Külmale maale Autor: Eduard Vilde Oli pärast lõuna, Jaan oli kirikus. Kirikust lahkudes jäi ta kiriku ukse taha seisma nind tema juurde tuli Virgu Anni. Virgu Anni andis Jaanile 3 rubla, et saab sellega oma emale ja lapsele midagi osta. Jaan läks poodi nind ostis taskuid saia täis. Koduteel kohtas ta Mädasoo Mihklit. Mihklil oli kirikus käies ära varastatud 40 rubla ning nüüd on meel kurb. Koju jõudes laob Jaan oma taskud tühjaks ning ulatab need lastele ja emale. Õhtu hämaruses kui lapsed magavad, koputab keegi aknale. Akna taga oli teekäijad, kes tahtsid ööks kuhugile pikali heita. Teekäijad olid Kahi-Kaarel ja Juku. Neil oli toidukott kaasas, mida nad ka väljaotsa rahvaga jagasid. Kui küllalt joodud sai lõi Jaan nad majast välja.
Peagi jõudis kätte ka aeg kui hakati proove tegema ja esinema Jüri Makarovi klubis ning jõudis kätte järgmise kontserd aeg, kus "Singer Vinger" esines. Nimelt oli tegemist Rock Summer festivaliga. Lisaks Eesti bändidele esines seal ka välismaiseid bände nagu "Big Country." Peale ürituse lõppu tehti "Singer Vingerist" pilt nende uue ja esimese plaadi jaoks, mis sai omamoodi koomiline olema. Nüüd algas nn. "staabiperiood." Kõik tuttavad said kokku, Mihklil polnud vanemaid kodus, toimus lausjoomine ning taaskord loodi uusi tutvusi. Paari päeva pärast helistas talle ta hea sõber Roald, kes oli piltlikult õeldes suremas. Mihkel, jättes joomise sinnapaika läks koheselt tema poole ning viis talle mõned tabletid, mis pidid kohutavast pohmellist üle aitama. Samal hetkel andis Roald vande, et ei joo enam kunagi tilkagi alkoholi. Sellele järgnes pidu
Lapsepõlves oli tal 1981. aastal teledebüüt filmides ,,Nukitsamees" ja tema isa kirjutatud lastefilmis ,,Keskpäev". Haridusteed alustas ja käis lõpuni Tallinna 7. keskkoolis. Noores eas oli ta korralik, saavutas koolis häid hindeid ning isa soovil õppis ta ka erinevaid muusikainstrumente. Mida rohkem aeg edasi läks Mihkli tähelennu teel rokikarjääris, seda rohkem süvenes temas alkoholism. ,,"Mul tekkis jumaliku rokistaari staatus," sõnas Mihkel. Alkoholi sõltuvus oli Mihklil nii tugev, et vast pool aastat veel ja poleks ta täna hingeliste nimekirjas olnud. Tavapärane nähtus oli Mihklil kodus 1-2 nädalaseid joomapidusid korraldada kui vanemaid parasjagu kodus polnud ja lisaks suurem osa esinemistest laval on möödunud mäluaugus ning purupurjus olles. Mihkli isa viis ta tuttava arsti juurde, et talle tehtaks spst, mis aitaks tal joomisest üle saada. Kuid see ei mõjunud. Vanematele näis, et tema joomingutele lõppu ei tulegi ning oli tema pärast suur mure
Kuid see teda ei aidanud. Vanematel oli poja pärast suur mure, kuna tema joomingutel ei tulnud lõppu. Vene sõjaväest paeses ta tänu sellele, et ta lasi end hullumajja sisse kirjutada mingiks ajaks. Vanematele ei meeldinud see kohe üldse. Temaga oli alalõpmata probleeme. Aja möödudes läks Eno tervis halvemaks, aga see Mihklit eriti ei kõigutanud, ning ta jätkas oma elu põletamist. Päeval mil ta isa suri oli Mihklil jube pohmell ja ta sai aru, et see elu mida ta oli elanud ei olnud just kõige õigem, aga ta ei suutnud seda jätta. Mihkel oli oma vanematele nagu pinnuks silmas. Tuntud pere poeg oli joodik ja ka punkar. Kahjuks ei saanudki tema isa teada, et Mihkel suutis lõpuks ikka sellest kõigest loobuda ja korralikuks hakata. Mihkel muusikuna. Mihkel alustas oma muusiku karjääri väga noorelt. Ta õppis väga noorelt mängima kitarri, mida ta mängib siiani. Oma esimese bändi tegi ta 1979
5. Kes on Mihkel, millised olid tema suhted Aabel Haljandiga? Mihkel on Aabel Haljandi ja Eerika poeg. Aabel polnud suhelnud pojaga ajast kui Eerika (tema naine) ta juurest ära läks. Eerika oli teada saanud,et Aabelil oli tööasjus Tartus käies teine naine olnud (mitte Marge, sisi nad polnud tuttavad veel).. Poja ja isa suhtlus taastus siis kui Mihkel helistas Aabelile ja teatas,et ema oli surnud. Aabel kutsus poja kohe enda juurde, nad rääkisid üksteisele enda eludest. Mihklil oli poeg ja naine, ta töötas advokaadina, tal oli oma maja. Isa ja poja usaldus ja suhtlus taastus, Aabel rääkis talle Tahtamaast ja Mihkel aitas isal saada Tahtamaa endale ja hiljem toetas teda Tahtamaa projektis. 6. Kes on Juhan Soova, millised olid suhted Aabeliga? Soova Juss ja Aabel kohtusid juhuslikult Vabaduse väljaku bussijaamas. Juss oli Aabeli koolikaaslane/klassivend ( kumbki neist)..Juss rääkis,et töötab Kuressaare mudaravilas
oli tekkinud . Peagi teenis Mihkel veidi raha episoodilise rolli eest filmis "Nukitsamees" ja ostis 1980. aastal endale korraliku "Cremona " pilli . Mihkel moodustas oma esimese bändi 5. klassis 1979 . aastal . Seal mängis ta bassi . Sel ajal oli Mihkel suur "Ruja " fänn . Ansambel mängis põhiliselt populaarseid lääne lugusid . Repertuaarist ei puudunud ka tollal väga populaarsete Ruja ja Apelsini lood . Poiste ansambli nimi oli The Roberts . The Robertsiga koostöö jäi Mihklil lühikeseks . Peagi mängis ta hoopis ühes punkbändis , mille liidriks oli tuntud eesti punkar Villu Tamme ja ansambli nimi oli Suguhaiguste Dispanser . Tegelikult oli punk muusika Mihklile puberteediea ajatäide . Teda ei huvitanud ideoloogiline pool . Punk oli Mihklile ainult muusika . Peagi mängis ta kitarri ansamblis" ? ". See grupp viljeles juba pungi ja hevi segu . 80-te algul moodustas Mihkel Raud ansambli Golem . See ansambel viljeles juba puhtalt hevi metalli .
kaasas. (Intervjuu 2) Mari: Jah, see on küll, et see telefon on tekitanud turvatunde, et. Õhtuti ka, et kui teed ringi, siis ei taha seda kaasa võtta, see on nii raske, võti on taskus ja kotti ei hakka võtma. Jüril on alati telefon kaasas. Aga kui linna lähen, siis ma küll kontrollin, et see on mul kaasas. (Intervjuu 2) Raha säästmine Mari: Jah. Ja siis me rääkisime veel seda, et Mihklil oli WhatsApp sees, kui me olime Vancouveris, siis me rääkisime Mihkliga läbi WhatsAppi. (Intervjuu 2) Jüri: Ütlen ausalt, et me oleme Telia kliendid mõlemad, meile tehti pakkumine, ma tulin sealt ära töö juurest. Maril on kuutasu üks euro – räägi palju tahad, sõnumeid saada palju tahad. Hinnapakkumine on nii hea. Sa ei jõua neid ära rääkida. Neid minuteid on nii palju
Oma hobiks peab naine siiani joonistamist ja kunsti. Ta on öelnud, et ühel päeval pärast töökohustuste lõppemist hakkab ta uuesti joonistama. Siiri Oviir on väga perekeskne naine, kes tihti küsib nõu oma abikaasalt. Siiri meelest on püsivamad just need abielud, kus naine saab ükskõik millises küsimuses mehele toetuda. Hea on ennast tunda, kui naisel on tark mees kõrval. Pärast laste kodust lahkumist peetakse traditsioonilisi pulma-aastapäevi kahekesi. Siiril ja Mihklil täitub 40 abieluaastat 2012. aastal. Ka peretütred on järginud vanemate eeskuju ning õppinud juurat. Üks tütardest töötab siseministeeriumis, teine Eesti Energias ja kolmas on vabakutseline jurist, kes toetab heategevuslikke ja kultuuripärandilt säilitavaid projekte. Prouat teeb õnnelikuks see, kui lähedased on terved ning asjaolu, et aastakümnetega on sõpruskond samaks jäänud. Teenistuskäik Siiri Oviir ise on oma valikutega elus rahul
Eeldus - Mõni mereloom on imetaja. Järeldus - Mõni mereloom on selgroogne. on kehtiv arutlus. Järeldus tuleneb eeldustest loogilise paratamatusega 2. Iga A on B. Mõni C on A. Mõni C on B. on kehtiv arutlus (sama mis esimene, sama loogiline vorm) 3. Mõni A on B. Iga C on A. Iga C on B. ei kehti (isegi kui oleks mõni c on b) 4. Kes iganes tööle võetakse, tal peavad olema tugevad soovituskirjad. Mihklil ei ole tugevaid soovituskirju. Mihklit ei võeta tööle. kehtib (??) 5. Rein ja Jaak on kõvad töömehed. Rein on järjekindel. Igaüks, kes on kõva töömees ja järjekindel, saavutab edu. Rein saavutab edu. kehtib 6. Ükski mereloom ei ole imetaja. Delfiinid on mereloomad. Delfiinid ei ole imetajad. Sarnane esimesega. Kehtib. (tegelikult ei vasta tõele, korrektne see arutus pole, kuid järeldus tuleneb eeldustest)
Riina peab maksma a) tulumaksu ainult põhitöökohalt saadud töötasult b) tulumaksu ainult artiklite kirjutamise eest saadud töötasult c) tulumaksu ja töötuskindlustusmakset kogu teenitud töötasult d) ainult tulumaksu kogu teenitud töötasudelt 67. Mis on 100-kroonise raha väärtuseks a) raha trükkimiseks tehtud kulutused b) 100 krooni kullas, mis on riigis selle tagatisena olemas c) valitsuse määratud väärtus d) kaubad ja teenused, mida 100 krooni eest saab osta 68. Mihklil on 150 krooni. Ta tahaks osta endale ühe raamatu (70 kr), süüa restoranis tagasihoidliku prae (30 kr), minna teatrisse (60 kr), osta väiksele õele pähklisokolaadi (20 kr) ja osta 18 krooni eest klassiõele sünnipäevaks lilli. Et tal kõige selle jaoks raha ei jätkunud, otsustas ta osta raamatu, lilled ja minna teatrisse.Antud juhul on restoranilõuna ja sokolaad raamatu, lillede ja teatripileti a) asenduskaubad b) alternatiivkulud c) täienduskaubad d) muutuvkulud 69
See raha oli laenatud Kapa- Kaarli käest, päris näljakopikad olevat. Selle rääkimise peale, hakkas Mihkel uuesti nutma. Kirus, kuidas inimesed on hukka läinud, et hakkavad juba ka kirikuski varastama, ja veel vaese käest. Jaan tähendas, et rikas hoiab oma raha paremini, tal taskud terved. Mihkel kurtis veel edasi, et tal naine voodis haige ja viis näljast last kodus, et tal peremehele, kõik tööpäevad ka pandiks antud. Jaan tähendas, et Mihklil pütis midagi loksub, tema ütles, et seal silgusoolvesi, et kapmees pika nurumise peale oli andnud, ei julgenud Mihkel niisama koju minna, kõik ootavad soolast. Nad kõndisid vaikides kõrvuti edasi. Neist möödusid aegajalt saanid, mille pärast Jaan ja Mihkel kummalegi teepoole hange sisse astuma pidid. Jaani põue kõrvetas igakord, kui mõni uhke ja juhm isand mööda sõitis. Mihklit aga ei häirinud hobusemehed, ega hange põikamised, tema mõtles