Kuulsad vaaraod Referaat Töö koostas: Kertu Ojamäe Juhendaja: õp Anne Vaarpuu Haapsalus, november 2008 SISUKORD: 1 Tiitelleht 2 Sisukord 1 3 Sissejuhatus 4 Tutanhamon 5 Thutmosis III 6 Ramses II 7 Hufu 8 Kleoparta VII 9 Mõnede teiste vaaraode lühitutvustus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Vaarao ('suur maja') tähistas algselt Egiptuses kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki VanaEgiptuse kuningaid.
kui ka mõned muinasmaailma kõige muljetavaldavamad ehitised. Ta alistas hetiidid ja liibüalased ning viis Egiptuse loova õitsengu perioodi. Mõned muinasmaailma suured imed on oma olemasolu eest tänu võlgu Ramsesele. Too oli tüüpiline vanamoodne sõdalaskuningas, keda imetleti tema vallutuste ja monumentaalsete ehitiste pärast. Tema valitsemisaeg tähistab vaaraodeaegseEgiptuse kõrgpunkti nii riigivõimu kui ka kunstitoodangu osas. Ramsese isa Seti I valitsemisajal sõdis Egiptus Palestiina ja Süüria pärast Anatoolias (tänapäeva Türgis) elavate hetiitidega.Esialgu küll edukalt, ent kui Ramses 1279.aastal eKr trooni päris, ulatus hetiitidevõim lõunas kuni Kadesini Süürias.Olles juba kümneaastaselt vähemalt nime poolest väejuht, tahtis Ramses alustada oma valitsemisaega sõjalise võiduga. Tema esimene kokkupuude hetiitidega 1274. aastal eKr toimunud Kadesi lahingus ei läinud strateegilises mõttes korda
Abu Simbel ja Karnak Abu Simbel Aswanist Nuubias kolmesaja kahekümne kilomeetri kaugusel asub Abu Simbel, mis on Egiptuse ajaloo ühe suurima ja kõige veidrama vaarao kõige ilusam ja illusoorne ehitis. See tempel on teooria järgi pühendatud Amon-Ra-le, Harmakisele ja Ptah-le, kuid tegelikult ehitati see oma ehitaja, Ramses Suure (Ramses II) hiilguseks. Templi ehitamine oli vaarao arhitektidele hiigelsuur väljakutse, mis, 2000 aastat hiljem, oli väljakutse ka maailma ühiskonna inseneridele, kes pidid päästma selle templi Niiluse vete eest. Nuubia kõrbe keskel, üksildases kadunud kohas asuv tempel, 38 meetrit lai ja 65 meetrit pikk, oli nikerdatud ühest kivitükist. Ebatavaline fassaad nikerdati " rohke tööliskonna poolt, kelle mõõgad
Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi-ne. Vaaraod maeti "lihtsurelikest" erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi aega olid: Ahmos I Tutanhamon Ramses I-st - Ramses XI-ni Amenhotep I-st Amenhotep IV-ni Thutmosis I-st - Thutmosis IV-ni Hatsepsut Ehnaton Horemheb Seti I , Seti II Merneptah Amenmesse Ay Siptah Tawosret Sethnaht (ps. Need polnud kõik) 2 Ahmos I ja Amenhotep I (u 1550-u 1504 e.Kr) Ahmos I (u 1550 u 1525 eKr) pidama 18. dünastia esimeseks vaaraoks. Selle dünastia ajal tõusis Egiptus oma rahvusvahelise võimu ja mõju esimeseks vaaraoks.
Ning kuna kuningavõim on jumalaist seatud täiuslik institutsioon, pidi vaarao olema nii mõttetark kui ka teadlane. Olles ühiskonnakorralduse alustala, sai vaarao indu oma esiisadelt ja oli kohustatud au sees hoidma nende pärandit. Selles töös räägingi lähemalt Vana-Egiptuse tuntuimatest vaaraodest. MENES(u. 3050-3032 eKr) Kuningate nimekiri annab oletatavale esimesele ajaloolisele isikule kuningatroonil nimeks Menes. Tema kujutist on näha Ramses II hauatempli ornamentreljeefil kuninglike eelkäijate protsessioonil pärast Keskmise riigi rajajat Mentuhotep II ja Uue riigi esimest kuningat Ahmost. Antiikautorid eesotsas Herodotosega juhindusid sellest traditsioonist ja lõid 3 ettekujutluse 1. dünastia esimesest kuningast kui riigi rajajast ja kultuuritraditsioonide kehtestajast. Egiptuse esimene tõeline vaarao, kes ühendas Ülem-Egiptuse ja Alam-Egiptuse ühtseks
giptuse kunst Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi Sander Karbus 10. klass KAIRO Giza püramiidid. Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Püramiidid pärinevad aastatest 25512471eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. Hufu(Cheopsi) püramiid Püramiidi ehitas Hufu järeltulija Dzedefra. Ta püstitas selle Gizast põhja poole. Hufu muumiat ei ole seni leitud. Kogu Cheopsi püramiidist on leitud vaid ühest kõrvalkambrist tema nime tähistav hieroglüüf.
seniavastatud templitest. Ehitise teeb unikaalseks fakt, et tegemist oli kahele jumalusele pühendatud templiga. Üheks jumaluseks oli krokodill-jumal Sobek ja teiseks jumaluseks pistrikjumal Haroeris. Selles templis saab vaadata krokodillimuumiaid ning templi tagaseinas olevat seinajoonist, mis kujutab muistseid arstiriistu, andes ettekujutuse toonaste egiptlaste oskustest ja teadmistest. Reisi viimaseiks vaatamisväärsuseks valiksin Abu Simbelis asuvad kuulsad vaaroa Ramses II rajatud kaksiktemplid. Üks templitest (Suur Tempel) on pühendatud jumalatele Ra'le, Ra- Harakhte'le, Ptah'ile ja vaaraole endale. Teine tempel (Väike tempel) on pühendatud jumalanna Hathorile ja Ramsese esiknaisele Nefertarile. Suur Tempel on tuntud ka ühe anomaalia järgi. Kaks korda aastas valgustavad päikesekiired templi sisemises pühamus olevaid kujusid. Kujusid on neli, kuid päikesekiired valgustavad vaid kolme, jättes valgustamata allilmajumal Ptahi kuju
[Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Uue riigi ajal allutati Palestiina ja Süüria. Ka Nuubia oli Egiptuse võimu all. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja II III ja IV; Amenhotep I, II, III ja Amenhotep IV; Ramses I, II, III, IV, V, VI. Tuthanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast, kes valitses aastail 1336- 1327.a. eKr. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik umbes 1000. Aastal. [(WWW) http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu %2010.%20kl./Muistne%20Egiptus.%20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf Muistne Egiptus. Ajalooetapid. Ühiskondlik ja riiklik korraldus. (23.11.2010)]
pikka aega J. F. Champollion. Sealt sai ta väga palju informatsiooni, mis hiljem, töötades Rosette'i kiviga, ennast kuhjaga ära tasus. Seda kivi kasutas ta hieroglüüfide laiaulatuslikuks desifreerimiseks. Huvitav on ka asjaolu, et seda kivi millega ta töötas, ei näinud ta ise kunagi. Sellele on raiutud kolm erinevat kirja. Ülemised kaks on egiptuse kirjad, alumine on kreeka keeles. Väga kasulik allikas vaaraode ja kuningate määratlemisel, on ka Seti I surnutempli Esivanemate saali koridori seinal. Selle väga kõvasti kahjustatud duplikaat leiti lähedal asuvast Ramses II templist. Üks kõige ulatuslikumaid kuningate ja vaaraode nimistuid on aga kivisse raiutud Saqqara kuningate nimistu, mis asub Kairo Egiptuse Muuseumis. Sel on 47 vaarao kartusid, kuigi algselt oli neid 58. Leidsin need loetud tekstid väga huvitavad! Sain teada väga paljut uut kuningate ning
Lasi rajada uue kuningliku pealinna Ahet-Atoni Asus hävitama Amoni kultust Välispoliitiliselt tabas Egiptuse impeeriumi katastroof Amenhotep IV oli teel varatotalitaarse riigivalitsemisviisi poole RAMSEs iI Asus taastama Thutmosis III aegset hiilgust Ramses ja Hetiidi kuningas sõlmisid rahu ja sõpruse lepingu Egiptlased said endale Palestiina ja Süüria lõunaosa Tema käsul rajati Abu Simbeli kaljutempel Templi sissepääsu piiravad 4 istuva Ramsese hiigelkuju tutanhamon Varem Tutanhaten, muutis nime Noor, suur tähtsus nõunikel Lõpetas oma isa (Ehnaton) rajatud ainujumalakultuse Ateni austamine lõpeti ning naaseti Amoni kultuse juurde Riigi pealinn viidi tagasi Teebasse Algatas suuri ehitusprojekte Teebas ja Karnakis Amonile püstitati palju mälestusmärke Taastas diplomaatilisi suhteid teiste maadega Suri 17-aastaselt, 9.valitsusaastal malaariasse, tal olid ka füüsilised puuded Elu pärast surma (uskumused)
Ramses II l RAMSES II FAKTID Seti poeg Tal ei olnud vendi ega õdesid Astus troonile 25 aastasena Teenis hüüdnime suur Esimesed naised: Nefertari ja Istnofret Sõdis ja sõlmis rahu hettidega Valitses 67 aastat Elas umbes 90 aastaseks Ramsese lapsed ja naised Ramsese tähtsamad naised: Nefertari: suri Ramsese 24. valitsemisaastal Istnofret: suri Ramsese 34. valitsemisaastal Istnofreti tütred: Merietamon, Bint-Anath ja Nebbettaui Henutmira: Vaarao õde Maathorneferura: heti printsess Lapsed Ramses II´l oli üle saja lapse. Kuulsamad neist olid: Nefertari poolt ilmale toodud: esimene poeg kroonprints Amenhirhoshefi, ning veel 3 poega ja 2 tütart Istnofreti poolt ilmale toodud: poeg Ramses, Haemuaseti ja Merneptahi kes oli vaarao järglane Sõjad hettidega Ramses II sõdis hettidega. Ramses moodustas oma 5
nime ja viiendat, sünninime. Tutanhamon Tutanhamon ehk Tutanchamon [tutanh'aamon] (egiptuse keeles twt-'nch-jmn) oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 13361327 eKr.Tutanhamon sündis 1341 eKr. Tema isa oli Ehnaton ja tema ema oli Ehnatoni õde, keda tuntakse noorema naisena, kuid Ehnatonil oli 5 õde ja seni on teadmata, kes neist oli Tutanhamoni ema. Tema isa suri 1336 eKr või 1334 eKr. Tema ema ei elanud oluliselt kauem: tema muumia on leitud ja see kuulub umbes 25-aastasele naisele.Nooruse tõttu oli Tutanhamoni valitsusaja alguses suur tähtsus võimsatel nõunikel, kellest tähtsaimad olid vesiir Ay, kindral Horemheb ja varanduse ülevaataja Maya. Kaks esimest neist said pärast ise Egiptuse valitsejateks. Küllap nad tegid enamiku olulistest otsustest Tutanhamoni valitsusajal.Oma kolmandal valitsusaastal lõpetas Tutanhamon oma isa rajatud ainujumalakultuse. Ateni austamine
Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2 Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga
· Ühendajaks Ahmos I, valitses koos Amenhotepiga · Järgmiskes valitsejaks Thutmosis I- sõjamees · Kindlustas riiki · Rikka ajastu algus Hatsepsut-naine troonil · Vaarao Thutmosis II poolõde ja abikaasa · Valitses 1498-83 e.Kr regendina · Kiire ehitustegevuse algus-surnutempel · Reljeefidel kujutatud seaduslik valitsejana · Võimukas,kuid tark · Suri Thutmosis II käe läbi · Haud leiti 1916, muumia arvatavasti leitud THUTMOSIS III VÕIMSUSE ALGUS · Vana-Egiptuse Napoleon · Valitses 1504-1450 e.Kr alates 1483 e.Kr üksi · Sõdis igal valitusaastal · Lähis-ida · Gaza ümbrus · Süüria vallutati 5 kuuga · Kades · Nuubia THUTMOSIS III- rahu ja rikkus · Tänu sõdadele rikkuse kogumine · Templite rikastumine · Preestrite võimu algus · Karnaki templi esiletõus · Amoni preestrite võim · Rikkamaid templeid Egiptuse lõpuni
Horos Hator Isis Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008.a. Hator ja Horos koos vaaraoga 13.saj.e.Kr. Horos ja Seth vaaraoga Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahuta- matult seotus religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kuns- ti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. Palsameeritud keha e. muumia tuli paigutada kind- lasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega. Hauakambrite seinte- le maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. Mõisted Mumifitseerimine – inimese uuestisünniks ettevalmistamine Skarabeus – levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Sarkofaag - surnukirst Ankh – igavese elu võti Muumiamask – hinge kandja või hoidja (Tutanhamon) Skarabeus
Dur-Untash, või Choqa Zanbil oli ehitatud 13. sajandil eK Untash Napirisha poolt ja asub Iraanis Susa lähedal. See on üks maailma kõige paremini säilinudest tsikuraatidest. PÜRAMIID - Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema hauaehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi tema alamal. Mastabest arendati välja astmikpüramiid, astete täitmisel saadi lõpuks tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on püstitatud Cheopsile, Chefnerile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedale Giza väljale. Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi.Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis.
· sissepääsud olid peidetud · kulus tohutult tööjõudu · asusid kõrbetes üleujutuste piiri ääres Joonis 2. Püramiidi läbilõige Giza väli · Püramiidid Cheopsi (140 m), Chefreni (paar m madalam), Mykerinose (70 m) · Sfinks lõvi kehaga arvatavasti vaarao Chefreni näoga ligikaudu 80 m Joonis 3. Sfinks. Foto: © Li-da Kruger / Atlantic Productions Joonis 4. Kolm Giza püramiidi. Foto: James Stanfield Vaarao muumia transport Kaljutemplid · templid pealt lahtine müüridega eraldatud nelinurkne kõrgete müüridega hämar, tavainimesi sisse ei lastud püloon (väravaehitis) · Uue riigi ajal vaaraode matmispaigaks · Kuningate org 20. saj leiti ainuke rüüstamata hauakamber · Tutanhamoni hauakamber Joonis 6. Tüüpilise egiptuse templi põhiplaan. Joonis 5. Tutanhamoni kuldmask. Foto: © Victoria Gardner / Atlantic
universumi toimimise. Ehkki surelike ja jumaluste vahendajaks oli kuningas, usaldas ta oma kohustused templi ülempreestrile. Nad olid Egiprtuse ühiskonna kõige haritum kiht, kes kujundasid ühtlasi egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased mõistsid maailma läbi religiooni ja müütide. Väga haruldane templitüüp on kaljutemplid. Need on massiivsed ehitised mis on rajutud kaljude sisse. Kuulsaim neist on Ramses ll kaljutempel Abu-Simbelis. Lisaks kohalikele templitele püstatas iga kuningas matusetempli, kus hakati tema hingele pärast surma ohvreid tooma. Vana ja Keskmise riigi ajal moodustasid templid osa kuninglikust hauakambrist kuid u. 1500 eKr olid need arenenud hiiglaslikeks, keerukatesk kompleksideks, mis asusid kõrbeorgudesse peidetud haudadest eemal. Kuulsaimad templid Luksori tempel 1400. a eKr Amenhotep III rajatud Luxori tempel oli pühendatud Teeba triaadile: Amonile, Nutile ja
RAMSES II Egituse suur valitseja Horemhebi väepealik Ramses I rajas uue dünastia. Tema järglane Seti I (1279 1213) alustas võitlust Aasias, taastamaks ülemvõimu Palestiinas ja Süürias. Valitsemisaja lõpul määras ta poja Ramses II kaasvalitsejaks. Ramses II (1290 1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas.Seal oli palju manufaktuure kus tehti kilpe ,odasid ja muud sõjatehnikat.Näiteks ehitati tema käsul 250 sõjavankrit 2 nädalaga ja 1000 kilpi nädalas ,sest sõdimine oli vaarao jaoks põhitegevus.Ramses II tegi sõjakäike Nuubia tagasivallutamiseks ja võitles ka Liibüas. Ta võitles isegi piraatidega.Ramses II kõige suurem võit oli Kadeshi lahingu võit. Seda
500-431 e.m.a.), kreeka kujur. Pärit Ateenast, elulooandmed vaieldavad. Pheidas on kreeka klassikalise kunsti silmapaistvaim autor. Ta kasutas meisterlikult nii pronksi, marmorit kui ka kulda ja elevandiluud. Tema juhtimisel ja osavõtul loodi Parthenoni skulptuurkaunistused. Pheidase tähtsaimad teosed on Athena Promachos, Athena Lemnia ja Athena Parthenos ning Zeusi kuju Olümpias. 5) Abu Simbel Paik Egiptuses, Alam- Nuubias, Niiluse läänekaldal, kus asuvad kaks kuulsat Ramses II ajal 13. Saj e.m.a. kaldakaljusse raiutud templit. Suurem tempel on pühendatud Ramses II-le ning Egiptuse peajumalatele. Väiksem jumalanna Hathorile. Kummagi fassaadi ehivad kolossaalsed figuurid, neist eriti silmapaistvad on neli 20 m kõrgust istuva vaarao kuju (nn Ramsese kolossid) suurema templi ees. 1965-1966 tõsteti Abu Simbeli ehitised osade kaupa uuele kohale Assuani kõrgpaisu vete eest. 6) Zeus rooma Jupiter, vanakreeka pea- ja taevajumal, Kronose ja Rhea poeg, oma õe Hera
Amenhotep III viis läbi suurejoonelisi ehitustöid Teebas Karnaki ja Luxori templites, mis omandasid enam- vähem lõpliku kuju. Ehnaton (1351 1334; võimule tulles Amenhotep IV) edendas riigis päikeseketta Aton'i kultust, püüdes sellest teha peaaegu Egiptuse ainujumalat. Sellega seoses rajas ta uue pealinna Ahet-Atoni (Tell-el-Amarna). Siseriigis tõi see kaasa vastuolusid mõjuka Amoni preesterkonnaga. Egiptuse võim Aasias nõrgenes, eriti hetiitide vallutuste tagajärjel. Ehnatoni surma järel taastas Tutanhamon (1333 1324) riigis Amoni kultuse. Pöörde vana kultuse juurde viis lõpule Horemheb (1320 1292), kes lasi lammutada mitmeid Atonile püstitatud monumente. Horemhebi väepealik Ramses I rajas uue, 19. dünastia. Tema järglane Seti I (1279 1213) alustas võitlust Aasias, taastamaks ülemvõimu Palestiinas ja Süürias. Valitsemisaja lõpul määras ta poja Ramses II kaasvalitsejaks. Ramses II (1290 1224)
k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. Nt. Abu Simbeli kaljutempel paikkond Niiluse läänekaldal, kus asub kaks kaljusse raiutud templit. Suur Ramses II tempel ja väike ehk tema abikaasa Nefetari tempel. Abu Simbeli tempel. Amfora- Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Amforad. Amfiteater- Dionysose auks korraldati koorilaule ja näitemänge, selleks rajati teatrid, et neid
1. Vaarao Menes ja Egiptuse ühendamine. 2. Hüksoslased, nende osa Egiptuse ajaloos. 3. Egiptuse riigikorraldus. 4. Usk, preestrid, jumalad. 5. Surmajärgsus, selle väljendumine egiptlaste mõttemaailmas. 6. Hieroglüüfkiri. 7. Kuningavõim, selle vaimne põhjendatus ja materiaalne kehastus. 8. Ehnaton, tema osa Egiptuse religioonis. 9. Ramses II , tema tegevus nii sõja kui ka rahu ajal. 10.Perekonnaelu. 1. Umbes 3000 aastat eKr tekkis teineteisest sõltumatutest Alam- ja Ülem- Egiptusest ühtne Egiptuse riik. Pärimuse järgi olid need liidetud vaarao Menese poolt, kes oli Ülem-Egiptuse valitseja. Siiski vaieldakse teemal, kas Menes oli ikkagi ajalooline isik. 2. Hüksoslased on sissetungijad Aasiast, kes tungisid Niiluse deltasse umbes 1650 aastal eKr. Nende osa Egiptuse ajaloos on suur, kuna nende sissetung
Ka seest kaunistasid templi seinu ja sambaid kaunid reljeefid, maalid ja hieroglüüfid. Eelpool kirjeldatud templi tüüp oli üks kõige lihtsamaid ja tavalisemaid. Suuremad ja uhkemad templid, keeruliste õuede ja ruumidekompleksiga, asusid tollaegse nt pealinna Teeba lähedal Karnakis ja sellest 3,5 kilomeetri kaugusel Luksoris. Sama suurejooneline on ka Ramassum Teeba juures, mis on ehitatud Ramses II poolt (Vaga 2000). Luksor oli jätkuks keskmise riigi teeba arhitektuurile, mille esimene võidukäik algas Amenthop II ajal (Plazy 2002). Amoni tempel Karnakis 5 Amoni pühamukompleksi ehitised on paigutatud piki pühamut Niiluseäärse sadamakoha ja naabruses asuva Luxori templirajatisega ühendavaid protsessiooniteid
Vana-Mestopotaamia kunst Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteksolid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist oli põletatud kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mistõttu vana-mesopotaamia ehitised ei ole imlastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savkuhilad. Arhaeologid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil painkes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni viis käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linas Uris. Kujutavas kunstis olid juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis enamasti olid seotud ehitisega kuid loodi
mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki Vana - Egiptuse vaaraod olid maapealsed jumalkuningad, nende endi seaduste järgi said pärast surma jumalateks. Vaaraode ajastu jagatakse 30 dünastiasse. Kolm põhiperioodi Vana, Keskmine ka Uus riik. Võimaluse korral vaatame vaaraole otsa kas reljeefi või kuju kaudu ja arhitektuuri kaudu. Mõnikord haruldasel kujul ka kuningliku muumia kujul. Üldistatult näema Vana riigi vaaraode jumalasarnastel nägudel enesega rahulolu, Keskmise riigi murest kurnatust ning Uue riigi sõjakate vaaraode jõulisust ja enesekindlust. Nende, viimaste võim Lähis Idas oli nii suur, et P.B.Shelley sõnad "Maailm, mu hiilgust näe ja värise!"peegeldavad tõepoolest nende kõigeväelisust. UUS RIIK - 1567 -1085. Seda mõõdetakse ka valitsemisaegadega 18-20 dünastia, mil võimul olid erinevad vaaraode perekonnad
Pandi hauda kaasa, sest pidid õnne tooma. Peeti taassünni ja sigivuse sümboliks. Apis talle on ehitatud templeid. Preestrid hooldasid härga. Surma korral mumifitseeriti ja maeti sarkofaagidesse. Oli Memphise jumal Ptah, kes võttis härja kuju. Kass ehitati templeid. Neid palsameeriti. Ohverdati. Olid templite valvuriteks ja võitlesid näriliste vastu. 14. Hauatagune elu. Lk. 43, TV 18. Sarkofaag puidust, kivist vm materjalist surnukirst Palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides; terminit kasutatakse tihtipeale mumifitseerimise sünonüümina. Hauakamber koht, kuhu maeti palsameeritud surnu. Seda said lubada endale vaid jõukad. Anubis kaalus surnute riigis surnu südame ning õpetas inimestele palsameerimist Osiris surnute jumal. Surnute riiki saamiseks pidid kõik inimesed läbima Osirise kohtu, kus Anubis kaalus nende südame. 15. Vaarao Ehnaton ja Atoni kultus. Lk. 45; TV 19 Ehnaton -
Hieroglüüfkiri märkkiri, mille märgid tähistasid tervet sõna või silpe (kasutusel vanaajal Egiptuses, Hiinas jm). Papüürus 1) Niiluse kaldal kasvav taim; 2) papüüruse taimest valmistatud materjal, millele egiptlased kirjutasid. Papüürusest ehitati nt ka laevu. Palsameerimine surnukehade töötlemine takistamaks nende lagunemist. Muumia palsameeritud surnukeha. Sarkofaag kirst, kuhu paigutati muumia (pildil Tutanhamoni sarkofaag). Hauatagune elu uskumus, et inimese elu jätkub pärast surma teispoolsuses, selleks pandi hauakambrisse kaasa kõik vajalik, hinge tagasipöördumise jaoks pidi ka surnukeha olema säilinud. Amon-Ra Egiptuse päikesejumal, oina peaga. Horos kullipeaga jumal, kes kaitses vaaraode maapealset võimu. Osiris surnuteriigi valitseja, jumal, kelleks vaarao muutus pärast surma. Skarabeus püha sõnnikumardikas.
Ta visandas ning osaliselt ka teostas Parthenoni kaunistused. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. Tema Athena Lemnia on tuvastatud tolajal valmistatud kuju autorikoopia järgi. Abu Simbel - paik Egiptuses, Niiluse jõe läänekaldal. Kaks 13.sajandist e. m. a pärinevat kaldakaljusse raiutud templit. Suur ehk Ramses II tempel ja Ramses II abikaasa Nefertari tempel. Suure templi fassaadil on neli 20 m kõrgust istuva vaarao kuju aga väikese templi ees kuus 10 m kõrgust seisvat kuju. Suure templi siseseinu kaunistavad vaarao sõjakäike ülistavad reljeefid. Templid tõsteti osade kaupa uude kohta, senisest 64m kõrgemale, et nad ei jääks vee alla. Töid juhatas UNESCO komisjon. Templi lasi ehitada Ramses II hetiitidega rahu sõlmimise auks, ent ka enda võimsuse märgiks. Sisehoovi suurus on 18x16m. Mõlemal pool
Vaarao Ramses II ja esimene naisvaarao Hasepsut ning nende matusetemplid. Kuningate org ja Tutanhamoni haud. Kevin Kalmus 10D Ramses II Elas (umbes 1300 eKr 1224 või 1213 eKr) Egiptuse vaarao 19. dünastiast 13. sajandist eKr Oli umbes 100 last Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks Taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn PerRamses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid VanaEgiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole. Pildid Hatsepsut Esimene naisvaarao Egiptuses Valitses 14731458 eKr
Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasnõusid. Uus riik-Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.-20. dünastia, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja Tuthmosis II, Amenhotep II ja Amenhotep IV, Seti I, Ramses II ja Ramses III. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik 1000 aastat eKr. Kultuur Egiptuse kultuuri oli sügavalt religioosne, seda iseloomustab suur jumalate arv. Egiptlaste usk oli polüteistlik. 14. sajandil e.m.a. püüdis vaarao Echnaton nõrgendada preesterkonna võimu. Arvukate kohalike jumalate teenimise asemel kehtestati kogu riigis ainujumaluse kultus. Echnaton kuulutas jumalaks Päikeseketta - Atoni Amon-Ra asemele. Peale Echnatoni tuli valitsejaks Tutanhamon, mil
Ta huvitus usukultusetseremooniatest ja poliitikast. Vahekorrad välisnaabritega olid tema isa ja venna valitsemis ajal enam-vähem korraldatud, polnud sõdu ega vaenuretki. Ei ole see tõttu usutav, et hauakambrist leitud plaatidel kujutatud Tutanchamoni sõjasõidud on tõepoolest aset leidnud. Samuti on vähe tõenäoline, et hapra kehaehitusega vaarao osales metsikutes jahiretkedes, võitlustest kiskjatega ja muudes suurt kehajõudu nõudvates ettevõtmistes.[1:31] Säilmed Nagu muumia uurimine näitas, oli Tutanchamon surnud 18 ja 20 eluaasta vahel. Kas noor kuningas langes haiguse, õnnetusjuhtumi või vägivalla ohvriks?Silmas pidades, et tema eelkäijad Echnaton ja Smenkhare surid suhteliselt noorelt, võib oletada, et XVIII dünastia viimased võsud olid õrna tervisega ja füüsiliselt nõrgad. Tutanchamoni pidulik ja tseremooniaterohke leinaja matusetalitus pidi toimuma märtsis- aprillis. Sel ajal valmisid puuviljad ja õitsesid lilled
püramiidid on ainukesed maailma ilmed mis siiani säilinud. Ehitised ise on veel suureks müsteeriumiks tänapäevalgi. Kaheldakse kas nad on ikka egiptlaste poolt ehitatud ja kas nad on ikka üle 15000 aasta vanad? Imelik on ka fakt, et üheski püramiidis pole muumiat. Teadlaste arvates on püramiidide sisemus ainuke kindel koht kuhu tuumasõja eest varju minna. Aga peale püramiidide on Egiptuses veel teisigi märkimisväärseid hooneid. Näiteks Ramses 2 poolt Abu Simbelisse ehitada lastud Suur Ramses ja väike tema armastatud abikaasa Neferati tempel. Hoonete oma päraks on nende täpne asend, mis toob endaga kaasa nähtuse kus ühel päeval aastas tungib päikese kiir templi kõige sügavamasse ruumi valgustades seal istuvate jumalate ja Ramsese kuju. Kindlasti ei jäta kedagi külmaks ka templi ees olevad kolosaalsed Ramsese kujud. Veel on märkimist väärt templid Luxoris ja Karnakis. Philae saarel asunud Isise templil olevat veel 20 saj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
