Abruka looduskaitseala (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

ABRUKA
LOODUSKAITSEALA
Denis Kotov
ABRUKA LOODUSKAITSEALA

Asub Liivi lahe Abruka, Kasselaiu ja Linnusitamaa saartel

Halduslikult kuulub Saare maakonna Kaarma valda

Looduskaitseala pindala on 412 ha

Moodustati 2007. aastal
Lippmaa pärn
KAITSEALUSED OBJEKTID

Kesk-Euroopa tüüpi laialehine mets, väikesaared, kaitsealuste liikide
elupaigad

Vööndid – SKV 2, PV 1

Kaitsealused looma- ja taimeliigid :

merikotkas (Haliaeëtus albicilla) – Eestis ohulähedane liik
Uimastav varesputk

pori-nõiakold (Circaea lutetiana) – Eestis ohustatud liik

uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum) – Eestis äärmiselt
ohustatud liik

roomav akakapsas (Ajuga reptans) – Eestis ohualdis liik

rand -soodahein (Suaeda maritima) – Eestis ohulähedane liik

karulauk (Allium ursinum) – Eestis ohulähedane liik

1. Võtta looduskaitse ala ja kanda looduskaitse registrisse Abruka
saare riigimetsa kvartaal nr. 26 terves ulatuses lehtmetsa
kaitsealana. Tähendatud maa-alal on keelatud igasugused
metsamajanduslikud tööd, karjatamine , taimede kogumine ja
loomade ning lindude püüdmine, kusjuures jääb Riigi Maade ja
Metsade Valitsusel õigus tähendatud kvartaalil pidada jahti
rebastele ja haigetele metssokkudele, samuti anda välja oma
äranägemise järgi igal aastal kohalikkude nõuete rahuldamiseks
surnud, tuulemurtud ja vigastatud kuuski ning kasvavast metsast
valiku teel kuni 25 tm kuuse tarbepuid, tingimusel, et
metsamaterjalide et metsamaterjalide äravedu metsast toimuks
võimalikult taliteega
VABARIIGI VALITSUSE OTSUS 3.
DETSEMBRIST 1937

Kasselaiul ja Linnusitamaal on väärtuslikud looalad ja
rannaniidud, kus pesitseb palju linnuliike: kivirullija, niidurüdi
ja naaskelnokk

Läbirändel peatuvad väikesaartel või nende lähiümbruse merel
väikekosklad, räusktiirud, väikeluiged ja tõmmukajakad
Naaskelnokad
KASSELAID JA LINNUSITAMAA
TÄNAN KUULAMAST!

Document Outline

Slide 1
Abruka looduskaitseala
Kaitsealused objektid
Vabariigi Valitsuse otsus 3. detsembrist 1937
Kasselaid ja Linnusitamaa
Tänan kuulamast!

.PPTX Laadi alla originaalfail 6 lk · .pptx · 2 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MasterDEKO Õppematerjali autor

Kesk-Euroopa tüüpi laialehine mets, väikesaared, kaitsealuste liikide elupaigad
Vööndid – SKV 2, PV 1
Kaitsealused looma- ja taimeliigid:
merikotkas (Haliaeëtus albicilla) – Eestis ohulähedane liik
pori-nõiakold (Circaea lutetiana) – Eestis ohustatud liik
uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum) – Eestis äärmiselt ohustatud liik
roomav akakapsas (Ajuga reptans) – Eestis ohualdis liik
rand-soodahein (Suaeda maritima) – Eestis ohulähedane liik
karulauk (Allium ursinum) – Eestis ohulähedane liik

Abruka looduskaitseala Abruka bioloogia

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

..2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-31 10. Endla looduskaitseala.....................................................................32-35 11. Viidumäe looduskaitseala..............................................................36-38 12. Vooremaa maastikukaitseala.....

Keskkonnakaitse

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O.W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F.R. Kreutzwaldil, J.W Jannsenil ja C.R. Jakobsonil.  1853- Eesti Loodusuurijate Selts  1910- Vaika Linnukaitseala, esimene looduskaitseala Eestis  1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt  1935- võeti vastu Eesti I looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Riigi Looduskaitsenõukogu esimees (prof. T. Lippmaa)  1936- alustas tööd I riiklik looduskaitseinspektor dr. G. Vilbaste  1958- ilmuma hakkas ajakiri „Eesti Loodus“  1960- Eesti Looduskaitse Selts, Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist

Keskkonnakaitse ja säästev areng