Vargamäe läbi Andrese pilgu Andrese visoon korralikust talust püsis muutumatuna terve tema elu. Olnuks selleks siis hetk, millal ta viis Krõõda Vargamäele või hetk, millal tundis kontides vanadust. Sihikindlalt ja töökalt, raskusi trotsides, rühkis mees oma eesmärgi poole. Kustkohast ammutas ta jõudu järjepidevuseks, et jääda eesmärgile kindlaks? Hoolimata poja sünnitamisel surnud naisest ja katku viidud lastest. Kogu teose vältel oli Andrese peas terve elu üks ja sama pilt, mida ükski eluraskus ei suutnud moonutada. Kuidas oli see visoon üles ehitatud nõnda, et see viis peremehe läbi iga raskuse? Andres rääkis alguses Krõõdale ja seejärel kõigile teistele, milline saab nende Vargamäe talu olema. Tulevikuplaanid olid põhjalikult läbimõeldud. Kui loomi sai rohkem olema, siis polnud enam vaja hakata mõtlema kuhu see sobiks, asukoht oli juba Vargamäele minnes välja mõeldud. Kuna peremees oli väsimatu tööloom, siis ...
Vahetevahel käib Andres kohalikus kõrtsis ka ja peab Pearuga võitlema kraavi pärast. Andresel ja Krõõdal sünnib enne veel mitu tütart, kuid lõpuks tuleb ka oodatud poeg. Juss ja Mari abielluvad ja kolivad sauna. Ka neil on kaks last. Krõõt aga sureb esimese poja sünnitamise järel ja Mari jääb tallu laste eest hoolitsema, kuigi Juss teda saunas ootab. Mari ei jõuagi sauna tagasi, sest Juss poob end kuuse otsa üles. Mari tunneb end Jussi surmas süüdlasena, kuid jääb siiski Andruse talu perenaiseks ja kui selgub, et Mari ootab last, sõlmivad Mari ja Andres ka abielu. Mari muutub üha süngemaks ja kurvemaks. Külas levib tõsine haigus ja kõigis peredes lapsed järjest surevad. Ka Mari kaotab mõlemad lapsed, kes tal Jussiga olid. Mari armastab aga kõigele vaatamata Mari ja Andrese lapsi sama palju kui enda omi. Lapsed saavad järjest vanemaks ja lõpuks saavad ka majapidamistöödega aidata. Andres on õnnelik, kuid ta ei tea, kas ta lapsed tema tööd ka
8.02.1971 Kes on? Murdmaasuusataja Sportimist alustas 8-aastaselt Eesti parim meessportlane 23-kordne Eesti meister 2-kordne maailmameister ja olümpiavõitja Lapsepõlv Sündis ja kasvas Pärnus Lapsepõlves oli Veerpalu aeglane ja pikaldane Andrus oli väiksena küllaltki vaikne 4-aastaselt olid Andrusel juba korralikud suusad Kooliaeg Veerpalu õppis Rääma koolis Andruse klassijuhataja oli Reet Mikk Kool asus jõe ääres Kooli ajal oli Andrus täis krutskeid Tunnistusel olid tal esimesest seitsmenda klassini Perekond Andrus ja Angela tutvusid Otepääl Andrusel on 2 õde 1993 algas nende ühise elukoha ehitus 1994 sündis nende esimene laps Andreas Elumaja valmis 6 aastaga Küsimused ja vastused Mis on teie lemmikvärv? Sinine Mis on teie lemmiksöök ja –jook?
Ilse omandas ,,kohaliku keele" liigagi korralikult ja vatras selles keeles liialt puhtalt. Eesti Draamateatri lavale astus esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi "Tanja" nimiosa.1953. aastal lõpetas ta Moskva Lunatsarski nimelise Riikliku Teatriinstituudi. Esialgu oli Everil tööd vähe ja seepärast tegi ta ka raadios, kuuldemängudes kaasa. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. 1957. aastal oli taI esimene estraaditöö - ,,Kellega seda ei juhtu".Ta mälestuste raamatus " Ita Ever" on juttu sellest, et Ever võib ümber kehastuda, häält muuta ja laval isegi silmnähtavalt pikemaks muutuda. Daamist võib saada labane mutt. Ever ei valeta laval ja oskab ka elus usutavalt mängida.Ta on abielus olnud näitleja Eino Baskiniga ja on lavastaja Roman Baskini ema. Hiljem olid elukaaslasteks Ilmar Tammur ja Gunnar Kilgas.Ital on üks poeg
Aga koha pilved varjutasid selle peagi. Ka Marist sai koos teistega hall mass, kes enam rõõmustada ega heleda häälega laulda ei mõistnud. Tegelikult see hele lauluhääl läks koos õndsa Krõõdaga, nagu Pearu ütelda armastas. Peale Krõõda minekut tekkiski üks suur sasipundar, kus on raske aru saada, mis on tõde ja kellel õigus. Krõõt läks manalasse peale seda, kui tõi ilmale esimese enda ja Andruse poja. Lapsele oli ema vaja. Marilgi oli just laps olnud ja pooleldi vastutahtmist ta ju lubas perenaisele, et hoolitseb viimase võsukese eestki. Tema enda pere elu saunas vajus soiku, ta võttis lapsed ja täitis Eesperes perenaise rolli. Andruse jaoks oli loomulik, et Mari selle koha täidab ja ta ei tahtnud midagi kuulda sellest, et Mari ära läheb. Mida aga pidi tundma Juss, Mari abikaasa? Küll ta käis ja oli teiste naerualune, käis Marigagi rääkimas, et enam nii ei saa
ajal oli toonud. Aga koha pilved varjutasid selle peagi. Ka Marist sai koos teistega hall mass, kes enam rõõmustada ega heleda häälega laulda ei mõistnud. Tegelikult see hele lauluhääl läks koos õndsa Krõõdaga, nagu Pearu ütelda armastas. Peale Krõõda minekut tekkiski üks suur sasipundar, kus on raske aru saada, mis on tõde ja kellel õigus. Krõõt läks manalasse peale seda, kui tõi ilmale esimese enda ja Andruse poja. Lapsele oli ema vaja. Marilgi oli just laps olnud ja pooleldi vastutahtmist ta ju lubas perenaisele, et hoolitseb viimase võsukese eestki. Tema enda pere elu saunas vajus soiku, ta võttis lapsed ja täitis Eesperes perenaise rolli. Andruse jaoks oli loomulik, et Mari selle koha täidab ja ta ei tahtnud midagi kuulda sellest, et Mari ära läheb. Mida aga pidi tundma Juss, Mari abikaasa? Küll ta käis ja oli teiste naerualune, käis Marigagi rääkimas, et enam nii ei saa
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver
4. 2004 17. jaanuar Nové Msto Tsehhi 15 km klassika 5. 2005 8. jaanuar Otepää Eesti 15 km klassika 6. 2005 12. märts Holmenkollen Norra 50 km klassika Treenerid Hetkel treenib Andrust peatreener Mati Alaver Endised Treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Kokkuvõte Andrus veerpalu on Eesti ainus suusasportlane kes on tulnud maailmameistriks. Teda treenib Treener Mati Alaver. Tal on peres 4 last ja Tema naine Angela. Andruse esimee märkimist väärt saavutus oli 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Kasutatu kirjandus http://www.google.ee/search?q=ol%C3%BCmpiav%C3%B5itja+Andrus+Veerpalu&ie=UTF- 8&hl=et Ene TLNE.ee Raamat Eesti suusasportlastes. Tabivere Gümnaasium Referaat Andrus Veerpalu Juhendaja: Anneli tauli Koostaja: Raahel Pärtel
märja ja kuiva ilma puhuks ja ikka nii edasi. Eriti häid suuski ta treeningutel ei kuluta, hoiab ainult võistlusteks. Andrus on umbes viis aastat sõitnud autoga, millele on maalitud tema nimi pluss mõne sponsori logod. Andrus sööb viis korda päevas, seejuures ka enne magamaminekut ikka kaalujälgimise huvides, et kaal liiga kergeks ei muutuks. Niigi on Andrus kõige kõhnem mees Eesti suusakoondises: 182 cm pikk, võistluskaal vaid 71-72 kilo. Andruse päevakava koosneb põhiliselt kolmest asjast: trenn, puhkus, söök. Paar tundi trenni hommikul, sama palju õhtul. Pluss hulganisti jahmerdamist suuskadega: hommikul vastavalt ilmale määrimine, õhtul määrdest puhastamine ja parafiiniga katmine, järgmisel hommikul jälle määrimine. Hooldemehed on tal abiks vaid laagrites ja võistlustel. Andrus on suhteliselt koduse eluviisiga, tal ei meeldi käia pidudel, ta eelistab viibida kodus pere juures
kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 41- aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed ning ,,Rehepapp. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. Looming ja raamatud · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) · "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Jumala Lood" · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar)
minust lahti saada ja ennast minuks maskeerida.'' ''Aga siiski ,kes siis Marki mõrvas?'' küsisid vennad koos. ''Seda ei oska mina küll nüüd öelda ,'' ütles Andrus,''Ma olen seal keldris terve tänase päeva olnud ,mis tuletab mulle meelde ,kas teil süüa on?'' Kui Andrus oli söönud ,küsisid mehed ,et kas oli see teenija,kellelt Heinrich sedeli sai. Andrus ütles ,et see oli tema kihlatu Maria Tuul. Nüüdläksid kolm meest Mariat külastama,et Andruse leidmisest teatada. Kui Maria Andrust nägi oli ta õnnelik ja tunnistas üles,et õhtul hilja majas tulesid kustutades oli teda rünnatud ja tahetud kägistada. Enesekaitseks oli ta haaranud laualt paberinoa ja löönud ründajat. ''Toibudes märkasin,et olin tapnud oma peigmehe. Ma olin suures shokis ja mõtlesin ,et miks Andrus mind tappa tahtis. Ma ei suutnud sellest kellelegi rääkida!'' seletas Maria nuttes. ''Ma nägin pärastlõunal ,kuidas Andrus lohistas midagi rasket
Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 40-aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolmlast.Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi vend.Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Voldemar'' ning ,,Rehepapp''. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. 3 Kivirähk linnulennult Tulevane klassik Andrus Kivirähk sündis 17. augustil 1970.aastal. Tema esimesed lood ilmusid kirjanike leksikoni andmetel 1984. Tema õpipoisiaastad möödusid Tartu Ülikoolis 1988-1993. Ja kuigi Kivirähk on tunnistanud ennast ülikooli akadeemiliseks apsakas, kes armastas rohkem
Andrus Vaarik on nimetanud Evelin Pange Eesti parimaks laulvaks näitlejaks. Peale Andruse, kes on olnud Eesti üks andekamaid näitlejaid läbi aegade, arvavad seda veel kindlasti väga paljud vähegi teatrihuvilised inimesed. Ta on armas noor näitleja, kes on oma praeguseks juba mitmekümne rolliga erinevates lavastustes pugenud meile südamesse just oma erakordse lauluhääle ning näitlemisoskusega, mis paneb ka kõige suuremad asjatundjad ahhetama. Olles olnud juba nende viie aasta jooksul niivõrd edukas on talle oodata veelgi tõotustandvamat tulevikku.
Tolleaegne Draamateatri peanäitejuht Ilmar Tammur leidis siis, et Ever on pisike ja pisike on ka tema hääl. 1957. aastal oli ta esimene estraaditöö - ,,Kellega seda ei juhtu". Draamateatris tutvus ta oma tulevase abikaasa Eino Baskin ´iga, nad olid abielus aastail 1954 1958. Nagu noorele näitlejale ikka, peale kooli lõpetamist oli Everil teatris tööd vähe ning seepärast esines ta ka raadio, kuuldemängudes. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. Veel on ta mänginud filmides (Naine kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, "Musträstaste" saladus 1983, Armuke 1999). Temast on tehtud kafilm Olete te õnnelik, Ita Ever? 1986 ja kirjutatud raamat Ita Ever 1986 (Helle Tamm). Raamatus tuleb hästi välja, et Ita Everit on jõuline, selgrooga näitlejanna, kes suudab end suureks mängida krimpsus vanaeide või kuninganna rollis, nii tõsises draamas kui ka vaimukas komöödias.
loodust kardetakse. Uus korraldus on kasulik just ristirüütlitele, aga eestlased peavad seda auasjaks, sest saavad uued peened kombed ülevõtta. Muutuvad järjest rohkem sõltuvamaks teistest, ei ole enam iseseisvad ega omanäolised. Romaan hoiatab meid ohtude eest nagu globaliseerumine. Kui me võtame kõik uue üle, siis ei pruugi me rahvana enam alles jääda. Näidend ,,Eesti matus". Vihjab romaanile ,,Tõde ja õigus" tegelaste, suhete, teema kaudu. Näidendis korraldatakse vana Andruse matused-peied, sinna on tulnud lapsed, naabrid ja nende pered. Põhiprobleem, mida kujutatakse, et eestlane armastab rääkida oma tööst, teha pidevalt tööd, et tulevik oleks kergem, märkamata, et tulevikku ei tulegi ja elu ongi TÖÖ. Andresest jääb maha keldritäis moosi, aiatäis puuriitu ja peenraid. Sõnum, et peaks võtma aega hetke nautimiseks, mitte ennast tööga tapma. Musta mineviku asemel peaks mõtlema ka helgele tulevikule ja olevikule.
jooksnud.Ega asjata öelda:"Käbi ei kuku kännust kaugele!" Andrus on suhteliselt koduse eluviisiga-talle ei meeldi pidudel käia vaid ta eelistab viibida kodus pere juures.Oma tippsportlase karjääri jooksul hindas ta seda aega väga,kui võistluste ja treeninglaagrite vahel sai kodus olla.Suusahooaja keskel oligi see tark valik,sest rahvarohketes kohtades on väga lihtne endale mõni viirus saada ja sellega arukas sportlane ei riski. Andruse kodune päevakava koosnes põhiliselt kolmest asjast:trenn,puhkus ja söök.Trenni tegi Andrus kaks korda päevas-nii hommikul kui õhtul.Kuna hooldemehed olid tal abiks vaid laagrites ja võistlustel,tuli kodus suuskadega ise hakkama saada-hommikul vastavalt ilmale määrida,õhtul jälle määrdest puhastada ja parafiiniga katta. Kodus garaazis oli Andrusel ligi 40 suusapaari,erinevate stiilide ja erinevate ilmastikutingimuste jaoks.
Kui aga saabus pikk ja tume Nõukogude aeg, võeti mõlemad Ruthi vanemad kinni. Ema saadeti Siberisse. Põhjuseks see sama poekene. Ruthile oli see väga raske aeg. (Arvi Püssi mälestused, 2009) 1.2 Koolid ja koolitajad Alustas kooliteed Tallinna 15.algkoolist, seejärel jätkas õpinguid Tallinna 8. keskkoolis. 1.3 Olulised inimesed ja tähtsad otsused Ruth Püss oli algselt lihtne kontoritöötaja, mille kõrvalt meeldis käia kunstiringis. Selle kaudu sai ta osa mitmetes filmides. ,,Andruse õnn" ja ,,Jahid merel" on vasti kõige tuntumad. Samuti osales ta väga heas lavatükis ,,Äike", kirjutatud vene kirjaniku Aleksandr Ostrovski poolt. Hakkas tegelema isetegelikult näitlejana. Jäi silma inimestele oma kena väljanägemise ja näitleja annetega. See Ruthi filmidesse tõigi. Tädi Ruthile meeldis ka võimelda nind trennis tutvus oma kauaaegse sõbranna Ingridiga, kes kahjuks Estonia laeval hukkus. Ruth Püss on olnud kaks korda abielus. Esimene abielu kinnitati 1947
toonud. Aga koha pilved varjutasid selle peagi. Ka Marist sai koos teistega hall mass, kes enam rõõmustada ega heleda häälega laulda ei mõistnud. Tegelikult see hele lauluhääl läks koos õndsa Krõõdaga, nagu Pearu ütelda armastas. Peale Krõõda minekut tekkiski üks suur sasipundar, kus on raske aru saada, mis on tõde ja kellel õigus. Krõõt läks manalasse peale seda, kui tõi ilmale esimese enda ja Andruse poja. Lapsele oli ema vaja. Marilgi oli just laps olnud ja pooleldi vastutahtmist ta ju lubas perenaisele, et hoolitseb viimase võsukese eestki. Tema enda pere elu saunas vajus soiku, ta võttis lapsed ja täitis Eesperes perenaise rolli. Andruse jaoks oli loomulik, et Mari selle koha täidab ja ta ei tahtnud midagi kuulda sellest, et Mari ära läheb. Mida aga pidi tundma Juss, Mari abikaasa? Küll ta käis ja oli teiste naerualune, käis Marigagi rääkimas, et enam nii ei saa
mängis Lavrenjovi ,,Murrangul" peaosa Tatjanat. 1950. aastal lõpetas ta keskkooli. Esialgu oli tal plaan minna Tartusse ja õppida arstiks. Aga sõbrad meelitasid teda Moskvasse GITIS e Eesti stuudiosse. Pärast kahekordset katsetamist võeti ta lõpuks vastu. 1953. aastal pärast lõpetamist asus ta Tallinna Draamateatrisse tööle. Esialgu oli Everil tööd vähe ja seepärast tegi ta ka raadios ja kuuldemängudes kaasa. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. Seejärel tuli juurde tööd ka Draamateatris. Tolleaegne Draamateatri peanäitejuht Ilmar Tammur leidis siis, et Ita Ever on pisike ja pisike on ka tema hääl. 1957. aastal oli tal esimene estraaditöö ,,Kellega seda ei juhtu". (3) 4 2. Ita Ever ja Gunnar Kilgas Lavastaja Gunnar Kilgas oli Ita kaaslane 43 aastat. Tema lahkumine kujunes valusamaks, kui arvata oleks osanud
Aga koha pilved varjutasid selle peagi. Ka Marist sai koos teistega hall mass, kes enam rõõmustada ega heleda häälega laulda ei mõistnud. Tegelikult see hele lauluhääl läks koos õndsa Krõõdaga, nagu Pearu ütelda armastas. Peale Krõõda minekut tekkiski üks suur sasipundar, kus on raske aru saada, mis on tõde ja kellel õigus. Krõõt läks manalasse peale seda, kui tõi ilmale esimese enda ja Andruse poja. Lapsele oli ema vaja. Marilgi oli just laps olnud ja pooleldi vastutahtmist ta ju lubas perenaisele, et hoolitseb viimase võsukese eestki. Tema enda pere elu saunas vajus soiku, ta võttis lapsed ja täitis Eesperes perenaise rolli. Andruse jaoks oli loomulik, et Mari selle koha täidab ja ta ei tahtnud midagi kuulda sellest, et Mari ära läheb. Mida aga pidi tundma Juss, Mari abikaasa? Küll ta käis ja oli teiste naerualune, käis Marigagi rääkimas, et enam nii ei saa
Intervjueerisin oma vanavanaema Virve Kändu ning allpool esitatud tekst on jäetud suures osas muutmata, esitatud tema kõnemaneeris. 2.2.1 Andrus (perekonnanimi teadmata) Andrus (?) sündis 1839. aastal ja suri 1889 aasta heinaajal kopsupõletikku. Andres abiellus naisega, kelle nimi oli Maarja. Maarja oli pärit Laane talust Tagulas. Ta on sündinud 1836 ja suri peale 1900ndat aastat vanadusse. Tema ema oli metsavahi tütar ja tema isa oli Värnik. Andruse ja Maaarja abielust sündis kahesa last. Esimesed kolm last, ehk siis kaks poega ja üks tütar, surid kõik ühel ja samal suvel düsenteeriasse. Esimese tütre nimi oli Ann. Vanasti arvati, et kui pere paneb oma surnud lapse nime oma elusale lapsele, siis elus olev laps pidi omale saama ka need päevad elada, mida surnud laps ei jõudnud elada. Seega pandi ka viimasele tütrle, kes neil sündis, nimeks Ann. Neil sündis kokku viis tütarart - Liisa, Mari, Leena, Emiilie ja Ann.
on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 40-aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed'' ning ,,Rehepapp''. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. 3 Kivirähk linnulennult Tulevane klassik Andrus Kivirähk sündis 17. augustil 1970.aastal. Tema esimesed lood ilmusid kirjanike leksikoni andmetel 1984. Lõpetas Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal ja siirus õppima Tartu Ülikooli ajakirjandust 1988-1993. Ja kuigi Kivirähk on tunnistanud ennast ülikooli akadeemiliseks apsakas, kes armastas rohkem õlut juua ja
Ahnus ja oma õnnega mängimisel on raamatus tihti väga kurvad tagajärjed, mitmed tegelased surevad see läbi. Lisaks ahnusel kohtab raamatus veel õnnetut armastust ja õnnelikke perekondi, mis muudavad raamatu seiklused värvikirevamaks. Kihiräha teos justkui kirjeldaks tänapäeva ühiskonna elu, kus kõik inimesed üritavad võimalikult vähese vaevaga saada rikkaks, edukaks ja õnnelikuks, selle saavutamiseks peab tihti kasutama alatuid võtteid ja keelatuid nippe. Andruse Kiviräha raamat „Rehepapp“ on täis müstikat, ahnust, armastust, lollust, labasust ja kavalust. Soovitan kõigil „Rehepapp“ –i lugeda, sest tegemist on põneva, lõbusa ja mõtlema paneva raamatuga.
annaabi.ee 
