Põhjavee kaitse Referaat Koostas: Klass: Sissejuhatus Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse. Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi- ja olmeveeallikas. Niipalju kui tehnika ja majanduse praegune tase ennustusi teha lubab, jääb ta selleks ka edaspidi. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa
Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades
Põhjavesi Põhjavesi on loodusvara, mille kasutamiseks on enamikel juhtudel vaja taotleda maakonna keskkonnateenistusest vee erikasutusluba. Vee erikasutusluba on vajalik juhul, kui tahetakse võtta põhjavett üle 5 m3 ööpäevas või kui võetakse vett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. Viimasel juhul tuleb taotleda luba sõltumata võetava vee kogusest nagu ka mineraalvee võtmise korral. Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett
Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine.
TALLINNA ÜLIKOOL Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis Referaat Tallinn 2009 Sisukord Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis ....................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 4 1 Põhjavesi....................................................................................................................... 5 1.1 Põhjavee seisund................................................................................................... 5 1.2 Põhjavee probleemid.............................................................................................. 6 2 Põhjavee seire.............................................................................................................
1. Keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus 1.1. Ülevaade olukorrast Maapiirkondades on põllumajandus peamine vee kvaliteedi mõjutaja. Põllumajanduslikku hajureostust põhjustavad taimekaitsevahendid, orgaanilised- ja mineraalväetised ning silomahl. Viljakatel muldadel toimub enamasti intensiivne tootmine. Samas on need ka peamised põhjavee toitealad ja ning jõgede lätted (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, 2006). Pandivere piirkonnas on põhjavesi lõhelistes paekihtides. Sadevesi jõuab sinna karstialadelt ning läbi õhukese pinnasekihi. Põhjavesi on seetõttu reostuse eest kaitsmata. Pandivere kõrgustiku valupunktideks on loopealsed ja karstialad, mida antud piirkonnas leidub päris palju (Hoiame Pandivere põhjavett, 2004). 1.2. Probleemi tehniline kirjeldus Pandivere ja Adavere-Põltsamaa on küllaltki intensiivse põllumajandusega piirkonnad ja seega üsna tundlikud põllumajandusest tingitud reostuse suhtes
......................12 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema sellepärast, et terves maailmas on väga suureks probleemiks joogivesi ja põhjavesi on joogivee tähtsaim allikas selle puhtus ning kuna joogivesi on meie olulisemaid toitaineid. Maailmas on küll palju vett aga ainult umbes 2.5% sellest on mage vesi ja sellest omakorda on ainult 22% põhjavesi ehk siis vähem kui 1% on joogikõlbulik vesi.Veepuudus mõjutab ligikaudu 40% inimestest.Terves maailmas sureb veepuudusesse umbes 5000 inimest päevas. Töö ülesanne on uurida, kas põhjavesi on ikka piisavalt puhas, et seda juua ning kas puhast vett jätkub ikka kõigile. Eesmärk on uurida, kuidas põhjavesi tekib, kuidas määrata põhjavee paiknemist ja selle tegutsemist maa all. Uurin, kas põhjavett saab kuidagi kaitsta ja kas on võimalik seda vähem tarbida.
· pinnaveekvaliteedi probleem on fütoplanktoni suur hulk( puhastamiseks vaja kloreerida) · vee kloreerimisel tekivad tervisele kahjulikud ühendid · vee kloreerimise käigus tekivad kõrvalproduktid trihalometaanid · ülemiste järve veekogude valgala on 1772 ruutkilomeetrit · ülemiste veepuhastusjaam toodab ca 60 000 tonni vett päevas · kloreerimise asemel saab kasutada osooni PÕHJAVESI · põhjavesi moodustab 1% maailma veevarudest · hüdrogeeoloogia - teadus põhjaveest ja veekihtidest, nende säästlikust kasutamisest ja kaitsest. · põhjavesi ei sisalda patogeenseid mikroobe · põhjaveevaru- vee kogust mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta, tagades vee heaolu säilimise · põhjaveeresurss- veekihi või veeladestiku pikaajaline toitumismäär, millest on lahutatud pinnaveekogude ökoloogilise kvaliteedi säilitamiseks vajalik
VEESEADUS Õigusaktid Seadused • Veeseadus Vabariigi Valitsuse määrused • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri • Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded • Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded • Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine • Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid • Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord
Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises
Niisiis on arteesiavete puhul tegemist kolme alaga: toite-, surve- ja drenaazialaga. Üldjuhul peaks levikuala olema suurem kui toiteala. Tasub silmas pidada ka seda, et arteesiavee toiteala, nii nagu juuresoleval pildil kujutatud, on samal ajal pinnasevee leviala. Meie alal on infiltratsioon põhiline põhjavee toitumisallikas. Asi on selles, et keskmine sademete hulk ületab aurumise. Nende kahe näitaja vahe jaotub pinna- ja põhjavee vahel. Näiteks Pandivere kõrgustikul on see vahe umbes 350 mm. Kuna pinnavete võrk seal praktiliselt puudub, siis läheb kõik see vesi põhjavee toiteks. Peale infiltratsiooni tuntakse veel teisigi põhjavee tekkimise viise. Nendeks on: · Kondensatsioon soe, veeauru sisaldav õhk, tungides jahedamatesse kivimitesse jahtub seal ning kondenseerunud vesi tekitabki põhjavett · Juveniilsed veed tekivad magma ja tema aurude jahtumisel
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast
HÜDROSFÄÄR Kontrolltöö 10. A klass VEE JAOTUS MAAL - Maa koguveevarust (1 386 miljonit kuupkilomeetrit) on üle 97 protsendi soolane. Magedast veest moodustab pinnavesi 78%, põhjavesi 22%. Pinnaveest paikneb enamus mandrijääs ja liustikes 99%, ülejäänud osasast pinnaveest kuulub järvedesse 0,61%, atmosfääri 0,03% ja jõgedesse ja allikatesse 0,003%. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 kogu mageda pinnavee hulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. MAAILMAMERE VEETEMPERATUUR Maailmamere pinnale langevast päikesekirgusest neeldub 92% ja peegeldub tagasi vaid 8%
kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Maailmamere pindala on maismaa omast 2,4 korda suurem, seega maailmamerelt aurub rohkem vett ja veekogu pind on alati küllastunud. Auramine. Auramine toimub kogu aeg nii maa- kui ka veekogude pinnalt. Auramine sõltub järgmistest teguritest: pinnase omadustest, taimestikust, maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Kui maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, siis seal on kõige suurem auramine. Jõgede äravool. Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel on jõgede äravool suurem kui veevaesetes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad ja vähene maapinnale langevad sademed kuluvad enamasti auramisele. Jõgede äravoolu alad jaotatakse kaheks: perifeersed äravoolualad ja sise-äravoolualad. Esimesel
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine (regenereerimine) linnastute veetarbe tagamiseks Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.1 Põhjavesi....................................................................................................... 4 2.1 Tavapärane lähenemisviis............................................................................. 7 4.1 Vee kasutamine ariidses kliimas Mexico City näitel.....................................14 4.2 Vee kasutamine sademeterohkes kliimas Singapuri näitel..........................15 Sissejuhatus
Delta tekib kui suudme lähedal setteid kandvad jõed muutuvad aeglaseks, mis põhjustab peenema settematerjali väljasettimise. Kui setteid on palju, võivad need sängi ummistada ja jõgi on sunnitud hargnema, et endale uusi vooluteid leida. Aja jooksul võib kujuneda ulatuslik jõesetetest koosnev tasandik. Sellist jõesetetest koosnevat tasandikku jõe suudmes, mis suurvee ajal üleujutatakse, nimetatakse deltaks. 14.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist. Põhjavesi tekib infiltratsiooni tagajärjel ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on ka mõjutanud inimtegevus. Mida suurem on pooride maht seda rohkem vett sinna mahub. Kivimite veejuhtivus iseloomustab põhjavee liikumist. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel Aeratsiooni- ja küllastusvööndit. Aeratsioonivööndis täidab lõhesid ja poore õhk ning vesi võib seal olla ajutiselt.
Veelahe – kõrgem maa-ala, mis eraldab jõgikondasid Delta – hargnenud jõesuudmed Vooluhulk – vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis kuupmeetri kohta Jõe lang – jõe langus mingil kindlal jõe lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km) Jõe langus – lähte ja suudme vahe (m) Jõed toituvad: Vihmavesi Lumesulamisvesi Lisajõed Põhjavesi Lammorg – negatiivne lai jõeorg, voolamine toimub sängis Sälkorg ehk kanjon – mägine pinnamood, uuristab põhja Moldorg – ümara laia põhjaga org (peaaegu sama, mis sängorg) Jõesäng ehk voolusäng – jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle Soot ehk vanajõgi – jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil Jõelooge ehk meander – jõeoru kaarjas osa
alla 50%, pude pinnas. Liigitataxe: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus. Alla 50%, plastsed omadused: saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased: Eestis nt. turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. Eripinnastele, võib olla väga reostunud. 5. Mis on põhjavesi? Kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, põhjavesi on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid, üldreeglina lõhnatu ja maitsetu. 6. Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva
Eesti vete küsimused 1)Veestike kujunemise looduslikud tingimused Vastus: Eesti veestike kujumine on seotud jääajaga ehk siis täpsemalt jää sulamise algusega Haanja kõrgustikult ja madala merevee taandumisega holotseenis. Veestikke tekkeks oli oluline niiske kliima, et sademed ületaks auramise. Reljeefi kõrguste erinevused mõjutavad jõgede pikiprofiili. Tektoonilised lõhed mõjutavad aga voolusuunda. Kõrgemate alade karstumine ehk karstialade tekkimine nt Pandivere kõrgustikul. Rõuge ürgorg, seal paikneb Eesti sügavaim järv, ca 38 m. Mattunud ürgorgudest saadud põhjavesi moodustab Eesti veevarudest 55-60%, see vesi e vaja töötlemist on kergesti kättesaadav. Nõmme, männiku, mustamäe ürgorud. 2)Karstialade veekaitse Vastus: Eestis siluri ja ordoviitsiumi avamsualad. On seatud piirangud, et hoida põhjavett puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel.
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18
Pindalaline voolamine ja erosioon. 7. Kulutus transport akumulalisatsioon Transpordi käigus kulutatakse, sorteeritakse ja ümardatakse (sõltub sellest, kui pikk on transpordi osa. Sellest omakorda sõltub kui palju on materjali ümardatud). Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine ehk protsess mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad. Denudatsioon- kulutus. Toimub tuule, jää, jne eksogeensete protsesside käigus. 8. Põhjavesi (vesi maapinna all) Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndus ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu toimel ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest. Põhjavesi on üldreeglina värvitu kuid sooveed pruunid, üldreegilina lõhnata ja maitsetu. 9. Vabapinnaline põhjaveekiht Esimene põhjavee kiht vett pidaval kihil, näiteks savi pidemel
voored, otsmoreen, künklik moreenala, oosid, mõhnad ja viirsavi. Kulutav, transportiv ja kuhjav tegevus. Liustiku sulamisvee geoloogiline tegevus. Oruliustike puhul domineerib jää kulutav tegevus. Kulutus toimub vaid aktiivse liustiku puhul. Liustike tegevus soodustab erineva kaldega nõlvaosade kujunemist. Liikudes üle aluspinna haarab liustik kaasa murendmaterjali ning lihvib ja silub aluspinda, tekitades kas positiivseid või negatiivseid pinnavorme. 21.Mis on põhjavesi? Maakoore ülemise osa kivimite poorides ja lõhedes olev vesi, mis liigub raskusjõu toimel ning rõhu alanemise suunas. 22.Põhjavee voolu iseloomustus: Põhjavesi liigub kõrgema veetasemega toitealadelt madalamatele, järgides veepinna kallet. Võib liikuda raskusjõu või rõhu toimel. 23.Vabapinnalise põhjavee iseloomustus: Maapinnalähedane põhjavesi on vabapinnaline ja järgib üldiselt maapinna reljeefi, olles madalikel ja orgudes maapinna läheduses, kuid kõrgematel aladel
Liigitatakse: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsed omadused. Saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis nt turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. eripinnastele, võib olla väga reostunud. 5. Mis on põhjavesi? Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes pinnase või aluspinnasega. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Suhteliselt püsiv, läbipaistvus sõltub lisanditest, põhjavesi on üldreeglina värvitu, kuid sooveed pruunid, üldreeglina lõhnatu ja maitsetu. 6. Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse?
mahajäänud mürkkemikaalid; · jäätmete, sh. ka olme- ja ohtlike jäätmete paigutamine selleks mittemääratud kohtadesse; · raudteesõlmjaamade õlireostused. (Timo Uustal, 2002-2003) Pärast Vene sõjaväe lahkumist sai Eesti tagasi ligi 90 000 ha maad (ligemale 2% territooriumist) 1565 sõjaväebaasi ja -objektiga. Nendest 550-s täheldati märkimisväärset keskkonnareostust. Kõige suurem on sõjaväelennuväljade ja raketibaaside reostus. (Timo Uustal, 2002-2003) 2 Neist kõige ulatuslikumad reostuskolded: · Tapa lennuväljal on 16 km2 suurune reostatud põhjaveega ala, kus kuni 8 m sügavustes kaevudes on õlikihi paksus kohati kuni 1 m; · Keila-Joa raketibaasis ohustab pinnasesse lastud raketikütus (samiin), mis sisaldab ohtlikke kantserogeene, tihedasti asustatud puhkepiirkonna joogivett;
HÜDROSFÄÄR Veebilanss- väljendab veekogu veevaru ja selle muutust. Tulupool Hüdroloogia jaotub: koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. Merehüdroloogia- uurib maailmamerd Enamasti iseloomustatakse globaalse veeringet sademete, auramise ja
Kuivadel aga võib vesi kulutada murenevat või kuiva pinnast äkki. b. tasastel aladel või mägistes piirkondades? Kindlasti mägedes, kus jõevool on tugevam ning jõesäng ja kaldad on järsud. Seal suudab vee kulutus suuremat kahju teha. 10. Millest jõed toituvad? Lisa toitumisviisist tulenev mõju jõe vooluhulgale. a. sademed - vooluhulk suureneb b. liustikud - vooluhulk suureneb c. põhjavesi - …………………….. d. sulavesi- vooluhulk suureneb Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane.
hoidlatest 62% ei vasta nõuetele. See oligi pinnaveekogude hajareostuse olulisimaid põhjusi, millele lisandus põldude tasakaalustamata väetamine mineraalväetistega....Loomakasvatus oli liialt kontsentreerunud ning puudusid nõuetekohased sõnniku- ja virtsahoidlad. Praegugi on põhjavee kaitsmisel rohkesti muret endiste väetisehoidlatega. Sageli hoiti väetist talu kõrvalhoonetes või ladustati otse maapinnale" Valge Raamat. Sõjaväebaaside reostus Suurem osa ENSV baasidest asusid looduskaunites kohtades (nt Keila-Joal). 1992. aastal alanud NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamisel uuriti kokku 194 sõjaobjekti kogupindalaga 80 000 ha. Nõukogude Liidul oli Eestis viis suuremat lennujaama - Tartus Raadi, Harjumaal Ämari, Tapal, Paralepal ja Pärnus. Nende juurde kuulusid ka kütuse-ja autobaasid, raadijaamad, mõnedel juhtudel ka raketibaasid. Lisaks oli arvukalt väiksemaid lennuvälju. [1] Tapa lennuväljal 1993. a
.. 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused. Seletused koos joonise või fotoga on samavõrra õpetlikud kui
*Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest. Pinnavormid: maakoore pealispinna osad. Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas. Kõrgustik: ümbrusest kõrgem ala. Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud
Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest.
gravitatsiooniline edasikanne Murenemine on protsesside kogum, mille tulemusena maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Gravitatsiooniline edasikanne kivimite murenemine gravitatsiooni jõul ehk nt kukkumise, veeremise, libisemise tõttu. Tuule geoloogiline tegevus materjali kulutav tegevus ja edasikanne Merede geoloogiline tegevus kulutus, transport, settimine Jää geoloogiline tegevus kulutus ja kuhjamine 12. Mis on põhjavesi? Põhjavesi on vesi, mis on maapinnast allpool 13. Mis on surveline põhjavesi ja vabapinnavee põhjavesi? Survelin põhjavesi on maakoore vettpidava kihi all olev põhjavesi, mille survetase on kõrgemal vettpidava kihi alumisest pinnast; soodsatel tingimustel võib vesi puurkaevust ise maapinnale voolata Vabapinnaline põhjavesi on surveta põhjavesi 14. Kuidas saab kurdsete oma nime? Kurdsete on tekkinud kurrutusliikumiste tulemusena 15. Mis on sõelanalüüs?
· Turvas väetamisel, kütteks e briket. Kuid saaks ka filrtsid, medikamendid, kosmeetika, vaha,vaigud, aktiveeritud söe )puhastuseadmetele) Eksporditakse enam kui 100-sse riiki. Holland, belgia, saksamaa · Muda ravimuda, mõllumajanduses väetisena, linnud/looma sööt (vitamiinid) Maardla geoloogiliselt uuritud, piiritetud ja Kkregistrisse arvele võetud ala. Registris arvel 858 maardlat. Üleriigilise tähtsusega neist 43. · Põhjavesi !! mineraalvesi. Tulu saamiseks peab varu olema piisav, kaevandamine odav, toodangu hind kõrge ja turg püsiv. KAEVANDAMINE Maavarade kaubastamine. Algab majanduslike ja geoloogiliste uuringutega ja lõppeb kauba müümisega. Ava-, allmaa-, allveekaevandamine. Katend kõik mis asub maavarakihi peal ala. lagi, laekivim Aheraine koos maavaraga välja kaevatud mineraalid ja kivimid. Pole majanduslikult kasulikud. Mäeeraldis kaevandamisloaga määratud maapõue osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
