Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine uute teadmiste hankimine kuulsusejanu Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele
INDIAANLASED KES ON INDIAANLASED? Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos
Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu uued nakkushaigused süüfilis Tähtsamad maadeavastused: Henrique Meresõitja portugallane, kes asutas maailma esimese meresõidukooli; kogus merekaarte; tema kavandite järgi ehitasid portugallased karavelli portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz avastas Hea Lootuse neeme, tegi kindlaks meretee Indiasse; tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Vasco da Gama jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni 1492.a Kolumbus avastas Ameerika
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed
Cristoph Kolumbus– Itaalanne, 1. Reis 12 okt San Salvadori saar(ladin- ameerika rahvuspõha), Avastab bahamad, kuuba, Haiti. Tahtis sõita Indiasse avastas Ameerika 2. Reis Puerto Rico, Jamaica, väiksed antillid. 3. Reis Venezuela 4. Reis Ameerika.- avastatud maade asekuningas, suri vaesena Amerigo Vespucci- Hispaania, Portugali teenistuses. Avastas, et tegu on uue mandriga nimetas Ameerika uueks maailmaks. 1. ümbemaailmareis- Fernão de Magalhães- eesmärk leida hispa jaoks läänepoolne meretee indiasse Andis nime vaiksele ookeanile filipiinidel sai maga surma Maadeavastuste tulemused: Uus maailm Koloniseerimine Paljaksröövimine Kohalike rahvaste orjastamine ja hävitamine Euroopaliku elulaadi pealesurumine Aafrikast orjade sissevedu Vana Maailm Kaubanduse raskuspunkt põhjapoole hispa prantsusmaa hollandportugal -põhi riigidkaubanduses Tekkisid kauba- ja fondibörs Hindade revulutsioon(tõus)
uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli oma ajastu silmapaistvam mõtleja, kelle mõju oli tunda peaaegu kogu varauusaegses Euroopas Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, hariduselt jurist, sai parlamendi liikmeks keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline Mikolaj Kopernik (1473-1543) jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud, kellel olid pikaajalised meresõidukogemused Maadeavastuste esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394-1460) eestvõtmisel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse Aastatel 1487-1488 purjetas Portugali
Pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Itaalia õpetlane Giordano Bruno(1548-1600) uskus, et Kopernikul oli õigus, teisalt väitis, et päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Arutles ka Jumala olemuse üle. Inkvisitsiooni tagakiusamise ohvriks langes Itaalia astronoom Galileo Galilei (1564-1642), kes avastas Jupiteri kaaslased ja selle põhjal arvas ka, et Maa pöörleb ümber oma telje ja ka ümber Päikese. Suri pagenduses. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Maadeuurijatele ja meresõitjatele ei olnud avastused omaette eesmärk. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kiust toodi sisse vürtse, siidi ja kalliskive. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee ps elanikud. Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne lähedal nii Atlandi ookeanile kui ka Aafrika rannikule. Rahvastel olid pikaajalised meresõidukogemused,
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid.
pealesurumine, Aafrikast orjade sissevedu (+hobune, varblane, gripp, rõuged, tüüfus) Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus ja navigatsioon (+mais, maapähkel, kakao, kartul, tomat, kalkun) Olulisemad maadeavastajad. Bartolomeo Diaz mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco da Gama jõudis Indiasse, saab vürtse ja kalliskive Christoph Kolumbus Ameerika avastamine Amerigo Vespucci andis Ameerikale nime, uuris Lõuna-Ameerika rannajoont, mõistis, et tegu on uue mandriga Fernao de Magalhaes eesmärk leida Hispaania jaoks läänepoolne meretee Indiasse Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Renessanss vaimne ja kultuuriline murrang, antiikkultuuri iluideaali taassünd
valitseja peab olema tugev, et riik oleks tugev, valitseda tuleb vahendeid valimata. · I.LOYOLA Baski päritolu Hispaania aadlik, kes oli jesuiitide ordu rajaja, põhieesmärk oli vastureformatsioon- võidelda paavsti võimu taastamise eest. · FELIPE II Hispaania kuningas, kelle eesmärk oli katoliku kiriku võimu taastamine (ta lasi ka ketsereid põletada), tagajärjeks olid aga Hispaania suured võlad. · GREGORIUS XIII Paavst, kes viis läbi kalendrireformi. · HENRIQUE MERESÕITJA Portugali prints (kuninga vend) ja meresõitude organiseerija. · VASCO DA GAMA Portugali meresõitja, kes jõudis 1498 Indiasse. · B.DIAZ Portugali meresõitja, kes 1486-1487 jõudis Aafrika lõunatippu, ta nimetas sealse neeme Tormide neemeks (Hea Lootuse neem). · C.KOLUMBUS Mees, kelle rahvust ja väljanägemist ei teata, avastas 1492
alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno. II SUURED MAADEAVASTUSED:põhjused üksluine toit nõudis vajadust vürtside järgi,kadusid traditsioonilised kaudateed,vajadus leida merekaubateed idaga, loodeti saada kulda ja hõbetat; eeldused uut tüüpi laev karavell mille purjeid sai keerata ja seega sõita vastutuult,kompass(võeti hiinast üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju vabu rüütleid kellel oli igav.Mereretkedega alustasid portugallased ja hispaanlased sest nad ei pääsenud Vahemerele,neil olid
15. saj maadeavastuste ajastu. Eeldused: arusaam sellest, et maakera on ümmargune. Uuendused meresõidus: kolmnurkne puri, kompass, astrolaav pani paika laiuskraade. Julgeti minna rannikust kaugemale. Karavell uut tüüpi laev, mis oli kõlbulik meresõiduks. Sai purjetada vastutuult. Põhjused: vürtside kallis hind. Loodeti leida Eldorado, kus pidi leiduma kulda. Maadeavastustes olid edukaimad Hispaania ja Portugali meresõitjad. Hispaania rüütel hidalgo. Henrique Meresõitja portugali prints, kes rahastas maadeavastusi. Bartolomeo Diaz portugallane, kes 1488 jõudis Hea Lootuse neemele aafrika tipule. Vasco da Gama 1497 jõudis indiasse. Indiat asuti vallutama portugallaste poolt. Loodi kolooniaid. Christoph Kolumbus avastas 1492 ameerika ta jõudis kariibi mere saartele. 1494 tordesillase leping lepiti kokku, et 46. meridiaanist idas asuvad portugali alad ja läänes hispaania alad.
Portugali ajendas sisepoliitiline põhjus rekonkista lõppemine, oli tekkinud seiklus-ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendus, kuld voolas Euroopast välja, uudishimu, tahe saade kaupu odavamalt. Portugallaste esimesed retked uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, kuna arvasid, et seal leidub kulda. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique (Meresõitja). Varsti oli aga uus põhisiht India. Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda. Ameerika avastamine esimesena purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma 1492. Cristoph Kolumbus. 3. augustil 1492 väljus Palose sadamast kolm laeva ,,Pinta", ,,Santa Maria" ja ,,Nina". Sama aasta 12. oktoobril heitis Kolumbus ankrusse Bahama saarestikus, mille nimetas San Salvadoriks. See päev on nüüd kõikide Ladina-Ameerika riikide rahvuspüha. Esimesel reisil avastas
Ajalugu 1 Suurte maadeavastuste põhjused Suurte maadeavastuste suurimaks põhjuseks oli leida kaubatee Euroopa ja India vahel. Kuna araablased võtsid idamaiste kaupade hindadelt mitmekordselt vaheltkasu, hakati otsima laevateed. Eelkõige olid maadeavastuste eesotsas kas Hispaania või Portugali meresõitjad, kuna neil oli juba kogemusi ja riik panustas ka omalt poolt. Kuna polnud teada täpset maakera suurust arvati, et tee Indiasse võib kulgeda nii ida kui ka lääne poolt. Tegelikkuses olid asjalood teisiti. Aafrika ja ekvaatori kohta esinesid ka mitmed legendid. E Esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Esimesena hakkas seda tegema portugali meresõitja Henrique Meresõitja, kes ei jõudnud oma merereisiga eriti kaugele. Ekvaator ületati esmakordselt 1471 aastal. Esimesest tõsiseltvõetavast meretee
VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi Lõuna-Ameerikas.
Saksa talupoegade sõda-1524-1526, ülestõus 100000 hukkunut 1555-sõlmiti Augsburgi usurahu. Dogma-lause mida tunnistatakse vääramatu tõena. Kalvinism-Jean Calvini rajatud usuvool levis Lääne- Euroopas. Presbüterlane-kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal. Puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal. Hugenott- kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal. Anglikaani kirik-reformatsiooni käigus kuningale alluv Inglise kirik, õpetus protestantlik jumalateenistus sarnane katoliku kirikuga; kirikukorraldus Inglismaal. Martin Luther-(1483-1546) reformatsiooni algataja 1517a õpetus lutherdus, usuteaduse doktor, vaimulik,õpedus-inimene õndsaks usu kaudu ja usu tõe allikas piibel. Ulrich Zwingli-palgasõdurite preester 1520a. Soovis et tagasi algkristlikulihtsuse juurde. Võitles ilmalike uuenduste eest. Ei meeldinud kiriku suured maavaldused ja rikkus. 1531- sõda katoliiklaste ja
Suur osa haritlasi uskus, et Maa on kerakujuline Maakera on maailmakeskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad: Päike, Kuu, viis planeeti ning tähtede sfäär Giordano Bruno - uskus, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmapiltidest. Jumal ei asu loodusest väljaspool Galileo Galilei Maa pöörleb ümber oma telje ning tiirleb ümber päikese Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Põhjused Leidaalternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Maadeavastused Avastusretked Aafrika lääneranniku tundmaõppimine Astrolaab võimaldas määrata geograafilisi laiuskraade Bartolomeu Diaz purjetas ümber Aafrika lõunatipu, kus nimetati Hea Lootuse neemeks. Cristoph Kolumbus avastas Ameerika Vasco da Gama arvas, et avastas meretee Indiasse Amerigo Vespucci kinnitas, et avastatud manner pole India. Tema järgi sai nimeks Ameerika Austraalia avastamine Maadeavastuste mõju Euroopa arengule
Linnad taastekkisis 11 sajandil. Kõigepealt tekkisis linnad Vahemere prk antiikaegsete linnade kohal. Hiljem Kesk- ja Põhja-Euroopas (Köln, Hamburg, Bremen, Lübeck, Danzig, Riia) 3. Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft) Suurlinnad kuni 50 -100 tuh el, keskmine linn -10 tuh, väikelinn 1000 elanikku Tähtsaimad ehitised: kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linna ümbritsesid linnamüür/id, vallikraav. Osa III seisusest, vabad inimesed, käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas Kui suutsid asuda 1a linnas nii ,et keegi sind ei näe vaba inimene Gildid kaupmeheeste ühing Tsunftid linnakäsitööliste ametiühendused / kullassepad. Skraa- käsitööliste põhikiri (reeglid kvaliteedile, hindade reguleerimine) Meister sell õpipoiss 4
Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi
Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut.
ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa. Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis. Hispaania- ühtne riik (1492), kogu Hispaania ala ühendatud ühtseks kuningriigiks kuninganna Isabella ja kuningas Fernando. Saksmaa- killustati, nõrgem, Itaalias üksikud riigid. Paavstiriik- taastati paavstide võim, lõpetati suur kiriku lõhe, võimul vaid üks paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk. Põhjamaad- üks suurriik- põhjamaade riik, Soome, Taani, Rootsi, Norra. Baltimaad- eestlased+lätlased. Venemaa- ühtne riik, taastati veneriik, keskuseks Moskva, Moskva suurvürsti riik, osa Ukrainast ja Valgevenest. Bütsants- lakkas olemast (1453), kogu ala Türgi koosseisu. 13.sajandi suurimad linnas Eur olis Konstantinoopol, Cordoba, Pariis, Veneetsia, Milano, Firenze, Genova, Gent, London
14 saj- hakkasid Eurooplased valmistama tulirelvi. 16 saj- püssid ja suurtükid hakkasid ambe ja kiviheitemasinaid välja tõrjuma 14 saj.- arendasid portugallased karavelli. 13-14 saj.- levis paber 1440.a- leiutas Johann Gutenberg trükikunsti 1. Võimaldasid panna erinevaid masinaid liikuma ja valmistada tööriistu ja relvi. 2.Jalaväe tähtus suurenes ja ratsaväe tähtus vähenes. Tulirelvad hakkasid välja tõrjuma vanu ambe ja kiviheitemasinaid. 3.Kompass,ladina puri, karavell 4.Hakati leiutama senisest rohkem raamatuid ja ohustuslik oli kõigil läbi lugeda piibel. Arenes lugemis- ja kirjutamisoskus. 31. manufaktuur- käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised palgatööline- inimene kes töötab teise heaks ja saab selle eest palka tarastamine- protsess, mille käigus suur osa põllumaast muudeti lambakarjamaaks.toimus inglismaal pank- asutus mis hoiab, kogub ja laenab suuri rahasummasi intress- rahasumma, mis tuleb võlgnikul laenajale laenamis eest tasuda
tungisid riiki araablased, kuid need purustati Poitiers' lahingus aastal 732. ta hakkas jagama sõjameestele maatükke, et nood teeniksid raha ratsaväevarustuse jaoks. Martell Haamer. Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid sidemed paavstide ja Frangi valitsejate vahel. Paavstidel oli probleeme langobardidega ja Pippin vajas Frangi riigi kuninga tiitlit. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini 751. aastal frankide kuningaks ja Pippin kaitses oma sõjaväega Itaaliat. Peale õnnestunud retke kinkis ta paavstile Ravenna ja Rooma ümbruse ning pani aluse kirikuriigile, mille eestosas oli paavst (756. a.). Karl Suure keisririik Frankide võim saavutas haripunkti Pippini poja Karl Suure valitsusajal. Tema laiendas riigi piire kõikides suundades ja valitsusaja lõpuks allus talle suurem osa Lääne-Euroopast (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania)
Ida Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Elanikud nimetasid ennast roomlasteks.Enamik rääkis kreeka keelt, millest sai hiljem Bütsantsi riigikeel Justianus lasi korrastada ka Rooma õigused ja püstitas arvukalt ehitisi. Ida-Rooma keisririigis oli edukas vallutuspoliitika, mille abil suudeti laiendada suures osas riigipiire. Raskusi tekkitas Araablaste sissetung. Konstantinoopolis asub ka nende peakirik Hagia Sophia. *Suuremad maadeavastused Eeldused ja Põhjused; Ameerika avastamine ja uurimine; meretee Indiasse, ümbermaailmareis; tagajärjed Euroopale ja avastatud maailmale Põhjused: Suur kullajanu, vajadus idamaiste vürtsi, siidi, kalliskivide järele, seiklusjanu, vajadus mereteede järele, rüütlid jäid tööta,polnud midagi teha. Eeldused: Head meresõiduoskused, mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp karavell, varasemate maadeavastajate tegevus.
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik
linnas oli ka karjateed, mis viisid lauta või lähedalolevale heinamaale · leidus ka kalureid TSUNFTID JA GILDID · tsunft- moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelevad inimesed. Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja müüki. Tsunftisundus ilma mingisse kinglasse tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Skraa põhimäärus, mis määretles hierharhia: õpipoiss, sell ja meister. Vanem- meistire eesotsas olev nn olderman, neile kuulus kas kirik või kabel. Joodud- tsunftide kokkutulekud. Tsunftimeister- juhtiva osaga tsunftides, nende alluvuses olid sellid, õpipoisid, kes ka elasid tema juures. Keskaja lõpu poole kriteeriumis tõusid. Õpipoiss pidi olema kristlane, õppima 2-3 a. Meistri käe all ning siis 2-3a rändama ringi. · Gild- moodustus ühe linna käsitöötsunftidestVäikegild. Suurgild aga kaupmeestest ning Mustpeade Gild vallalistest kaupmeestest ja kaupmeheselidest.
majordoomus Karl Martell sai Frangi hertsogiks 732 Poitiers'i lahingus peatati araablased sõjaväereform: lõi frangi raskeratsaväe , mis püsis üle 600 aasta (sõduri varustuses pikk mõõk ja sadulajalused) sai kiriku toetuse Pippin Lühike VIII saj tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks 3. Karolingide Gallia VIII saj. - Karl Suur (768 814) 190 cm pikk, tugev väejuht, julm valitseja, kaunite kunstide austaja 50 sõjakäiku, ise osales u. 30-s 800 a. kroonis Rooma paavst Karli keisriks 4. Karolingide impeerium - Suurriik, millel puudus sisemine ühtsus - 843 a. Verduni lepinguga lagunes Frangi riik kolmeks: lääneosa (kujunes Prantsuse kuningriik) keskosa (kuj. Itaalia kuningriik)
etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud. Islami viis tugisammast : 1)Usutunnistus 2) Palvust 3) Almus 4) Paavst 5) Palverännak mekasse. PILET 2 1.Inimese kujunemine kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Neoliitiline revolutsioon. Arengujärgud: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg: algas 2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus hankiv või anastav (korilus, küttimine). 200 000 aastat tagasi homo sapiensi kujunemine, liiguti Aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd.
· madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270) Hiliskeskaeg 13-16 saj. Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega. u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega Iseloomustas: · Feodaalsuhted hakkasid lagunema, nõrgenema
Valitsemine: Keiser oli piiramatu võimuga valitseja, keda peeti Kristuse maapealseks asemikuks. Keisril oli palju ameteid ning ta nimetas ametisse ka teisi. Keisrivõim polnud päritav , iga keiser valis ise endale järeltulija. Sõjaväe moodustas palgaarmee. Maa jagati teemadeks, mida valitsesid strateegid. Keisrile allusid ka patriarh ja ametkonnad. Kultuur: kultuur oli väga tihedalt seotud ristiusuga. Bütsantsi peakirik oli Hagia Sophia, mis asus Konstantinoopolis. See oli väga uhke kirik , mis oli kaetud mosaiikidega. Sealsed toimuvad üritused olid seotud usupühadega. Pangi kirja pühakute elulugusid. Sai algusea sealt slaavi tähestik. *Suured maadeavastused Eeldused: paremad meresõidu oskused, täpsemad mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp- karavell(ladina puri), varasemate maadeavastajate tegevus. Põhjused: oli kullajanu, s.t et oli vajadus väärismetallide järele. Vajadus idamaiste vürtside järele, seiklus janu ning rüütlitel polnud tööd.
· Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord feodalism ehk läänikord Keskaja ajaline piiritlemine: Algus: 476. aastal Lääne-Rooma riik langes Lõpp: 1453. aastal lõpetas eksisteerimise Bütsants ehk Ida-Rooma 1492. aastal Columbus jõudis Ameerikasse 1517. aastal algas luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: Varakeskaeg (5-10 sajand) Kõrgkeskaeg (11-13 sajand) Hiliskeskaeg (14-15 sajand) Keskaja ruumiline piiritlemine: · Keskaja puhul saame rääkida territooriumidest, kus oli levinud katoliiklus ja feodalism. · Feodaaltsivilisatsiooni kese oli Gallia ehk Prantsusmaa, sest feodalism tekkis Gallias ja sealt levis ka edasi ümberkaudsetele aladele. 2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Keldid
Allajäämise põhjused: 1. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, aga plaanipärase vallutuse korral osutus ebapiisavaks. 2. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult rahvast, tuli puudus elavjõust. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kasutasid selle aja kõige paremat relvastust. 4. Vallutussõda toetas roomakatoliku kirik ja paavsti lubatud patukustutus meelitas uusi ristisõdijaid. 2. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhjused: Harju-Virus oli maade läänistamine ja mõisate rajamine toimunud kõige intensiivsemalt, mille tagajärjel halvenes talurahva olukord Taani kuningas ei suutnud ülemerevaldusi kontrollida ja oli huvitatud nende võõrandamisest. Põhja-Eestist huvitusid nii Rootsi kui Saksa ordu. Tekkis võimuvaakum, mida põlisrahvas tahtis kasutada endale soodsamate tingimuste saavutamiseks.
- Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Suur rahvasterändamine (§2): mis see on, millal toimus, missugused muutused endaga kaasa tõi. hunnid, Attila, germaani hõimud - Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
