis nime Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille eestvedajaks oli Lagle Parek. I Rahvarinde kongressil võeti vastu liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid ning lisaks sõlmiti liiduleping .Selle kõige survel hakkas EKP Rahvarinde seisukohti, soovi rahvuslipu ja riigikeele väljakuulutamist omaksvõtma,lahkuma pidid ka mõned vanameelsed juhid,aset leidsid ka suuremad interliikumised . Poliitiliseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel,loodi kodanike komiteed.1989.aastal võeti vastu keeleseadus,millega eesti keel võeti riigikeeleks, millele järgnes iseseisvuspäeva väljakuulutamine, milleks sai 24
Samuti on võimalik saata dokumente elektrooniliselt tutvumiseks ning jälgida, kes on dokumentidega tutvunud. GoPro organiseerib dokumentatsiooni üldjuhul asjadeks (inglise keeles case). GoPro juurutamisel Eesti asjaajamisse tehakse sellest tavaliselt erandid selliste dokumendiliikide korral, milledel peetakse eraldi registrit ning kus on traditsioon või kohustus neid hoida eraldi. Dokumendihaldussüsteemis on eraldi registritena kontaktibaas, asjad (kirjavahetus, resolutsioonid), lepingud, käskkirjad, arved, aktid, määrused. Erinevateks dokumendihaldusprotsessideks: dokumendi loomine, kooskõlastamine, kinnitamine, allkirjastamine, registreerimine, edastamine. Kontaktibaasis on kontaktid organiseeritud asutuste, nende kontaktisikute ning eraldi kontaktisikute kaupa, kes organisatsioonidega seotud pole (eraisikud). (Kaia Mägi 2011) 1.2. Üldandmed · Arendaja: IBM · Esmane versioon: 1989 aastal
ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st kui üks riik on vastu, otsust vastu ei võeta. Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis. Seal on esindajad igast liikmesriigist. Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud. Eesti Vabariik sai ÜRO liikmeks varsti pärast taasiseseisvumist 17. sept 1991. ÜROl on mitmeid allorganisatsioone: IBRD – Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank IMF – Rahvusvaheline Valuutafond UNESCO – ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon UNICEF – ÜRO Lastefond WHO – Maailma Tervishoiuorganisatsioon jt 2) NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ka: allianss) Inglise keeles North Atlantic Treaty Organization
loosungitega ümbritsetud, esinesid kõnedega Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees Kristjan Jalak, siis Neeme Ruus, Paul Keerdo, Hirsch, mag Harald Haberman, Lepik ja dr Viktor Hion. K. Jalak märkis muuseas, et 21 aastat on haritlaskond ja tööliskond nõudnud vabadust, kuid seda ei ole saadud. Tänu Punaarmeele oleme kaitstud välissurve eest ja hoitud eemale sõjast. N. Liidu valitsus armastab rahu. Järgmisena kõneles N. Ruus, kes esitas resolutsioonid, mis tulid hääletamisele. Resolutsioonides nõuti uue valitsuse ametisse astumist, kaitseliidu väljajuurimist, uusi sotsiaalreforme ja nii edasi. Veel võtsid sõna P. Keerdo ja teised. Hiljem siirdus rongkäik Tähtvere parki, kus jätkati koosolekut ja oodati uue valitsuse moodustamise teadet. Pärnus Pärnus toimus töölisorganisatsioonide rongkäik läbi linna kella viie paiku. Lõuna tänava kogunemispunktist mindi punaste lippude ja orkestri saatel
ÜRO Julgeolekunõukogu- väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad,kellest 5 on alalised liikmed:Hiina, PR.maa, Venemaa, Suurbritannia, USA)Neil on vetoõigus(see on presidendi õigus mitte välja kuulutada Riigikogus vastuvõetud seadusi)Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud.Peaassamblee koguned 1 kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis.Seal on esindajad igast liikmesriigist.Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud.EV sai ÜRO liikmeks peale taasiseseisvumist 17.sept.1991. NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon(Ka allianss).Loodi 1949 kui sõjalis-poliitiline liit.Eesmärk on muutunud võrreldes külma sõjaga.Tänapäeval osaleb kriisikolletes,rahuvalvamises, konfliktide reguleerimises jne. NATOl pole oma sõjaväge,on liikmesriikide omad.Kui ilmneb tõeline sõjaoht,läheb juhtimine üle NATO väejuhatusele.Oluline on kollektiivse kaitse põhimõte:
mõndadele üksikute küsimuste puhul *kvalitsifitseeritud häälteenamus.peab olema vähemalt 255 häält 345-st *lihthäälteenamus-14 riiki on poolt peab saavutama riikide vahel balanssi. SEADUSLOOME EUROOPA LIIDUS 4 PEAMIST PROTSEDUURI ÜHENDUSE ÕIGUSLIKUD INSTRUMENDID *Määrus- on nagu seadus.võtab vastu ministrite nõukogu *Direktiiv-õigusakt.kohustuslik saavutada eesmärgi suhtes *otsus-teevad kohtud. Euroopa kohus on mõnesmõttes seadusandja. *arvamused ja soovitused *resolutsioonid *rohelised ja valged raamatud-arengukavad.(kuidas arendada maanteetransporti,lennu, jne) roheline raamat- euroopa liidus valge raamat- on konkreetsemad-seaduseelnõu projekt.instrument, mis on jõudnud seaduseelnõuni.kooskõlastatakse huvigruppidega,eri riiki valitsustega jne Euroopa liidu otsustetegemisse on kaasatud huvirühmad,mis suurendavad lobi tähtsust. LOBITÖÖ EUROOPA LIIDUS *LOBITÖÖD tuleks vaadelda kui vahendit otsusetegijate teavitamiseks poliitiliste otsuste
halduse kandjal – juriidilisel isikul (riigivastutus); – vaidlused õiguspärase tegutsemise üle halduskohtutes. Haldusõiguse üld- ja eriosa Haldusõiguse olulised põhimõtted • Hea halduse tava kui haldusõiguse “emapõhimõte” • Hea halduse põhimõtted on kujunenud Euroopa Nõukogu resolutsioonide ning Euroopa kohtupraktika läbi EN resolutsioonid • 1977 resolutsioon 77 (31): üksikisikute õigused suhetes ametiasutustega vajavad rohkem kaitset. • Resolutsiooni eesmärk on parandada isiku positsiooni tema suhtes läbi viidavas menetluses. • Õiglane otsus kui ülim eesmärk. Tutvu resolutsiooni tekstiga Resolutsiooni 77(31) põhimõtted: 1. Õigus ärakuulamisele 2. Õigus tutvuda enda kohta käiva informatsiooniga 3. Selgituste saamine ja esindus 4. Otsuste põhjendamine 5. Õigus kahju hüvitamisele
Kuibõsev, 1978. 2. Ravhusvaheline othlike kaupade meritsi veo koodeks (International Maritime Dangerous Good Code) 2003. 3. Puistlastide ohutu veo koodeks (Code of Safe Practice for Solid Bulk Cargoes) 1992. 4. Oram, R.B Cargo handling and the modern port. Oxford, 1996. 5. Woolcott, T.W.V. Liquefied petroleum gas tanker practice. Glasgow, 1987. 6. Knott. Lashing and securing on deck cargoes. London, 1944. 7. SOLAS 74. 8. IMO resolutsioonid. 9. Ohutu puidveo koodeks (Code of Safe Practice for Ships Carrying Timber Deck Cargoes). 1992. 10.Rahvusvaheline laadliini konventsioon (International Conventiuon on Load Lines), 1968 9
primaarvärvidest. e. Kuidas toimib YUV värvisüsteemi abil kõigi selles võimalike värvitoonide esitamine? YUV värvisüsteemi puhul toimib värvide esitamine kolme elemendi kaudu, Y valguse intensiivsus, U ja V on kaks telge näitavad konrdinaatsüsteemi, mille abil leitakse konkreetne värvitoon ja eelnevalt määratud Y kaudu saadakse aru, kas on hele või tume toon. 6. Digitaalne pilt: a. Mis on enamlevinud video resolutsioonid ja kaadrisagedused, mida kaasajal kasutatakse televisiooni-signaali tarbijateni ning video internetis edastamiseks? 4K – 4096x2160 pix; UHD – Ultra HD, 3840x2160 pix 2160p; 2K – 2048x1080;Full HD -1920x1080 pix, 1080p;HD – 1280x720, 720p;Olenevalt, kas Euroopa või Usa – Euroopas on enamlevinud 25 kaadrit sekundis(FPS), Usas on see 30 kaadrit sekundis(FPS).P puhul edastatakse täiskaadrite haaval ja I puhul edastatakse üle rea kaadrite haaval. b
9.-11.september Uus EKP peasekretär Vaino Väljas toetab esimest korda rahva nõudmisi ja EKP juhtkonda uuendatakse. 11.september RR suurim massiüritus ,,Eestimaa laul 1988", millest võtavad osa 300 000 inimest ja kus Trivimi Velliste ütleb esimest korda avalikult välja nõudmise Eesti iseseisvuse taastamisest. 17.september ERSP saadab ÜROle memorandumi olukorrast Eestis. 1.-2.oktoober Tallinna linnahallis võetakse vastu RR üldprogramm, resolutsioonid, valitakse volikogu ja eestseisus. 4.oktoober Tallinn tervitab olümpiavõitjaid Erika Salumäed ja Tiit Sokku. 8.oktoober Pärnus on rongkäik loosungitega ,,Eestile omariiklus". 17.oktoober Tallinnas ja Tartus võetakse vastu üht kuulsamat vabanenud poliitvangi Enn Tartot. 12.november Esimesed Miss Estonia valimised. 16.november ENSV Ülemnõukogu erakorralisel istungil võetakse vastu
1. ESMANE ÕIGUS: Euroopa Liidu asutamislepingud – õiguse üldpõhimõtted 2. EUROOPA LIIDU RAHVUSVAHELISED LEPINGUD 3. EUROOPA LIIDU TEISENE ÕIGUS: Seadusandlikud õigusaktid, Määrused, direktiivid, otsused, Muud kui seadusandlikud õigusaktid, Delegeeritud õigusaktid, rakendusaktid, Muud õigusaktid, Soovitused ja arvamused, Institutsioonidevahelised kokkulepped, Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevusprogrammid 4. ÕIGUSE ÜLDPÕHIMÕTTED (Seejuures on tegemist normidega, mis väljendavad elementaarset ettekujutust õigusest ja õiglusest, milleks on kohustatud iga õiguskord.)5. LIIKMESRIIKIDEVAHELISED KOKKULEPPED Liikmesriikide alaliste esindajate komitee (Coreperi) otsused, rahvusvahelised kokkulepped Põhivabadused kehtivad igale inimesele ilma igasusguste lisatingimusteta.
1988 a aprillis toodi ****Tartus muinsuskaitsepäevadel esimest korda Nõuk. E avalikkuse ette s-m-v lipp. Juunis tpimus öölaulupidu. 16 juuni vabastati k.Vaino EKP Komitee I sekretäri kohalt ja asemele tuli V. Väljas. 23 juun, sai tollase ENSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt s-m-v lipp taas rahvuslipuks. 1988 aug. oli loodud I E poliitiline erakond- E Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP)(Lagle Parek).sihiks oli omariikluse taastamine.I Rahvarinde kongressil võeti vastu harta ja resolutsioonid. 1988 suvel tegid suurte tehaste juhid ENSV Töötajate Internatsionaalse Ühendnõukogu (*interliikumine-IL) ja sügisel Töökollektiivide Ühendusnõukogu(TKÜN). Liiduleping-seal pidi saama kinnituse Vabariigi uus seisund.status que: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 16 nov 1988. 46 Iseseisvuse ettevalmistamine jaan 1989 võeti vastu keeleseadus-E keel sai riigikeeleks.24. Veeb kuulutati iseseisvuspäevaks
Paet, Indrek Tarand, Yana Toom MEP töö poliitline- Kuulumine fraktsioonidesse. Mitte poliitiline: Kuulumine komiteesse: Igaüks valib endale peamise ja teisese komitee, Käiakse koos ja arutatakse-otsustatakse Kuulumine delegatsioonidesse: Välisasjad, teiste riikidega seotud, Taas, kõik peavad valima Osalemine istungitel Sisuliselt üks koda parlamendist - Alumine koda Väga palju pädevusi ja õigusi on nii-öelda peidus: Resolutsioonid, Pressi mõjutamine, Välisabi tuleb parlamendist Reaalsed õigused: Peamiselt kinnitada või ümber lükata, Konsulteerida, Õigus eelarve osas kaasa rääkida; viimane sõna parlamendil Euroopa Komisjon Euroopa Liidu valitsus: Tähistab nii keskset otsustuskogu kui ka kogu süsteemi, Kõik valdkonnad nagu ministeeriumid, Esindab Euroopa Liitu 28 liiget, 1 igast riigist : Eestist Andrus Ansip (asepresident, digitaalne ühisturg)
Eesmärkideks on ühendada rahvad (st vältida sõdu), tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste igakülgset koostööd. ÜROd juhib Peaassamblee (koguneb kord aastast NY ÜRO peakorteris, kujutab endast rahvusvahelist foorumit, iga liikmesriik võib saata viis delegaati. Aruteludel räägitakse pea kõikidest ÜRO põhikirja järgi tema valdkondadesse kuuluvaid teemasid, vastu võetakse resolutsioonid, aga need on ainult soovituslikud) poolt viieks aastaks valitud peasekretär (Ban Ki-Moon hetkel). ÜRO allorganisatsioonide hulka kuuluvad UNICEF (pakub humanitaar- ja arenguabi arengumaade lastele ja nende emadele) ja UNESCO (edendab haridust ja kultuuri). Teadma peab kindlasti ka Julgeolekunõukogu, mille põhiülesandeks on lahendada ja ennetada riikidevahelisi tülisid, agressioone ning tagada rahu. Sinna kuulub 15 riiki, millest viis on alalised (Hiina,
AGRI Agriculture and Rural Development PECH Fisheries CULT Culture and Education (Toom) JURI Legal Affairs LIBE Civil Liberties, Justice and Home Affairs AFCO Constitutional Affairs (Lauristin) FEMM Women's Rights and Gender Equality PETI Petitions (Toom) Lisaks: Erikomisjonid ja uurimiskomisjonid Europarlamendi pädevused: Sisuliselt üks koda parlamendist (Alumine koda). Väga palju pädevusi ja õigusi on nii-öelda peidus (Resolutsioonid, pressi mõjutamine, välisabi tuleb parlamendist). Reaalsed õigused: peamiselt kinnitada või ümber lükata, konsulteerida, õigus eelarve osas kaasa rääkida; viimane sõna parlamendil. Euroopa Komisjon: Euroopa Liidu valitsus. Tähistab nii keskset otsustuskogu kui ka kogu süsteemi. Kõik valdkonnad nagu ministeeriumid. Esindab Euroopa Liitu. 28 liiget, 1 igast riigist. Eestist Andrus Ansip (asepresident, digitaalne ühisturg). Valitakse viieks aastaks, igal komisjonäril ametipost
Koolis on õele kohuseks õpilaste puhtuse järele valvata. Tema kohuseks on ka lapse koduseid olusid tundma õppida. Eestis püütakse kooli tervishoiu eest hoolt kanda. Kõik koolilapsed ja kooliruumid on arstide järelvalve all. Tallinnas, Tartus, Narvas ning Pärnus töötavad ka kooli- ambulatooriumid. Tallinnas ja Tartus töötavad ka kooli-hambaarstid. Esimene kooliarstide kongress peeti 1925. a. , kus võeti mitmesugused kooli-tervishoidu puutuvad resolutsioonid vastu. Viimaseil aastail on meil hakatud ka avama abikoole nõrgaandelistele lastele. Esimese abikooli avas Tallinna linn 1923. a. 6 klassiga a`20 õpilast. 9 Näiteid määrustest Tervishoiu peavalitsuse määrused kooliarstide tegevuse kohta. R. T. 21 - 1921. § 1. Kooliarstide ülesandeks on: 1) tervishoidlik valve õpilaste, kooliruumide, kooli
ametlike õigusnõunike arvamused, täitevvõimu korraldused ja toimingud, 9 riikide esindajate kommentaarid ja märkused rahv.-vah. instrumentide eelnõuetele, siseriiklik õigus, rahv.-vah. ja siseriiklike kohtute otsused, rahv.-vah. lepingute ja muude instrumentide preambulad, samasisuliste rahv.-vah. lepingute kogum, rahv-vah. organite praktika, ÜRO peaassamblee õigusalased resolutsioonid Rahv.-vah. kohtuvaidluses tavanormile tuginemiseks peab protsessiosaline tõendama tavanormi eksisteerimist; kohaliku tava korral peab tavale osutaja tõendama selle siduvust vastaspoolele. Rahvusvahelised lepingud Rahv.-vah. lepinguõigus kujunes tavaõigusena, tänaseks kodifitseeritud VLÕK (Viini lepinguõiguse konventsioon) jt Viini konventsioonidesse. Need sisaldavad ka progressiivset rahv.-vah. õigust.
adressaatidele õiguslikke kohustusi tekitamata. Soovitustes antakse adressaadile soovitus teatava toimimise suhtes, kuid ei kohustata teda õiguslikult. Arvamusi avaldavad seevastu liidu organid siis, kui on tegemist parasjagu valitseva olukorra või konkreetsete protsesside hindamisega liidus või liikmesriikides. Kuid osaliselt on need mõeldud ka hilisemate siduvate õigusaktide ettevalmistamiseks või Euroopa Kohtu protsesside eeldusena. Lisaks on Liidu praktikaskäibes resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevuskavad. 58 Euroopa'Liit'(6)' Taotlevad'õiguse'ühtsust.' Määrused' Keh@vad'kogu'ELis'ja'on' ELi'õigusak@de'süsteem' vahetult(kohaldatavad(
resolutsiooniga, milles määrab kindlaks asja lahendamise korra ja tähtaja ning vajadusel muud asjaolud. Seega peab resolutsioon sisaldama täitja eesnimetähe ja perekonnanime, ülesanded dokumendi lahendamiseks , vajadusel tähtaja, juhi allkirja ja kuupäeva. Resolutsiooni tekst olgu lühike, konkreetne ja ammendavaid juhiseid sisaldav. Reeglina peaks dokumendil piisama ühest resolutsioonist. Järgnevad resolutsioonid on vajalikud, kui neis täpsustatakse asja lahendamise korda. Resolutsioon märgitakse dokumendi esiküljele tekstist vabale kohale või eraldi resolutsioonilehele vastavalt asutuse asjaajamiskorrale (Aluste p 121). Eraldi resolutsioonilehena kasutataksepüstasendis planki formaadiga A5. Seega on lubatud märkida resolutsiooni nii otse dokumendile kui kasutada eraldi resolutsioonilehte. Mõlemal variandil on oma eelised ja puudused
EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD 1. ESMANE ÕIGUS: Euroopa Liidu asutamislepingud – õiguse üldpõhimõtted 2. EUROOPA LIIDU RAHVUSVAHELISED LEPINGUD 3. EUROOPA LIIDU TEISENE ÕIGUS: Seadusandlikud õigusaktid o Määrused, direktiivid, otsused Muud kui seadusandlikud õigusaktid o Delegeeritud õigusaktid, rakendusaktid Muud õigusaktid o Soovitused ja arvamused o Institutsioonidevahelised kokkulepped o Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevusprogrammid 4. ÕIGUSE ÜLDPÕHIMÕTTED 5. LIIKMESRIIKIDEVAHELISED KOKKULEPPED Liikmesriikide alaliste esindajate komitee (Coreperi) otsused, rahvusvahelised kokkulepped Põhivabadused: Tänu 27 riigi ühendamisest saadud suuremale ruumile on nüüd hulk vabadusi tagatud väljaspool riigipiire. Eelkõige hõlmab see töötajate vaba liikumist, asutamisvabadust, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumist. Need vabadused tagavad ettevõtjale vaba
Tähtsamad organisatsioonid: ÜRO (UNO v UN) 1945. aastal San Franciscos. Põhikiri jõustus 24. okt 1945. Asutajaliikmeid 50 (praegu 192). Asutati Rahvaste Liidu asemele, sest ei suutnud oma ülesannet täita. Eesmärgid: rahu ja stabiilsuse tagamine maailmas, riikide vaheline koostöö kõigis valdkondades võrdõiguslikkuse alusel ja globaalprobleemide lahendamine. Peaassamblee kõigi liikmesmaade esindajad. Võib arutada kõiki ÜRO tegevust puudutavaid küsimusi, kuid tema otsused (resolutsioonid) on siiski soovitusliku loomuga. Rohkem foorum, kus riigid saavad välja öelda oma arvamuse. Kõige tähtsam otsust langetav ÜRO organ on Julgeolekunõukogu rahu ja stabiilsus maailmas. Otsused on kohustuslikud liikmesmaadele. 15 riiki on Julgeolekunõukogus. 10 neist on vahetuvad 2 aasta tagant, kuid esindatud peavad olema kõik maailma regioonid. 5 liiget on alalised. Neile on antud vetoõigus (kui üks neist on vastu, siis otsust vastu võtta ei saa). USA, Venemaa, Suurbritannia,
täitevvõimu korraldused ja toimingud, riikide esindajate kommentaarid ja märkused rahv.-vah. instrumentide eelnõuetele, siseriiklik õigus, rahv.-vah. ja siseriiklike kohtute otsused, rahv.-vah. lepingute ja muude instrumentide preambulad, samasisuliste rahv.-vah. lepingute kogum, rahv-vah. organite praktika, 10 ÜRO peaassamblee õigusalased resolutsioonid Rahv.-vah. kohtuvaidluses tavanormile tuginemiseks peab protsessiosaline tõendama tavanormi eksisteerimist; kohaliku tava korral peab tavale osutaja tõendama selle siduvust vastaspoolele. § 3. Rahvusvahelised lepingud Rahv.-vah. lepinguõigus kujunes tavaõigusena, tänaseks kodifitseeritud VLÕK (Viini lepinguõiguse konventsioon) jt Viini konventsioonidesse. Need sisaldavad ka progressiivset rahv.-vah. õigust.
juunil, sai tollase Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. *Ühiskonna politiseerumine 1988. aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP), mille juhiks sai teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. Rahvarinde positsioon ühiskonnas tugevnes ning oli eeskujuks teiste liiduvabariikide demokraatidele. Suveks valminud liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid võeti vastu 1988. aasta oktoobris toimunud I Rahvarinde kongressil. Tugevneva rahvaliikumise survel oli ka EKP sunnitud hakkama oma tegemisi kohandama ühiskonnas toimuvate muutustega. EKP "järeleandmised"ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus viisid omakorda impeeriumimeelsete jõudude koondumisele. 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise(Interliikumise-
tuleb Euroopa Liidu kohtu praktikast. – Lepingu põhimõte on, et ükski liikmesriik ei saa Euroopa Liidu õiguse eripära muuta – see kehtib terves liidus ühtselt ja terviklikult. Euroopa Liidu õigus, mis on vastu võetud kooskõlas aluslepingute volitustega, on ülimuslik liikmeriikide kõikide õigusaktide eest, mis on sellega vastuolus. Liikmesriikide vahel sõlmitud lepingud Euroopa Kohtu otsused Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevusprogrammid Euroopa Liidu õigusloome, EL otsustusprotsessi kaasatud institutsioonid. Eesti seisukohtade kujundamisest ja EL õigusaktide rakendamisest üldiselt Euroopa Liidu otsustusprotsessi kaasatud institutsioonid: • Euroopa Komisjon; Euroopa Liidu Nõukogu; Euroopa Parlament; Lisaks: spetsialistid, huvigrupid, kolmas sektor, jne KUIDAS ÕIGUSLOOME PROTSESS TÖÖTAB ? Euroopa Komisjon
tulekahjust teada andmise tuli. Asuvad üle terve laeva. Leegiandur- Aktiveerub, kui anduri läheduses on lausleegid. Gaasiandur- Asuvad autotekis, aktiveeruvad juhul kui gaaside hulk on ületanud teatud normaalse piiri. Kombineeritud andur- See andur hakkab tööle näiteks juhul kui on suitsu või juhul kui on liiga kuum. 30 31 IMO sümbolid laevas Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ja IMO resolutsioonid nõuavad, et laevas kasutatakse sümboleid(leppemärke) laevapere liikmete töö hõlbustamiseks ning ohutuse garanteerimiseks, laeva külastatavate isikute ning reisijate paremaks orienteerumiseks laevas. Igal sümbolil on oma värv. Leppemärgid jagunevad: laevakere vigastuste kõrvaldamist ja võitlust sissetungiva veega hõlbustavad helesinised, keelava punased, tuleohutuse alased on tumepunased, ohualased kollased, päästeseadmeid ja
riiklikku õiguskorda. Määrused on vahetult kohaldatavad. Direktiivid on liikmesriikidele siduvad eesmärgi osas, kuid kuidas eesmärk saavutada on liikmesriigi otsustada. Otsused on suunatud uksikjuhtude lahendamisele ja on adressaatidele siduvad. Soovitused ja arvamused on uldjuhul poliitilise või moraalse tähendusega. Soovitustes antakse adressaadile soovitus teatava toimimise suhtes, kuid ei kohustata teda õiguslikult. Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevuskavad on uldjuhul tulevikku ja Euroopa Liidu arengule suunatud kavatsused. Liidulepingute täpsustamine käib tegevuskava kohaselt, mida nimetatakse `valgeks raamatuks'. Õiguslikult mittesiduvaid tegevuskavasid nimetatakse `rohelisteks raamatuteks'. TsÜSi KOHTA 11. Millised tsiviilseadused kuuluvad tsiviilõiguse pandektilisse süsteemi ja milliseid õigussuhteid need reguleerivad? 4
Näiteks: diplomaatiline kirjavahetus; poliitilised avaldused; pressiteated; ametlike õigusnõunike arvamused; täitevvõimu korraldused ja toimingud; riikide esindajate kommentaarid ja märkused rahvusvaheliste instrumentide eelnõudele; siseriiklik õigus; rahvusvaheliste ja siseriiklike kohtute otsused; rahvusvaheliste lepingute ja muude instrumentide preambulad; samasisuliste rahvusvaheliste lepingute kogum; rahvusvaheliste organite praktika; ÜRO Peaassamblee õigusalased resolutsioonid jne. Õiguse üldpõhimõtted kuuluvad igasse õigussüsteemi. Algselt peeti Rahvusvahelise Kohtu põhikirja art 28 silmas siseriiklikke õiguspõhimõtteid, mida saab nende olemuse tõttu rakendada ka rahvusvahelises õiguses, nt: õiguserikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue; estoppel e keeld loobuda kohustusest, mida isik on tunnustanud; keeld realiseerida oma õigust, kui see on saadud ebaseadusliku tegevuse tulemusena; eesmärgi ja vahendi
ehk pikslitest (raster). Pikslite arv horisontaalselt ja vertikaalselt määravad ära pildi suuruse. Näiteks 800x600, 1152x864 jne. 4 Pildi suurusega on tihedalt seotud pildi resolutsioon, mida mõõdetakse pikslit tolli kohta (dpi, dots per inch). See tähendab, et ühes tollis on nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt vastav arv piksleid. Levinumad resolutsioonid on 72ppi - veebilehed 300-350ppi - trükised (Kõik fotod pärinevad veebilehelt www.morguefile.com) Igal pikslil on oma väärtus ning on eraldi töödeldav. Kui anda ühele pikslile ainult väärtused must ja valge ehk 0 ja 1 on tegemist 1 bitise pildiga. Ja seda mitu bitti ühe piksli kohta salvestatakse nimetame värvussügavuseks (color depth, bit depth). 8 bitise pildiga saame juba ühele pikslile määrata 256 värvi, 16 bitisele 65 536 värvi jne.
PICC- UNIDROIT Principles of International Commercial Contracts, rahvusvaheliste kaubanduslepingute põhimõtted (1994, 2004, 2010) PECL- Principles of European Contract Law, Euroopa lepinguõiguse põhimõtted (1995, 1999, 2002) Akadeemilised töögrupid, nt - Study Group on European Civil Code: DCFR – Draft Common Frame of Reference (lepinguõiguse ühtne tugiraamistik, 2007) - Common Core of European Private Law (Trento Group) EL teisene õigus - Euroopa Parlamendi resolutsioonid (1989, 1994) - Komisjoni teatised (al 2001) - CESL- Common European Sales Law, EK ettepanek määruse vastuvõtmiseks Euroopa ühise müügiõiguse kohta (2011) Võlasuhe § 2. Võlasuhte mõiste (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik ehk deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja ehk kreeditor) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult
Juurdepääsetavus ja kasutatavus on need eesmärgid, mis tuleks veebisaidi kvaliteedi tagamiseks ennekõike saavutada. Veebisait on juurdepääsetav, kui selles sisalduv informatsioon on külastajatele kättesaadav, olenemata külastaja võimalikust puudest, tehnoloogiast, mida ta kasutab saidiga tutvumiseks ja rakendusest, mille kaudu saiti külastatakse. Kokkuvõttes märgitakse peamised algatused juurdepääsetavuse vallas veebiainesele juurdepääsu käsitlevad suunised ja Euroopa resolutsioonid. Kasutatavuse põhimõtetes vaadeldakse kasutajat kui keskpunkti sisu ülesehituse, liidese ja suhtlusviiside kavandamisel. Selle kasutajakeskse metoodika tulemuslikkuse tagamiseks moodustatakse kasutajaid, sealhulgas puuetega kasutajaid esindav asjatundjate valim, kes kontrollib sisu juurdepääsetavust. Kultuuriüksuste veebisaitide kasutatavuse kriteeriumid on eelkõige seotud institutsiooni maine ja institutsiooni vastutusega.
diplomaatiline kirjavahetus; poliitilised avaldused; pressiteated; ametlike õigusnõunike arvamused; täitevvõimu korraldused ja toimingud; riikide esindajate kommentaarid; siseriiklik õigus; rahvusvahelised ja siseriiklikud kohtuotsused; rahvusvaheliste lepingute ja muude instrumentide preambulad; samasisuliste rahvusvaheliste lepingute kogum; rahvusvaheliste organite praktika; ÜRO Peaassamblee õigusalased resolutsioonid jne. 103. Rahvusvahelise õiguse järgimise tagamine Lisaks lepingutele on rahvusvaheline kogukond loonud viimasel poolteisesajal aastal mitmeid institutsioone, mis peavad tagama rahvusvahelise õiguse järgimise: Alaline Ar- 46 bitraazikohus, Rahvusvaheline Kohus, Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvasteliit ja
annaabi.ee 
