millele järgnes organisatsiooni kiire kasv ning tugevnemine. Liikmeskond kasvas 1940. aastaks juba 42 tuhande liikmeni. Kaitseliidu sõjavarustus oli algselt napivõitu ning enamus relvastusest saadi riigikaitseabi näol välisriikidest, samuti hangiti varustust ka lahkuvate Nõukogude armee üksustelt. Aastal 1993-1994 ostis riik Kaitseliidule hulganisti uut relvastust, enamjaolt Hiina automaate. NATO-ga ühinedes mindi aga üle standarditele vastavale relvastusele. Kuigi Eestimaa on olnud hulganisti võõrvõimu all ning seda enamasti sõjalise kindlustamatuse tõttu, on meie sõjandus säilinud sellest hoolimata kõrgel tasemel. Aastatega oleme õppinud oma minevikust niimõndagi ning oskame tänu sellele olla valmis olukordadeks, mis nõuavad oma kodumaa kaitsmist. Tänapäeval antakse pea kõigile võimalus saada parema ülevaate riigikaisest ning sõjandusest, teenides kaitseväes aega.
· Nixoni doktriin . pidas vajalikuks hoopis uut lähenemist, seadis eesmärgiks jõudude tasakaalu poliitika e luua head suhted NSV Liidu ja Hiinaga, anti mõista, et USA enam kommunismi vastu sõdu ei pea, abistavad materjaalselt · Vietnamist väed välja, visiit Hiinasse, 1972 Moskvasse, 1973 Breznev USA-s · Pingelõdvendus, relvastuse vähendamine · Püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada kulutusi relvastusele, seetõttu aha tõõpuudus tõusis (majanduslik olukord) Iseloomusta USA sisepoliitikat ja majandust 1980 1990 aastatel · Võimul Reagan, hiljem Bush · Reagan pidurdas inflatsiooni, sai jagu majanduslikust seisakust, aga teinud seda laenude abil · Vaja vähendada makse, see elavdab majandust · 1981 1984 vähendati maksukoormat 1/3 võrra · liberalism · Monetarism · Sotsiaalkulutusi vähendatakse Reaganoomika
Totaalkaitse või palgaarmee Väikeriigina on Eestis alati oluliseks peetud välispoliitikat ja riigikaitset. Viimasel ajal on esile tõusnud küsimus kaitseväe efektiivsusest. Alternatiiviks vananenud kohustuslikule sõjaväeteenistusele on pakutud palgaarmee moodustamist. Palgaarmee kõige olulisemaks tugevuseks on professionaalsus. Lisaks uudsemale relvastusele, kaasneb palgaarmeega ka teistsugune õpe. Kui sõjaväeteenistus kestab 8-12 kuud, millest vaid 3 kuud on noorteaeg ehk aktiivsem õppeperiood, siis kutseliste sõjaväelaste õpe oleks pidev ja põhjalikum protsess. Samas on oht, et kaitseteenistusest kujuneb lihtsalt palgatöö, mille aluseks ei ole enam lojaalsus riigile ja rahvale. Samas on just psühholoogiline valmisolek kaitsta oma riiki ja rahvast igasuguse kaitsetegevuse aluseks. Seega oleks oht, et kõrgelt koolitatud armeelased
Liit, Kristlik-Sotsiaalne Liit, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Vaba demokraatlik partei 4. Milline oli USA välispoliitika 1950.-1960. aastail? peamisteks eesmärgikideks oli lääne demokraatia tugevdamine ning kommunismi leviku piiramine. 5. Võrdle USA ja NSVLi arengut majanduses, sõjanduses. majandus sõjandus USA Väga tugev majandus, Võga suured kulutused nende toodangut relvastusele, moodsad eksporditi paljudesse relvad riikidesse, NSVL Toodeti enamasti relvi, Suured kulutused, hea vähe toodeti tarbekaupu relvastus 6. Selgita mõiste PaasikiviKekkose joon - Soome välispollitika, mis nägi ette heade suhete hoidmist NSVL-iga Finlandiseerumine nii kutsuti lääneriikides Soome vaateid NSVL-i suhtes Dzaibatsu suurettevõtete liit Jaapanis
puhkemise ajendiks, tuleb palju tähtsamaks pidada rahvustevahelisi vastuolusid Euroopas endas. 20. sajandi alguses olid rahvusvahelised suhted Euroopa riikide vahel väga pingelised ja segased, selle tõttu on sõja põhjustajat raske leida. Kõik suurriigid teadsid, et sõda on tulekul. Sõja tulekut oli näha suurriikide ettevalmistamisest sõjaks. Kõik suurriigid oli oma jõud suunanud sõjaplaanide tegemsiele ja riigi relvastumisele. Kõige rohkem pööras sõjaplaanidele ja relvastusele tähtsust Saksamaa. Saksamaa oli ka üks riikidest, kellega peaaegu kogu Euroopa oli vastuolus välja arvatud Austria-Ungari ja Itaalia ning mõned balkani riigid. Nende kolme riigi vahel oli ka liit, mida nimetati Kolmik liiduks. Kuigi Saksamaa oli üks riikidest, kes soovis ülemvõimu terves maailmas ei saa väita, et tema oli sõja põhjustajaks. Ülemvõimu terves maailmas soovisid kõik riigid, kuid Saksamaa näitas seda kõige rohkem välja.
inimest. Parimad kohad olid alumistes ridades ja mõeldud aristokraatidele. Keskmised olid tasulised ja ülemised proletaaridele mõeldud. Gladiaatoriteks olid vaid terved ja tugevad orjad või sõjavangid. Enne areenile minekut õpetati neid erakoolides, mis meenutasid pigem vanglaid. Õppeaeg kestis aastaid. Vaatamata rasketele treeningutele, kanti nende eest üsna head hoolt, sealhulgas hea dieet. Sinna viidi ka võitnud gladiaatorid. Gladiaatorid jaotati vastavalt relvastusele raskelt relvastatuiks ja kergelt relvastatuiks. Raske relvastuse hulka kuulus mõõk, kilp, turbariietus, kiiver, raudne kaitse paremal käel ning lai nahast vöö kõhul ja rindkerel. Kergelt relvastatuil oli pistoda, kolmhark, võrk, kaitse vasakul õlal ja vöö kõhu peal. Mänge viidi läbi suure pidulikkusega. Stardimärguandeks oli pasunasignaal, mille järel marsiti areenile. Enne võitlema hakkamist tehti soojendust nüride relvadega ning märguande peale vahetati need
1906 aastal tulid võimule liberaalid, kes viisid läbi mitmeid reforme: 1)Kehtestati vanaduspensionid vaesteke alates 70. eluaastast. 2)Vaesed vabastati otsestest maksudest. 3) 1911 khetestati sotsiaalkindlustuse seadus, millega seati sisse abiraha tööpuuduse, haiguse ja invaliidsuse puhul. 4) Parlamneid valitsusaega lühendati seitsmelt viiele aastale. Ning vähendati ülemkoja ülemtähtsus. Sotsiaalsete reformide läbiviimine ning suurte kulutuste tegemine relvastusele tõid kaasa kaudse maksude tõstmise. Inglismaa välispoliitika oli aktiivne: 1)Aastate 1989-1902 toimus Inglismaa Buuri sõda, ille käigus arvati Buuri vabariigid Inglismaa koosseisu. 2)sõlmiti kompromissid koloniaalküsimustes Saksamaa ja Prantsusmaaga. Venemaaga jagatskse Iraan. Saksamaaga jagatakse Türgi ja Mesopotaamia. 3) Pandi alus Briti rahvaste ühendusele. Prantsusmaa 20.sajandi algul tõi Prantsusmaa majandusellu mitmeid muudatusi: 1)Kiiresti arenes
Võitis vabariiklane Nixon. Nixoni loosungiks oli Law and Order. Välispoliitikas esitas Nixoni doktriini - ,mis tähendas jõudude tasakaalu, häid suhteid NLi ja Hiinaga, realistlikku pidurdamist. 1.Hakkas Vietnami sõda vietnamiseerima 2.Pingelõdvendus détente 3.Suhete parandamine Hiinaga - visiit Hiina, tema toetusel sai Hiina ÜROsse. Majanduses arengutempo aeglustus, kuna Nixon püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada kulutusi relvastusele. 1973 naftahinnad tõusevad 4X 1974 algab stag/flatsioon, lõpeb IIMS järgne majandusbuum. Nixoni välispoliitika oli populaarne. 1972 Nixon valiti presidendiks. Loodi ja võeti vastu 60 päeva luba. 1973 Watergate, Nixon astus tagasi, astus tagasi ka Nixoni asepresident, korruptsioonisüüdistuste tõttu, presidendiks sai senaator Gerald Ford, riigisekretäriks Henry Kissinger. 1976 USA ühiskonnas oli sügav moraalne kriis, presidendiks valiti
Hiliskeskajal laienesid tsentraalvõimuga riigid ja toimus uusajale üleminek. Samuti tekkis kapitalistlik majandus. Relvastus keskajal Keskaja saabudes toimus mitmeid arenguid ja muutusi. Üheks olulisemaks arenguks oli rauatöötlus, tänud millele sai tehas uusi ja tugevamaid relvi. Relvastus oli keskaegsete sõjavägede juures loomulikult väga tähtis ning tänu rauatöötluse arengule pöörati väga tugevasti tähelepanu relvastusele. Relvad olid nii võitlusvahendid kui sostiaalse kuuluvuse sümbolid. Relvad jagunesid ründe- ja kaitserelvadeks. Ründerelvad Ründerelvad jagunevad lähirelvadeks ja kaugrelvadeks. Lähirelvad jagunevad veel varrepikkuse järgi kolmeks lühike vars (mõõk, pistoda), keskmine vars(kirves, vasar, nui) ja pikk vars (oda, hellebard). Kaugrelvad jagunevad ka kolmeks viskerelvad (ling, viskeoda), mehaanilised laskerelvad (vibu, amb) ja tulirelvad (püssid,suurtükid).
Mõistlikkus on sõna, mis peaks Euroopa Liidu võti tulevikku olema. Ühist seisukohta polegi tihti nii raske leida, lihtsalt tuleb arvestada teiste arvamusega ning eesmärgi nimel enda isekusest loobuda. Euroopa Liit peab sisemiselt efektiivselt toimima. Europa.eu lehel on kirjas, et kuna sõjatehnika muutub üha keerukamaks ja kallimaks, peavad liidumaad edaspidi tegem üha rohkem koostööd relvade tootmisel. See on väga õige arengusuund, nii on võimalik üldpildis vähendada relvastusele minevaid kulusid ning ühtlasi ka suurendada meie sõjalist potentsiaali ja sõjaväe mobiilsust. Jõud loeb tänapäeva maailmas kahjuks isegi liiga palju. Victor Hugo on küll öelnud, et kunagi tuleb päev, kui kuule asendavad valijate hääled. Seniks tuleb hoida enda relvajõudusid konkurentsivõimalisena. Seda ei pea tegema investeeringute kogumahu suurendamisega, vaid suurema riikidevahelise koostööga. Sobilik oleks Euroopa Liitu võrrelda täiesti tavalise perekonnaga
. . 800 kg pomme Jõuallikad 4 kolbmootorit ,,Argus", ,,Salmson", ,,Renault"jt. Kuni 220hj Aastail 1913. . . 1918 ehitati Vene-Balti Vagunitehases kokku 73 Igor Sikorski konstrueeritud rasket pommituslennukit ,, Ilja Muromets". See oli Esimese maailmasõja üks väljapaistavamaid mitmemootorilisi lennukieis. Ta oli hästi varustatud navigatsiooni- ja pilotaaziseadmetega, mistõttu teda võis kasutada ka öistel lendudel. Tänu võimsale relvastusele olid need pommituslennukid hävituslennukeile praktiliselt ligipääsmatud: kogu sõja kestel tulistati neist alla vaid üksainus. Neil Pommituslennukitel lendasid ka mitmed eestlased A.Luts, J. Lõhmus, G Rägo jt. ,, Ilja Muromets" oli puitkonstruksiooniga ja riidekattega lennuk. Üksnes kinnine ja köetav kabiin oli esiosas kaetud vineeriga.Uute mootoritüüpide kasutuselevõtminsel muudeti mitmel korral ka lennukite konstruksiooni..Lennuk oli püsiv, hästi juhitav ja õnnestunud
agooniat. Keisrile ja korraldajale oli eraldi looz. Keskmised read olid tasulised ja mõeldud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid määratud proletaaridele, kelle hulka segunes küllalt palju vaatemänguhuvilisi koduorje. Gladiaatoriteks valiti kõige tugevamad ja tervemad meesorjad või sojavangud. Enne areenile minekut said gladiaatorid koolituse erikoolides, mis meenutasid pigem vanglaid, kus väljaõppe, kus õppeaeg kestis aastaid. Gladiaatoreid liigitati vastavalt relvastusele raskelt relvastatuiks (terava otsaga mõõk ja kilp) ja kergelt relvastatuiks (pistoda, kolmhark ja võrk). Raskelt relvastatuil oli seljas turberiietus, peas nokkkattega kiiver, paremal käel raudne kaitse, kõhtu ja rindkeret varjas lai nahast vöö. Võrgumeestel tuli võidelda peaaegu alasti, vaid vasakul õlal oli kaitse ja lai vöö kaitseks kõhtu. Mänge viidi läbi suure pidulikkusega. Stardi märguandeks oli pasunasignaal mille järel
a. Breznevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi püsimajäämine satub kurnata: hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi moderniseeriti armeed töötati välja "Tähesõdade programm" (e.kosmose militariseerimise kava) ja alustati tööd raketikaitsekilbi loobiseks tuumarelvarünnaku vastu Taasalustati riigipeade tippkohtumisi: 1985-1987 kohtus Reagan kolmel korral Gorbatseviga eesmärgiga vähendada strateegilist ründerelvastust alustati
Pärsia kuningas Xerxes saatis 10000 meest kreeklasi ründama, aga tappa õnnestus vaid 3. Seejärel saatis veel 20000, aga need põgenesid. Lahing lõppes kreeklaste väejuhi Leonidase pea maharaiumisega ja Pärisa võiduga. Salamise lahing 480 eKr Pärslaste merejõud olid ülekaalus, kuid looduslikud olud olid kreeklastele kasuks. Pärslased ei osanud ujuda, seega võitsid kreeklased. Plataia lahing 480 eKr kreelased tänu oma raskemalt relvastusele võitsid. Peale seda lahingut pärslased taandusid ja ei naasnud enam. Parthenon Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. Ristkülikukujulise põhiplaaniga, dooria stiilis, marmorist. Valmis ~450 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Ateena akropol Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. UNESCO kaitse all
Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logistikat kui "vägede manöövrite praktilist kunsti". Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varustusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada. Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli seotud toitlustamise ja majutamisega. 20. sajandi algul liikus tähelepanu armeede varustamisel toidumoonalt relvastusele, laskemoonale ja mootorikütusele, kuna kasutusele võeti raske soomustehnika ja suurtükid. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdurite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal kiirelt
Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logistikat kui "vägede manöövrite praktilist kunsti". Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varustusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada. Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli seotud toitlustamise ja majutamisega. 20. sajandi algul liikus tähelepanu armeede varustamisel toidumoonalt relvastusele, laskemoonale ja mootorikütusele, kuna kasutusele võeti raske soomustehnika ja suurtükid. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdurite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal kiirelt
USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga Vietnami sõda 1970. aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Nixoni doktriin - jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga 1980. algul suhted hakkasid uuesti pingestuma Reagan alustas kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, Tähesõdade programm, valmistuti tuumarelvarünnaku vastu DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED USA oli liider ja Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. L-E riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaanile. 50.-60. aastatel toimus L-E riikides(eriti SLV ja Itaalias) kiire majanduskasv võimaldas
USA huvi suurenes Lähis-Ida regiooni vastu → tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga Vietnami sõda 1970. aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Nixoni doktriin - jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga 1980. algul suhted hakkasid uuesti pingestuma → Reagan alustas kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu → suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, Tähesõdade programm, valmistuti tuumarelvarünnaku vastu DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED USA oli liider ja Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. L-E riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaanile. 50.-60. aastatel toimus L-E riikides(eriti SLV ja Itaalias) kiire majanduskasv → võimaldas
Tekkis India Vabariik, kus valitsev uks on hinduism. Valitsemiskorraks sai parlamentaarne riigikord, kus täidesaatev võim kuulub valitsusele, peaministriga eesotsas. Iseseisval Indial on head suhted eelkõige Venemaaga (sel ajal oli NSVL). Teiseks tekkis Pakistan, kus peamiseks usuks on islam. 1956. aastal iseseisvaks kuulutatud riigis valitsesid sõjaväelised diktatuurid. Pakistan on vaesem kui India, kuid sellele vaatamata kulutab ta suure osa SKP'st relvastusele, sealhulgas tuumapommi hankimisele. Pakistanist soovis eralduda aga Bangladesh ja tänu India toetusele see õnnestus neil juba 1971. aastal. Ma usun, et Gandhi siiski täielikult läbi ei kukkunud ja ehk ongi parem, et tekkis eraldi islami riik, sest vaatamata Gandhi unistusele, et kõik saaksid hästi läbi, ei ole paljude islami äärmuslastega see võimalik. Seda ilmselt just selle tõttu, et nad ei salli teisiti mõtlejaid ja ka
talupoegadelt. 1927 oli viimane NEPi aasta. Kuna talupojad ei tahtnud madalate hindadega vilja müüa siis kehtestati sundrekvireerimine ehk siis võeti vili ära kõigilt, kellel oli vilja üle 30 tonni. 1928 30 toimus NEPi täielik lõpetamine, turusuhted lõpetati, kadus vabalt konverteeritav rubla, alustati kollektiviseerimist, kiire industrialiseerimine koos rasketööstuse eelisarendamisega. Suured kulutused relvastusele. Kujundati välja kohtuväline karistussüsteem. 1930 seadustati troikad (kolme mehe kohus: parteisekretär, kohalik täitevkomitee esimees ja kohalik GPU ülem). Algasid näidisprotsessid. Võimu koondumist Stalini kätte tähistab 50da juubeli tähistamine 1929. detsembris. 1934 tapeti Kirov, Leningradi tegelik valitseja, see vallandas massiterrori. Peamised süüdistused: kahjurlus, diversioon maks. karistusmäär 25. aastat
pidades. Üheks selliseks oli Vietnami sõda (1964.a.-1973.a.) · 1970-ndatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Sellele aitas kaasa ka Nixoni doktriin- s.o. jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga · 1980-ndate algul, kui USA-NSVL suhted hakkasid uuesti pingestuma, siis president R.Reagan kommunistlike riikide nõrgendamise majandusliku väljakurnamise kaudu. Selleks suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi; moderniseeriti armeed; töötati välja "Tähesõdade programm" (e.kosmose militariseerimise kava) ja alustati tööd raketikaitsekilbi loobiseks tuumarelvarünnaku vastu; Reagan halvustas kõnedes NSV Liitu ("kurjuse impeerium") jne. Peep Reimer 2. Suurbritannia: (Vt. ka õpik lk.98-100 2.1. Majandus ja sotsiaalpoliitika: · Leiboristide põhimõtteks oli riikliku reguleerimise teel tagada elanikonna erinevatele kihtidele
onu Karli kätte.1599. aastal kuulutas Karl Sigismundi võimult kukutatuks, 1604. aastal kuulutati ta Karl IX nime all kuningaks. · Rootsist ja Poolast kujunesid terveks sajandiks vihased vaenlased. Tähtsamad sündmused: · Kohutav näljahäda (1601 1603) ohvriks langes suur osa rahvastikust. · Vaherahu(1611 1617). · Üldpealetung Liivimaa vallutamiseks (1621 1625) edu saavutati tänu Rootsi sõjaväe paremale relvastusele ning soome talupoegadest ja taluhobustest koosnevale ratsaväele. · Altmargi rahu (1629) Poola loovutas kõik Väina jõest põhja poole jäävad alad Rootsile. Rootsi aeg (1561/1583/1629/16451710/1721): · 1629. a Altmargi vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool olevad alad Rootsile · 1645. a Brömsebro rahu (lõpetas aastail 1643 1645 toimunud Rootsi-Taani
langetatud tuleb valida: · mitmesuguste maksude · valitsuse ostude · kohalikele omavalitsustele antavate dotatsioonide vahel. Maksupoliitika on majanduse suunamise parim vahend, kuna omab vähem kõrvalefekte. Kuna näiteks kaitsekulutuste: a) kärpimine võib anda tulemuseks pooliku ristleja. b) suurendamine majanduse stimuleerimiseks võib tuua kulutuste kasvu mittevajalikule relvastusele. Tulumaksumuutused on neutraalsemad ja võivad anda efekti, efekti niipea kui maksuamet on uued vormid trükkinud. Seetõttu peetakse tulumaksu üldiselt fiskaalse stabilisatsiooni üldistatud vahendiks. Aga i i siin isegi ii esineb i b komplikatsioone. k lik t i Maksupoliitika toimib tõhusalt, kui loodetakse püsivat muutumist. Maksumäärade sage muutmine on halb.
vasakpoolsuse ja kommunismi levikut selles piirkonnas. Vietnami sõda (1964-1973). 1970.aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Sellele aitas kaasa ka Nixoni doktriin- jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loominekommunistlike NSVL ja Hiina RV-ga. 1980.aastate algul, kui USA-NSVL suhted hakkasid uuesti pingestuma, alustas president R.Reagan kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu. Selleks suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, töötati välja “Tähesõdade programm” (e kosmose militariseerimise kava) ja alustati tööd raketikaitsekilbi loobiseks tuumarelvarünnaku vastu. Oma kõnedes halvustas Reagan NSV Liitu ja nimetas seda “kurjuse impeeriumiks”. DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED Kahepooluselises maailmas (Külmas sõjas) kandis demokraatliku lääne liidrirolli USA ning Lääne- Euroopa riikide roll oli teisejärguline.
põllumajandusministeeriumi kontroll (st talud pidid külvama, mida riik tahtis). Et kõik inimesed majandusdistsipliinile alluks, tehti esimesel korral trahvi 100 000 marka, teisel korral konfiskeeriti selle inimese vara, kolmandal korral saadeti ümberkasvamisele töölaagrisse. Nende karistustega välditi see, et keegi oleks majandusdistsipliinist kõrvale kaldunud. Erinevalt NSLV-st olid Saksamaal neliaastakuplaanid. Saksamaa pööras rõhu relvastusele (kulutas maailmas kõige rohkem ja 10x enam kui nt USA). Teisalt pöröati tähelepanu ka teedeehitusele, kus paljud inimesed tööd said. Osad tõmmati tööturult välja seeläbi, et Saksamaal kehtestati sõjaväeteenistuskohustus. Üks osa noori mehi ei olnud enam tööturu osalised. Hitleril õnnestus tööpuudus likvideerida. Natsi-ideoloogia kohaselt olid liigivõõrad olid juudid, mustlased, retsidivistid (mõrvarid), homoseksuaalid, prostituudid, puudega inimesed
mustanahaliste õiguste eest. Nixoni ajal mõjutab USA sisepoliitikat suuresti Naftarkriis. 21. USA sise- ja välispoliitika 1980. - 1990. aastatel. Välispoliitika: Ronald Reagani saatis USA presidendina suur edu. Teda peetakse meheks, kes aitas kaasa NSVL lagunemisele. Viidi läbi Reagani Doktriin, mis kujutas endast seda, et USA abistab kõiki antikommunistlike riike. Reagani ajal kulutas riik 7% eelarvest relvastusele ning USA sõjavägi muutus oluliselt tugevamaks. Afganistaanis toetati Talibani, mis on hiljem USA-le kätte maksnud. Sisepoliitika: Monetaristlik majanduspoliitika. Makse vähendati kolme aastaga 25%, mis tõi kaasa riigivõla kolmekordse suurenemise. Vähendati kulusid sotsiaalsfäärile. Hakkas tõusma tööpuudus ning sellest olid tingitud streigid. Plaaniti tähesõdade programmi. 22. ÜRO rajamine ja selle tegevus. ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Asutati 24. oktoobril 1945
töölaagrisse ümber kasvama saatmine. Töölaager = koonduslaager. Kui Nõukogude Liidus oli viieaastaplaan, siis Saksamaal oli neljaaastaplaan alates 1936. Plaanimajandus. Saksamaa suutis Hitleri juhtimisel tööpuuduse likvideerida. Ühelt poolt rendati sõjatööstust, mis vajas tööjõudu. Teisalt ehitati kiirteid, mille abil sõjaväge liigutada. Üks osa iniesi lahkus tööturult, sest Hitler kehtestas sõjaväeteenistuskohustuse. Näide: kulutused relvastusele 1936 1939 USA: 1,5 miljardit dollarit Inglismaa: 2,5 miljardit dollarit NSVL: 8 miljardit dollarit Saksamaa: 12 miljardit dollarit Saksamaal tähtsustati rassi. Tähtsaim oli aaria rass: pikk, blond, sinisilmne. Kuna Hitler sinna ei kuulunud, eraldati erinevad tüübid. Inglasi ja Skandinaavlased peeti aaria rassiga peaaegu võrdseteks, slaavlased olid palju madalamad. Mustanahalisi Saksamaal pea-aegu ei olnud, kuid neid vaadati kui poolinimesi
Juba Marshalli plaani raamides tuli Lääne-Saksa- maale 1,5 miljardit dollarit. Laenude kogusumma ületas 5,5 miljardit dollarit. Peale selle tulid erainvesteeringud, mis moodustasid 1962. aasta lõpul 13-14 miljardit marka. · Saksamaa LV-le jäi peamine rasketööstuspiirkond Ruhr. Tööstusel oli seega olemas võimas baas. Lääne-Saksamaale jäi 61% Saksamaa tööstusvõimsustest. · kuni 1956. aastani kulutas Saksamaa LV relvastusele vähem kui teised tööstusriigid. Väiksemate sõjaliste kulutuste tõttu oli võimalik suunata tööstuse arendamiseks rohkem riigieelarve vahendeid. Seda tehti riikliku ettevõtluse, preemiate, subsiidiumide, krediteerimise näol. · Tööstuse, eriti masinaehituse, kiiret arengut soodustasid ka head turustamistingimused rahvusvahelises ulatuses. · Tööstuse kasvu soodustas ka osavõtt Ühisturust. Majanduslikult võimsama riigi
Oskas hästi lobitööd teha. Jätkas ka Kennedy välispoliitikat. 1964 alustas Vietnami sõda. Sisepoliitika: hakkas looma võrdseid õigusi ka mustanahalistele. Martin-Luther King - must pastor, noobeli rahupreemia laureaat. Võitles mustade õiguste eest. Tapeti 1968. Samal aastal tapeti ka Robert Kennedy (Johni vend), presidendi valimiste kampaania ajal. 4.6.5 RICHARD NIXON 1969-1974 Vabariiklane. Majandus: tahtis vähendada inflatsiooni, vähendada kulutis riigiaparaadile ja relvastusele. Suurenes tööpuudus. Aeglustus majanduskasv. Nixon doktriin ehk "realistlik pidurdamine" - tahtis luua normaalseid suhteid Hiina ka NLiga. Hiingaga algas ping-pongi poliitika. 1972 SRP 1 - USA ja NLi vahel. Sisepoliitika: kuritarvitused ja korruptsioon. Nixon pidi tagasiastuma Watergatei afääri tõttu - Watergatei hotelli paigutati Nixoni käsul lutikad. Nii lindistas Nixon oponentide kõnelusi. 4.6.6 GERALD FORD 1974-1977 Teda ei valitud presidendiks ega asepresidendiks.
aastal inkade pealinna Cuzco. Inkade valitseja Atahualpa suleti vangikongi. Kuigi Pizarro lubas valitsejale elu, kui viimane laseb oma vangikongi ülessirutatud käe kõrguselt kulda täis kanda, ei päästnud ei kullakoorem ega ristiusu vastuvõtmine Atahualpa elu, kes Pizarro korraldusel ikkagi tapeti. Suhteliselt väikeste jõududega hõivasid hispaanlased lühikese ajaga tohutu maa-ala. Lisaks sõjalisele üleolekule, sealhulgas oluliselt paremale relvastusele oli eurooplaste eeliseks kommunikatsiooni kontrollimine Uuel Mandril. Enne eurooplaste tulekut ei teadnud asteegid ja inkad isegi mitte teineteise olemasolust. Koos ristiusu levitamisega algas Ladina-Ameerika koloniaalne ekspluateerimine. Eurooplased rajasid suhkruroo-, kohvi- ja tubakaistandusi ning alustasid kulla ja hõbeda tootmist. Indiaanlaste massiline surevus haiguste, aga ka enesetappude tagajärjel tekitasid peagi tööjõupuuduse.
22 1864. a vastu võetud Genfi konventsioon sätestas haavatute ja haigete, ravipersonali ja vaimulike staatuse sõjaväljal. See konventsioon on aluseks Punase Risti organisatsioonile. Rahvusvahelise Punase Risti peakorter asub Šveitsis, igavesti neutraalses riigis. Ka suur osa juhtkonnast ja personalist on Šveitsi kodanikud. 1868. a toimunud Peterburi konverentsi tulemusena vastu võetud deklaratsioon seadis üldisi piiranguid relvastusele eesmärgiga vähendada sõdurite kannatusi lahinguväljal. 1874. a Brüsseli deklaratsioon koostas esimese kavandi Haagi rahukonverentsidel vastu võetud maasõja seadustest ja tavadest. Haagi rahukonverentsid ja I maailmasõja järgsed konventsioonid ja kokkulepped Esimene Haagi rahukonverents peeti 1899. aastal. Vastu võeti neli konventsiooni ja kolm deklaratsiooni. Esimene koventsioon käsitles rahvusvaheliste konfliktide rahumeelset lahendamist, teine maasõja seadusi
annaabi.ee 
