Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat Puidu kuivatamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuivatamise, kuivatus, deform, kase, kuivati, märja, deformatsioonid, kasel, materjalis, puiduteadus, puiduga, termotöödeldud, elastsus, moodus, kuivatamine, vaakumkuivatus, lõhed, praktikumide, tavalisel, puitmaterjali, taaskord, laiused, mõjuteguriks, pinged, ülerõhk, efektiivseks, mhovi, 2460, puidutöötlemise, õppetool, marco, juhendaja, kers8 35,42 37,68 32,02 9,6 15,02 9 43,31 45,90 39,11 9,7 14,79 10 35,24 38,13 32,23 8,54 15,47 Keskmine 37,45 39,99 34,09 8,928 14,782 Niiskusdeformatsioonid Katsekeha Laiused, mm Paksused, mm Deform. Pundumis- Alg Lõpp Deform Alg Lõpp Deform. Kokku tegur, %/% % 1 38,93 39,72 0,79 20,18 20,48 0,3 3,42 0,0342 2 35,10 35,93 0,83 20,16 20,65 0,49 4,63 0,0463 3 39,43 40,20 0,77 20,51 20,74 0,23 3 0,03
Radiaalsuund Tangentsiaalsuund Radiaalsuund Tangentsiaalsuund 0 15 30 45 60 75 90 Pundumiskiirus Tasakaaluniiskus Katsekeha Algkaal Lõppkaal Kuivkaal Algniiskus Lõppniiskus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine Niiskusdeformatsioonid Katsekeha Laiused, mm Paksused, mm Deform. Pundumis- Alg Lõpp Deform Alg Lõpp Deform. kokku tegur, %/% 1 2 3 4 5 6 7 8 9 3 10 Keskmine Niiske puidu survetugevus Katsekeha Algkaal Kuivkaal Niiskus Purustav Survetugevus g g % jõud, N N/mm2 1
5 EHITUSES KASUTATAV SAEMATERJAL Arutlused teemal, kas ehituspuiduks kasutatavad puud peaksid olema langetatud noore või vana kuu ajal, varakevadel või hilissügisel, on paraku kogu maailmas vaibunud, sest ehitusmaterjalide tööstuslik tootmine ei võimalda taoliste soovituste järgimist. Samas on tööstuslik tootmine avanud ka võimalusi, mis endistel aegadel ei tulnud kõne allagi. Kui täita kaht põhinõuet, et kasutatav puit peab olema läbinud kuivati ning rasketes niiskustingimustes, eriti väljas olev või pinnasega kokku puutuv puit immutatud, ei tohiks raiumisaja mõju kuidagi tunda anda. Saematerjali ehituse jaoks valides tuleb teha järgmised otsused: · kasutatav puiduliik; · saematerjali sort ehk kvaliteet; · saematerjali niiskusaste; · saematerjali mõõtmed; · kas on vajalik immutatud puit; · kas on vajalik tugevussorteeritud puit.
..................................................................................... 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante......................................................................................................... 7 3. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE.............9 3.1. Savitellise toormaterjal...............................................................................................................9 3.2. Savitellise tootmine................................................................................................................... 10 3.3
Puidu suur niiskussisaldus avaldab puidu omadustele negatiivset mõju, mis tuleb esile puidu töötlemisel, liimimisel ja värvimisel, aga samuti vähendab puidu mehaanilisi omadusi (tugevus- ja jäikusparameetreid). Vesi esineb puidus kolmel kujul: 1. kapillaarvesi (ehk vaba vesi) - täidab rakud ja rakkudevahelised tühemikud; 2. hügroskoopne vesi (e seotud vesi)- imendub raku seintesse; 3. keemiliselt seotud vesi ainete koostises. Kapillaar- ja hügroskoopne vesi eemaldatakse kuivatamise teel. Keemiliselt seotud vett saab eraldada keemilisel töötlemisel. Maksimaalse hügroskoopse vee (seotud vesi) hulk rakkude seintes, olenemata puidu liigist, on 20 oC juures keskmiselt 30%, seda seisundit nimetatakse kiudude küllastusastmeks ja see ei sõltu puidu liigist. Nimetatud niiskuse protsent on olulise tähtsusega, sest niiskuse vähenemisel alla 30% muutuvad puidu mitmesugused omadused tunduvalt. Puit on hügroskoopne materjal
on seintes pilukujulised lihtpoorid). Kiudtrahheiidid võivad täita nii mehaanilist kui juhtivat rolli. Parenhüümrakud: säsikiired ja puiduparenhüümid. Sooned on vee ja toitanete juhtimseks kasvavas puus ja võtavad enda alla 10...55% tüve ruumalast. Soonte kaudu õnnestub ka lehtpuidu struktuuri juhtida lahuseid. Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nim. soone lülideks. Vahesein lülide vahel on liigiti erinev. Kase ja lepapuidus on nn astmeline perforatsioon, tammepuidus on lüli otstes vaid seinapasend, mida nim. lihtperforatsiooniks. Soonte külgseinad koosnevad põhiliselt primaarkihi tselluloosi mikrofibrillidest, mistõttu nad juhivad hästi lahuseid naaberkudedesse. Primaarseinale ladestub sekundaarkihit seinapaksenditena, mis puituvad ja annavad soonele mehaanilise vastupidavuse. Sooned liigitatakse: jämesooned (läbimõõt 200..
ta halvasti lõhestatav), suur kokkukuivamine ja väike mädanemiskindlus. Puitu kasutatakse vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses, hästi poleeritav. Ühe vormi, karjala kase puit on mitmevärviline, väga kõva, hinnatud mööbli ja iluesemete tegemisel. Treimis- ja nikerdustöödel on väärtuslikud pahad. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Koort kasutatakse naha
- tangentsiaalsuund 1 - radiaalsuund 1-2 - pikisuund 5-25 Puidu erinevate niiskussisalduste nimetused: värske e. toores 88 100 % poolkuiv 23 30 % transportkuiv 22 % õhukuiv 15 20 % ruumikuiv 8 12 % absoluutselt kuiv 0 % Kahanemine ja paisumine Kui puitu kuivatada alla niiskuse küllastuspunkti, hakkab seotud vesi rakuseintest aurustuma, seega väheneb rakuseinte ruumala. Selline muutus puidus toob omakorda kaasa teatud pingeid materjalis. Puidu anisotroopsest ja kiulisest ehitusest tingituna on puitmaterjalide kahanemine kõigis kolmes põhisuunas erinev. Üldiselt võib kahanemise suhet kõigis kolmes põhisuunas kirjeldada järgmiselt: tangentsiaalselt : radiaalselt : pikisuunas 2 : 1 : 0,1 Puidu pikisuunas on kahanemine vaevalt märgatav. Puidu kuivatamisel niiskuse küllastuspunktist kuni absoluutselt kuivani (0%) on pikikahanemine olenevalt puuliigist 0,1...0,35%
tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saada (maksumus 30-35 eurot): 250 kg paberit.....0,6 m2 saematerjali.....0,4 m2 vineeri.....180 kg viskooskiudu.....170 l puupiiritust Puidu kasutust soodustavad omadused: Piuidu kasutust ebasoodustavad omadused: Põhilised puuliigid pindala
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.)
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Priit Kangur MT213 PUIDU KAITSMINE SEENHAIGUSTE VASTU. Referaat Juhendaja: Aivar Krull TARTU 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4 2. Puidumädanik......................................................................................................................5 2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja vöödid. ...................................................................6 2.1.2. Lülipuidu mädanik. ..............................................
(luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel) 2.Tõmbetugevus: joonis koos näidatud pingega, mis on vastassuunas: Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd. Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu. Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2-5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu. Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. 3.Liim- vedel või plastne aine, mis moodustab teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim tungib puidu rakkude vahele, rakuõõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahel väga õhukese liimikihi.
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus
· Uksed-aknad jm puittooted. Ehituses kasutatav saematerjal Arutlused teemal, kas ehituspuiduks kasutatavad puud peaksid olema langetatud noore või vana kuu ajal, varakevadel või hilissügisel, on paraku kogu maailmas vaibunud, sest ehitusmaterjalide tööstuslik tootmine ei võimalda taoliste soovituste järgimist. Samas on tööstuslik tootmine avanud ka võimalusi, mis endistel aegadel ei tulnud kõne allagi. Kui täita kaht põhinõuet, et kasutatav puit peab olema läbinud kuivati ning rasketes niiskustin- gimustes, eriti väljas olev või pinnasega kokku puutuv puit immutatud, ei tohiks raiumisaja mõju kuidagi tunda anda. Saematerjali ehituse jaoks valides tuleb teha järgmised otsused: · kasutatav puiduliik; · saematerjali sort ehk kvaliteet; · saematerjali niiskusaste; · saematerjali mõõtmed; · kas on vajalik immutatud puit; · kas on vajalik tugevussorteeritud puit. Ehituses on valdavaks okaspuit, seega kuusk, mänd või lehis
toote lisa saematerjalidele mis on immutatud laiuselt 50,75,100 125,150 mm paksuselt 25,32,38,50,75,100 mm.hööveldatud toote lisa 45,70,96,120,145mm. · paksusel 21,28,33,45,70,95 mm.termopuit ehk suitsupuitu toodetakse muitmaterjali aurutamise teel temp 170-240 c. · töötlemise käigus kas.kuiva puitu mis hiljem niisutatakse kambrist välja võttes saadakse hele pruunist tumepruunini. · probleemiks on see et ei saada täpselt ühesuguse värviga,materjali kuivatamise eriaegadel. · antud tööstu muudab materjali vähem hüdroskoopsemaks kuid mehhaaniliselt teatud määral nõrgemaks . · eriti ilusa efekti saame puutüve alumise osa kasutamisel. Puidu vead Tüve kuju vead: 1. Kõver kasv-kui puu on kasvanud mererannas,kallakul.esineb kõikide puiduliikide juures,tüve kõveruse tõttu on kasutamine piiratud.saematerjali töötlemine on suurte kuludega ja sellega võib olla kaasnenud tõmbe ja survepuit Koonilisus
materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb;
Neil põhjustel ei soovitata termotöödeldud puitu kasutada kandetarindites. Termotöötluse tulemusena muutub puit pisut kõvemaks, kuigi see muutus on väga väike. Kuid ikkagi tuleks sellega arvestada töötlemismeetodi valimisel · Termotöötlus vähendab puidu tasakaaluniiskust võrreldes töötlemata puiduga peaaegu poole võrra. Samas väheneb puidu imamisvõime, eriti küljel. Seega paraneb termotöödeldud puidul mõõtmepüsivus ning niiskusolude vaheldumisest tingitud deformatsioonid jäävad võrreldes tavalise puiduga väiksemateks. · Tasakaaluniiskuse vähenemine parandab ka termotöödeldud puidu vastupidavust ilmastikukoormusele ja seentele. Väliskasutuses on termotöödeldud puidu niiskusesisaldus umbes pool töötlemata puidu omaga võrrelduna. Termotöödeldud puidule on ultraviolettkiirguse lagundav mõju samuti väiksem kui töötlemata puidule. Teisalt aga hallistab UV-kiirgus ka termotöödeldud puidu värvitooni.
..10 N/mm2. 2.3 Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; · väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja;
Puidu standardne niiskus? 7. Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 8. Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? 9. Kuidas jagunevad puidu praod? 10. Puidu kasvuvead … 11. Kuidas jagunevad mädaniku põhjustavad seened? 12. Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? 13. Antiseptimise viisid … 14. Millise temp. – i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18. Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 19. Kuidas valmistatakse puitkiudplaate? 20. Kuidas valmistatakse vineere? KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid.
kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist, radiaal ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead lõhed, oksad, kasvuvead Lõhed 1. välislõhed radiaalsed (tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel) 2. siselõhed säsi (radiaalsed) või ringlõhed (harvem esinevad, nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu külmumisel, ka puu langetamisel) Oksad Umboksad puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle. Puidu edasisel kasvamisel toodab puu kahte liiki kudesid: üht, mis katab haava, ja teist, mis toodab uut kambriumi. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse:
välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest(mõõtehälve, ebatäpsed töövahendid), kuivamisest(kaardumine, pragunemine) ja puitmaterjali enda vigadest. 2)Lõhed(praod)-jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi-(radiaalsed) või ringlõhed. Välislõhed on levinuim lõhede tüüp, tekivad ebaühtlasel kuivamisel, siselõhed tekivad märja puidu külmumisel. 3)Oksad-kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu. 4)Mädanemine-puidu riknemine temas arenevate seente mõjul. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne), sellega kahjustavad seened puitu. Seente arenguks on vaja puidu niiskust üle 18%, seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seenete arenguks on 20-35 kraadi
sobiva kvaliteediga turvast. Eesti Turbaliitu kuuluvate ettevõtete iga-aastane keskmine turbatoodang kokku on ~4,5 - 5,0 miljonit m3 erinevaid turbaid. Turba juurdekasv aastas on ca 0,5 mm. Katelde ja ahjude kolletes kasutatava turba ehk kütteturba liigid: freesturvas osakesed läbimõõit alla 3 mm, suuremate osakeste pikkus ulatub 1015 mm-ni; tükkturvas pikkus on enamasti 100200 mm, läbimõõt aga 50100 mm; turbabrikett turbapelletid ehk graanulid turbapulgad, sõltuvalt kuivatamise meetodist on kahte liiki: välipelletid freesturvas kuivatatakse õhu käes, tehasepelletid freesturvas kuivatatakse kuivatis. Näitaja Ühik Freesturvas Tükkturvas Turbabrikett Turbapelletid Arvutuslik % 45 35 12 15 niiskus Tarbimisaine MJ/kg 9,1...10,5 11,1...12,8 16,0...16,8 15,2...17,6 alumine kW h/kg 2,5...2,9 3,1..
materjal on koos pooridega, st oma looduslikus olekus. Täiesti tihedatel materjalidel on eri- ja mahumass samasugused. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse puistemahumassi mõistet. Sel juhul määratakse mahumass materjali sellise kohevuse juures, nagu see puistamisel jääb. Poorsus. Poorsus näitab kui suure protsendi moodustavad materjali kogumahust poorid. Poorid võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle. Avatud poorid on aga korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid. Poorid on täidetud kas õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused – tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jne. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse tühilikkuse mõistet. See näitab teradevaheliste tühemete mahtu kogu materjali mahust. 11 Veeimavus
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks,
Lagunemisastme vähenedes veejuhtivus suureneb. Näiteks 30% puhul on see 0,6 m/ööp. Hästilagunenud turbas ei ole suuri poore. Seetõttu tuleb kasutada tihedat dreenivõrku (sellest suur maksumus). Lisaks tuleb projekteerida abinõud pinnavee eemaldamiseks – rabades freesturba tootmisel maapinna tasandamine ja profileerimine kumeraks, põllumaal neelukaevud pinnavee juhtimiseks torusse. Turba vajumine. Turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid seisnevad kraavi sügavuse vähenemises. Looduslikus olekus sisaldab turvas väga palju vett (kuni 90% kogumassist). Kuivendamise tagajärjel osa vett valgub turbast välja, selle asemele jäävad tühikud, mille kokkuvajumise tagajärjel toimubki turba vajumine. Vajumise tagajärjel turvas tiheneb, tema mahumass suureneb. Tihenenud ülemine turbakiht avaldab ka alumistele kihtidele suuremat survet ning surub sealt osa vett välja. Selle tulemusena
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu
Märgunud säilikud nõuavad kohest töötlemist, sest on suur hallituskahjustuste oht. Kuivatamiseks kasutatakse enamasti difusioon- ja konvektiivkuivatust. · Difusioonkuivatuse käigus asetatakse märgunud paberilehtede vahele kõrge niiskuseimamisvõimega materjali (filterpaber, kromatograafiapaber, trükitekstita ajalehepaber) lehed. Kasutada ei tohi värvilisi ega trükitekstiga pabereid. Leht filterpaberit pannakse iga märja lehe vahele või 5-6 lehte filterpaberit iga 10-15 märgunud lehe järele. Alguses, kui raamat on väga märg, siis tuleb panna vähem lehti ~iga 25 lehe tagant, hiljem tihedamalt. Kaane ja eeslehe vahele pannakse mitu filterpaberilehte. Raamat asetatakse horisontaalselt absorbeerivale alusele ning filterpaberilehti vahetatakse sageli(mitte harvem kui 5-6h tagant) , seejuures raamatut keerates
lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (44% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 1,8% pindalast, siis erametsades on männikute osakaal (29%), ligikaudu samapalju on kaasikuid ja hall-lepikuid on 11%. See on peamiselt tingitud asjaolust, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikidega (peamiselt kase ja halli lepaga). Praegu moodustavad rangelt kaitstud metsad ca 12% metsadest (277 800 ha). Majanduspiirangutega metsi on kokku 290 400 ha ja need moodustavad 12,6% metsadest. Sellistes metsades on majandamine teatud ulatuses lubatud, kuid seda piirangutega. Vääriselupaik - kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud,
pärn 6. saar 12. valgepöök Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1. V õ r a d e t i h e d u s. Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Austria füsioloog I. Wiesner määras suhtelise valguse intensiivsuse (võrreldes täisvalgusega) mille juures lehed hukkusid valgusepuuduse tõttu ja selle järgi koostas ta varjutaluvuse skaala. Näiteks lehisel on minimaalne valguse intensiivsus 1/5, kasel 1/9, valgepöögil 1/56 täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta - puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85. Valgustatuse miinimum oleneb ka mullast: näit. sarapuul viljakal mullal 1/50-1/60, väheviljakal mullal - 1/18-1/32. 2. T ü v e d e l a a s u m i n e algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3
jugapuu, kadakas, tamm jt. Kui lülipuidus ei teki parkaineid ja nende rakud jäävad valgeks nagu maltspuidulgi, nimetatakse taolisi värvitu lülipuiduga puuliike küpspuidulisteks. Tüüpiline küpspuiduline puuliik on kuusk, samuti pöök ja pärn. Nende liikide lülipuidu niiskusesisaldus on väiksem kui maltspuidul. Mõnedel lehtpuudel (kasel, haaval, vahtral) esineb väärlülipuit. See on iseloomulik vanematele puudele ja tegemist on seenhaigustest põhjustatud puidurikkega. Kasel on see pruuni, haaval punakaspruuni värvusega. Maltspuit on puiduosa välimine heledama värvusega osa, milline talitleb vee ja mineraalsoolade transpordikoena ja orgaaniliste ainete säilituskoena. Maltspuidu osakaal on puutüves väga muutlik, haarates enese alla tavaliselt 2 kuni 40 aastarõngast. Tüüpilised maltspuidulised puuliigid on meie lehtpuud: kask, haab ja lepad. Neil võib esineda ka nn. sisemist maltspuitu, milline on enamasti põhjustatud seenhaigustest või külmast. 3
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku
annaabi.ee 
