EGIPTUS Egiptus · Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, mida loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. · Egiptuse kogupindala on 1 001 450 km2 . · Pealinn on Kairo. · Riigikeeleks on Araabia keel. · Iseseisev 28. veebruarist 1922. Egiptuse lipp ja vapp Egiptuse ajalugu · 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik. 3000 aastat eKr rajas müütiline Ülem- Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer
mõtlemis-ja toimimisviisid, kultuuripärand, selle taga olev omapärane ajalookäik. / Samuel Huntington, tsivilisatsioonide konflikti teooria autor/ 6 Mis on tsivilisatsioon? · Tsivilisatsioonid ei ole igavesed · Nad sünnivad, arenevad, kujunevad ümber, hääbuvad, surevad välja · Praegu eristatakse 9-11 tsivilisatsiooni 7 Olulisemad religioonid · Kristlus · Judaism · Islam · Hinduism · Budism · Konfutsianism · Loodususundid 8 Usundite levik maailmas 9 Maailma usundite levik 10 Kristlik religioon · Kujunes 2000 aastat tagasi · Hiljem on jagunenud paljudeks rühmadeks, neist suuremad on: õigeusk, katoliiklus, protestantlus · Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED.......
saba al-nur - vastus hommikutervitusele shukran - tänan Religioon • Suur osa elanikest on moslemid, samas on märkimisväärselt palju kristlikke kopti kirikuid. • Ka kreeka õigeusu templid ja kloostrid (Püha Katariina klooster) on mõnevõrra levinud. • Et Piibli järgi oli Jeesuse perekond viibinud Egiptuses maapaos, siis leidub üpris palju paiku, mida usklikud on Jeesuse perekonnaga seostanud. • Kopti kirik väidab erinevalt muust kristlusest, et Jeesus oli vaid jumalikku päritolu, samas, kui meile omane kristlus tunnistab nii jumalikku, kui ka inimlikku päritolu (teoloogid võivad muidugi seda märksa põhjalikumalt seletada). • Poole viiest ärgata esimese Alla'u akbar peale pole kõige halvem, samas bussis sõites kuulata tundide viisi kassetilt tulevaid koraanipalvusi, islami ja poliitika teemalisi jutlusi, võib pikapeale üsna ära tüüdata. Egiptuse kiri
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem)
Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus.
The tähistamine pidustuste kodu ja sünagoogi on tugev ühtekuuluva sidemel juudid ja väga iseloomulik oma usust. "Kuus päeva peate töö ja võtma kõik oma chores, aga seitsmendal päeval on Issanda, teie Jumala hingamispäeva." 2. Genesis, 20: 9-10 From dusk reedel, et videvik laupäeval tähistati hingamispäeva. See tseremoonia on teile meelde tuletada, et Jumal puhanud kolmandal päeval loomise ja et inimesed jäljendavad teda. Järelikult on juut Käesoleva päeval hoiduvad kõik tööd. Kõige tähtsam asi hingamispäeva on siiski tunda rõõmu päevast, mil pere saab puhata ja olla õnnelik koos. Samuti on oluline, et juudid, et toiduvalik on puhas (Kosher). See tähendab, et mittemäletsejaliste loomi sõrad või kabjad, mis ei ole osa on keelatud (sea-, hobuse) ja kala ilma astmestikud ja uimedega.Samuti loomad tapetud muul viisil kui läbi lõigatud kurgu ja ilma veretustatud keelatud süüa
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26)
Ristisõjad ehk ristiretked olid alatest 11. saj pärit katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete
raad- linnavalitsus hansa liit- Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft- käsitööliste ühing ristisõda- läne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus, kuulekus) ja pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga patt-halb, Jumalale mittemeelepärane tegu paradiis- taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased põrgu- kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid reliikviad- pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati kardinalid- kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti kirikukümnis- kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist kirikulõhe- kiriku jagunimine vaenutsevateks leerideks
KÕRGKOOL Eriala Nimi EGIPTUS Referaat Tallinn 2009 Nimi ametlikult: Egiptuse Araabia Vabariik, araabia keeles: Misr või Jumhuriyat Misr al- Arabiyah. Pealinn: Kairo, elanikke 16 miljonit. 2 Pindala: 1 001 450 km2. Sealhulgas põllumajanduslikku maad vaid 2,8% ehk 28 000 km2. Piirid: maismaapiir-Gaza sektor 11 km, Israel 266 km, Libya 1,115 km, Sudan 1,273 km; merepiir- 2450 km. Rahvaarv: Egiptuses elab 80,34 miljonit inimest (2007
Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Esialgne asustus..................................................................................................... 4 Niiluse kingitus....................................................................................................... 6 Tänapäeva Egiptus................................................................................................. 7 2011. aasta revolutsioon..................................................................................... 7 2013. aasta sõjaväeline riigipööre.......................................................................9 Statistika........................................................................................................... 10 Kasutatud materjalid............................
Põllumehi kutsutakse üles kasvatama seemneteta viinamarju, meloneid, mangosid ja maasikaid. Loomakasvatajad peavad veiseid, pühvleid, lambaid, eesleid ja kitsi. Egiptuses pööratakse palju tähelepanu turismile igal aastal külastab seda maad ligikaudu 9 miljonit välisturisti. Geograafiline asend Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab kaks kolmandikku riigi territooriumist. MAKADI BAY SOMA BAY Kliima Egiptuses valitseb troopiline mandrikliima. Ilmad on siin kuivad ja kuumad. Päikeselisi päevi on Egiptuses enam kui kuskil mujal maailmas. Suvel küündib päevane õhutemperatuur Kairos 3540°C, talvel on siin sooja 1520°C.
2 traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus
Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2
Justinianuse valitsemisajal püüti taastada muistset impeeriumi hiilgust. 395 jaotati Rooma kaheks: Lääne- ja Ida-Rooma. 1453 Bütsantsi riik lagunes (türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid riigile lõpu). Muhamed hakkas 40 aastaselt nägema nägemusi, hakkas kuulutama usku ainujumalasse Allahisse. 622 põgenes Mekast. 630 vallutas Muhamed Meka ning ühendas kõik Araabia poolsaarel elavad hõimud oma võimu alla. Muhamed 632 suri. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Islami püha raamat on Koraan (Allahi ilmutused Muhamedile). Mosee on islamiusu pühakoda. Kaaba tempel on palverännakukoht Mekas. Templimäel kõrgub muslimite 691. a pKr valminud Kaljumosee. Algselt oli Araabia kalifaat Prantsusmaa, kuid laienes ka Hispaania ja Itaalia
KRISTLUS Referaat 2012 SISUKORD KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlikusund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlusAabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda
kihtide seas. Kogukonda (ekklesia) arvati ristimise kaudu, mida viidi läbi juba siis veega, kuid riitus polnud veel täpselt välja kujunenud. Ristimine toimus ülestõusmispäevale eelneval ööl, enne seda paastuti ning hoiduti ka seksist. Aeti välja ka deemone ja tunnistati usku, rituaal toimus varjatult kardinate taga. Pärast ristimist võis minna oma esimesele armulauale saadi koguduse liikmeks. Jumalateenistuse põhiosa pärineb varakristluse aegadest. 2. Kristlased Rooma impeeriumis esimesel ja teiel sajandil. Arvu kasv, selle põhjused. Tagakiusamised. Märterlus. Apoloogiad jne. Rooma ühiskond oli väga seisuslik ühiskond ja see põhjendab ka, miks kristlus vaesemate ühiskonnakihtide seas kiiresti populaarsust kogus. Aastal 100 võis olla Rooma riigis umbes 50 000 kristlast, ent 300. aastaks oli kristlaste arv kasvanud umbkaudu 6 miljoni (mis oli 10% kogurahvastikust). Kristluse kiire kasvu taga on nähtud ka teisi põhjuseid: 1) E. Gibbon pakkus 18
Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti kristlus lubatud usundiks. 392. aastal keelati rooma vanad usukombed ja ristiusust sai riigiusk. Eri vooludena võib juba varakristluses näha nn juudikristlust ja nn paganakristlust ( mittejuutidest kogudusi). Tänapäeval on ristiusu põhiharudeks õ i g e u s k, k a t o l i i k l u s ja p r o t e s t a n t i s m. Idapoolse ja läänepoolse kiriku teineteisest eemaldumine oli pikemaajaline protsess. Rooma riik jagunes kaheks osaks. Läänes kujunes kirikukeeleks ladina,
Kõige iseloomulikumaks teadusharuks on islamis õigusteadus. Araabia ühiskond tunnustas kaasaegset lääne teadust. Islam ei levinud mitte üksnes vallutuste ja impeeriumi piiride laiendamise tagajärjel, vaid ka rahumeelsel teel. Suurem osa moslemitest pole tänapäeval araablased, mitmed miljonid moslemid elavad Kagu-Aasias, Aafrikas, Hiinas ja endise Nõukogude Liidu aladel. Seda kõike ei saavutatud mitte sõdimise teel, vaid tänu kaubandusele ja reisimisele (mida islam soosib), eelkõige aga sufide vennaskondade eeskujule ja mõjutustele. Mosee tähendab iga rituaalselt puhast kohta, kus võib laskuda palvesse. Üldiselt on mosee aga palvuste läbiviimiseks ehitatud koht, mille juurde võib kuuluda kool või raamatukogu. Traditsiooniliselt on moseedel peasissekäik, sageli ka kuppel ja minaret, kust kõlab kutse palvele. Mosee sisemus on reeglina tühi, põrandal on vaibad (jalanõud jäetakse sisenemisel
44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? Puhkepäev ehk sabat algab reedel päikeseloojangul ja kestab laupäevaõhtuse päikeseloojumiseni. Sabati ajal ei töötata. 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? Paasapüha tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? Judaism on mittemisjoneeriv ehk juudid ei kuuluta oma usku. Kristlus, islam ja budism on misjoneerivad usundid, ülejäänud on mittemisjoneerivad 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? Juut pöördub Jumala poole nimega “Adonai” (Issand). Jumala nime ei nimetata kunagi. (Jahve on ainus jumal) 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? Keiser Tituse juhtimisel (juhtis Rooma leegione) hävitasid Jeruusalemma Teise templi 70. a. pKr roomlased. 49. Mis keelest tuleb sõna „Christos“ ja mida see tähendab?
– pärast 70 pKr, kui roomlased olid vallutanud Jeruusalemma 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? – puhkepäev, sabat on laupäeval, algab reedel päikeseloojangul ja kestab laupäevaõhtuse päikeseloojumiseni 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? – kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? – juudid ei kuuluta oma usku, kristlus, islam ja budism on misjoneerivad usundid, ülejäänud mittemisjoneerivad 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? – Adonai (Issand) 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? – 70 a pKr, Titus (juudid?) 49. Mis keeles tuleb sõna „Christos“ ja mida see tähendab? – kreeka keelest, ‘Jumala salvitud valitseja’ 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida? – ‘hea sõnum’, rõõmusõnum 51
Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles.
omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse selle järgi mida usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism Polüteism tuleb kreeka keelest poly palju + teos jumal = palju jumalaid. Polüteism on iganenud usunditüüp mis pole veel jõudnud ülijumala (monoteism) aatesni ja jumalikustab füüsikalisi loodusjõude.
Sissejuhatus Diktaatorid ja türannid on maailmas esinenud alates esimestest poliitilise struktuuriga riikidest ning neil on võimule pääsemiseks olnud alati ka toetajaid. Mõned neist on valanud rohkel verd, osad on seda suutnud teha vägivallata ning valitud on oma positsioonile sündinud, seda sammuti riikides, kus hetkel toimuvad revolutsioonid. Lähiajaloost on mitmeid häid ja kuulsaid näiteid inimestest, kes on riigis endale haaranud ülemvõimu. Suure rahvatoetuse musternäide on Adolf Hitler, kes kasutas ideaalilähedaselt ära riigis valitsevat olukorda oma populaarsuse tõstmiseks. Tolle hetke Saksamaa vaevles tohutu inflatsiooni ja töötuse käes (osalised ,,Araabia kevade" toimumise põhjused) ning riigis tõstis pead revansism. Kasutades ära meeleheitel inimeste vastuvõtlikust ja janu muutuse järgi, jõudis Hitler võimu juurde. Tihti jõutakse riigipöördeni kindlate uskumuste eest seistes ja oma eesmärgi saavutamiseks nähakse vajadust kukutada hetkel valitse
Tartu Descartes'i Lütseum Egiptuse üldiseloomustus ja rahvastiku analüüs Miniuurimus Diana Lotker Juhendaja : Elle Reisenbuk Tartu 2010 1. EGIPTUSE ÜLDISELOOMUSTUS Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus 1.1 ÜLDANDMED · Egiptuse pindala : 1 001 450 km2 . · Rahvaarv : 76 000 000 (märts 2009). · Pealinnaks on Kairo , elanikke arv on 7 735 000 (2005.a.). · Rahaühikuk : Egiptuse nael (EGP)
Muammar al-Gaddafi Muammar al-Gaddafi, täisnimega Muammar Muhammed Abu Minyar al-Gaddafi, sündis 7. juunil 1942.a ja suri 20.okt. 2011.a. Gaddafi oli Liibüa tegelik valitseja aastast 1969 kuni 2011.a Liibüa kodusõjani ning ta oli ka kõige kauem võimul olnud riigipea maailmas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II järel. Gaddafi oli tuntud oma poleemikat tekitava poliitilise strateegia ja väga ebahariliku iseloomu poolest. Elulugu: Muammar Gaddafi sündis Qasr Abu Hadis 1942. aastal, talupoegade põllumajandus piirkonnas, mis asub väljaspool Surti. Muammar kasvas üles beduiinide telgis Surdi lähedal kõrbes. Nagu paljud biograafiad väidavad, kuulub tema perekond väiksesse araabia hõimkonda, nimetusega Gadhadfa. Gaddafi isapoolne vanaisa, Abdessalam Bouminyar, võitles Liibüa okupatsiooni vastu ning suri kui esimene märter Khomis 1911.a esimeses lahingus. 1948, kui Gaddafi oli kõigest kuueaastane, sai ta haavata ning nägi pealt oma kahte nõbu suremas, kui vana kaeva
Palverännaku kõrghetk on püha tule tseremoonia, mil nad ootavad Püha Haua kirikus Kristuse haua kohal pimeduses küünaldega ülestõusmise hetke. Ajalugu Kirik asutati 33 pKr Nelipühal ning selle asutajad jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse (Ap 2:42). Apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni Rooma, Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Konstantinoopoli kirikuni. Aastast 1054 on õigeusu kirik katoliku kirikust lahus (vaata suur kirikulõhe), sest peab hereesiateks sõna filioque usutunnistuses, paavsti pretensiooni täielikule autoroteedile kõikide kristlaste üle ning mõningaid muid katoliku kiriku õpetuslikke ja liturgilisi uuendusi. Hiljem lisas katoliku kirik oma õpetusele teisigi dogmasid, mida õigeusu kirik peab hereetiliseks, sealhulgas paavsti ilmeksimatuse ja Neitsi Maarja pärispatuta saamise dogma. Katoliku kirik peab õigeusu kirikut skismaatiliseks
- Evangeeliumite järgi sündis Jeesus Herodes Suure ajal ja hiljemalt 4.a. eKr, Kodu koht oli Kalies. Isa (Joosep) oli ametilt puusepp ja ema (Maarja). - Jeesuse sünniajal oli suur rahvaloendus. Maarja Ja Joosep lähevad end kirja panema Petlema, kui Maarja oli lapseootel. Rännakul sünnib neile laps Jeesu. Kuna majas kohta ei leitud kohta, siis mindi lauta. - Emakeel oli Aramea keel. Tundis Vana Testamenti ja oli õppinud sünagoogi koolis. Ta oli juut. - Alles 28.a. alustas Ristija Johannes meeleparandus jutlustega, mida ta pidas Jordani jõe ääres.. Peamine sõnum "parandage meelt, sest taevariik on lähedak". Ta ristis jões veega inimesi ja ka Jeesus lasi end ristida. Kuid siis Johannes vangistati, hakkas Jeesus ringirändama ja õpetama. - Ta oli u 30 aastane. Ta rändas umbes 3 aastat ja ta õpetas seadusi, mis jumal oli Moosele andnud, kui natuke teisel kombel. Ta kogus enda ümber rühma inimesi,
a. sügisel ründas Egiptust Iisrael, viies oma väed Siinai poolsaarele, peagi asusid Iisraeli poolel sõtta Suurbitannia ja Prantsusmaa. Suessi kriisi käigus võtsid Suurbritannia ja Prantsusmaa Suessi kanali oma kontrolli alla, Iisrael aga viis nende toetuseks oma väed Siinai poolsaarele. NSV Liit ähvardas kasutada Nasseri reziimi toetuseks koguni tuumarelva. Lähis-Idas õnnestus lõpuks siiski saavutada rahvusvaheline kompromiss ning Egiptus natsionaliseeris Suessi kanali. Suurbitannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael. Suessi kriis oli pöördepunktiks Lähis-Idas, sest selle tagajärjel kahanes seal tugevalt Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju ning ilmnesid USA ja NSV Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas.
teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19.sajandi protestantlik teoloogia ajalookriitlisine meetod piibliteaduses. Demütologiseerumine. (Pärast 1960.-1970.aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin.) Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam ristuvad religiooniuurinugd teiste teadustega. Selle tulemusena on religiooni uurimine eraldunud kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste ,,religiooniuuringud" sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid. Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt religioon):
Peetrus: Jeesuse jünger juba tema eluajal, rändas pärast Jeesuse surma Rooma, pani aluse kritslikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus: pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma, mõjukaim krisluse levitaja Rooma riigis; rändas Süürias, Väike-Aasias, Kreekas, seletas Jeesuse õpetust, võitis pooldajaid; rõhutas, et see on mõeldud kõigile rahvastele, aitas kaasa kristluse levikule Rooma riigi idaosas. Kristlased ja Rooma riik: Kristlus oli monteistlik, neil polnud võimalik tuua ohverid Rooma keisrite altaritele, keeldumine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu, selles nähti allumatust Rooma riigile. Usuti, et põlgus jumalate vastu toob kaasa karistuse suurtes piirkondades, kristlasi süüdistati õnnetustes, neist usuti halba. Rooma riigis oli nende usk keelatud. Pühakirja kujunemine: kuna maailmalõppu ei tulnud, hakati pärimust kirjalikult talletama. Algselt oli Jeesuse sõnum mõistetav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
