1.3 Surveline vesi........................................................................................................ 6 2. HÜDROISOLATSIOONI JAOTUS.....................................................................................7 3. HÜDROISOLATSIOONI SÜSTEEMID...............................................................................9 3.1 Veetihe tihenduskrohv.......................................................................................... 9 3.2 Veetihe betoon.................................................................................................... 10 3.3 Isolatsioonivõõbad.............................................................................................. 10 3.4 Bituumenkatted.................................................................................................. 11 3.5 Vundamendikatted ja drenaazimatid...................................................................11 4. TÄHTSAIMAD ISOLEERIMISOSAD.
[2] (Joonis1-4) 1.6. Lisaks Lisaks eelnevatele eristatkse veel kahte liiki niiskust: · Hügroskoopne niiskus ehk niiskus mis tekib materjalide sees olevate soolade niiskustõmbe tõttu. · Kondens vesi mis tekib kiirete temperatuuride muutumiste tõttu ja ka inimeste tõttu. 2. PÕHILISED HÜDROISOLATSIOONI MATERJALID Tehnika põhiselt toimub jaotumine kolmeks: · Membraan isolatsioon e. "Must vann" · Veetihe betoon ehk "Valge vann" · Bentonitisolatsioon ehk "Pruun vann" Lisaks eelnevale jaotatakse hüdroisolatsioon erinevate materjalide liikide järgi viieks: · Tihenduskrohv · Veetihe betoon · Isolatsioonivõõp · Bituumenpaanid ehk maakeeli tõrvapapp ja muud bituumenmaterjalid · Kunstmaterjalist paanid 2.1.Tihenduskrohv Tihenduskrohvid ehk isolatsiooonikrohvid on tsemendi baasil veetihed krohvid mida
.…..3. Renoveerimistööd………………………………………………….……4. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad………………………………….…..5. Allikad……………………………………………………………………...6. Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni
Esitamiskuupäev:...................... Allkiri:...................................... Tallinn 2014 SISUKORD 1.Hüdroisolatsiooni liigid.....................................................................................................................4 1.1.Hüdroisolatsioon rõhu vastu.......................................................................................................4 1.2.Survevaba hüdroisolatsioon........................................................................................................4 1.3.Kapillaarse imendumise vastane hüdroisolatsioon.....................................................................4 2.Vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon...................................................................................5 2.1.Horisotnaalne hüdroisolatsioon................................................................................................
.....................................................................6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST................................................................7 2.1 Hüdroisolatsioonisüsteemid...................................................................................................7 2.1.1 Tihenduskrohv ................................................................................................................7 2.1.2 Veetihe betoon................................................................................................................8 2.1.3 Mineraalsed isolatsioonivõõbad .....................................................................................8 2.1.4 Bituumenkatted ..............................................................................................................8 2.1.5 Rullmaterjalist isolatsioonipaanid .............................................
kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes vastupidav temperatuurimuutustele Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni Membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid ,,mustaks vanniks" Vahepeal unustatud kuid nüüd uuesti kasutusele võetud betoniit- hüdroisolatsioon nn ,,pruun vann" on samuti membraan-hüdroisolatsioon Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka ,,valgeks vanniks" kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni -niiskust tõkestav -rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav -rõhulist ehk survelist vett tõkestav
Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Joonis 3. 6 Joonis 3. Survevee koormus Hügroskoopne niiskus tekib müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu võib niiskus müüritises tõusta väga kõrgele. [2] 7 2. HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse
(E.Talviste: 81) Vundametide lähedal on soovituslik kõrghaljastust vältida. Järgnevalt uurin, mida peab arvestama vundamendi soojustamisel ja hüdroisolatsiooni paigaldamisel. Ning millised on tänapäevased materjalid selle töö parimaks teostamiseks. 1. VUNDAMENTIDE SOOJUSTAMINE Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone
peavad moodustama vanni vee sissetungi vastu. HI tuleb teha kõikide vee koormusklasside puhul. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Selleks, et HI pinnale kanda, tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töötlejatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisemusse. Pind peab olema sobilik kandmaks HI-d. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Vana krohv, lahtised osad ja naket halvendavad osad tuleb aluspinnalt eemaldada. Müüritis peab olema korrektselt vuugitud. Lahtised kivid eemaldada, augud uuesti plommida. Müüritis on vajalik vastava injektsioonivahenditega tihendada. HI-kiht ei tohi ületada teravaid nurki. Välisnurk tuleb maha lõigata ning mineraalse isolatsioonivõõbaga tihendada, sisenurgad thenduskohviga täita ning moodustada raadius min 5cm (2-
........................................................... 10 3.2 Radoonisisalduse mõõtmine........................................................................................................... 11 3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine.................................................................................................. 11 3.4 Vundamendialune tuulutus............................................................................................................. 12 3.5 Sokli tuulutus ehk radoonivöö........................................................................................................ 12 KOKKUVÕTE......................................................................................................................................... 14 VIIDATUD ALLIKAD............................................................................................................................ 15 SISSEJUHATUS Vundament on tähtis ehituskonstruktsioon
,,Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks - see tähendab - kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein külmudes ja sulades mureneb kiiresti - st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Sageli kaitseb hüdroisolatsioon vundamenti pinnavee kahjuliku agressiivsuse (happelisuse või aluselisuse) eest". [1] ,,Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarindis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem" [1]. ,,Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale
külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid.
(tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks); Käidav katus on katus, millel on ette nänähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö töö tegemiseks (nä (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, pä päevitamiskatus, suvekohvik); Pööratud ööratud katus on katuslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal; Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata; Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pää pääss (nt. vaateplatvorm katusel). 4 2 Katuse kuju viilkatus; pultkatus; poolviilkatus; kelpkatus;
See on üldkasutatav pind. Hoone ruumala, maht Hoone ruumala on hoone füüsiline maht (ei võeta arvesse ehitusealuseid läbisõite). Hoone maapealase osa maht määratakse hoone esimese korruse piiride väliskontuuri mööda tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel hoone täiskõrgusega. (hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini) + pööningukorruse maht. Hoone maa-aluse osa maht määratakse sokli kõrguselt tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel keldrikorruse põrandast esimese korruse puhta põrandani arvestatud kõrgusega. 18 Hoonete konstruktiivne kandeskeem Kandvate seintega hooned Karkassiga hooned Hoone konstruktiivse kandeskeemi optimaalne valik mõjutab palju hoone projekteerimise, ehitamise maksumust ning keerukust. Kandeskeem mõjutab ka hoone paindlikku
valgustuselt, saasteained ja niiskus inimese tegevusest ning esemetest/materjalidest ruumis. Süsteemist väljub soojus läbi hoone välistarindi, saasteained ja niiskus koos läbi välistarindi lekkiva õhuga, ventilatsiooniga jne. Nähtav on aineid ja energiaid vahetav süsteem koos seda ümbritseva keskkonnaga. 31 ENERGIATÕHUSUS Ehitusseadusest (paragrahv 3 lg 7): Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete (edaspidi energiatõhususe miinimumnõuded) kohaselt. 32
vaia vahel Joonis 2.21. Vaiadele toetuvad vundamendid: a hõõrdvaiad keldriga hoonel; b postvaiad keldrita hoonel; 1 tihendatud pinnas; 2 vundament; 3 raudbetoonpadi-rostvärk; 4 liivalus; 20 5 raudbetoonvaiad; 6 nõrk pinnas; 7 tugev pinnas; 8 keldrisein; 9 vertikaalne hüdroisolatsioon; 10 horisontaalne hüdroisolatsioon Vaiade materjaliks kasutatakse raudbetooni (enim), betooni, terast; varem on kasutatud ka puitu. Tehases valmistatavate vaiade pikkus 4,0...12,0 m, mida ehitusplatsil vaiatööde käigus on võimalik ka jätkata (nt on Stockmanni kaubamaja all 40meetrised vaiad. Põikilõikelt võivad vaiad olla ruudukujulised, ümara põikilõikega või eriprofiilid (punnvaiad) Kui vaialuse ehitamiseks kasutatakse puitvaiau, siis puidu mädanemise vältimiseks peavad need olema
*Sokkel tuleb kujundada nõnda, et maapinnalt üles pritsiv vihmavesi ja lumekihi sulamisel tekkiv vesi ei kahjustaks välisseina Sokkel tuleb soojustada R0 2,0 m2K/W; kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis R0 3,57 m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi)
Orgaanilised plaatmaterjalid Roogplaadid: valmistatakse paralleelsete kõrtega roo kihist, mis pressitakse kokku ja õmmeldakse tsingitud traadiga läbi. Plaatide paksus on 30-100 mm. Roogplaatide mahumass on 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.Cº. Plaatide puuduseks on nende süttivus, kõdunevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks (ka vanade hoonete lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate. Fiboriit: koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate
- Tellisseina ja teiste tarindite vahel - Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant) - Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2) Kergseinad Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. Plaatidega. Välimised ja sisemised seinakased seotakse
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.
6009 Maakivi, kõrgus Tahutud palk, väljas Lai laudis, kaetud Eterniidiga kaetud Must laudis, kaetud 20 cm 2 klaasiga omaette kuni 40 cm laudvooder, seest krohvitud ja vineeriga, all liiv, köögis laastukatus saepuru-savi soojustusega, all raamides puitaknad topeltpõrand vineer või krohv (köögis) 6010 Paekivi, Tahutud palk, väljas Eterniidiga kaetud 2 klaasiga omaette krohvitud laudvooder, sees tapeet laastukatus raamides puitaknad
7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi; metalle; keraamikat; ehitus-sideaineid; ehitussegusid – betoon, mört; raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa;
1. KILLUSTIK lubjakivist, dolomiidist v graniidist. Kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses ja pinnasele toetuvate põrandate alusena. 2. TEHISLIIV peamiselt graniidist. Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonis, asfaltbetoonides 3. MÜÜRIKIVID 20-50kg raskused kivitükid, enamvähem ühtlase paksusega. Peamiselt lubjakivist v dolomiidist. 10. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID materjalid, millel vähemalt 1 külg on korrapärane. 1. SOKLIKIVID hoone sokli ja seinte katteks. Töödeldud ainult väliskülg. Dolomiidist, lubjakivist, harva graniidist. 2. VOODERDUSPLAADID peamiselt välisseinte katteks. 3. PÕRANDAPLAADID dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. plaatide pealispind lihvitakse v poleeritakse. Tehakse ka mosaiikplaate. 4. TREPIASTMED lubjakivist, dolomiidist v graniidist. Puhtalt töödeldud astmete pealispind ja esikülg, otsad vajaduse järgi. Tehakse ka plaatastmeid. 5
vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. · Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam aga sirgete varrastena. · Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: · naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened
Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku.peamised kiirgusisolatsiooni materjalid on betoon, plii, vesi. Akustilised omadused:iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. Helilained, põrkudes mingi materjali vastu jagunevad kolme ossa: ühed peegelduvad tagasi( kõva ja sile), teised neeldub materjalisse( pehmed ja krobelised mater) ja kolmas läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. 4. Puidu siseehitus ja omadused: Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor-
Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber põrandalt maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegu vahele. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. KERAMSIIT Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Mõnikord lisatakse ka saepuru või turbajahu. Vedel savi suunatakse ilma eelneva kuivatamiseta pöörlevasse toruahju, kus temperatuur tõstetakse kiirelt umbes 1150°C
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..................................................................