keha piirkondadega. Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kaitseb eestpoolt läbipaistev sarvkest.
Refleksid Mis on refleksid? Refleksidon närvisüsteemi talituse põhiavaldused. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talituse muutusena. Kaasasündinud refleksid Osad refleksid on kaasasündinud e. pärilikud, nt: Imemisrefleks Neelamisrefleks Pärilikud refleksid on tingimatud. Osa neist säilib terve elu, osa ainult lapseeas. Tingitud refleksid Osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks: Ohtudest põhjustatud valurefleksid Liigutusvilumused Nende reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. See koosneb: Erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest Närvikiududest (aferentsed närvikiud) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest Närvikiududest Reageerivast organist
Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud- tingimatud, nt neelamisrefleks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul- tingitud, kujunemine algab pärast sündimist, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid. Refleksikaar Tee mida mööda erutus kulgeb nim. refleksikaareks. Refleksikaar koosneb- erutust vastuvõtvatest(retseptoorsetest) närvirakkudest närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
........................... näärmed (2p) 3. ................................................. on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi ainevahetust. (0,5p) 4. Kesknärvisüsteem koosneb...............................- ja ...................................... (1p) 5. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut ....................... elundite, ...................... lihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust (1p) 6. Üks osa refleksidest omandatakse elu jooksul (neid järglastele ei pärandata), need on ........................................ refleksid (0,5p) Kokku 5,5 punkti Vastused: 1. HINGAMISKESKUSEKS 2. AJURIPATS, KILPNÄÄRMED, KÕHUnääre, SUGUnäärmed 3. HORMOONID 4. PEA- ja SELJAAJUST 5. SISEelundite, SILElihaste 6. TINGITUD
Refleksikaar on tee närvisüsteemis , mööda erutus kulgeb. Reflekskaare moodustavad : 1.Erutust vastuvõtvad närvirakud 2.Närvikud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3.Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitatakse 4.Närvikud,mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavase organise 5.Reageeriv organ Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud , need on tingimatud refleksid. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Sellised reflesid järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud reflesideks.
8) Mis on närviimpulss ja kuidas tekib? - närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. ta tekib erutusel 9) Mis ül. on vegetatiivsel närvisüsteemil? - juhib tahtele allumatut siseelundite, siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. 10) Mis on refleks? - refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. 11) Millepoolest erinevad kaasasündinud refleksid omandatud refleksidest? - kaasasündinud refleksid kujunevad välja kohe sündides, aga omandatud refleksid õpib inimene elu jooksul. 12) Nim. refleksikaare osad (5). - 1. erutust vastuvõtvatest närvirakkudest. 2. närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4. närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5. reageerivast organist
Kordamisküsimused (närvi-lihasaparaat) Mis on liigutusaparaat? Organite ja kudede süsteem, mis moodustavad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest. koosneb: a. motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest b. skeleti vöötlihastest c. skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? Motoorne ühik on närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronitest ja tema poolt innerveeritavatest lihaskiudude grupist. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. Peened müofilamendid?
silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta. -Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. -Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevatele ärritustele.ÜKS osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud näiteks imemis-või neelamisrefleks ka lihaste venitusrefleks.TEINE osa refleksidest omandatakse elu jooksul näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid,käitumisiseärasused ning liigutusvilumused.Need järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud refleksideks. Teed mida mööda erutus kulgeb nimetatakse refleksidkaareks.Refleksikaare ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse.Erutuste analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Refleksikaar koosneb: 1)erutust vastuvõtvatest närvirakkudest
Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. See reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Selle talitus on automaatne ja seda me ei teadvusta endale. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel pärilikud, nt. imemisrefleks või neelamisrefleks. Need on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt. valurefleksid, liigutusvilumused. Refleksikaar on teed , mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaar koosneb: *erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest; *närvikiududest(aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse KN- süsteemi; *KN-süsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs; *närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse KN-süsteemist vastavasse organisse; *reageerivast organist.
Kuid just sellel perioodil tekivad teismelistel suured probleemid mäluga, kuna meeldejätmist segavad mõtted ja emotsioonid. Mälu on väga keeruline protsess, mis sõltub paljudest teguritest ning koosneb mitmetest astmetest. Aegade jooksul kasutasid teadlased igasuguseid mälu liigitusi, mille vahel ei ole selgelt eristavaid piire, kuid iga mälu liik omandab erinevaid ülesandeid ehk funktsioone, säilitamis piire, ning koosnevad ja sõltuvad erinevatest teguritest ja refleksidest. Õpetamisprotsessi on tähtis mäletada, seda fakti, et kõige rohkem jääb meelde see materjal, mida ainult ei kuulata kuid ka arutletakse ja rakendatakse. Informatsiooni meelde jäämist soodustab materjalide selgus ja organiseeritus ning materjalidega kaasnevad assotsioonid. Murdeeas toimub teismeliste mälus suured muutused, mis on seotud kõige rohkem üleminekuga teadusmõtlemisest süsteemmõtlemiseni ning sellega, et antud perioodil on lapsed
näärmete talitlust, reguleerib ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Talitlus on automaatne. Eristatakse 2 osa üks osa võmendab siseelundites toimuvaid protsesse aga teine vastupidi lõdvestab ja rahustab. REFLEKS organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast võ organismist pärinevale ärritusele.need väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud, teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid jm. Refleksikaar koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest(retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest(aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub rutuse analüüs 4. närvikiududest(eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5. reageerivast organist.
2. närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4. närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5. reageerivast organist tingitud refleks omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. tingimatu refleks kaasasündinud ehk pärilik. Osa pärilikest refleksidest säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Dendriit - lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas neuriit - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Väikeaju - asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu sellele kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju - edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Vaheaju selles asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused.
motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad 21. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 22. Mis on liigutusaparaat? .. Organite ja kudede süsteem, mis moodustavadad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest Ta koosneb: Motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest Skeleti vöötlihastest Skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega 23. Mis on motoorne ühik? · Motoneuron ja tema poolt innerveeritav lihaskiudude grupp 4 · Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element 24. Lihase ehitus.
Selgmised kiud toovad seljaajusse infot, kõhtmised kiud aga edastavad infot seljaajust väljapoole. REFLEKSID Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Üks reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemiserefleksid või neelamisrefleksid. Pärilikud refleksid on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisärasused ning liigutusvilumised. Need järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud refleksideks. Tingitud reflekside kujunemine algab pärast sündimist. ERUTUS Erutus seisneb rakus toimuvate energeetiliste, keemiliste, struktuursete ja teiste muutuste keerulises süsteemis, mis tingivad raku spetsiifilise talitluse
Nad aeglustavad või/ja kiirendavad sünapside tööd, pakkudes siis tarbijale kas rahustava või energilise tunde. Narkootikumid stimuleerivad ajus õnnehormoone, tekitades tarbijale sõltuvuse. 16. Millised on tingimatud refleksid? Näited analüüsida Tingimatud refleksid on pärilikud ja seetõttu kutsutakse neid ka kaasasündinud refleksideks. Need on tahtele allumatud ja elu jooksul neid õppima ei pea. Siia kuuluvad näiteks imemis-, neelamis-, oksendamis-, haaramisrefleks jne. Osad refleksidest avalduvad sünnihetkel, osad avalduvad hiljem. Näiteks imik oskab sündides kohe imeda, hingata, nutta jne. Kolmandal elukuul hakkab ennast pöörama selili asendist kõhuli üle mõlema külje. Tingimatud refleksid on seotud seljaaju ja piklikaju tööga. 17. Millised on nägemise tervishoiu reeglid. Vähemalt 4 18. Millised haigused on daltonism, kanapimedus, hallkae? Kas ja kuidas saab hoiduda neist?
see tähendab, et kogu aju tegevus on reflektoorne. Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele (Bachmann, Maruste 2001 : 47). Neid indiviidi eluea jooksul välja kujunenud reflekse nimetatakse tingitud refleksideks, eristamaks neid kaasasündinud reaktsioonivormidest tingimatutest refleksidest (Saarma 1984 : 30). 3.1 Tingimatud refleksid Tingimatud refleksid on sünnipärased, pärilikult edasiantavad, püsivad ega vaja eelnevalt õppimist individuaalse aja jooksul (Kivistik 1997 : 33). Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid (Bachmann, Maruste 2001 : 48). Tingimatuid reflekse pole palju, kuid nad on närvitegevuse põhifondiks, mis kindlustab organismi teatud, tõsi küll, suhteliselt piiratud kohanemise ümbritsevas keskkonnas
tähtsusega tema kõlbeliste arusaamade väljakujunemises "heast halvast". (Kera, 2004) 2.2 Sensomotoorne ja operatsioonide-eelne arengutase Piaget järgi on esimeseks arengustaadiumiks sensomotoorne staadium. See kestab lapse sünnist kuni kahe aastani. Laps õpib maailma tundma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab. Sel ajal mõistavad imikud maailma oma avatuse piires, nad arenevad erinevate astmete kaudu lihtsatest refleksidest keerukamalt organiseeritud skeemideni. Kujuneb arusaamine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui need ei ole lapse vaateväljas. Staadium lõpeb mõtlemise ja keele omandamisega. Teiseks staadiumiks on operatsioonide-eelne staadium. See kestab 2 7 eluaastani. Lapsed ei kasuta enam ainult motoorseid ja tunnetuslikke kohandumusi objektide ja tegevuste suhtes. Objektide tähistamiseks võetakse kasutusele ka sümbolid nagu mentaalsed kujundid, sõnad ja liigutused
emotsioonid, tihti võib jälgida hajutatus (, Kikas). KOKKUVÕTTE Mälu on väga keeruline protsess, mis sõltub paljudest teguritest ning koosneb mitmetest astmetest. Aegade jooksul kasutasid teadlased igasuguseid mälu liigitusi, mille vahel ei ole selgelt eristavaid piire, kuid iga mälu liik omandab erinevaid ülesandeid ehk funktsioone, säilitamis piire, ning koosnevad ja sõltuvad erinevatest teguritest ja refleksidest. Õpetamisprotsessi on tähtis mäletada, seda fakti, et kõige rohkem jääb meelde see materjal mida mitte ainult kuulatakse kuid ka arutletakse ja akttiivselt rakendatakse. Informatsiooni meelde jäämist soodustab materjali selgus ja organiseeritus, ning see kui materjaliga kaasnevad assotsioonid. Murdeeas toimub teistmeliste mälus suured muutused, mis on seotud kõige rohkem üleminekuga teadusmõtlemisest süsteemõtlemiseni ning sellega, et sel perioodil lapsed on
otsida taga hoopis eneseaustust, mitte seksuaalset rahuldust. Ainuüksi loogilise välistamise protsessiga jäävad meile ainukeseks klassifitseerimise põhjendatud aluseks suuresti alateadlikud põhieesmärgid- või vajadused. Loomade andmete puudulikkus. Andmed loomkatsetuste kohta ei saa rakendada inimestele, kuna need pole olemuslikult samad. Kui loomad ajenduvad peamiselt instinktidest siis inimesed aga pigem pärilike refleksidest, pärilikest ajedest jne. Nt inimese seksuaalset käitumist uurides saab öelda et aje ise on pärilik, aga objekti ja käitumise valik tuleneb elu käigus omandada või õppida. Keskkond. Inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Psühholoogiliselt ei ole sellist asja nagu takistus olemas - on ainult takistus konkreetse inimese jaoks, kes üritab midagi soovitavat kätte saada.
(oluline "biazee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate arengustraadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud lapse sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Arengumehhanismid, mis ei ole piiratud lapse arenguga vaid iseloomustvad kogu elukaart. Üks mõiste on assimilatsioon - sarnastumine, keskkonna mõju organismile. Assimilatsioon viib edasi
y seostab tervislikke eluviise loote normaalse arenguga; y analüüsib vananemisprotsessiga kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil; y hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese elueale. y seostab inimese närvisüsteemi osi nende talitlusega; y analüüsib eri tegurite mõju närviimpulsi tekkes ja levikus; y selgitab närviimpulsside toimet lihaskoele ja selle regulatsiooni; y seostab inimese peaaju osi nende ülesannetega; y toob näiteid kaasasündinud ja omandatud refleksidest; y koostab ja analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte neuraalse ja humoraalse regu- latsiooni osast inimorganismi talitluste kooskõlastamises; y selgitab vere püsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle tähtsust; y selgitab organismi veebilansi stabiilsuse tagamise mehhanisme; y hindab eri elundkondade talitluse osa organismi energiavajaduse tagamisel; y selgitab inimese termoregulatsiooni mehhanisme; y analüüsib treeningu seostuvaid muutusi inimorganismis;
.. Järgmine tüüp: J. M. Baldwin (1861-1934). (oluline "biažee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumi. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate arengustraadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud lapse sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Arengumehhanismid, mis ei ole piiratud lapse arenguga vaid iseloomustvad kogu elukaart. Üks mõiste on assimilatsioon - sarnastumine, keskkonna mõju organismile.
taju aitab kõndima õppimisele ja teistele motoorsetele oskustele kaasa, nt pimedad lapsed õpivad hiljem kõndima kui nägijad käelisus on kaasa sündinud, kuid võimalik ümber õpetada suudab eristada arve kuni neljani ehk teeb näiteks vahet, kas on neli objekti/heli või kaks ning saab aru liitmisest-lahutamisest kahe piires arengu häirimisel võib kujuneda kõõrdsilmsus Piaget - sensomotoorne staadium (6 alastaadiumit, refleksidest sümbolise tegevuseni) ◦ "käsi õpetab silma", algselt tajud lahus ja kehvad, tegevus arendab meeli ja taju ◦ ei taju objektide jäävust ◦ kriitika: lapsed tajuvad objektide jäävust, kuid mälu ja motoorsete võimete piiratuse tõttu raskusi katsete läbimisel Gibson - kõik meeled sama olulised, taju ja meeled arendavad tegevust Bower - taju ei vaja õppimist, kui laps on ühte objekti ainult kätega katsunud, suudab selle
Vaatluse tulemus: sõltumata toidutaime liigist, koguvad kõik kimalased ajaühikus keskmiselt ühepalju nektarit. 22. Etoloogia spetsiifilisi probleeme. Vähe erialazargooni. Inimeste kohta käivate sõnade kasutamine loomade kohta omistab neile teistsuguse tähenduse. Oht kalduda antropomorfismi. KÄITUMISE MOTOORIKA. 1. Erinev liikumine käitumiste peamise erinevusena. Erinev käitumine erineb põhiliselt liigutuste poolt, mida neisse kaasatakse. 2. Refleksid. Näiteid refleksidest (põlverefleks, kratsimisrefleks). Refleksid vajavad ärritajad välismaailmast, aga toimivad peale seda automaatselt. Kasutatakse kohati vaid väheseid lihaseid. Kui põlve pihta lüüa, siis refleksi toimel jalg võpatab korra. 3. Reflekside põhiomadused, nende põhjused. Põhiomadused: latentsus (ärritusest liigutuseni kulub teatud aeg), järelrefleks põhjustatud sellest, et närvirefleksi meeleelundisse jõudmiseks kulub aega, käivitumine põhjustatud
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest.
osad, kus ühendatakse erinevaid funktsionaalseid välju. Kujundatakse tahe ja emotsioonid. • Ajukoore motoorsed väljad --- Limbiline süsteem: – Emotsioonide ja naudingukeskus – Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga – Hõlmab kesk-, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi --- NÄRVI-LIHASAPARAAT 1. Mis on liigutusaparaat? .................organite ja kudede süsteem, mis moodustavad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest...................... Ta koosneb: a......motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest............. b......skeleti vöötlihastest...................... c.......skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega..................... 2. Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? - Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element - Koosneb: motoneuronist ja tema poolt innerveeritavast lihaskiudude grupist 3. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. ......peenikesed, antiinfilamendid...........
2.KÄITUMISE MOTOORIKA. Erinev liigutuste keerukus käitumise peamise erinevusena. Käitumised erinevad liigutuste poolest: 1)Gepardi äkksööst – osalevad peaaegu kõik kehalihased 2)kameeleoni silma liikumine – osalevad üksikud spetsiifilised lihased 3)refleksid – lihtsaimad liigutused, kus enamasti osaleb mõni tunderakk, mis 2-3 närviraku abil on ühenduses üksikute lihaskiududega (silmapilgutus, iiriserefleks, põlverefleks). Reflekside olemus. Näiteid refleksidest (põlverefleks, kratsimisrefleks). Charles Sherrington uuris. Refleksid vajavad käivitumiseks ärritajat väliskeskkonnast, kuid toimuvad seejärel automaatselt. Põlverefleks: Üks lihtsamaid reflekse. Osalevad 2 närvirakku, nendevaheline ühendus paikneb seljaajus. Koera kratsimisrefleksil on kerge ooteaeg ja nö soojendus, enne kui loom end kratsib. Reflekside põhiomadused, nende põhjused. Reflekside põhiomadused: (1) Latentsus-kulub
· Perifeerne halvatus: halvatud jäse lõtvub, jääbki lõdvaks. Lihased atrofeeruvad. Amüotroofiline sündroom on tüüpiline perifeersele halvatusele, refleksid kustuvad ära. (põhused motoneuroni haigus nt. Spastiline ja lõtv halvatus Tsentraalne ehk spastiline halvatus - tsentraalse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Spastilist halvatust iseloomustavad järgmised märksõnad: tsentraalne, kõrge toonus, elavad refleksid, patoloogilistest refleksidest Babinski (varvaste kõverdamine), kloonused (spastilisuse tundemärk, mil maapinna puudutamisel natuke painutatud sõrmega tekib tahtmatu värisemine või tõmblemine. Värisemise põhjus on lihaste korduvad rütmilised reflektoorsed kokkutõmbed), lihasatroofia vähene või puudub, pindmised refleksid madalad, kahjustus rohkem kaugel kui lähedal, kätel rohkem sirutajal kui painutajal, jalgadel vastupidi.
Kui eesmärk saavutatakse, siis talletatakse vastav info mälus tuleviku tarbeks. KNS- is paiknevad ning refleksi iseloomu määravad ühendusteed tekivad evolutsiooni käigus ning kanduvad edasi pärilikult. Pärilikud e tingimatud refleksid moodustavad organismide kohanemisreaktsioonide baasi. Tr komplektsidest moodustuvad instinktid. Tingitud refleksid kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele. Pärilikest refleksidest ja instinktidest erinevalt on tingitud refleksid vähempüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Nad on muutlikud käitumisvormid, püsides seni, kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju. Tingitud refleksi bioloogiline mõte- mitmesuguste välisärritajate, mis ei ole isendile olulised, kuid eelnedes isendi kogemuses tema eluliste vajadustega seotud mõjuritele või esinedes nendega üheaegselt, muutuvad isendile signaalideks, millele vastavalt isend seab oma käitumise.
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria
Vaimsete võimete (intelligentsuse) areng ilmutab tõusutrende 30-40 aastani. Loovuse kõrgpunkt peale 30-ndaid. Täiskasvanu mõtlemist iseloomustab postformaalne mõtlemine. Piaget ütleb, et see on formaalsete operatsioonide staadium. Pakutakse, et täiskasvanu mõtlemine on pragmaatiline (asjapidi, kuidas paremas tähenduses kasulikult olukordi lahendada, läbimõeldus, ratsionaalsus); funktsionaalsus; abstraktne mõtlemine, printsiibid (inimese mõtlemine kujuneb nii-öelda refleksidest kuni abstraktsuseni läbi erinevate astmete; abstraktsus tekib pigem 20ndates, isegi 30ndates. Inimene omandab täiskasvanueaks sellised kognitiivsed oskused, mis võimaldavad tal abstraktselt asjadele läheneda, tekivad põhimõtted ehk printsiibid üksikute asjade kohta ja seal edasi oskus opereerida printsiipidega mis ongi abstraktse mõtlemise sisu); Fischer käsitles ka formaalset poolt - inimese mõtlemine ei ole ühesuunaline, vaid
vahendas kõrgemaid, reflekside kaudu seletamisele mittealluvaid psüühilisi nähtusi. Viimased ei allu loodusteaduslikule seletusele ja põhjuslikkusele, vaid jumalikule juhtimisele. Selline keha ja hinge eristamine andis teadusliku aluse dualismile. See on arusaam, mille kohaselt kehalised ja vaimsed protsessid moodustavad kaks põhimõtteliselt erinevat, isegi vastandlikku nähtuste kogumit, milliseid ei saa teineteisele taandada ega üht teise kaudu seletada. Tänapäevane arusaam refleksidest (ja reaktsioonidest) välismõju (stiimul) meeled aju lihased reaktsioon muutus väliskeskkonnas Å tagasiside Æ Närvisüsteemi eri osade funktsioonid Info vastuvõtt väliskeskkonnast Retseptor Meeleelund Retseptsioon Retseptorneuron Sensoorne ehk aferentne neuron Info juhtimine ja integratsioon organismis Perifeerne närvisüsteem Kesknärvisüsteem
annaabi.ee 
