EL roll maailmapoliitikas (0)

EL roll maailmapoliitikas - tegelikkus ja võimalused
EL on juba praegu mõistlikkuse hääl maailmas. Me oleme oma südameasjaks  võtnud  jätkusuutliku
arengu   ja   kasvuhoonegaaside   vähendamise.   Muredes   keskkonna   pärast   on   EL   maailmas
eestkõneleja. Ühendkuningriigis korraldatud valitsuse uuringu kohaselt on noorte suurimaks hirmuks
hirm maailma tuleviku ees.  Eurooplased   vaatavad  juba praegu maailma kui ühte  tervikut  ning oleks
tore, kui meie võim maailmapoli  tika  kujundamisel oleks suurem.
Euroopa Li t on oma  olemuselt  väga  unikaalne , ta ei ole kül  suveräänne ri k, kuid ometigi peitub
sel e taga rohkem, kui pelgalt valitsuste vaheline  organisatsioon . Majanduslik kaal maailmas on meil
väga suur, globaalselt oleme  omandanud  juhtrol i kaubanduse liberaliseerimise läbirääkimistel. See
kõik põhineb muidugi omakasul. Euroopa Li t loodi majanduslikuks organisatsiooniks, poli tilisi volitusi
on  temal  siiamaani suhteliselt vähe. Praegu on liidus 27 ri ki, kes kõik on suured  isiksused . Omakasu
nimel tehakse loomulikult koostööd, aga ühtset välispoli tikat kooskõlastada on  juba palju raskem.
Mõningaid  suurri  kide  ajaloost tulenevaid erinevusi arvestades on ka senine ühtne välispoli tika olnud
väga ebamäärane. Kahjuks ei ole me eriti tõsiseltvõetavad, kui seisukohad erinevates välispoli tilistes
küsimustes on erinevad. Edaspidi tuleb ni  li dusiseses kui ka välises poli tikas ol a mõistlik. Mõistlikkus
on sõna, mis peaks Euroopa Li du võti tulevikku olema. Ühist seisukohta polegi tihti ni  raske leida,
lihtsalt tuleb arvestada teiste arvamusega ning eesmärgi nimel enda isekusest  loobuda . Euroopa Li t
peab   sisemiselt   efekti vselt    toimima .   Europa.eu   lehel   on   kirjas,   et   kuna   sõjatehnika   muutub   üha
keerukamaks ja kal imaks, peavad li dumaad edaspidi tegem üha rohkem koostööd relvade tootmisel.
See on väga õige arengusuund, ni  on võimalik üldpildis vähendada relvastusele minevaid  kulusid  ning
ühtlasi ka suurendada meie sõjalist potentsiaali ja sõjaväe mobi lsust. Jõud loeb tänapäeva maailmas
kahjuks isegi li ga palju.  Victor  Hugo on kül   öelnud , et kunagi tuleb päev, kui  kuule  asendavad valijate
hääled.    Seniks    tuleb   hoida   enda   relvajõudusid   konkurentsivõimalisena.   Seda   ei   pea   tegema
investeeringute kogumahu suurendamisega, vaid suurema ri kidevahelise koostööga.
Sobilik  oleks Euroopa  Li tu  võrrelda   täiesti  tavalise  perekonnaga.   Isa  Jaan  töötab  Tartu  ülikoolis
lektorina.   Tema   soov   on   järgmine   aasta   minna   Uppsala   ülikooli   majanduslektoriks,   et   ennast
ametialaselt täiustada ja saada uusi kogemusi. Samal ajal on peres  ilmnenud  probleeme. Poeg Mart
on 14 aastane ning jäänud just juba teist korda suitsetamisega vahele. Peretütrel Ti nal on vi masel
ajal ilmnenud raskused õpingutega ning ta kurdab, et tema vanemad ei tegele pi savalt temaga. Kui
pereisa  läheks aastaks välismaale tööle, halveneks olukord peres veelgi. Ni   soovitab  ka pereema
Mari, kes toetab Jaani igati tema soovides, et oleks  targem  mõni teine aasta ennast täiendama minna.
Jaan  on  mõistlik  mees  ning   nõustub.   Uppsala  ülikooli  läheb   ta  al es  aastate   pärast.   Si s  on  tänu
vanemate hoolitsusele perekonnaprobleemid rahunenud ning Jaan võib ennast minna ametialaselt
koolitama.   Seda   lugu   ei   saa   mitte   kuidagi   võtta,   kui   üksühest   võrdlust   EL-ga,   kuid   see    teguviis
iseloomustab   minu   arvates   väga   hästi   seda,   mil ine   peaks   EL   lähemate   aastate   arengusuund
ol a. 2004.aastast   alates   on   ühendusega   li tnud   12   ri ki.   Seega    kõigepealt    tuleks   keskenduda   EL
sisepoli tikale, tuleb aidata  uutel  li kmesriikidel integreeruda Euroopa Li du vanade ja hästiarenenud
ri kidega. Pi rkonniti on erinevused väga suured ning tuleb aidata väetimatel riikidel saada võrdseks
partneriks juba varem li dus olnud ri kidega. Kui sisepoli tikas on kõik korras, siis võib hakata juba
tugevalt sekkuma maailmapoli tikasse. Oleks rumal öelda, et meid praegu mitte keegi ei kuule, meid
võetakse  kuulda  juba  meie  suuruse  tõttu  ning  Euroopa  Li t  on  ju  maailma  suurim   kaubavahetaja.
Lihtsalt praegu on maailmas võtmeküsimus energia, sel est ei saa üle ega ümber.
Energial ikad, mis on praegu kasutusel, on peamised taastumatud. Neid taastumatuid energiaal ikaid
EL kahjuks ei oma märkimisväärsetes  kogustes . Sel epärast ei ole ka kohe hakata mõtet mängima laia
lehte,   asja   tuleb   diplomaatiliselt   võtta.   Euroopa   Li t   on    partner ,   kel e   häält   võetakse   juba   praegu
maailmas   kuulda.   Kui   EL   teeb   praegu   õigeid   otsuseid,   saavutab   meie   maailmajao   ri kide   kogum
maailmas juhtiva rol i. Kõik eeldused sel e jaoks on olemas. Sel e jaoks tuleb suunata suuri rahasid
teadusesse,   eriti   alternati venergial ikatesse.   Kui   2004.aastal   oli   Euroopa   Li du   sisemajanduse
koguproduktist teadusesse paigutuv raha protsendimääraga 1,9, siis aastaks 2020 peaks see olema
juba 3%. Arengusuunda on kül  sel ega  näidatud , kuid kas see muutus li ga väike siiski ei ole? USA-le
jääme    me   ikka   al a   ning   sel est   ei   pruugi   teaduspõhise   ühiskonna   loomiseks   pi  sata ,   mis   oleks
maailmas   konkurentsi-võimeline.   Noorte    teadlaste    tööd   peab   väga   agaralt   soodustama,   sest   üks
geniaalne mõttevälgatus võib tähendada palju. Ni  oleks aastate pärast EL energiamajandus peaaegu
täiesti sõltumatu teistest  maadest . Iseseisvalt  majandav  energiamajandus tähendab ka väga suurt
sõltumatust teistest riikidest. Energia pärast ei peaks me enam muretsema. Näib kül  naeruväärselt
li ga lihtne jutt, et leiutame midagi uut ja kõik on korras. Aga on meil mõnda muud võimalust?
Aafrika li gub üha rohkem meie tähelepanu keskmesse. Must  Manner  on ideaalne näide kõigist neist
hädadest, mis on hetkel maailmas  aktuaalsed . Seal on  näljahädad , puhast joogivett napib, AIDSI levik
on tohutu, suuremad  jõed  kuivavad ja ni  edasi… Kuidas seostub see Euroopa Li duga? Si ski, Aafrika
viletusest saame meie üha rohkem osa. Kõik on näinud kindlasti pilte poolnälgivatest aafriklastest, kes
üritavad    kitsukesete   paatidega   kuidagi   üle   Vahemere   pääseda.   Kõigi   nende   põgenike
sissesulandumisega   meie   ühiskonda   on   väga   raske   hakkama   saada,   võib   isegi   õelda,   et   suisa
võimatu.   Malta   on   sel e   teema   eriti   tõsiselt   esile    toonud .   Kultuuriline   erinevus   on   väga   suur   ning
sotsiaalne   koormus   meie   ühiskonnale   on   tohutu.   Mingisugused   ühekordsed   rahasüstid   ja
humanitaarabi    ei   aita   enam    ammu .   Õnneks   on   olnud   Cotonou   leping   tugev   algus   sel e   visiooni
teostamiseks.   Sel e   eesmärgiks   on   soodustada   ja   kiirendada   kultuuri   ning   majanduse   arengut   ja
tugevdada   ja   mitmekesistada   suhteid   EL-ga.   Aafrika   jalule   aitamiseks   on   vaja   tõsiseltvõetavat
arengukava. Ilus on muidugi rääkida ajaloolisest taagast, mis meid Aafrika ees kohustab, see aga ei
huvita tegelikult mitte kedagi. Must manner peab tulevikus efekti vselt ise hakkama saama ja sel eks
peab Euroopa Li t oma õla tugevalt al a  panema , eriti sümpaatne on minu jaoks Aafrika Li du idee
toetamine . Me võime sel e kõik lahterdada  kül  heasüdamlikkuse al a,  aga  tegelikult on see meile
kasulik. Lõpeks põgenike vool ning tulevikus oleks meil juures üks tugev li tlane.
Euroopal pole siiani olnud tugevat ja ühtset välispoli tikat, võib öelda, et ühine välispoli tika on siiani
peaaegu üldse puudunud. Kui mei ei taha edaspidi maailma, kus  domineerib  üks suurri k, siis on vaja
ühtset välis- ja julgeolekupoli tikat. Tulemused ei saabu kül  üleöö, kuid nende nimel tuleks juba täna
hakata vaeva nägema.

Document Outline

• EL roll maailmapoliitikas - tegelikkus ja võimalused