495 (maismaavetikad, taimed, sammalloomad, mandrijäätumine), silur 440 (kõik arenes edasi, kalad, kivistised-korallid, käsijalgsed jne), devon 417 (kõik levis, arenes, neljajalgsed, karbid teaod), karbon 354 (taimestik lopsakas, sõnajalad, poolustel mandrijäätumine, putukatel lennuvõime, roomajad), perm 292(90% selgrootutest rühmadest suri välja, tekkis Pangea hiidmanner). Mesosoikum e. keskaegkond. Triias 250 (paljasseemnetaimed, okas-ja hõlmikpuud, sõnajalad, kala-tiibsisalikud, dinosaurused, väiksed imetajad, karpide mitmekesisus) Juura 205 (ülekaalus sõnajalad, paljasseemnetaimed, roomajate mitmekesisus suurenes, esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, karbid, teod, käsnad, korallid domin.) Kriit 142 (õistaimed, putukad, merisiilikud, peajalgsed, suurte roomajate kõrgaeg, massiline väljasuremine, hävisid donisaurused, merelised loomrühmad, meteoriidikatastroof). Kainosoikum e. uusaegkond. Paleogeen 65,5 (imetajad arenesid, kiskjad, kabjalised,
Neil on 2 paari liistaklõpuseid ja liikumiselundina talitlev tugev lihaseline jätke - jalg (joonis 1). Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on esimesed tõelised maismaaselgroogsed. Roomajad põlvnevad algelistest kahepaiksetest. Esimesed massiivse kehaga roomajad kujunesid Kesk- Karbonis. Permis algas roomajate kiire evolutsioon, mille tagajärjel arenesid paljud taim- ja loomtoidulised maismaaroomajad: hiidsisalikud ja kiskeluviisiga tekodondid, lendavad tiibsisalikud ning veelised kalasisalikud. Tekodondid olid Hilis-Permis elanud kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad ; pikkus 15 cm kuni 6 meetrini. Osa tekodonte liikus tagajalgadel. Tõenäoliselt põlvnevad tekodontidest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised ja linnud. Mesosoikum Keskaegkond (251-65,5) ehk roomajate aegkond Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat
olid lindvaagnalised taimtoidulised loomad ning liikusid neljal jalal. Kõige suurejoonelisem Juura ajastu dinosauruste fossiilide kogu on leitud Põhja- Ameerikast Ülem-Juura Morrisoni kihistust, mis hõlmab suure ala Ühendriikide lääneosast Montanast New-Mexikoni. Como Bluffis, Wyomingis olid dinosauruste luud nii levinud, et kohalikud lamburid ehitasid neist onne. Esimesteks õhku tunginud selgroogseteks Hilis-Triiases olid pterosaurused ehk tiibsisalikud. Nad olid väikesed isendid, kellel olid pikad tiivad ja õõnsad luud, mis kergendasid lendu. Mõned liigil oli ka pikk saba. Pterosauruste luustik näitab, et need roomajad olid võimelised lendama (joonis 6). Tiibade suur siruulatus näitab, et enamus liike kasutasid oma tiibu siis, kui nad õhku tõusid. Õhus liikusid nad õhuvoolude abil ning lendasid ilma tiibu lehvitamata. Enamus liike olid võimelised kõndima ja ronima, kasutades konksutaolisi küüniseid.
hambakesetaolised soomused 400 miljonit aastat tagasi mõnede loomade siirdumine maismaale Putukad suuri eeliseid oli lennuoskuse omandamine Kahepaiksed 360 miljonit aastat tagasi, paljunevad vees, elavad maismaal, põlvnevad vihtuimsetest kaladest Roomajad 300 miljonit aastat tagasi, kehasisene viljastumine, hiidsisalikud ja dinosaurused Tekodondid kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad, osa liikus tagajalgadel, tõenäoliselt põlvnevad nendest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised, linnud Tiibsisalikud - ehk pterosaurused, kiskeluviisiga lendavad roomajad, lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk Kalasisalikud ehk ihtüsaurused olid kalalaadsed roomajad Notosaurused loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad Plakodondid töntsakad roomajad, kes toitusid kividele kinnitunud limustest Luukalad sellesse rühma kuulub suurem osa kõrgemaid kalu, kaasa arvatud tänapäeval
Isegi suured dinosaurused olid aktiivsed, hästi kohanenud loomad. Äkiline väljasuremine kriidiajastu lõpus oli rohkem õnnetuse moodi kui bioloogiline katastroof. Dinosaurused jagatakse vaagnaluu ehituse põhjal kahte rühma: lindvaagnalised olid herbivoorid ning sisalikvaagnalised. Kõige suuremad dinosaurused olid sauropoodid, kes olid lindvaagnalised taimtoidulised loomad ning liikusid neljal jalal. Esimesteks õhku tunginud selgroogseteks Hilis-Triiases olid pterosaurused ehk tiibsisalikud. Nad olid väikesed isendid, kellel olid pikad tiivad ja õõnsad luud, mis kergendasid lendu. Mõned liigil oli ka pikk saba. Pterosauruste luustik näitab, et need roomajad olid võimelised lendama. Tiibade suur siruulatus näitab, et enamus liike kasutasid oma tiibu siis, kui nad õhku tõusid. Õhus liikusid nad õhuvoolude abil ning lendasid ilma tiibu lehvitamata. Enamus liike olid võimelised kõndima ja ronima, kasutades konksutaolisi küüniseid
sabaga. Ornitopoodid enamasti taimtoidulised (esines omnivoore). Lõualuu esiosa hambad olid arenenud nokataoliseks moodustiseks. Saurused olid varustatud kaitsevahenditega. Kahejalgsed lindvaagnalised pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, lihav saba. Neljajalgsed lindvaagnalised jagunevad kolmeks grupiks: stegeo-, ankülo- ja sarviksaurused. Lendavatest saurustest: Dromaeosaurus Tiibsisalikud ehk pterosaurused (Pterosauria) olid Hilis-Triiasest kuni Vara-Juurani elanud kiskeluviisiga lendavad roomajad. Lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk. Vees elavatest saurustest: Elasmosaurus, kes oli 13 meetrit pikk ning püüdis oma teravate hammastega kalu. Maismaal elavatest saurustest: Plateosaurus oli esimesi suuri 4 jalal liikuv saurus, ta oli 8 meetrine. Väljasuremine: Sauruste väljasuremise põhjustas 65 miljoni aasta eest Maad tabanud meteoriit.
jaguneb kolmeks: 1) Triias (250- 205,1 miljonit aastat tagasi) Jaguneb Hilis-, Kesk- ja Vara-Triiaseks. Triiase kliima oli kuiv ja kuum, eriti ajastu esimesel poolel. Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed: okas- ja hõlmikpuud ning palmlehikud; rohkesti kasvas seemnesõnajalgu. Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad (sealhulgas kalasisalikud ja tiibsisalikud ning kilpkonnad). Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. 2) Juura (205,1- 142 miljonit aastat tagasi) Jagunes Hilis-, Kesk- ja Vara-Juuraks.Juura maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed. Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle. Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees.
Osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid roomajad. (354-292 mln a) Perm Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. Kasvas luukalade mitmekesisus. Tekkis Pangea hiidmanner. Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis 90% mereliste selgrootute rühmadest. (292-250 mln a) (Keskaegkond) Triias Maismaataimede hulgas olid valdavad paljasseemnetaimed, okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid kala- ja tiibsisalikud ning dinosaurused. Väiksed imetajad. (250-205mln a) Juura Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmnusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. (205-142 mln a) Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul toimunud massilist väljasuremist, mille käigus hävisid dinosaurused ja palju merelisi loomarühmi, on seostatud meteoriidikatastroofiga
Maa ajaloo ulatuslikum väljasuremine 96% mereliste selgrootute liikidest 50% sugukondadest Trilobiidid Enamik käsijalgseid Olemasolevate ökosüsteemide täielik hävinemine, uute ökosüsteemidega asendumine Triias 251 199 mln a.t. Kuiv ja kuum kliima, Pangea Triias Paljasseemnetaimed Karbid Okasnahksed Arvukad roomajad Kalasisalikud Tiibsisalikud (lennuvõime) Triias Megazostrodon Cynognathus Placerias Esimesed imetajad Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad Triias Postosuchus kirkpatricki Coelophysis Plateosaurus Triias Väljasuremine
Soontaimed 3.1 Eostaimed osjad(kidad), kollad(päris raikad), sõnajalad 3.2 Seemnetaimed- katteseemnetaimed(õisseemned), paljasseemnetaimed- okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikulaadsed. 8. Loomade evolutsiooniline arenemine Maal. 1. Ainuraksed- eeltuumsed e. pvokarioodid, päristuumsed e. eukarioodid 2. Hulkraksed- 1. teod, krabid, peajalgsed 2. lülijalgsed 3. käsnad 4. lõuatud 5. kõhrkalad 6. putukad 7.kahepaiksed 8. roomajad (hiidsisalikud, dekotondid, tiibsisalikud, kalasisalikud) 9.luukalad 10. imetajad 11.linnud 9. Hardy-Weinbergi seadus. Mis tingimustel kehtib? Miks pole sellist populatsiooni looduses olemas? Hardy-Weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleeli- ja genotüübi sagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. Kehtib vaid siis kui populatsioon on väga suur, kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, mutagenees puudub,
Roomajad alustavad võidukäiku keskeaegkonna alguses ja valitsevad selle lõpuni. Roomajate eelised kahepaiksete ees: · Jäsemed on teistmoodi asetunud selgroo suhtes ja roomajad muutusid seetõttu kiiremaks. · Otsaju olemasolek · Nahk- soomused · Vereringe on parem · Munal on tugev kest · Kehasisene viljastumine- roomaja ei pea olema veekeskkonnas, et paljuneda. Tekodontidest põlvnevad tõenäoliselt hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised ja linnud. Esimesed linnud (sulgedega) tekkisid 150 miljonit aastat tagasi. Ehituselt ja põlvnemiselt on nad sarnased roomajatega. Erinevalt roomajatest on linnud püsisoojased ja lennuvõimelised. Esimestel lindudel olid tiibade küljes küünised. 130- 65 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed katteseemnetaimed (puud) Katteseemnetaimedel olid õied ja viljad (eelnevatel taimedel neid ei olnud). Tekkis putuktolmlemine. Ürgimetajad tekkisid keskaegkonna alguses
Paleontoloog Phil Seiter uuris dinosauruste fossiile ja avastas, et suure tõenäosusega vastuoluliselt filmide ja raamatutega, kus esineb kõrvulukustavaid möirgeid, ei suutnud dinosaurused vokaalseid helisi tekitada. Küll aga suutsid dinosaurused toota kurguhääli ja erinevaid sisinaid, mille erinevad volüümitugevused ja sügavused võisid mõtteid edasi kanda. Küll aga kasutasid dinosaurused erinevaid kehalisi mooduseid, et omavahel kommunikeeruda: trambiti jalgu, pritsiti veega, tiibsisalikud rapsasid rütmiliselt tiibadega, esines ka hammaste krigistamist, matsutamist ja palju muid viise kommunikatsiooniks. Dinosauruste avastamise ajal arvati, et dinosaurused olid aeglased ja tuhmid külmaverelised organismid, kes pidid oma tehatemperatuuri reguleerima väliste tegurite põhjal, nagu sisalikud. Hiljem leiti tõestusmaterjali, et dinosaurused olid võimelised jõudsalt elama, ka väga külmades tingimustes, mis viitas sellele, et dinosaurused olid soojaverelised.
selgroogsete rühm. Joonis 1. näeme ka maismaa eluviisiga Soomuselist Sauromalus obesus. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. [13] Joonis 1. Soomuseline Sauromalus obesus Roomajate hulka kuuluvad - väikesed sisalikud, jäsemeteta maod, kala meenutavad kalasisalikud, kilprüüsse suletud kehaga kilpkonnalised, fantastiliste kehavormidega suured ja väikesed, kahel ja neljal jalal kõndivad dinosaurused, lendavad tiibsisalikud jne. Neile kõigile on iseloomulik sarvkihiga naha ja koorega munade esinemine, samuti mitmed muud anatoomilised ja füsioloogilised omapärad, nagu hingamine kopsudega, kahe aordikaare, rinnakorvi esinemine, imetajate ja lindudega võrreldes suhteliselt madalalt arenenud kesknärvisüsteem ja termoregulatsioon. Naha sarvikhist on enamikul roomajatest varvaste otses arenenud küünised ning nahka katvad soomused. [13]
hiigelmanner, mida eraldas kitsas geosünklinaalne meri. Suur osa mandritest kujutas endas kuivi ja elutuid kõrbetasandikke. Meresetete sea oli valdavaiks lubimudad ja savid (I.Arold, 1987). Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed: okas- ja hõlmikpuud ning palmlehikud; rohkesti kasvas seemnesõnajalgu. Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad (sealhulgas kalasisalikud ja tiibsisalikud ning kilpkonnad). Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. Triias algab ühelt poolt Permi lõpul toimunud hävinguga ning lõpeb samuti väljasuremisega (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/triias.html). Maavarade poolest on triiase kihid suhteliselt vaesed. Lisaks kivi-ja pruunsöele kujunes kohati metallimaake. Rohkesti leidub ehitusmaterjale (lubjakivi, savikilta) (I. Arold, 1987) Joonis 13. Varajane-triias. 3.2 Juura
Tänapäeval on kõige liigirikkamad ja mitmekesisemad õistaimed. Loomad said maismaale elama asuda pärast taimi. Nad toitusid taimedest ja hingasid taimede poolt toodetud hapnikku. § Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed (~400 miljonit aastat tagasi). Lülijalgsetele järgnesid kahepaiksed. Kahepaiksed arenesid kaladest ja nende vanimad esindajad meenutasid kalu. Mõnedest kahepaiksetest arenesid roomajad (~300 miljonit aastat tagasi). Roomajad (tiibsisalikud, kalasisalikud, hiidsisalikud) olid pikka aega valitsevaks loomarühmaks. Enamik roomajaid suri välja (~65 miljonit aastat tagasi). Mõnedest roomajatest arenesid imetajad (~200 miljonit aastat tagasi) ja linnud (~150 miljonit aastat tagasi). Ø Evolutsiooni teooriad 1. Georges Cuvier(1769-1832)-...................................................................................................... .......................................................................
Ilmusid roomajad. Perm Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. Selgroogsete hulgas olid ülekaalus kahepaiksed. Kiiresti kasvas luukalade mitmekesisus. Tekkis Pangea hiidmanner. Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest. Triias Maismaataimede hulgas olid valdavad paljasseemnetaimed, okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid käiaja tiibsisalikud ning dinosaurused. Samuti ilmusid väikesed imetajad. Meredes kasvas ammoniitideja kärpide mitmekesisus. Juura Maismaataimede hulgas olid ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed. Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Mereliste selgrootute hulgas domineerisid ammoniidid, kärbid, teod, merisiilikud, korallid ja käsnad. Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima
annaabi.ee 
