Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Reformatsioon, maadeavastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, paavst, katolik, reformatsioon, hispaania, usurahu, meretee, indiasse, piibel, sveits, calvin, holland, rooma, kalvinism, protestantlik, merereisid, 1555, võimust, zwingli, henry, anglikaani, vabadusvõitlus, felipe, kalvinismi, tordesillase, sveitsi, vastureformatsioon, hugenott, usuvool, kontrolltööks, alternatiivne, aasiasse, soodne, toetavREFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp
maailmadest. Arutles ka Jumala olemuse üle. Inkvisitsiooni tagakiusamise ohvriks langes Itaalia astronoom Galileo Galilei (1564-1642), kes avastas Jupiteri kaaslased ja selle põhjal arvas ka, et Maa pöörleb ümber oma telje ja ka ümber Päikese. Suri pagenduses. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Maadeuurijatele ja meresõitjatele ei olnud avastused omaette eesmärk. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kiust toodi sisse vürtse, siidi ja kalliskive. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee ps elanikud. Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne lähedal nii Atlandi ookeanile kui ka Aafrika rannikule. Rahvastel olid pikaajalised meresõidukogemused, oskasid ära kasutada geograafilisi teadmisi, tähtis oli toetav, tugev ja stabiilne riigivõim. Selleks, et Indiasse meritsi jõuda, piisas teadmisest, et maakera on ümmargune
REFORMATSIOON. Põhjused ja eeldused. Katoliku kiriku kaugenemine algkristuse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Al- gas reformatsioon. Tagajärjed: pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreeka- katoliku kirikuks oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos. Eeldused: Lääne- Eu-s tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Ka- toliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist paha- meelt tekitas patukustutuskirjade müük. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu val- landus Saksamaal. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsiooni algataja. Tähelepa- nu koondus Piibli tekstidele
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid.
Suur osa haritlasi uskus, et Maa on kerakujuline Maakera on maailmakeskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad: Päike, Kuu, viis planeeti ning tähtede sfäär Giordano Bruno - uskus, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmapiltidest. Jumal ei asu loodusest väljaspool Galileo Galilei Maa pöörleb ümber oma telje ning tiirleb ümber päikese Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Põhjused Leidaalternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Maadeavastused Avastusretked Aafrika lääneranniku tundmaõppimine Astrolaab võimaldas määrata geograafilisi laiuskraade Bartolomeu Diaz purjetas ümber Aafrika lõunatipu, kus nimetati Hea Lootuse neemeks. Cristoph Kolumbus avastas Ameerika Vasco da Gama arvas, et avastas meretee Indiasse Amerigo Vespucci kinnitas, et avastatud manner pole India. Tema järgi sai nimeks Ameerika Austraalia avastamine Maadeavastuste mõju Euroopa arengule
Püha Rooma riik 1438.a kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale Varauusaja algul oli Saksa keisriks Maximilian I (valitses 1493-1519), kes üritas küll keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid kõik saavutatu hävines alanud reformis Hispaaniast sai XVI saj Euroopa võimsaim suurriik XV saj lõpul oli Pürenee poolsaarel viis riiki: Portugal, Kastiilia, Aragon, Granada ja Navarra Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai alguse tänapäevane Hispaania Loodud personaalunioon panigi aluse Hispaania riigile kui kuningaks sai 1479 Fernando II Katoliiklane Türgi impeeriumist oli XVI saj alguseks saanud võimsaim riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas Poolale allusid Leedu, Valgevene ja suur osa Ukrainast Rootsi oli hiliskeskajal olud Taani võimu all 1521. aastal toimunud rahvaülestõusu tagajärel sai kuningaks Gustav I Vasa Vene riik kujunes kunagise Kiievi riigi äärealal Ivan IV Julm (1533-1584) vallutas naabruses
saared-> Aafrika lõunatipp-> India) Tuleb tagasi rikkalike vürtside ja kalliskividega Tordesilklase leping- Hispa porto vahel oma mõjusfaaride jagamiseks Cristoph Kolumbus– Itaalanne, 1. Reis 12 okt San Salvadori saar(ladin- ameerika rahvuspõha), Avastab bahamad, kuuba, Haiti. Tahtis sõita Indiasse avastas Ameerika 2. Reis Puerto Rico, Jamaica, väiksed antillid. 3. Reis Venezuela 4. Reis Ameerika.- avastatud maade asekuningas, suri vaesena Amerigo Vespucci- Hispaania, Portugali teenistuses. Avastas, et tegu on uue mandriga nimetas Ameerika uueks maailmaks. 1. ümbemaailmareis- Fernão de Magalhães- eesmärk leida hispa jaoks läänepoolne meretee indiasse Andis nime vaiksele ookeanile filipiinidel sai maga surma Maadeavastuste tulemused: Uus maailm Koloniseerimine Paljaksröövimine Kohalike rahvaste orjastamine ja hävitamine Euroopaliku elulaadi pealesurumine Aafrikast orjade sissevedu Vana Maailm
INGLISMAAL pandi tugevale kuningavõimule alus 15. sajandil (1458), kui Henry Tudor väljus võitjana pikaajalisest kodusõjast ja võimule sai Tudorite dünastia. PRANTSUSMAAL oli tugev kuningavõim kujunenud 15. saj. Lõpuks. Seda tugevdas veelgi kuningas Francois I, kes püüdis saavutada hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. HISPAANIAST sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik; kuningas Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile. SAKSAMAA jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. 2) Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed EELDUSED: Euroopa vaimulaadi muutus; Ristisõjad pühale maale; huvi tekitasid erinevad reisikirjeldused; taasavastatu Maa kerakujulisus, 1492. a. Kavandati esimene gloobus Saksamaal; meresõidutehnika areng: täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja jooniseid, araablastelt võeti
Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut.
· Humanism ja maailmapildi muutumine · Maadeavastuste mõju · Arusaamatus ladina keelt mõistsid vähesed Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi 95 teesi (teooria), kinnitas need Wittenbergi kiriku uksele · Sisaldas ideid kiriku reformimiseks, samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada · Kiiresti kujunes välja uus reformitud usk luterlus · Oluline pole kirik, vaid Piibel, inimene pidi reaalselt aru saama, Piibli tõlkimine, õndsaks saab vaid usu kaudu, mõistis hukka indulgentside müümise, 7 sakramendist jättis alles vaid 2 (ristimine ja armulaud) Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire levik üle riigi · Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta, tekkealus erinevatele usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu pildirüüsteliikumised
Reformatsioon Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn. refomeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni põhjused: Ei meeldinud kiriku ilmeksimatus Paavsti ja kiriku autoriteedi langemine Humanismi ja renessansi ideede levik Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks
väidetest. Ulrich Zwingli-endine palgasõdurite preester, ta soovis et pöördutakse tagasi algkristliku lihtsuse juurde, võitles ilmalike uuenduste eest . Jean Calvin-reformatsiooni jätkaja Sveitsis, lõi Calvini õpetuse e kalvinismi, mis oli väga range. Henry VIII-inglismaa kuningas, mõistis Lutherit hukka, kuulastas end inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. Thomas More-Euroopas üks harituim mees, sattus vastuollu Henry VIII-ga, kuningas lasi ta hukata. Elisabeth I-Inglismaa kuninganna, võitis usupuhastuse Inglismaal lõplikult. Ignatius Loyola-Hispaania aadlik, rajas jesuiitide ordu e Jeesuse ühingu, võitles reformatsiooni vastu. Felipe II-katoliku kiriku kaitsja, tema käsul saadeti maalt
1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule. *Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said. *Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest. 2. Renessanss ja humanism Itaalias ja Põhja-Euroopas
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31.oktoobriga 1517. Reformatsioon ehk usu-uuendus
maailma äära kukkuda'. 15. saj maadeavastuste ajastu. Eeldused: arusaam sellest, et maakera on ümmargune. Uuendused meresõidus: kolmnurkne puri, kompass, astrolaav pani paika laiuskraade. Julgeti minna rannikust kaugemale. Karavell uut tüüpi laev, mis oli kõlbulik meresõiduks. Sai purjetada vastutuult. Põhjused: vürtside kallis hind. Loodeti leida Eldorado, kus pidi leiduma kulda. Maadeavastustes olid edukaimad Hispaania ja Portugali meresõitjad. Hispaania rüütel hidalgo. Henrique Meresõitja portugali prints, kes rahastas maadeavastusi. Bartolomeo Diaz portugallane, kes 1488 jõudis Hea Lootuse neemele aafrika tipule. Vasco da Gama 1497 jõudis indiasse. Indiat asuti vallutama portugallaste poolt. Loodi kolooniaid. Christoph Kolumbus avastas 1492 ameerika ta jõudis kariibi mere saartele. 1494 tordesillase leping lepiti kokku, et 46. meridiaanist idas asuvad portugali alad ja
VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõuna-Ameerikas.
Ajalugu 1 Suurte maadeavastuste põhjused Suurte maadeavastuste suurimaks põhjuseks oli leida kaubatee Euroopa ja India vahel. Kuna araablased võtsid idamaiste kaupade hindadelt mitmekordselt vaheltkasu, hakati otsima laevateed. Eelkõige olid maadeavastuste eesotsas kas Hispaania või Portugali meresõitjad, kuna neil oli juba kogemusi ja riik panustas ka omalt poolt. Kuna polnud teada täpset maakera suurust arvati, et tee Indiasse võib kulgeda nii ida kui ka lääne poolt. Tegelikkuses olid asjalood teisiti. Aafrika ja ekvaatori kohta esinesid ka mitmed legendid. E Esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Esimesena hakkas seda tegema portugali meresõitja Henrique Meresõitja, kes ei jõudnud oma merereisiga eriti kaugele. Ekvaator ületati esmakordselt 1471 aastal. Esimesest tõsiseltvõetavast meretee
Sisukord: 26.Varasemad retked: Suurte maade avastuste põhjused, Portugallaste esimesed rekted, Ameerika avastamine, Indiasse viiva meretee avastamine, Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28
1) Millal ja kelle algatusel algas saksamaal reformatsioon? (3põhjust) Reformatsioon sai alguse 1517.a. Martin Lutheri algatusel. Põhjused: *paavsti võimu autoriteet oli langenud *müüdi indulgentse e. patu lunastus kirju *jumala teenistused ladina keeles *Euroopas oli lõppenud feodaalse killustatuse ajajärk *riigid ei tahtnud alluda paavstile *katoliku kirikut oli kritiseeritud Tulemused: *Levik teistesse maadesse *Piiblid rahvuskeeltes *Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku
Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid.
suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolite rünnakud. Bütsants- türklasete rünnakutel vähenendu, Balkani ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa. Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis. Hispaania- ühtne riik (1492), kogu Hispaania ala ühendatud ühtseks kuningriigiks kuninganna Isabella ja kuningas Fernando. Saksmaa- killustati, nõrgem, Itaalias üksikud riigid. Paavstiriik- taastati paavstide võim, lõpetati suur kiriku lõhe, võimul vaid üks paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk. Põhjamaad- üks suurriik- põhjamaade riik, Soome, Taani, Rootsi, Norra. Baltimaad- eestlased+lätlased. Venemaa- ühtne riik, taastati veneriik, keskuseks Moskva, Moskva suurvürsti riik, osa
tungisid riiki araablased, kuid need purustati Poitiers' lahingus aastal 732. ta hakkas jagama sõjameestele maatükke, et nood teeniksid raha ratsaväevarustuse jaoks. Martell Haamer. Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid sidemed paavstide ja Frangi valitsejate vahel. Paavstidel oli probleeme langobardidega ja Pippin vajas Frangi riigi kuninga tiitlit. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini 751. aastal frankide kuningaks ja Pippin kaitses oma sõjaväega Itaaliat. Peale õnnestunud retke kinkis ta paavstile Ravenna ja Rooma ümbruse ning pani aluse kirikuriigile, mille eestosas oli paavst (756. a.). Karl Suure keisririik Frankide võim saavutas haripunkti Pippini poja Karl Suure valitsusajal. Tema laiendas riigi piire kõikides suundades ja valitsusaja lõpuks allus talle suurem osa Lääne-Euroopast (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania)
a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaalias), ristisõjad (12.-13. saj.), gooti stiili valitsemisaeg (alates 12. saj.), Hastingsi lahing (1066. a., normannid tungisid Inglismaale), must surm (1348.-1349. a.), kerjusmunaordude rajamine, kirikulõhe (1054. a., tekkisid Kreeka katoliku kirik ja Rooma katoliku kirik) Hiliskesaeg Rooside sõda (1455.-1485. a.), reformatsioon, Columbuse reis (1492. a.), Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine, reformatsioon, Lääne-Rooma riik kadus (476. a.) Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, Sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa ISLAMI USK JA KULTUUR Aeg on 7. sajand ja rajaja on Muhamed
18.saj rõugete pookimine, vaktsineerimine lehma rõugetega. Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa erinevad abielumudelid. Läänes: kõrge abiellumis iga(naine 20-25, mees 25-30). Hoida sündimust madalal- mehelt nõuti kindlat sissetulekut, naiselt kaasavara, max 4-6 last. Vanematel sõnaõigus abielusidemte loomisesl suur. Tuumikpered. Idas: noores eas(naised 16, poisid 19), suurpered, rohkem lapsi, kogukondlikkus Katoliku ja protestantliku kiriku erinev suhtumine abiellu. Katolik: abielu üks sakrament, samas mitteabiellumine pole taunitav.(Rooma kat vaimulikud ei tohi abiellida). Lahutusi ei luba Prot: mees on vastutav pool, vanapoiste üle tehti nalja, seksuaalsus on kohustuslik- askees taunitav. Teist korda abielluda ei tohi. Ilmastiku muutumine varauusajal, selle mõju demograafilistele protsessidele. 17.saj Eur dem. kasv pidurdus. Ilmastiku tõsine mõju- jahe kliima- ikaldusaastad- nälg. suurem suremus Nn väike jääaeg. 16.saj keskpaik kuni 17.saj lõpp
leida merekaubateed idaga, loodeti saada kulda ja hõbetat; eeldused uut tüüpi laev karavell mille purjeid sai keerata ja seega sõita vastutuult,kompass(võeti hiinast üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju vabu rüütleid kellel oli igav.Mereretkedega alustasid portugallased ja hispaanlased sest nad ei pääsenud Vahemerele,neil olid kogemused,valitsejad olid nõus rahastama (Hendrique Meresõitja). Tähtsamad avastused India meretee 13.sai Marco Polo, Ameerika avastamine 1492 Christoph Kolumbus(laev Santa Maria),esimene ümbermaailmareis 1522 Fernao de Magalheas, esimesena Aafrika lõuna tippu 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz (Hea lootuse neem). Avastuste mõju euroopa arengule-kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandi ookeanile, Euroopa riikide kolooniad,uued kultuurid,suur kasum kaugkaubandusest,väärismetallide sissevedu. Tagajärjed Ameerikale ameerika tsivilisatsioonide hävitamine
europalikest mõtetest kaugel, ei olnud renessansi ega reformatsiooni, valgustust. Nad olid nn arengupeetusega riigid. Venelaste arust liikus võim hoopis läänest itta, pidasid Moskvat kui Kolmas Rooma. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas: Integratsioon(klambrid tugevad) ja regionaliseerumine (Euroopat ühendavad klambrid lõdvenevad). Varauusajal domineerib regionaliseerumine õhtumaine ühtne kirik kaob, erinevad usuvoolud, islami levik Euroopas, rahvusriikide kujunemine, mis paneb aluse Euroopa rahvuslikkusele mitmekesisusele. Euroopa pole kunagi olnud nii tähtis kui varauusajal ja maailmajalugu pole kunagi olnud nii Euroopa keskne. Rahvastik. Euroopa ja kogu maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal: Varauusaja alguses (1500) elas Euroopas ligikaudu 8085 miljonit inimest. Aastaks 1600 ulatus rahvaarv 100110 miljonini ning 1800
Linnad taastekkisis 11 sajandil. Kõigepealt tekkisis linnad Vahemere prk antiikaegsete linnade kohal. Hiljem Kesk- ja Põhja-Euroopas (Köln, Hamburg, Bremen, Lübeck, Danzig, Riia) 3. Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft) Suurlinnad kuni 50 -100 tuh el, keskmine linn -10 tuh, väikelinn 1000 elanikku Tähtsaimad ehitised: kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linna ümbritsesid linnamüür/id, vallikraav. Osa III seisusest, vabad inimesed, käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas Kui suutsid asuda 1a linnas nii ,et keegi sind ei näe vaba inimene Gildid kaupmeheeste ühing Tsunftid linnakäsitööliste ametiühendused / kullassepad. Skraa- käsitööliste põhikiri (reeglid kvaliteedile, hindade reguleerimine) Meister sell õpipoiss 4
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas
Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule. Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri. Tordesillase leping 1494. aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja renessanss
lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ennem roomlaste vallutamist jõukae linnadega maad. Ida provintsis levis Kreeka keel. 476 a pKr kukutas gemaani väepealik Odoakus viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse, selle sündmusega loetakse lõppenuks ühtlasi ka vanaaeg. Ida-Rooma riik jäi püsima ning sai tuntuks Bütsantsi nime all.
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut?
- Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Suur rahvasterändamine (§2): mis see on, millal toimus, missugused muutused endaga kaasa tõi. hunnid, Attila, germaani hõimud - Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja
annaabi.ee 
