Alus+hape=sool+vesi aluseline o. +hape=sool+vesi happeline o. +alus=sool+vesi aluseline o. + happeline o.=sool REAGEERIVAD ALATI sool+sool=sool+sool LHTEAINED PEAVAD VEES LAHUSTAMA AGA VHEMALT 1 SAADUS PEAB OLEMA MITTELAHUSTUV sool+alus=alus+sool LHTEAINED PEAVAD VEES LAHUSTAMA AGA VHEMALT 1 SAADUS PEAB OLEMA MITTELAHUSTUV sool+hape=sool+hape PEAB TEKKIMA REAGEERINUD HAPPEST NRGEM HAPE VI SADE aluseline o. + vesi=alus+vesi AINULT 1A ja 2A RHMA METALLIDE OKSIIDID happeline o. + vesi=hape+vesi EI REAGEERI SIO3 metall+sool=sool+metall SOOL PEAB OLEMA LAHUSTUV JA METALL AKTIIVSEM KUI SOOLA KOOSTISES OLEV METALL metall+hape=sool+vesinik METALL PEAB OLEMA PINGEREAS VASAKUL VESINIKUST metall+vesi=alus+vesinik metall+mittemetall=sool REAKTSIOONI TOIMUMINE SLTUB M6LEMA AKTIIVSUSEST
4. Moodusta võrdlusastmed sõnast aher.
Aher- ahtram-kõige ahtram e. ahtraim
5. Millest saadud ja mida tähendab lühend ISSN?
ISSN-International Standard Serial Number. Tähendab perioodikaväljaande
rahvusvahelist koodi.
6. Mida märgivad noolsulud? Otsi iga kasutusjuhu kohta sõnastikuosast kolm
näidet.
Noolsulud märgivad andmed märksõna häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta.
Näited: Hääldus- city
Kiirendavad tegurid: 1)Temperatuuri tõstmine 2)Konsentratsiooni suurendamine 3)Gaaside korral rõhu suurendamine 4)Tahkete ainete peenestamine 5)Segamine 6)Katalüsaatori kasutamine Katalüüs on keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. Inhibiitor on rektsiooni kiiruse aeglustaja. Tavaline reaktsioon: A+B=AB Katalüüs: A+K=AK AK+B=AB+K
Poiss vastas, et ma püüan ennast parandada. 8. Ühildumisvead (ainsus ja mitmus): Vanasti oli perekonnas naistel tunduvalt väiksemad õigused. Lahinguväljale jäävad lebama naaberküla poisse. Laiskus, julmus ja üleolev suhtumine kaaslastesse muutis ta kõigile talumatuks. Enamikele lastele üritus meeldis. Vanasti peeti meest perekonna peaks, sest tema oli see, kes muretses perele toidu ja pidi tegema raskemaid töid. Nad käisid jahil, püüdsid kalu ja varusid kütet. 9. Rektsiooni(sõltuvus)vead. Ta pühendub täielikult oma töösse. Pidin oskama leidma tema nõrga koha ja see likvideerima. Armastus ja hoolitsus ei saa seisneda ainult laste materiaalse heaolu tagamisel. Ta sarnaneb oma emale. 10. Soovist lühemalt väljendada jäetakse vahel ära mõni vajalik lauseliige: Temas peitub tohutu energia, lööb kaasa kõikides ettevõtmistes. 11. Umbisikulise tegumoe kasutamine, kui tegija on teada: Koolide poolt viiakse läbi ujumiskursusi.
Balanchine ning moderntanstu diiva Martha Graham. Algselt arendas Pilates välja matiseeria harjutused, mis olid mõeldud kõhulihaste jõu ning keha kontrolli üles ehitamiseks. Mõningad neist meenutasid keskaegseid piinamisseadeldisi. Need olid ehitatud puust ning metalsest torustikust (metal piping) , mille juurde kuulusid kas rihmarattad, rihmad, pukid ja vedrud. Ta arendas välja 20-odd seadeldised. Tema filosoofia juhtis teda arendama rektsiooni (regimen), mis ,, arendaks keha ühtlaselt, korrigeeriks vale rühti, taastaks füüsilist vitaalsust, karastaks mõistuks ning ülendaks vaimu." Pilatese põhimõtted Pilates ehitab üles jõu ja painduvuse aluse, mille abil saab luua paremini tasakaalustatud keha. ,,Pilatese põhimõtted" on kuus punkti, mis on Pilatese aluseks: hingamine, keha asetus, kontroll, keskendumine, sujuvus ja täpsus. Pilates annab vaimule ja kehale uut energiat.
Metallis, mis aga paremal, hapete lahustest vesinikku välja ei tõrju. Metalli reageerimisel veega on red metalli oks vesi. Tavatingimustes reageerivad aktiivselt veega ainult leelis ja leelismuld metalli, tõrjudes veest välja vesinikku, saadusena tekkiv leelis. Keskmise akt. Metallid al kuni fe reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesiniku. Tekib metalli oksiid. Rauast vähem aktiivsed pingereas ei reageeri veega. Keemililse rektsiooni kiirust mõõdetakse lähteaine või saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirus kasvab lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus kasvab rõhu tõstmise. Reaktsioonide kiirud kasvab tahke aine peenestamisel, ainete segamise, tempi tõstmisel, katalüsaatori toimel. Reaktsiooni kiiruse põhiühik on mol/dm³. Metalli hävimist keskkonna mõjul nim korrosiooniks
Üldjuhul kehtib stöhhiomeetrilise võrrandi dc A rA = = k c c An1 c Bn2 c Cn3 ... korral järgmine kineetiline võrrand d Reaktsiooni järk on astmenäitajate summa n1+n2+n3+...., kus reaktsiooni järk komponendi A suhtes on n 1, komponendi B suhtes n2 jne. Keemilise reaktsiooni katseandmetest saadud sõltuvuse cA = f () põhjal on võimalik määrata rektsiooni järk ning kiiruskonstant kas integraalsel või diferentsiaalsel meetodil. Integraalse meetodi korral kontrollitakse, kas eksperimentaalselt saadud kontsentratsiooni sõltuvus ajast vastab mingile Tabelis 1 esitatud integraalsele funktsioonile (selleks tuleb tabelis esitatud integraalne võrrand viia kujule cA = f ()). Diferentsiaalse meetodi kasutamisel lineariseeritakse võrrand c y = ln rA = ln A = ln k C + n ln c A
substraadi kujule kuju (sellega seletatakse siirdeseisundi fenomeni) . E ja S vahelised interaktsioonid (vastasmõjud) - substraat seotakse ensüümile nõrkade jõudude toimel: *H-sidemed, vad der Waalsi interaktsioonid, ioonsed sidemed; *mõnikord hüdrofoobsed interaktsioonid. 4. Reaktsiooni G ja G* tähendus. Mittekatalüütilise ja katalüütilise reaktsiooni energiadiagrammid ja G* väärtuste võrdlus. G rektsiooni kogu vabaenergia muut (seotud tasakaalukonstandiga Keq); G* - reaktsiooni aktivatsiooni vabaenergia (seotud kiiruskonstandiga k). Slaidid 14 ja 16. 5. Siirdeseisundi EX+ tähendus ensüümireaktsioonis ja selle saavutamine. Katalüüsi soodustavad faktorid. Miks ja kuidas saavutatakse ES kompleksi destabiliseeri- mine? Siirdeseisundi EX tähendus ensüümireaktsioonis - kui tekib EX vahepeal,siis on tegemist katalüüsitud reaktsiooniga
ravis. Vähendab Erinevad IMMUUNSUPRESSIIVNE KÕRVALTOIMED: ketendust nahareaktsioonid – TOIME - oluline Parandab ravimi Enamasti nahaärritus kontaktdermatiit. põletikulise rektsiooni (kuni 35%) – mööduv. imendumist vähendamisel. Kooriva toimega Kaltsiumi NÕRK TOIME: ainevahetushäire – kui Hydrocortisonum kasutatakse rohkem (Hydrocortison dak), kui 100g nädalas. Pednisolonum (Linola-H N)
muutust ajaühikus (mol*dm-3*s-1). Eristatakse keskmist kiirust ajavahemikus ja kiirust mingil ajahetkel . Reaktsioonid on seotud osakeste kokkupõrgetega. Mida rohkem on ruumalaühikus osakesi, seda sagedamini nad kokku põrkavad. Seega suurendab lähteainete kontsentratsiooni tõstmine reaktsioonikiirust. Pärisuunalise reaktsiooni kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt (massitoimeseadus): k1 reaktsiooni kiiruskonstant p rektsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk Mõlema lähteaine suhtes esimest järku reaktsiooni korral: Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia. See suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete t - õenäosust ning koos sellega reaktsioonikiirust. Van't Hoffi reegel: Temperatuuri tõstmine 10 °C võrra suurendab reaktsioonikiirust kaks kuni neli korda.
dc A rA = = kccAn1cBn2ccn3 d Reakstiooni järk on astmenäitajate summa n1+n2+n3+... , kus reaktsiooni järk komponendi A suhtes on n1, komponendi B suhtes n2 jne. Lihtsamad diferentsiaalsed ja integraalsed kineetikavõrrandid: Kineetikavõrrandid Keemilise reaktsiooni katseandmetest saadud sõltuvuse CA = f () põhjal on võimalik 2 määrata rektsiooni järk ning kiiruskonstant kas integraalsel või diferentsiaalsel meetodil. Integraalse meetodi korral kontrollitakse, kas eksperimentaalselt saadud kontsentratsiooni sõltuvus ajast vastab mingile Tabelis 1 esitatud integraalsele funktsioonile (selleks tuleb tabelis esitatud integraalne võrrand viia kujule CA = f ()). Diferentsiaalse meetodi kasutamisel lineariseeritakse võrrand c A y = ln rA = ln = ln kc +nln c A
CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 H2 CO3 Ferment karboanhüdraas kiirendab nende ühinemist ja ka lagunemist, kusjuures karboanhüdraasi toime sõltub temperatuurist, CO2 ja O2. III etapp on gaasivahetus vere ja kudede vahel vastavalt nende osarõhkude erinevustele. Oksühemoglobiini lagunemist kudede kapillaarides ja seega ka kiiremat ja ulatuslikumat O2 äraandmist soodustavad: · temperatuuri tõus kudedes · keskkonna rektsiooni nihkumist happelises suunas (pH) · CO2 osarõhu tõus kudedes (mis omakorda nihutab pH d) Seega loovad töötavad koed ise soodsad tingimused O2 saamiseks. Hingamise regulatsioon Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus ajus ja ajusillas. Seal on vastavad hingamist reguleerivate närvirakkude rühmad. Nende funktsioon on erinev. Sissehingamist reguleerib inspiratoorsete neuronite (e. närvirakkude) rühm, väljahingamist aga ekpiratoorsete neuronite rühm
Palju vaeva taas oksussõnavaraga, oskussõnanimestikud saadeti erialade kaupa spetsialistidele. Sõnavalikul toeks juba üle 2 miljoni sõnasedeli. ÕS on täistähestikuline, sõnastikuosale järgneb kohanimede valimik, õigekirjutusjuhised, tähtsamate ladinakirjaliste keelte nimede hääldamise juhised; vene, kreeka ja hiina nimede ümberkirjutustabelid. Käänd- ja pöördsõnadel tüübinumbrid. Valikuliselt on antud infot sõnaliigi, rektsiooni ja tähenduse kohta. Rohkesti kasutatud eriala- ja stiilimärgendeid. 8. Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999 (Eesti Keele Instituut. Toim Tiiu Erelt, koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Marire Raadik ja Tiiu Erelt). Erinevalt eelmistest Õsidest läheb sõnaraamat sõnatasandilt edasi ning näitab ka, kuidas sõnu lausetes kasutada. Rohkesti näiteid sõnade hariliku ümbruse, väljendite, rektsiooni jm kohta. • 1918 õigekirjutuse-sõnaraamat
osakesi. Elektrivälja mõjul hakkavad need osakesed korrapäratult liikuma, tekitades elektrivooluu. Metallide hea elektrijuhtivus seletabki peamiselt vabade elektronide olemasoluga. Aine elektrijuhtuvuse mõõduks on eritakistuse pöördväärtus (i/p, möötühik (.m)-1), mida nimetatakse erijuhtivuseks. Erijutivuse järgi liigitatakse kõik ained elektrijuhtideks, pooljuhtideks või dielektrikuteks. Korrasioonikindlus Korrasiooniks nimetatakse matejali ja keskkonna vahelist rektsiooni, milles materjal hävib. Metallide korral eristatakse keemilist korrasiooni, mida põhjustavad keemilised reaktsioonid metallide ja agresiivstet gaaside või vedelike vahel ja elektrokeemilist korrasiooni mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Metallide korrasioonist tingitud kahjude korvamiseks kulub umbes 10% metalli aastatoodangust. Korrasioonikindlamad on keraamilised ja plastsed materjali. Kulumiskindlus
keskmise reaaltulu kasvust peab osa saama võimalikult suus osa ühiskonnast, st arengu käigus peaks vähenema vaesuses elavate inimeste hulk ja tulude jaotamine ei tohiks muutuda ebavõrdsemaks. Struktuurimuutused majanduses mida jõukam/arenenum on riik, seda suurem osa tema kogutoodangust moodustavad teenused, samal ajal kui tööstus- ja põllumajandustoodangu osakaal väheneb. Analoogilised muutused toimuvad ka tööhõives. Aluseks on tootmise rektsiooni muutunud nõudlus. Sissetulekute kasvades väheneb tarbimiskorvis esmatarbekaupade osatähtsus, nõudluse suhteline vähenemise alandab nende hinda ning vähendab esmatarbekaupade tootmise kasulikkust. Majanduskasv, mis tähendab lihtsustatut reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta. Täpsemalt on majanduskasv pikaajaline protsess, mille käigus suureneb majanduse võime toota erinevaid kaupu ja teenuseid (ehk potentsiaalne tootmismaht). Tegemist on tootmisvõimaluste piiri
18. Peasõna ja laiendi markeerimine Morfoloogilised ühendused moodustajate vahel. Miks neid on vaja siduda omavahel? Kui laiendi morfoloogiline markeerimine on määratletud peasõna poolt, kuid ta ei mõjuta peasõna semantilisi ja grammatilisi tunnuseid, siis on see rektsioon = alistusseos, kus põhisõna määrab laiendi vormi (tavaliselt mõeldakse verbi esitatavat nõudmist nominaalliikmele). Peasõna laiendina võib vaadata verbi ja objekti, siis lähevad sinna ka rektsiooni asjad sisse. Siin on mõeldud ikkagi rohkem käände markeerimist. ,,Austusest (peasõna, markeerimata) sinu vastu (kaassõnafraas, markeeritud)" Omatav VS omaja Substantiiv VS adjektiiv Adpositsioon VS substantiiv Predikaat VS argumendid Abiverb VS leksikaalne verb Pealause predikaat VS kõrvallause 19. Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus · ARV - ainsus ehk singular
3.2 Juhtide ebaõnnestumise enam levinud põhjused 1. Konfliktide vältimine On suur hulk juhte, kellel on meeleheitlik vajadus teistele meeldida ja saavutada heakskiit. Selles pole midagi halba, kui juht on inimeste vastu kena, kuid ühel hetkel peab iga juht ütlema: ,,Jääb nii nagu mina ütlen!". Kindel moodus läbikukkumiseks- Igaühele meele järele olla! 2. Alluvate türanniseerimine Alluvate türanniseerimine põhjustab mõnikord rektsiooni mida Anna Freud nimetas ,,samastumiseks agressiooniga" (s.t kuritarvitavat ülemust) kehastama. Mõju töötajatele: nad võtavad juhi käitumislaadi üle ja seega muudavad ennast hirmutavatest hirmutajaiks, abitutest ohvritest võimsateks tegutsejateks. See on kaitsemanööver, mis aitab kontrollida agressori poolt põhjustatud tugevat ärevust. Madalamal positsioonil olevad inimesed loodavad niimoodi omandada osa sellest võimust, mis agressoril on
Kui see näitaja on alla 50, siis on väga happeline keskkond. Lupjamine on vajalik ka siis, kuii näit on üle 75, ainult, et väiksemal määral. Neeldunud anioonid mullas: H2PO4 HPO4 PO4 SO4 HCO3 CO3 vähem Cl- jaNO3 Mulla happesus: Vesinik ja alumiiniumioonide olemasolu mullas põhjustab mulla happesust. Mulla happesus jaguneb kaheks: 1)aktiivne mullahappesus- Aktiivset happesust põhjustavad mullalahuses olevad vabad vesinikioonid, nende kontsentratsioon määrab mulla rektsiooni. Seda väljendatakse pH ühikutes- vesinikioonide kontsentratsiooni negatiivne kümnendlogaritm. Praktikas kasutatakse pHH2O või pHKCl. pHH2O = pHKCl + (0,5...1,1) 2)potensiaalne mullahappesus- kajastab mulla kolloididel neeldunud vesinik ja alumiiniumioone. Aktiivse ja potensiaalse happesususe vahel on tihe seos, kui mulla lahus on happeline, siis on ka kolloidi´del palju vesinik ja alumiiniumioone. (Potentsiaalne happesus e. tiitritav happesus lisaks mulla neelavas
võimaliku kahjustava mõjuga südame-veresoonkonnale, immuunsüsteemile ja paljunemisvõimele. Elavhõbe aeglustab samuti mikrobioloogilist aktiivsust pinnases ja on vee raamdirektiivis määratletud prioriteetsete ohtlike ainete hulgas. Elavhõbeda mürgine mõju on väga ohtlik eelkõige seepärast, et element moodustab keskkonnas metüülelavhõbeda CH3Hg^[+] või dimetüülelavhõbeda (CH3)2Hg Seda rektsiooni vahendavad mikroobid, kuna see toimub hapnikuvabas keskkonnas siis muutub elavhõbe metüülelavhõbedaks peamiselt vees . Metüülelavhõbedal on kõrge aururõhk, seega aine aurustub kergesti. Metüülelavhõbedaga puututakse kokku peamiselt toidu kaudu. Metüülelavhõbe ladestub ja kontsentreerub eriti hästi veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. Kesk- ja Põhja-Euroopas jääb suurema osa rahvastiku kokkupuude
Pigment ehk tooniv aine Lisandid omaduste parandamiseks Sideaine ehk kilemoodustaja Sideaine on viimistlusmaterjali tähtsaim komponent - sideaine omadused määravad viimistlusmaterjali omadused Sideained on looduslikud või sünteetilised ained, mis on võimelised adhesiooni abil kinnituma aluspinnale ja moodustama seal kaitsva kile Sideained kõvenevad : Õhuhapniku toimel (kuivavad õlid ja värnitsad) Keemilise rektsiooni toimel (vaigud) Lahusti lendumise teel (nitrotselluloos) Kilemoodustajad jagunevad kolme gruppi : Kuivavad õlid ja värnitsad Looduslikud ja sünteetilised vaigud Nitrotselluloos Kuivavad õlid ja värnitsad Taimse päritoluga õlid, mis õhuhapniku toimel kõvenevad moodustades katva kile Tekkinud kile ei lahustu vees ega piirituses Vastavalt toorainele, mille seemnetest õli on pressitud : Linaseemneõli Kanepiõli
*kirjandis ei ole üle 15 keelevea. 2-1 palli *kirjand ei vasta teemale või teema on avatud lihtsustatult; *kirjand ei ole arutlev; *õpilane ei suuda väiteid põhjendada ega järeldusi teha; *kirjandi ülesehitus ei vasta nõuetele, puudub tekstiline tervik: sissejuhatus ja/või lõppsõna on ebaproportsionaalselt pikad või puuduvad; teemaarendus on lünklik; *tekst pole sidus, lausestus on ühekülgne ja primitiivne, mõtted on väljendatud ebaselgelt, esineb lauseehituse, sõnajärje-, rektsiooni-, kõrvallause paigutuse vigu; *sõnavara on piiratud või stiililt sobimatu (põhjendamatu kantseliit, släng); *kirjandis on 16 või enam keeleviga. Riigieksamikirjandite tüüpilisi õigekirjavigu: 1.põimlause koma väärkasutus; 2.lauselühendi koma väärkasutus; 3.nimisõnade lahkukirjutamine, kui põhisõnaks on nimisõna ning täiendsõna märgib liiki või laadi (nt kirjandustund pro kirjandus tund); 4
19. Selgita sideaine mõistet ja ülesannet viimistlusmaterjalis · Viimistlusmaterjali tähtsaim komponent - sideaine omadused määravad viimistlusaine omadused · Sideained on looduslikud või sünteetilised ained, mis on võimelised adhesiooni abil kinnituma aluspinnale ja moodustama seal kaitsva kile Sideained kõvenevad : · Õhuhapniku toimel (kuivavad õlid ja värnitsad) · Keemilise rektsiooni toimel (vaigud) · Lahusti lendumise teel (nitrotselluloos) 20. Selgista lahusti ja vedeldi mõistet, nende ülesanne viimistlusmaterjalis · Lahustid on keemilised ained, mis on võimelised lahustama sideainet, et viia see vedelasse olekusse Lenduvus vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda Eristatakse : · kiired, keskmised, aeglased
19. Selgita sideaine mõistet ja ülesannet viimistlusmaterjalis • Viimistlusmaterjali tähtsaim komponent - sideaine omadused määravad viimistlusaine omadused • Sideained on looduslikud või sünteetilised ained, mis on võimelised adhesiooni abil kinnituma aluspinnale ja moodustama seal kaitsva kile Sideained kõvenevad : • Õhuhapniku toimel (kuivavad õlid ja värnitsad) • Keemilise rektsiooni toimel (vaigud) • Lahusti lendumise teel (nitrotselluloos) 20. Selgista lahusti ja vedeldi mõistet, nende ülesanne viimistlusmaterjalis • Lahustid on keemilised ained, mis on võimelised lahustama sideainet, et viia see vedelasse olekusse Lenduvus – vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda Eristatakse : • kiired, keskmised, aeglased
Küllastumata süsivesinikud küllastuvad ja muutuvad alkaanideks. Seda protsessi kasutatakse bensiini ja diislikütuse tootmisel. Veel võimaldab hüdrogeniseerimine toota kivi- ja pruunsöest bensiini. Peenestatud söepuru segatakse nafta krakkimisjääkidega ja kuumutatakse samadel tingimustel vesiniku keskkonnas. Kütuse põlemine Kütuse põlemine on süsiniku ja vesiniku ühinemine õhuhapnikuga (oksüdeerumine). Küllaldase hapnikukoguse puhul on põlemisaadused neutraalsed. Süsiniku rektsiooni-produktiks on süsihappegaas ja vesinikul veeaur. Nende reaktsioonide käigus vabaneb hulk soojust. Hapniku puudujäägi korral on põlemine mittetäielik, tekib vingugaas ja soojust vabaneb märgatavalt vähem. Need süsinikuaatomid, mis ei puutu kokku õhuhapnikuga eralduvad keskkonda tahmana. Diiselkütustes leidub mõningal määral ka väävliühendeid. Väävel oksüdeerub samuti ja tekib vääveldioksiid. Vääveldioksiid on ebapüsiv aine ja astub reaktsiooni õhuhapnikuga ning tekib
süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks"
- hulk – element (raamatukogu raamat) - predikaat-argument omajakonstruktsioonina (laulja esinemine) 21. Adjektiivide võrdlus. Komparatiiv (keskvõrre) ja superlatiiv (ülivõrre). Näiteid komparatiivi väljendamisest: (1) eesti ja soome a. kass on osavam kui koer; kissa on ketterampi kuin koira b. Kass on koerast osavam; kissa on koiraa ketterampi 22. Rektsiooni (käände-) ja ühildumissüsteemid. rektsioon - laiendi morfoloogiline markeering on määratud peasõna poolt, kuid ei kirjelda peasõna ei grammatiliselt ega semantiliselt ühildumine - laiend peegeldab peasõna grammatilisi või semantilisi tunnuseid Ühildumissüsteemid: Grammatilisi suhteid (S; O; IO jm) väljendatakse: - järjekorraga
moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd. KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica.Valter Tauli grammatika süntaksiosa: sõnaühendigrammatika. Lause tervikstruktuur moodustub sõnaühenditest. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
4. Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid – vähendavad tavalisi põletikunähte. 5. Desensibiliseeriv ravi – määratakse ja viiakse läbi arsti, tavaliselt allergoloogi juhendamisel. 6. Toiduallergia korral on oluline teada saada allergeen, et seda siis toidu või joogiga vältida. Selleks süüakse mõne päeva jooksul samu toite, kus ainete sisaldus ei ületa kolme erinevat toiduainet. Alustatakse tavaliselt valkudega. Kui allergilist rektsiooni ei teki, valitakse uus toiduainete kombinatsioon kuni põhjuslik toiduaine(d) on leitud 5. Põletik on organismi liitreaktsioon kahjulikele teguritele, mis kulgeb morfoloogiliste ehk ehituslike ja funktsionaalsete ehk talitluslike muutustega. Põletikule kaasnevad kolme liiki iseloomulikud muutused on: 1). kudede kahjustus ehk alteratsioon, düstroofia, 2). lokaalsed ja üldised vereringe häired, 3). rakkude ja rakuelementide paljunemine ehk proliferatsioon.
Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd. KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica. Valter Tauli grammatika süntaksiosa: sõnaühendigrammatika. Lause tervikstruktuur moodustub sõnaühenditest. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus
1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud veel rektsiooni, eitust, objekti; juhatas 1970nd KKI grammatikarühma, sari Ars Grammatica. 1978 Huno Rätsep ,,Eesti keele lihtlause struktuur. Verbikesksed lausemallid" Sõltuvusgrammatika: lause keskmeks verb, millest muud lauseelemendid otseselt või kaudselt sõltuvad. Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks"
2)füüsikaline neeldumine- on tingitud kolloidide pinnaenergiast. Jaguneb: positiivseks(kolloidi osakesed koonduvad ehk tõmbuvad) ja negatiivseks (tõugatakse kolloidid ja seda ümbritseva lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkrud ja teised ained, sest nad suurendavad pindpinevust; kolloidid seovad neid aineid nõrgemini, kui veemolekule) neeldumiseks. 3)keemiline neeldumine- kergesti lahutuvad ühendid lähevad üle keemilise rektsiooni käigus raskesti lahustuvateks ühenditeks, mis sadenevad ja segunevad mulla tahke faasiga; toitained fikseeritakse; kõige intensiivsem fosfori osas. 4)bioloogiline neeldumine-kõrgemad taimed ja mikroorganismid võtavad toiteelemente oma organismi ülesehituseks. Seotud bioloogilise aineringe. 5)füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine- Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, see tähendab, et mullal on võime vahetada tahkes
Materiaalsed omadused on keeleüksuse väliskuju omadused: vrd eesti loto [lóto] ja vene [lotó]. Subtiilsemate struktuuriliste omaduste alla kuuluvate semantiliste omaduste kopeerimine on kontaktsituatsioonis üpris tavaline: Zakljuci dogovor, spaseš'sja ot oceredej = sõlmi leping, pääsed järjekordadest. Vene keeles tähendab verb spastis vaid "ohust pääsema, eluga pääsema', muidu tuleks kasutada verbi izbežat' 'vältima'. Kombinatoorsete omaduste kopeerimise rubriiki kuulub nt rektsiooni, sõnajärje, kollokatsioonide kopeerimine: 1. globaalne 2. valikuline 1. Jest' takaja cudnaja estonskaja pogovorka, jeje vraci govorjat: parem karta, kui kahetseda. 'on olemas selline suurepärane eesti kõnekäänd, seda ütlevad arstid: parem karta, kui kahetseda 2. Jest' takaja estonskaja poslovitsa: u horoš-ego rebenk-a 'on olemas selline eesti vanasõna: heal lapsel mitu nime'
-l on maks+ raskoes mõnest kuust...aastani, vesilahustel vit.-l on maksas+veres (valkkompleksid) paar nädalat ....paar kuud. Ensüümid Määratlus: On spetsiifilise toimega liht- või liitvalgud, mis keha omastel tingimustel viivad läbi biogeemilisi funktsioone. Eriomadused: · Kahelaadsus, a) katalüsaatorile omased tunnused, muudavad rekts. Kiirust või taastavad pärast rektsiooni. b) valkudele · Spetsiifilisus üks ensüüm, üks reaktsioon, üks lähteaine. Ei kehti alkoholi lagundavade ensüümide suhtes. · Reguleeritav aktiivsus: a) saab suurendada b) vähandada · koostoime teiste ensüümidega moodustavad koos ainevahetuse raja. · Mõjutatavus teiste faktorite poolt. Näiteks mõjutatavus vitamiinide ja hormoonidest. Jaotus: koostise, ehituse alusel Koostise alusel 1. lihtensüümid, ainult valgu baasil
viima eksperimente, mis seadusandluse juures oleks selline: 1. tuuleks uurida sotsiaalset nähtust milles esinevaid probleeme või vastuolusid /kollisioone õigus peaks lahendama. 2. luuakse õigusnorm mis kõikide eelduste kohaselt peaks antud sotsiaalsed probleemid lahendama. 3. tehakse kindlaks selle õigusnormi mõju ühiskonnas. 4. püstitatakse hüpotees (teaduslik oletus) konkreetse sotsiaalse rektsiooni põhjuste kohta. 5. püstitatud hüpoteeside kontrollimine, mille kaudu teadvustatakse ühiskonnas valitsevaid õiguslikke seaduspärasusi. Sellise eksperimendi tulemusena peaksime aru saama, kas norm on kohane konkreetset probleemi lahendama või mitte. Kui sotsiaalne reaktsioon vastuvõetud normile on negatiivne ning ühiskonnas tekib anoomia oleks tarvis selle normi asemele luua uus õigusnorm mille vastuvõtmine peaks läbima need samad eksperimendi astmed
nafteenhapped, väävelvesinik, väävelhappe jäägid, tioolid jm väävliühendid. Väheneb kütuse happesus ja väävlisisaldus. Reaktsioonisaadused settivad. Pärast leelispuhastust segatakse kütus veega. Kütusest eralduvad leelisjäägid. Veega puhastus teostatakse kütuste puhastamise käigus mitu korda. Kütuse põlemine Kütuse põlemine on süsiniku ja vesiniku ühinemine õhuhapnikuga e oksüdeerumine. Küllaldase hapnikukoguse puhul on põlemisaadused neutraalsed. Süsiniku rektsiooni-produktiks on süsihappegaas ja vesinikul veeaur. Nende reaktsioonide käigus vabaneb hulk soojust. Hapniku puudujäägi korral on põlemine mittetäielik, tekib vingugaas ja soojust vabaneb märgatavalt vähem. Need süsinikuaatomid, mis ei puutu kokku õhuhapnikuga eralduvad keskkonda tahmana. Diiselkütustes leidub mõningal määral ka väävliühendeid. Väävel oksüdeerub samuti ja tekib vääveldioksiid. Vääveldioksiid on ebapüsiv aine ja astub reaktsiooni õhuhapnikuga ning tekib
nafteenhapped, väävelvesinik, väävelhappe jäägid, tioolid jm väävliühendid. Väheneb kütuse happesus ja väävlisisaldus. Reaktsioonisaadused settivad. Pärast leelispuhastust segatakse kütus veega. Kütusest eralduvad leelisjäägid. Veega puhastus teostatakse kütuste puhastamise käigus mitu korda. Kütuse põlemine Kütuse põlemine on süsiniku ja vesiniku ühinemine õhuhapnikuga e oksüdeerumine. Küllaldase hapnikukoguse puhul on põlemisaadused neutraalsed. Süsiniku rektsiooni-produktiks on süsihappegaas ja vesinikul veeaur. Nende reaktsioonide käigus vabaneb hulk soojust. Hapniku puudujäägi korral on põlemine mittetäielik, tekib vingugaas ja soojust vabaneb märgatavalt vähem. Need süsinikuaatomid, mis ei puutu kokku õhuhapnikuga eralduvad keskkonda tahmana. Diiselkütustes leidub mõningal määral ka väävliühendeid. Väävel oksüdeerub samuti ja tekib vääveldioksiid. Vääveldioksiid on ebapüsiv aine ja astub reaktsiooni õhuhapnikuga ning tekib
annaabi.ee 
