Mälu realiseerib neljas protsessis: omandamine, säilitamine, reprodutseerimine ja taastundmine. Omanadamine toimub iga närvierutuse jõudmisel kesknärvisüsteemi, võib olla tahtlik sihipärase õppimise kujul, võib olla ka stiihiline. (3, lk 128). Ilma ajukahjustuseta kestab säilitamine väga pikka aega. Mõned tähelepanekud lubavad väita, et igast ajju saabunud närvierutusest jääv jälg püsib kuni ajutegevuse lõpemiseni. Säilitamist saab jälgida enegrammide reprodutseerimisel, mis on mälus säilitatud faktide ja asjaolude aktualiseerumine teadvuses enegrammide ekfooria. Enamasti toimub reprodutseerimine mingi aktuaalse ärritajaga seoses, kuid võib toimuda ka stiihiliselt. Reprodutseerimisega kaasneb enigrammi taastundmine teatud esemena, sündmuseta jne. Ilma taastumiseta ei suudaks mälu etendada oma osa psüühilises tegevuses tervikuna. (3, lk 128). Mälu omaduste ja võimete poolest erinevad inimesed suuresti. Erinevused võivad esineda
ja punktides, kusjuures igas punktis on nimetatud rida tingimusi. Kas või ühe tingimuse täitmata jätmine välistab õiguse teost autori nõusolekuta kasutada. Seega seadusega on lubatud õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina ja tehtud koopiate kasutamine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel, paljundamine motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Teose tsiteerimisel, kasutamisel illustreeriva materjalina või reprodutseerimisel tuleb ära märkida autori nimi, teose pealkiri ja avaldamise allikas. Probleemseks muutub illustratsiooni sisaldava õppematerjali või reprodutsiooni avaldamine internetis, sest siis on keeruline tagada, et materjali kasutatakse vaid hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Kooli õppetöö jaoks ei tohi ka ilma loata edastada näiteks muusikat, filme või TV-sarju internetis. Video- või DVD-filmi esitamine õppetegevuses eeldab eraldi luba.
7. dominandi teke ehk kujunevad teemad, mis muutuvad valdavaks ning taanduvad teised teemad Kui hiljem vastu võetud teave põhjustab eelnenu unustamist, on tegemist retroaktiivse interferentsiga. Kui eelnevalt vastu võetud teave põhjustab järgneva halba mäletamist, on tegemist proaktiivse pidurdusega. Mälus säilinud teabe reprodutseerimine on selle teabe taastamine või kasutamine hilisemas vaimses või praktilises tegevuses. Informatsiooni mälust reprodutseerimisel on kolm alaliiki: äratundmine, meenumine, mäletamine/meenutamine. Mälunähtuste ja -süsteemide liigitamisel on kaheks peamiseks tunnuseks mälus säilitava teabe säilitamiskestus (st kui kaua teave mälus püsib), millises vormis on see teave mälusüsteemis kodeeritud, st millist tüüpi on mälurepresentatsioon. Lähtuvalt sellest saab eristada järgmisi mälu alaliike. Sensoorne mälu. Sisuliselt on see objekti või stseeni või muu tajutava stimulatsiooni taju
11) Kuidas toimub unustamine? Kirjeldage unustamiskõverat tuues näiteid erinevatest kontekstidest. Mille poolest on unustamine kasulik/kahjulik? 12) Mis on kaksikjälje hüpotees ja kuidas see seostub unustamisega? Liiga palju informatsiooni on halb, ei suuda vajalikku ülesse leida. Vähe tähtis kaob. Halb on see, et vahest võib ka midagi vajalikku ununeda. 13) Miks on mälu väga tuttavate asjade reprodutseerimisel sageli ebatäpne (nt peast paberraha joonistamine ei taha täpselt õnnestuda)? 14) Mis võiks tingida selle, et esimene koolipäev, kohting, tööintervjuu või rahvusvaheline spordivõistlus jääb hästi meelde, kuid hilisemad sarnased sündmused mitte? See on kõige esimene sellelaadne situatsioon ning siis jääb hästi meelde, et hiljem sarnases olukorras omandatud informatsiooni kasutada. 15) Millised tegurid mõjutavad info meeldejätmist? Kuidas on seda uuritud
) viimaste sekundite-minutite vältel toimunud sündmuste meelespidamine; - hilismälu (recent m.) - viimaste päevade sündmuste suhtes; - kaugmälu (remote m.) - sündmuste suhtes kaugemast minevikust. Mäluhäired amneesia e. mälulünk (amnesia) osaline (partial) täielik (total) anterograadne e. edasihaarav mälulünk (anterograde) retrograadne e. tagasihaarav mälulünk (retrograde) hüpermneesia e. liigmälu (hypermnesia) Paramneesia (paramnesia) - pseudoreminestsents - sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega krüptomneesia võõrandav k. - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks); assotsieeruv k.- võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks. konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) - terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes. Intellekt (intelligence)
Näitus "Kogutud kriisid. Eesti kunst 1990. aastatel" keskendub kaasaegse eesti kunsti jaoks võtmelisele aastakümnele. Toime tulemaks seda kümnendit katvate teoste rohkusega, toimub näitus kahes vahetuses ning septembris võib Kumus näha uusi teemasid ja koosseise. Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Kiasma ja kunstnike kogudest. Mitmed 1990ndate kontekstis murrangulised tööd on korduval reprodutseerimisel, ühelt näituselt teisele rännates ja mitmetes käsitlustes figureerides saanud aja jooksul hittideks, samas kui teised on neid ümbritsenud pingelise diskussioonivälja hajumisel marginaliseerunud. Näituse koostamisel on mõeldud algsete kontekstide ligilähedasele taastamisele nende teemade abil, mis jälgivad 1990. aastate kunsti taustu ja eesmärke. Tegelike ja kultiveeritud kriiside mõiste on üheks võimalikuks traagelniidiks selle kirju kümnendi kokkuvõtmisel.
saa tehinguga loovutada, vaid on võimalus teose kasutajale anda litsents isiklike autoriõiguste kasutamiseks. Viimase puhul tuleb teose avaliku kasutamisega alati mainida ka autori nime. Autoriõiguse seaduse §13 järgi on autoril ainuõigus kasutada oma teost ning lubada ja keelata oma teose kasutamist kolmandate isikute poolt. Samuti on autoril õigus saada tulu oma teose kasutamise eest v.a. seaduses ettenähtud juhtudel. Ka teose reprodutseerimisel, levitamisel, tõlkimisel, töötlemisel jne tuleb saada autori nõusolek. 1.2 Autoriõiguste levinumad rikkumised Autoriõiguse seaduse kohaselt toimub autoriõiguse rikkumine siis, kui autoriõigusega kaitstud teost kasutatakse ilma õiguste omajate nõusolekuta või on teose kasutamine vastuolus kasutusõiguse ulatusega. (Autoriõiguse 2019) 5
raamatuid - õpiku näide, milles pole kindel, kas sain õigesti aru) Interferents ilmneb suurema tõenäosusega juhul kui: a. kaks meeldejäetavata materjali on mingil viisil sarnased (nt. kaks telefoninumbrit) b. materjal ei oma sisulist tähendust või seda on keeruline leida c. emotsionaalne materjal on häirivam kui see, millega kaasneb vähe emotsioone 16. Miks on mälu väga tuttavate asjade reprodutseerimisel sageli ebatäpne (nt peast paberraha või mündi elementide joonistamine ei taha täpselt õnnestuda)? Ainult pidevast kokkupuutest ei piisa, kui pole esemele/sündmusele/vms eriti tähelepanu pööratud. 17. Mis võiks tingida selle, et esimene koolipäev, kohting, tööintervjuu või rahvusvaheline spordivõistlus jääb hästi meelde, kuid hilisemad sarnased sündmused mitte nii hästi? Hilisemad sündmused sulanduvad kokku, kuna sarnanevad üksteisele (vist on midagi
stimuleeriti eri aju osi. Stimuleerimise tagajärjena meenusid epilepsiahaigele eredalt mälestused ammusest ajast. Penfield tegi järelduse, et pikaajalised mälestused on sisuliselt kustumatud. 5. Milline mälusüsteem on amneesiahaigel tüüpiliselt kõige rohkem, milline kõige vähem kahjustunud? Kõige rohkem on kahjustunud hiljutiste sündmuste episoodiline mälu, kõige vähem protseduuriline ja lühiajaline mälu. 6. Miks on mälu väga tuttavate asjade reprodutseerimisel sageli ebatäpne? Sest meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult on materjali analüüsitud. 7. Kummas, kas vabas meenutamise või äratundmistestis, on tulemus tavaliselt parem ja miks? Äradundmistest. 8. Miks annab jaotatud õppimine kokkuvõttes sageli palju paremaid tulemusi kui järjest õppimine? Erisugune konteksti erinevatel õppimiskordadel aitab materjali konsolideerumisele (kinnistumisele) oluliselt kaasa. 9
Koopiate tegemine artiklitest, raamatukatkenditest, keeleõpikutest ja muudest kirjalikest materjalidest ja jaotamine mitmesugustele õppeüritustel on levinud praktika. Autoriõiguse seisukohalt on tegemist teose reprograafilise reprodutseerimisega. Reprograafiline reprodutseerimine on AutÕS § 271 lg 1 kohaselt fotokopeerimine või muul analoogsel meetodil teose kopeerimine. Reprograafilise reprodutseerimisel tuleb järgida autoriõiguse seaduse § 19 p 3 sätestatud reegleid: 1. võib fotokopeerida artiklit, mis on õiguspäraselt avaldatud ajalehes või mõnes muus perioodilises väljaandes, mille alla käivad ka ülikooli või teadusasutuse toimetised, mida antakse välja perioodiliselt; 2. võib paljundada vaid katkendit avaldatud teosest. Noote sellisel viisil ilma autori nõusolekuta kopeerida ei tohi; 3
väljendusjõud, vaid korrektne käsitööoskus. Vaselõige, ofort, metsotinto, akvatinta ja teised sügavtrükimenetlused taandusid litograafia ja puugravüüri eest, sest need olid odavamad kiire tööprotsessi ja suure arvu tõmmiste poolest. Uus tõus graafikas algas sajandi teisel poolel, mil traditsioonilisi paljundusvõtteid ei rakendatud enam reprodutseerimiseks, vaid originaalkunstiteoste loomiseks. Reprodutseerimisel võitis eesõiguse fotomehaaniline paljundusviis Inglismaa 19.sajandil Kuninganna Victoria valitses 1831 1901, seda ajastut nimetati ka viktoriaanlikuks ajastuks. See oli väga kombekas ühiskond. Majandus arenes ajastu algul hästi. Masinad tõrjuvad käsitöö välja Pool elanikest elas linnades. Põllumajanduses oli tuntav toodangu tõus. Meeste seas valitses tööpuudus. Selleks ajaks oli Inglismaast saanud suurim koloniaalimpeerium. Kasvas välja
keele õppimist, küll aga eelnev hirpaania keele õppimine. Lk. 264 Lapseea amneesia enamik inimesi ei suuda meenutada oma väga varase lapseea sündmusi. Kõige varasemad mälestused pärinevad keskmiselt vanusest 3,5 aastat. Naised mäletavad meestest mõnevõrra rohkem sündmusi varasest noorusest, selles võib peegelduda tüdrukute varasem küpsemine poistega võrreldes. [joonis 7.10] Teatavasti peavad mälujälg ja taastamistunnused (retrieval cues, st reprodutseerimisel esinevad meenutamise ajendid) teineteisega sobima, selleks et meenutamine aset leiaks. Selle põhjuseks peetakse taastamistunnuste (retrieval cues) ulatuslikku muutumist lapse saamisel täiskasvanuks. Lapse maailm on oma mõõdetelt ja vahekordadelt täiesti erinev võrreldes teda ümbritsevaga 1015 aastat hiljem. 1
eelpool mainitud Scotti romaanid. Vilde ajalooliste romaanide peamine ülesanne või eesmärk oli näidata rahvast ja tema olukorda, hulkade käekäiku raskel sotsiaal-majanduslike suhete teisenemise ajajärgul, esile tuua massimeeleolusid ja reageeringuid ühiskondlike protsesside ja poolstiihiliste aktsioonide dünaamikat. Vilde poolt on teadlik tähelepanu pööramine faktilisele andmestikule nii sotsiaalse olustiku kui ka sündmuste reprodutseerimisel, allikmaterjalide ulatuslik kasutamine ja ka otsene kirjandusteose teksti viimine, publitsistlik rakendamine. Kõige sellega oli Vilde oma ajas uudsete võimaluste julge kasutaja. Autor lähenes ainele üsna suurel määral publitsistina, kelle jaoks olulisem oli sündmus ja selle põhjused ning neis peituv ideoloogiline mõjujõud, kuna inimesed oma suhete ja saatustega jäid sekundaarseks. Vilde triloogia märgatav uudsus seisnes selles, et ta püüdis hõlmata
Autoriõiguse kaitse objektiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti valdkonda kuuluvad teosed sõltumata nende väljendamise viisist või vormist. Selleks, et saada teose autoriõiguste kaitset, peab tegemist olema algupärase loominguga. Teose idee ei pea olema uus, ent selle väljendamise vorm olgu see siis kirjanduslik, kunstiline või teaduslik peab olema autori originaallooming. Autoriõiguse omanikul on õigus keelata teistel teose loata kasutamist. Luba on nõutav: · reprodutseerimisel; · avalikul esitamisel; · tesoe salvestamisel mingile infokandjale; · kinematograafiliste filmide tegemisel; · teose ülekandmisel ringhäälingus; · teose tõlkimisel või mugandamisel. Kaasnevate õigustena mõistetakse moraalseid ja materiaalseid õigusi, mis tekivad teose esitajal, fonogrammitootjal, ringhäälinguorganisatsioonidel originaalteose seaduslikul esitamisel.
füsioloogiliselt ei ole inimene enam võimaline. Vanaks jäädakse: kandmise ja kulutamise teooria keha mehhaanilised funktsioonid lõpetavad efektiivselt töötamise ja jääkained koguneva kehas ja rakkude taastoomisel vead, keha kulub ära. Samas ei seleta see seda, miks elavad naised meestest kauem. Kasuk räägivad bioloogilised muutused (naha elastsus, luude hõrenemine, reaktsiooniaeg, meelelised tajudd jne). Geneetilise etteprogrammeerimise teooria see väidab, et inimrakkude reprodutseerimisel on ajalimiit ja need pole siis enam võimelised jagunema.Ühel hetkel muutub bioloogiline kell keha hävitavaks (enesehävitus).
v _ n _ _ r ja palutakse nende põhjal ära tunda sõnad...tunnen paremini ära olenemata sellest,et ma ei mäletanud neid) Vaegmälu mälufunktsioonide üldine nõrgenemine, mis valdavalt avaldub uue materjali omandamisvõime halvenemises ning ka varem omandatud materjali kasutamise käepärasuse vähenemises. Eidetism kuju. Võime erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt ees, mida na reprodutseerimisel kirjeldavad. Sünesteesia - meeled on seostud nii,et inimene seostab värve helide või tähtedega. Teiste aistingute teke. Ntx kuulmismeele ärritamisel võib tekkida nägemisaisting (pildid ) Amneesia - mälulünk, ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. TEEMA 9 KUJUTLUS JA FANTAASIA Kujutlus psüühiline protsess, mille peamiseks tunnusjooneks on objektide või olukordade psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest, ilma vastavate ärritajate otsese
ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus; Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises. Mäluhäired: amneesia e. mälulünk (amnesia) võib esineda nelja eri liiki : 1)osaline (partial), 2)täielik (total), 3)anterograadne e edasihaarav mälulünk (anterograde), 4)retrograadne e. tagasihaarav mälulünk (retrograde); hüpermneesia e. liigmälu (hypermnesia); Paramneesia (paramnesia) 1)pseudoreminestsents - sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega 2)krüptomneesia võõrandav k. - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks);assotsieeruv k.- võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks. 3)konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) - terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes. 45
VANADUS 65-... Bioloogiline- kõige ilmsem on silmaga nähtav- nahk kortsus, juuksed heledamaks, hambumus, lülisammas võib kõverduda, meelte teravus (nägemine, kuulmine, maitsetundlikkus- hapu ja kibe püsivad kauem suus aga magus ja soolane kaovad), reaktsiooniaeg aeglustub, füüsiline vastupidavus langeb. Vastuvõtlikkus haigustele suureneb, füüsilise koormuse jägne taastumine aeglasem. Samas ollakse vähemtundlik valule. - Geneetilise etteprogrammeerituse teooria- inimrakkude reprodutseerimisel on sisse ehitatud ajalimiit. Peale teatud aega pole nad enam võimelised jagunema. Mõned rakud on geneetiliselt ette programmeeritud kehale kahjuliseks muutuma. Peale teatud aja möödumist põhjustavad keha sisemise bioloogia enesehävituse. - Kandmis ja kulutamise teooria: põhineb arvamusel, et keha mehhaanilised funktsioonid lõpetavad efektiivse töötamise. Ning
Muutused sensoorses tundlikkuses. Kuulmine alaneb kõrgemate helisageduste osas. Tihti võimetus eristada helisid foonimürast Alaneb võime fokuseerida pilku objektidel. Läätse elastsuse kadumine mõjub ka sügavustajule. Kaed. Alaneb nägemisteravus. Maitsmismeel ka vanas eas võrdlemisi püsiv. Kõrge vererõhuga inimestel võib olla raskusi soola maitse aistmisega. Mis on taandarengu põhjused? 2 peamist seletust: 1. Geneetilise etteprogrammeerituse teooria- inimrakkude reprodutseerimisel sisse ehitatud ajalimiit ja peale teatud aega pole nad enam võimelised jagunema 2. Kulutamise teooria- keha mehhaanilised funktsioonid lõpetavad efektiivselt töötamise. Kumb õige? Võib-olla mõlemad. Tähtis arusaam, et füüsiline vananemine pole haigus, vaid loomulik bioloogiline protsess. Paljud füüsilised funktsioonid ei alane vananedes. N. Suguelu jääb nauditavaks üsnagi vanas eas (kuigi sagedus langeb). Kumbki teooriatest ei seleta fakti, miks naised elavad kauem kui mehed
Holokoopia- võimaldab parendada originaali väikeste deitailide edastamist pildi. Menetlus seisneb selles, et pleegitamisega siirdatatakse metalliline hõbe hõbekloriidiks, mis moodustab väga peeneteralise kujutis. Pärast pleegitamist neg pestakse ja kuivatatakse. Pleegitatud negatiiv näib vaegilmutatuna, kuigi tihedused on sellised, et positiivi kopeerimine fotopaberile osutub täiesti võimalikuks. Holokoopia on kohane vanade ja halvakvaliteetsete originaalide reprodutseerimisel. Detailide eraldamise meetod- võimaldab suurendadakujutise deitailide vahelisi kontraste. Kasutatakse eriti kõrgekvaliteediga kujutiste saamiseks. Monokroomia- kujundusvõttena on eriti efektne kombineerituna jämeteraga, ülikontrastsusega, isoheeligaga.Jämeterea kujutis(pildistatakse eriti tundlikule filmile; pilditatakse liigsäritusega, jämeterailmutamine) Negatiiv-positiivmenetlus- efekt tekib siis kui kopeeritakse emulsioonikihtidega vastakuti asetatud negatiivilt ja diapositiivilt.
Mäluhäired: Vähenenud võime omandada uut informatsiooni. Häiritud võime säilitada omandatud informatsiooni. Raskused informatsiooni meeldetuletamisel. Amneesia e. mälulünk: osaline; täielik; anterograadne e. edasihaarav mälulünk; retrograadne e. tagasihaarav mälulünk. Paramneesia: 1)konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes. 2)pseudoreminestsents sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega 3)krüptomneesia võõrandav k. -oma isiklik kogemus muutub reporodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks); assotsieeruv k. - võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus. Intellektihäired: 1)dementsus e. intellekti tagasilangus (koos raskete mäluhäiretega). 2)kerge kognitiivse
Vanadus Bioloogiline- kõige ilmsem on silmaga nähtav- nahk kortsus, juuksed heledamaks, hambumus, lülisammas võib kõverduda, meelte teravus (nägemine, kuulmine, maitsetundlikkus- hapu ja kibe püsivad kauem suus aga magus ja soolane kaovad), reaktsiooniaeg aeglustub, füüsiline vastupidavus langeb. Vastuvõtlikkus haigustele suureneb, füüsilise koormuse järgne taastumine aeglasem. Samas ollakse vähemtundlik valule. Geneetilise etteprogrammeerituse teooria- inimrakkude reprodutseerimisel on sisseehitatud ajalimiit. Peale teatud aega pole nad enam võimelised jagunema. Mõned rakud on geneetiliselt ette programmeeritud kehale kahjuliseks muutuma. Peale teatud aja möödumist põhjustavad keha sisemise bioloogia enesehävituse. Kandmis- ja kulutamise teooria - põhineb arvamusel, et keha mehhaanilised funktsioonid lõpetavad efektiivse töötamise ning jääkained, mis energiatootmise kõrvalproduktidena kogunevad, põhjustavad rakkude
Mäluhäired Amneesia – mälulünk - Osaline - Täielik - Anterograadne e edasihaarav – vahepealset ei mäleta (kui tellis kukub) - Retrograadne e tagasihaarav – ei mäleta ka eelnevaid sündmusi - Hüpermneesia e liigmälu Paramneesia - Pseudoreminestsents – lisatakse detaile lugudesse teistest lugudest, ei ole loogiline enam - Krüptomneesia – võõrandav - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks e mida keegi teine on öelnud Assotsieeruv – teiste kogemus on enda oma - Konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) – terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes Intellekt - Võime aru saada, mäletada, mobiliseerida ja konstruktiivselt integreerida varem õpitut uutes situatsioonides - Inimese intellekt on mitmedimensionaalne tulenevalt vaimse tegevuse dimensionaalsusest
mäletavad erinevaid asju. Erinevad on maht (mälu infosisaldus kompades), täpsus (e moondumiskindlus kuivõrd täpselt oskab keegi infot edastada (värv, kuju, olek) ja selle sisu, mõtet ja üldisust tähtis on eesmärgiseadmine), mobilisatsioonivalmidus (võime leida mälust vajalikul hetkel vajalikud asjad üles sõltub emotsionaalsest atsakaalust, mõtlemisomadustest; on arendatav), kindlus reprodutseerimisel (siseveendumus mälus säilinu õigest esitamisest sõltub tähelepanelikkusest, sisendamisest, enesekindlusest, omandamise eesmärgist; nt kihla vedamina ja alati võitmine/kaotamine). omapärad, sünnipärased; omand ja areng arendatavad. Pealtnägijate/tunnistajate ütlused ja mälupsühholoogia Identifitseerimismenetlused erinevad inimesed ritta ja tunnistaja vaatab kas leiab süüdlase üles. Ja ainult sellel alusel mõisteti Inglismaal ka inimesi süüdi
Iga kuritegu avaldab sellega kokkupuutunule suuremat või väiksemat psühhotraumeerivat mõju, mille tulemusena võib olla tekkinud ka afekti tugevusega või sellele lähedane seisund. See vähendab oluliselt võimet juhtunut adekvaatselt tajuda ja selle kohta ütlusi anda. Siia juurde lisanduvad veel situatsiooni eripärad, mis võivad raskendada juhtunu tajumist (tugev müra, vähene valgustatus, sündmuste kiire vaheldumine jne). Mälukujutuste reprodutseerimisel ilmneb mõnedel inimestel kalduvus neid täiendada omapoolsete fantaasiatega. Negatiivset mõju avaldab ka suurenenud sisendatavus ehk sugereeritavus, mis seisneb ebakriitilises allumises võõrale mõjule (eriti laste puhul oluliste teiste mõjul). Mälukujutuste reprodutseerimine sõltub ka võimest vallata kõnet, mis võimaldab täpselt ja täielikult edasi anda informatsiooni. Kõik tunnistused võib jagada nende tõelevastavuse alusel kaheks: tõelevastavad tunnistused ja valetunnistused
(seostel).(Tulving:ammutamise edu sõltub mälus säiliva materjali ning ammutamisel erinevate tunnuste kokkulangevusest;otsustavad ühilduvus,kontekst,seisund) · Järjekorraefektid:rea esimesed ja viimased ühikud paremini · Omandamise/meeldejätmise ja taastamise tingimuste sarnasus (kattuvus)! · Reministsents:hiljem võib materjal meenuda paremini · Visuaalne ,,hüpermälu" Salvestamisel (enkodeerimisel) ja mälust ammutamisel (reprodutseerimisel) on märgata erinevusi aju eri piirkondade aktiivsuses Mälu liigid ja süsteemid Sensoorne taju edasikestmiseks pärast taju põhjustavate ärritajate lõppu,murdosa sekundist,kustub kiiresti,füüsiline info,suur maht,on maskeeritav,"taju järelkaja" Lühimälu kümneid seikundeid,skeem või sõnad,piiratud maht(7 +/- 2 kompa),tahab sisekõnet,interferents Püsimälu tunde,kuid ja aastaid,mõisted,teooriad,stseenid,episoodid,vilumused,pratkiliselt
annaabi.ee 
