Metalli saamine maakidest. Väga vähe metalle leidub looduses ehedalt,enamik mineraalidena maakides- metalliühend millest seda metalli toodetakse. Metalle leidub: 1)sooladena- kloriidid, karbonaadid, sulfaadid ja sulfiidid (aktiivsed metallid). 2)oksiididena Metalli saamiseks tuleb tema ühendid redutseerida: · karbotermia-redutseerimine C või CO-ga kõrgel temperatuuril. (Fe,Zn,Pb). Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 · aluminotermia- redutseerimine Al-ga, protsessis eraldub väga palju soojust. Cr2O3+2Al(nool)2AlCr+Al2O3 ' Elektrolüüs -elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. !Kasutatakse aktiivsete metallide saamiseks nende ühenditest(Na, Ca, Mg, Al).
saab ka seda reaktsiooni kasutada küllastumata ühendite tõestamiseks. Võrrand on keeruline. R-CH=CH2 R -CH(OH)-CH2OH Tähtsamad esindajad Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H4 + 3O2 = 2CO2 + 2H2O teda saab oksüdeerida vastavaks aldehüüdiks (etanaal) C2H4 + 1/2 O2 = CH3CHO või etaanhappeks (äädikas) C2H4 + O2 = CH3COOH Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaan C2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2- dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan
Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu. Elektrienergia muundub keemiliseks energiaks.Endotermiline protsess. Katood (-)Elektrood, millel toimub redutseerumine, tekitatud elektronide ülejääk. Anood (+)Elektrood millel toimub oksüdeerumine, tekitatud elektronid puudujääk . Elektrolüüs sulatatud soolades: Sulatatud elektrolüüdi korral - katoodil redutseeruvad metalliioonid + anoodil oksüdeeruvad anioonid tekivad vastavad lihtained Sulatatud naatriumkloriidi elektrolüüs Elektrolüüdi vesilahuses Katoodil (–) väheaktiivsed metallid redutseeruvad;aktiivsemad metallid ei redutseeru, redutseerub vesi: Anoodil (+) lihtanioonid oksüdeeruvad;püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru, oksüdeerub vesi: Galvanosteegia – metalli elektrolüütiline katmine teise metalli õhukese kihiga (korrosioonikaitse, ilu pärast) Galvanoplastika – metallesemetest jäljendite tegemine Ko...
lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. Vaatame üht võimalikku tootmisprotsessi lähemalt. Malmi toodetakse spetsiaalsetes
-Lõppes 1721 Liivisõda: -Algab 1558 -Põhja-Eesti -> Rootsi valdus (Eestimaa provints) -Lõuna-Eesti -> Poola valdus (Liivimaa provints) -Saaremaa -> Taani valdus -Lõppes 1583 3. Mõisade reduktsioon (kirjuta lahti, mis kuningas, mõju, kasu kuningale ja talupoegadele, kes kaotas) Agar läänistamine tõi kaasa selle, et Rootsi riik ei saanud Balti provintsidest niigi palju tulu, et katta nende kaitsmiseks tehtud kulutusi. Kuningavõimu katsetele osa maid kroonile tagasi võtta (ehk redutseerida) seisid vastu nii provintside aadlikud kui ka mõjukad Rootsi aristokraadid, kellel oli siin valdusi. Otsustavamalt hakkas tegutsema Karl XI (1660-1697), kes kehtestas 1680. aastal Rootsis absolutistliku kuningavõimu. Samal aastal otsustati, et nii Rootsi emamaal kui ka Balti provintside tuleb läbi viia suur reduktsioon. Eesti- ja Liivimaal tähendas see seda, et riigile võeti tagasi Rootsi võimu ajal läänistatud mõisad, mis olid olnud juba orduajal ning Poola
sajandi alguses. Tööstusliku puhta titaani saamise protsess loodi 1940.aastal Saksamaal. See seisneb titaani tetrakloriidi TiCl taandamises magneesiumiga kõrgel temperatuuril, 800 °C. Seda meetodit kasutatakse ka 4 tänapäeval titaani tootmisel. Titaani saadakse maakidest, millest põhilisteks on rutiil ja ilmeniit, milles ta esineb oksiidi TiO kujul. Kuigi teda leidub maakoores palju, on teda raske maakidest redutseerida. 2 Probleemid tema taandamisel tema ühenditest on seotud nende väga suure keemilise inertsusega, mistõttu on raske lõhkuda titaani ja temaga reageerinud elemendi (tavaliselt hapniku) keemilist sidet. Kaks kõige kasulikumat omadust on titaani vastupidavus korrosioonile (sealhulgas mereveele, kuningveele ja kloorile) ning tema suurim tugevuse ja kaalu suhe metallide hulgas. Titaani tihedus on vaid 4540 kg/m³, millega kuulub kergmetallide hulka
kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks.Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi - happevihmad Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga
Kaasaaegne Eesti kunstnik - Dénes Farkas Kes on Dénes Farkas? Dénes Kalev Farkas (sündinud 1974 Budapestis) on Tallinnas elav ja töötav eesti-ungari postkontseptualistlik fotokunstnik, kelle teoste läbivaks jooneks on alates 2000. aastate teisest poolest olnud eesmärk redutseerida vaadeldav sotsiaalne struktuur võimalikult lakoonilise fotot ja pildiallkirja ühendava esitlusmudeli kujule. 2013. aastal esindas ta Eestit 55. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil projektiga „Ilmne paratamatus”, mille kuraator Adam Budak nimetas Dénesi kunstilisi omailmasid läbikukkumise ja düsfunktsionaalsuse kartograafiaks. Näitustel on Farkas esinenud juba alates 1998. aastast ja 2003. aastal kaitsnud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafiaosakonnas
ainekogus teoreetiliselt võimalikust ainekogusest saagise% + kao% = 100% tegelik kogus saagis = ·100% teoreetiline kogus Näiteülesanne 1 Kui suur on reaktsiooni saagis, kui 8 g vääveldioksiidi oksüdeerimisel saadi 7 g vääveltrioksiidi? Näiteülesanne 2 Mitu dm3 ammoniaaki tekib 4,48 dm3 lämmastiku reageerimisel vesinikuga, kui kaod on 40%? Näiteülesanne 3 Mitu kg raud(III)oksiidi tuleb süsinikoksiidiga redutseerida, et saada 4,2 kg rauda, kui saagis on 75%? Ülehulgaülesanne Tunnus – antud on kahe lähteaine kogused Tavaliselt on üht ainet rohkem, kui reaktsiooniks kulub (ülehulgas) Saaduse koguse arvutame selle lähteaine järgi, mis täielikult ära reageerib Selle üle otsustamiseks tuleb võrrelda reageerivate ainete hulkasid (moolide arve), arvestades, millises moolvahekorras ained reageerivad Näiteülesanne Mitu g alumiiniumsulfiidi tekib 10,8 g alumiiniumi reageerimisel 9,6 g väävliga
2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O Segaoksiid Fe3O4 (triraudtetraoksiid) on musta värvusega. Magnetiliste omaduste tõttu kasutatakse seda püsimagnetite, magnetofonlintide jms valmistamisel. Raud hüdroksiid Fe(OH)2 on rohekasvalge värvusega. Õhuhapniku mõjul oksüdeerub ta kiiresti punakaspruuniks Fe(OH)3'ks. Neid on võimalik saada vastavate soolade lahustele leeliste lisamisel. Raua saamine maakidest, rauasulamitest Raua saamiseks tuleb maagist rauaoksiid redutseerida vabaks metalliks. Enim kasutatakse redutseerijana koksi, mis on peaaegu puhas süsinik. Rauamaagi redutseerumine toimub tavaliselt 30m erilistes ahjudes koos koksi ja teiste vajalike lisanditega. Selle käigus tekib koksist süsinikoksiid CO. Kõrgahjus toimuvate reaktsioonide lõppsaadused on metalliline raud ja süsinikdioksiid CO2. Fe2o3 + 3CO 2Fe + 3CO2 Malm ja teras Malm on raua sulam, mis sisaldab kuni 5% süsinikku.
koostises. Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine on alumiiniumoksiid Al2O3.Alumiiniumühendid on väga püsivad. Et saada neist metallist alumiiniumi, tuleb kasutada väga tugevaid redutseerijaid(- metalli saamisel metalli ühendist(oksiidist vms) tuleb ühendi koostisesse kuuluvad metalliioonid redutseerida metalliaatomiteks, st lihtaineks). Seepärast on alumiiniumi saamine keemiliste reaktsioonide abil keeruline ja kulukas. Alles siis, kui alumiiniumi õpiti tootma elektrivoolu abil(kasutades sulatatud alumiiniumühendite elektrolüüsi), muutus ta suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660C ja keemistemperatuur 2060C. Alumiiniumi tihedus on 2,7 Mg/m. Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure
Seejuures muudab ta oma värvi oraanzikas-pruuniks. Mida lisandivabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Raud lahustub reageerides hapetega.Raua reageerimist hapniku ja veega nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Seejuures toimub keemilime reaktsioon: Fe2O3 + H2O Fe(OH)3 Raua saamine Tööstuses saadakse rauda rauamaagist, enamasti Fe2O3 ja Fe3O4. On olemas mitu võimalust raua saamiseks maagist. Kõige levinum on kõrgahju protsess. Raua saamiseks tuleb raudoksiid redutseerida vabaks metalliks. Redutseerijana kasutatakse kivisöe töötlemisel saadud sütt ehk koksi. Kõige levinum on rauamaagi redutseerimine kuni30 m kõrgustes erilistes ahjudes, koksi ja teiste vajalike lisanditega. Kõrgahjust kulgevate keemiliste reaktsioonide tulemusena tekib koksist süsinikoksiid CO. Kõrgel temperatuuril käitub süsinikoksiid redutseerijana. Ta reageerib raua oksiididega, sidudes nendest hapnikku. Kõrgahjus toimuvate
Ained Alkohol on orgaaniline aine, kus lisaks süsinikele ja vesinikele on hüdroksüül (-OH) Näiteks: butanool CH3CH2CH2CH2OH Füüsikalised omadused: hüdrofiilsed, sest OH rühm on polaarne, seega lahustuvad vees; lahustuvus sõltub süsinikuahela pikkusest (C-ahel on hüdrofoobne); normaaltingimustel vedelad/tahked; lahustumisel toimub kontraktsioon (ruumala väheneb) Keemilised omadused: on nõrgalt happelised;-OH rühm väga tugev nukleofiil; võib nii oksüdeeruda kui ka redutseerida Reaktsioonid: H3C-CH2-OH + Na H3C-CH2-ONa + H2 alkohol + leelis/leelismuldmetall alkoholaat + vesinik H3C-CH2-OH + H3C-CH2-OH H3C-CH2-O-CH3-CH2 + H2O (NB! Toimub H+ keskkonnas) alkohol + alkohol eeter + vesi CH3-CH2-OH H2C=CH2 + H2O (Nimetatakse dehüdraatumiseks) alkohol (katalüsaatoriga ja kõrgel temperatuuil) alkeen + vesi 2H3C-CH2-O-H + O2 H3C-CH=O + 2H2O öksüdeerumine aldehüüdiks lisaks veel täielik põlemine, kus saadused CO2 ja H2O
Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. 4 Kõrgahjutehnoloogia
Kaitset aktiivsema metalli ühendamisega põhimetallist esemetele kutsutakse protektorkaitseks. Maakideks nimetatakse mineraale, millel on metallide tööstusliku tootmise seisukohalt nimetamisväärne tarbimisväärtus. Metallurgia on metallide ja nende sulamite tootmist käsitlev tööstusharu.Metallimaakides olevaid lisandeid nimetatakse aheraineks. Enne metallide redutseerimist lisandid eemaldatakse. Maakide ettevalmistust redutseerimiseks nim. maakide rikastamiseks. Et metalle redutseerida, muudetakse sulfiidid ja karbonaadid kõrgel temperatuuril oksiidideks. Sulfsiidsed maagid põletatakse metalloksiidiks ja vääveloksiidiks.Näide: 2ZNS+3O2--ZNO+2SO2 Metalle redutseeritakse 3 meetodil: 1.pürometallurgiliselt 2.elektrometallurgiliselt 3.hüdrometallurgiliselt
o Lämmastikhape ja nitraadid . Tavatingimustes tahke ainena. . Kuumutades tahkes olekus nitraati muutub ebapüsivaks (muutub ka tuleohtlikuks). o Fosfor(V)ühendid Püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V. Madalamates oksüdatsiooniastmetes olevad ühendid on mürgised ja väga tugevad redutseerijad. Tähtsamad ühendid: fosfor(V)oksiid, fosforhape ja fosfaadid. Fosforhape ja fosfaadid on väga püsivad ja võivad redutseerida tugevate redutseerijate toimel. Neile on iseloomulik moodutada polümeere (fosfori aatomid on omavahel seotud hapniku aatomite kaudu). Fosfori(V)oksiid esineb üksikmolekulidena P4O10, mis võivad liituda suuremateks polümeerideks. Fosforhape H3PO4 on vees hästilahustuv keskmise tugevusega hape. LÄMMASTIKU JA FOSFORI SAAMINE o Lämmastiku saamine Tööstuses 1
c) Skeletivigastus 18. Nõuded lahastamiseks on: a) Lahastatav jäse jahutada b) Enne lahastamist eemaldada riided c) Fikseerida lahas kogu pikkuse ühesuguse rõhuga 19. Vead lahastamisel on järgmised: a) Ei ole immobiliseeritud proksimaalne ja distaalne liigesed b) Lahastatud jäset on hoitud soojas c) Zguti asetamine proksimaalselt 20. Nihestust tuleb a) Soojendada b) Lahastada mugavas asendis c) Koheselt redutseerida – 21. Esmaste elustamisvõtete rakendamisel ei tohi kopsude kunstliku hingamise aeg ületada a) 2 sek b) 5 sek c) 8 sek d) 10 sek 22. Ninaverejooksu peatamiseks tuleb kallutada pead tahapoole a) Õige b) Vale 23. Raske sisemise verejooksu kahtlusel tuleb kõigepealt a) Soojendada kahjustatud piirkonda b) Kutsuda kiirabi c) Asetada kannatanu istuvasse asendisse d) Anda juua verekaotuse vähendamiseks 24
o Lämmastikhape ja nitraadid . Tavatingimustes tahke ainena. . Kuumutades tahkes olekus nitraati muutub ebapüsivaks (muutub ka tuleohtlikuks). o Fosfor(V)ühendid Püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V. Madalamates oksüdatsiooniastmetes olevad ühendid o mürised ja väga tugevad redutseerijad. Tähtsamad ühendid: fosfor(V)oksiid, fosforhape ja fosfaadid. Fosforhape ja fosfaadid on väga püsivad ja võivad redutseerida tugevate redutseerijate toimel. Neile on iseloomulik moodutada polümeere (fosfori aatomid on omavahel seotud hapniku aatomite kaudu). Fosfori(V)oksiid esineb üksikmolekulidena P4O10, mis võivad liituda suuremateks polümeerideks. Fosforhape H3PO4 on vees hästilahustuv keskmise tugevusega hape. LÄMMASTIKU JA FOSFORI SAAMINE o Lämmastiku saamine Tööstuses 1
CaO + H2O = Ca(OH)2 Ei reageeri Ei reageeri Ülejäänud metallioksiidid veega ei Ei reageeri SiO2 reageeri Annavad kuumutamisel soola Annavad kuumutamisel soola Võivad redutseerida metalli- Aluseliste Ei reageeri CaO + Al2O3 = Ca(AlO2)2 CaO + SO3 = CaSO4 oksiidi vaba metallini oksiididega FeO + CO = Fe + CO2 Kuumutamisel annavad soola Kuumutamisel annavad soola
Cu Cu2+ Cyt oksüdaas ja oksügenaasid W WO42- Formiaadi dehüdrogenaas Ni Ni2+ Ureaas, hüdrogenaas, CO dehüdrogenaas Aktiveeritud sulfaat PAPS Väävel mikroobid kasutavad enamasti sulfaatset väävlit, mida tuleb rakuainesse lülitamiseks redutseerida. Söötmetesse pannakse sulfaati ammooniumsulfaadina, mis on nii S- kui ka N-allikaks. Sulfaat transporditakse rakku ATP energia arvel. Et redutseerida sulfaati, tuleb ta esmalt aktiveerida ATP arvel fosfoadenosiinfosfosulfaadiks (PAPS) ja seejärel toimub redutseerimine sulfiidini. Redutseerijatena kasutatakse tioredoksiini ja NADPH-d. Sulfiidi arvel moodustatakse aminohape tsüsteiin, mida kasutatakse edaspidi väävlit sisaldavate orgaaniliste ühendite sünteesil
Metallide saamine maagist Kõige aktiivsemad metallid, mis moodustavad valdavalt ioonseid ühendeid, esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena. Leelismetallid esinevad sageli kloriididena Leelismuldmetallid ja magneesium- karbonaatide või sulfaatidena Paljudele vähemaktiivsetele metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid. Osa metallilisi elemente esineb sulfiididena. Metalli saamises tuleb metalliühendit kõrgel temperatuuril redutseerida. Redutseerimine süsiniku või süsinikoksiidiga. (malm) Karbotermia- redutseerimine süsiniku ja süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril. Redutseerimine alumiiniumiga (kroom) Maagi töötlemine: Rikastamine- Maagi rikastamine vajaliku mineraali suhtes. Maagist eraldatakse suurem osa kõrvalainetest. Särdamine- Metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul, et saada puhtamat metalli. Elektrolüüs
Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine on alumiiniumoksiid Al2O3. Alumiiniumühendid on väga püsivad. Et saada neist metallist alumiiniumi, tuleb kasutada väga tugevaid redutseerijaid(- metalli saamisel metalli ühendist(oksiidist vms) tuleb ühendi koostisesse kuuluvad metalliioonid redutseerida metalliaatomiteks, st lihtaineks). Seepärast on alumiiniumi saamine keemiliste reaktsioonide abil keeruline ja kulukas. Alles siis, kui alumiiniumi õpiti tootma elektrivoolu abil(kasutades sulatatud alumiiniumühendite elektrolüüsi), muutus ta suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks. Alumiiniumi omadused Füüsikalised omadused Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³),
Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks. Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi , sest tekkivad happevihmad. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge
II TÄHTSAD AINED O2 hapnik, lõhnatu, maitsetu, värvitu, õhust kergem, vees ei lahustu. Fe reud, hõbehall, suhteliselt raske, magnetiline, mehaaniliselt hästi töödeldav metall. Kõige enam toodetav metall. Fe2O3 raud(III)oksiid, punakas pruun. Rauasulamid: malm(Fe+C) keskkütteradiaator, vannid, pliidiraud ; teras(Fe+C, süsinikku vähem kui malmis) tööriistad, puurid, autokered. Raua saamiseks maagist tuleb raud(III)oksiid redutseerida vabaks metalliks. Kõige enam kasutatakse redutseerijana süttkoksi(C)(koksist tekib CO.) Al alumiinium, hõbevalge, kerge, hea elektrijuht, platiline, pehme metall. Looduses levinuim metall. (kööginüud, pakkefoolium, elektrijuhtmed) Al2O3 alumiiniumoksiid, väga kõva, hinnatud vääriskivid nagu punane rubiin, sinine ja kollane safiir. CO2 süsihappegaas, karastusjoogid, gaasiline, ei põle, ei ole mürgine, lahustub vees, tekib põlemisel.
maakoore kivimites. Ökosüsteemi süsinikuringe on avatud ehk mittetasakaaluline, kui süsinikku lisandub aineringesse ringevälistest allikatest (näiteks fossiilsete kütuste põletamisel), või kui süsinikühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatusse vormi (nt. orgaaniliste setete või turba moodustumisel). Kui kõik oksüdeerijad (peamiselt O2) on keskkonnas juba kasutatud (redutseeritud), saab ka süsinikku kasutada elektroni aktseptorina (teda redutseerida). Seda kasutavad mõned bakterid (metanogeensed) anaeroobsetes tingimustes (elavad ka kõrgemate loomade, sealhulgas inimeste, soolestikus), moodustub metaan CH4 (nimetatakse ka soogaasiks, biogaasiks, prügilagaasiks). Bakteriaalselt toodetud metaan on viimasel ajal palju kõneainet tekitanud. Nimelt on metaan oluline kasvuhoonegaas, mida vabaneb suurtes kogustes prügilatest (toidujäätmete anorgaanilisel lagunemisel), loomapidamisel (sõnniku anaeroobne lagunemine,
8. Mitu grammi süsinikdisulfiidi võib saada 60 g süsiniku kuumutamisel 300 g väävelhappe toimel 260 kg vesinikkloriidi. Milline oli protsessi saagis? [85%] väävliga? 9. Alumiiniumi reageerimisel soolhappega tekkis 534 g soola. Mitu liitrit eraldus seejuures vesinikku? 10. Mitu liitrit vesinikku tekib 15 g sulami, mis sisaldab 57% magneesiumi, töötlemisel soolhappega? 11. Mitu grammi triraudtetraoksiidi saab redutseerida rauaks 150 liitri vesinikuga, kui vesiniku kadu on 45%? 12. 100 kg naatriumkloriidist saadi 80 kg naatriumkarbonaati. Arvutada protsessi saagis. 13. Kui palju KCl ja vett on vaja võtta 300 ml 15% KCl lahuse valmistamiseks, kui sellise lahuse tihedus on 1,08 g/cm3? Ülesanded kodus lahendamiseks: 1. Arvutada 5 mooli NaCl mass ning naatriumi ja kloori protsendiline sisaldus NaCl-s. [Na 39,3%; Cl 60,7%] 2. Mitu grammi ja mitu protsenti kaltsiumi on 1,5 kg-s CaCl2 -s
Vali üks: a. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine b. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi c. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus d. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus Küsimus 19 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Sulfiidse vasemaagi särdamist tehakse eesmärgiga Vali üks: a. utiliseerida SO2 b. oksüdeerida maaki c. redutseerida vask d. saada toorvaske Küsimus 20 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tsementiit raudsüsiniksulameis kujutab endast Vali üks: a. sisendustardlahust b. keemilist ühendit c. asendustardlahust d. mehaanilist segu Küsimus 21 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mg elektrometallurgias kasutatakse elektrolüüdina Vali üks: a. Mg vesilahust b. MgO c
muutmine, keskkonna muutmine ja seaduse muutmine. Lisaks, võiks ka sotsiaalse aktsepteeritavuse muutmise abil vägivalda vähendada. Koduvägivalla sekkumine on suunatud laste, partnerite, ja vanade inimeste ahistamise vähendamisele. Väärkoheldud lapsed võivad saada inimesteks, kes tulevikus teistega hakkavad vägivaldselt käituma, sellepärast võib vanemate poolt lähtuva perevägivalla vähendamine redutseerida sotsiaalset vägivalda pikas perspektiivis. Partneri ahistamise vähendamise strateegiad fokusseruvad ohvrite eest hoolimisel ning järelintsidentide ennetamisel ning jagunevad kaheks grupiks: sotsiaalsed teenused ja seaduslik sekkumine. Enamus sotsiaalsetest teenustest on sotsiaalsed varjendid kuhu ahistatud inimesed võivad pöörduda, ja saada konsultatsiooni, seaduskikku nõuannet või eluaseme abi. Seaduslikud
maagist välja kõrge temperatuuriga. Kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. pürometallurgiaks. Kuna plii metallimaak on sulfiid, siis plii kättesaamiseks särratatakse ehk põletatakse see esmalt oksiidiks ja siis redutseeritakse söega metalliks. Pürometallurgiaga saadakse plii metallmaak kätte särratamisega ehk põletamisega, sest plii metallimaak on sulfiid, mis tuleb esmalt särratada oksiidiks ja siis redutseerida söega metalliks. (web.zone.ee) Plii saamise reaktsioonid on: 1. 2 PbS + 3 O2 → 2 PbO + 2 SO2↑ 2. 2 PbO + C → Pb + CO2↑ 4 4. PEAMISED TOOTJARIIGID JA KASUTAMINE 4.1 Peamised tootjariigid Koht Riik Tootmine (2015. seisuga) 1 Hiina 2,300t 2 Austraalia 633t
Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks. Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi , sest tekkivad happevihmad. Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi · Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi ja jaotatakse edasi-
c. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus d. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus Question 29 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Al elektrolüüsil koguneb Al Select one: a. jääb lahusesse b. jääb elektolüüdi pinnale c. katoodile d. anoodile Question 30 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Sulfiidse vasemaagi särdamist tehakse eesmärgiga Select one: a. redutseerida vask b. oksüdeerida maaki c. utiliseerida SO2 d. saada toorvaske Question 31 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Likvatsioon kujutab endast Select one: a. peeneteralist struktuuri b. keemilise koostise ebaühtlust c. jämedateralist struktuuri d. kahjulike lisandite sisaldust Question 32 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
See on valgustneelav kompleks, mis asub tülakoidide membraanides. Valgusenergiat kasutatakse vee molekulide lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooni ehk fotolüüsi) ja plastokinoonide redutseerimiseks. Fotosüsteem II nimetatakse tema ensüümide järgi veel plastokinooni oksidoreduktaasiks. Oksidoreduktaas on valgussõltuv ensüüm, mis kasutab valgusenergia footoneid elektronide ergastamiseks. Seejärel transporditakse need üle erinevate koensüümide ja kofaktorite, et redutseerida plastokinoon plastokinooliks. Vee molekuli lagundamisel saadud vesinikioonid e prootonid aitavad tekitada prootongradienti, mida kasutab teine tülakoidide membraanis paiknev valkkompleks ATP süntaas, mis genereerib ATPd ADPst ja anorgaanilisest fosforist. ATP süntaas pumpab prootoneid kloroplastide stroomasse. Eraldub hapniku molekul. On teada, et fotosüsteem II asub tülakoidide membraanis nii, et vett oksüdeeriv sait ehk doonorsait on suunatud
Võrrand on keeruline, tekib diool R-CH=CH2 à R -CH(OH)-CH2OH Tähtsamad esindajad Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 à H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H4 + 3O2 = 2CO2 + 2H2O teda saab oksüdeerida vastavaks aldehüüdiks (etanaal) C2H4 + 1/2 O2 = CH3CHO või etaanhappeks (äädikas) C2H4 + O2 = CH3COOH Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaanC2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2-dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan
Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H4 + 3O2 = 2CO2 + 2H2O teda saab oksüdeerida vastavaks aldehüüdiks (etanaal) C2H4 + 1/2 O2 = CH3CHO või etaanhappeks (äädikas) C2H4 + O2 = CH3COOH 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 12 Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaanC2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2-dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan
referaat 1. Nimetus ja avastamine Räni - Si (silicium) Nimi räni (inglise keeles silicium) tuleb ladinakeelsetest sõnadest silex, silicis, mis tõlkes on ,,sillutuskivi." (10) Ränikivi on ammu tuntud, selle põhielement sai aga tuntuks alles kahe sajandi eest. XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi algul püüdis H. Davy elektrolüüsida kuumutatud liiva, kuid protsess ei kulgenud (liiv ei juhi elektrivoolu, mitteeletrolüüt), siis püüdis ta redutseerida ränidioksiidi metallilise kaaliumi aurudega. Katsed aga polnud resultatiivsed, lähtuti valest eeldusest, et räni on metall. Gay-Lussac ja Louis Thenard (1811) viisid läbi eksotemilise reaktsiooni ränitetrafluoriidi ja metallilise kaaliumi vahel, kuid ei suutnud analüüsida reaktsioonil tekkinud ühendeid. 1824. aastal kuumutas J. Berzelius peenpulbriliste ainete (ränidioksiid, raud ja süsi) segu ja tõestas, et reaktsioonil tekib raua ühend räniga (ferrosiliitsium)
20. Metall+vesi→leelis+vesinik Nt: Ca+2H2O→Ca(OH)2+H2 Metall+veeaur to→leelis+vesinik Nt:Mn+H2O to→MnO+H2 Külma veega reageerivad Li .... Mg Veeauruga reageerivad Mg .... Fe 21. Vaid väheseid metalle leidub looduses lihtainena, enamik metallilistest elementidest esineb looduses ühenditena mitmesugustes maakides. Maagid koosnevad tavaliselt peale vajaliku metalliühendist ka kõrvalainetest. Metalli saamiseks tuleb metalliühendit redutseerida, see toimub kõrgel temperatuuril. Redutseerijana kasutatakse selleks tavaliselt C, CO, H, Al, Mg, Na. 22. . 23. Kulla proovi nr määrab kulla puhtuse. 100% kuld on proovi numbriga 999. Samuti määratakse metallide puhtust karaatides, 24 karaati on 100% kuld. 24. ? 25. Oksüdeerija võtab elektrone juurde, redutseerija loovutab neid. Oksüdatsiooniaste näitab aatomi oksüdeerituse taset. 26. Korrosioon on metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel.
- Tegelik saagis, kui palju me tegelikult saame - Teoreetiline saadus - 100% - Praktiline saadus - x % Saagise % x = Nt. Kui suur on saagis, kui 8 g SO2 oksüdeerumisel saadi 8 g SO3? 8g (8g praktl. Saad.) x g (teoret.) 2SO2 + O2 = 2SO3 2*64 g 2*80 g M(SO2) = 64 g/mol M(SO3) = 80 g/mol X = = 80% Nt. Mitu kg Fe2O3 tuleb CO2 redutseerida, et saada 4,2 kg rauda, kui saagis on 75% X kg 4,2 kg(prakt.) Fe2O3 + 3CI = 2Fe + 3CO2 160 g 2*56g 4,2 kg Fe - 75% X kg Fe - 100% X = = 5,6 kg Fe M(Fe2 O3) = 160 g/mol M(Fe) = 56 g/mol X = = 8 kg o Aine ülehul k ehk liig Nt. Mitu g Al2S3 tekib 10,8 g Al reageerimisel 9,6 g S-ga? 10,8 g 9,6 g xg 2Al + 3S = Al2S3 2*27 g 3*32g 150g M(Al2S3)=160 g/mol
Nelja või viie aastasena kolis ta Viini kus möödus ka suurem osa ta järgnevast elust. Geniaalse lapsena lõpetas ta kooli parimana ja jätkas meditsiinikoolis, mis oli üks vähestest võimalustest tolle aja tarkadele juudipoistele. Uurimustöö viis ta kokku füsioloogia professori Ernst Brückega, kes uskus tolle aja populaarsesse, kui mitte radikaalsesse mõistesse reduktsionism meie kehas pole muid jõude peale keemiliste ja füüsiliste. Freud veetis mitmeid aastaid proovides redutseerida, ehk kokku lükata, kogu isiksust neuroloogiaks, ehk siis närviteaduseks, enne kui ta lõpuks teooria hülgas. Uurimustes oli Freud hiilgav. Närvi füsioloogiale konsentreerudes leiutas ta isegi uudse rakkudemärkimise tehnoloogia, kuid temast olid paljud eespool ning neurofüsioloogia kohad olid piiratud. Brücke aitas tal leida stipendiumi Pariisi kuulsa psühiaatri Charcoti juurde ning pärast tema konkurendi Bernheimi juurde Nancy juurde. Nad mõlemad uurisid
Glükoos annab neid reaktsioone. Aldehüüdrühm muutub karboksüülrühmaks ja ülejäänud molekul jääb samaks CH2OH - (CHOH)4 -CHO + Ag2O CH2OH - (CHOH)4 -COOH + 2Ag CH2OH - (CHOH)4 -CHO + 2Cu(OH)2 CH2OH - (CHOH)4 -COOH + Cu2O + H2O 2 · Glükoosi saab redutseerida alkoholiks sorbitooliks. Sorbitool on nõrgalt magusa maitsega ja tervisele ohutu. Kasutatakse suhkruhaigete dieettoitude ja maiustuste (eriti nätsu) magustamiseks, sest ta ei kääri piimhappeks ega põhjusta seega hambakaariest. Ka selles reaktsioonis toimub muudatus ainult aldehüüdrühmas CH2OH - (CHOH)4 -CHO + H2 CH2OH - (CHOH)4 -CH2OH 3.) Glükoos käärib, mitmesuguste mikroorganismide ensüümide toimel
2.) Annab aldehüüdidele iseloomulikke reaktsioone Glükoosi saab oksüdeerida glükoonhappeks . Hõbepeeglireaktsiooni või reaktsiooni vask(II)hüdroksiidiga (kuumutamisel) kasutatakse aldehüüdrühma tõestamiseks. Glükoos annab neid reaktsioone. Aldehüüdrühm muutub karboksüülrühmaks ja ülejäänud molekul jääb samaks CH2OH - (CHOH)4 -CHO + Ag2O CH2OH - (CHOH)4 -COOH + 2Ag CH2OH - (CHOH)4 -CHO + 2Cu(OH)2 CH2OH - (CHOH)4 -COOH + Cu2O + H2O Glükoosi saab redutseerida alkoholiks sorbitooliks. Sorbitool on nõrgalt magusa maitsega ja tervisele ohutu. Kasutatakse suhkruhaigete dieettoitude ja maiustuste (eriti nätsu) magustamiseks, sest ta ei kääri piimhappeks ega põhjusta seega hambakaariest. Ka selles reaktsioonis toimub muudatus ainult aldehüüdrühmas CH2OH - (CHOH)4 -CHO + H2 CH2OH - (CHOH)4 -CH2OH 3.) Glükoos käärib, mitmesuguste mikroorganismide ensüümide toimel
lämmastiku ja fosfori atomaarset suhet): C106 H263 O110 N16 P1 2.1 Lämmastik Lämmastik on kõige tähtsam factor primaarproduktsioonis. Miks? Lämmastik on oluline toiteaine kõikidele organismidele, incl. primaarprodutsendid (nukleiinhapped ja aminohapped) Vetikad omastavad mineraalset lämmastikku võimaluse korral ammoonium- ioonina, kuna see on kõige ökonoomsem. Nitraadid ja nitritid tuleb eelnevalt redutseerida ja selleks kulub energiat. Ookeanide pinnavetes on ammooniumi hulk väike ja vetikad kasutavad nitraate. Merevees on nitraatide sisaldus tavaliselt 0,2-0,4 mg/l. Mõned tsüanobakterid kasutavad molekulaarset lämmastikku. 2.2 Fosfor Vetikad kasutavad peamiselt fosfaate. Ookeanide pinnakihis fosfaatide kontsentratsioon 0,001- 0,01 mg/l. Põhjalähedastes kihtides sisaldus tõuseb. Paljudel vetikatel esineb rakus ensüüm
moodustuvad biomolekulid; 96-98% Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik PÕHIBIOELEMENDID H, C, O, N, P, S · Nendest elementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, rasvad, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine Assimileerimine - "liikumine" organismide rakkudes, nitraadid ja nitritid tuleb bakterite ja fütoplanktoni rakuenergia abil redutseerida ammooniumiks, et seda saaks kasutada rakkude "ehitusmaterjalina" Nitrifitseerumine (nitrification) - ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga Denitrifitseerumine (denitrification) - vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist N2 fikseerimine - gaasilise lämmastiku tõmbamine toiteahelasse (näiteks sinivetikate poolt)
apet 8 NADH2 vesinikukandja 2 NADH2 2 FADH2 ) 2 ATP 2 ATP 2 FAD 2 H20 12 H20 34 ATP Eesmärk Glükoosis oleva energia arvel Koensüümid redutseerida koeensüüme NAD-i ja FAD- oksüdeeritaks i, st liita nendele koos H ioonidega e ja vabanev energiarikkaid elektrone energia kantakse üle ATP molekulidele
Rauaühendeid kasutatakse tekstiilitööstuses, vee puhastamisel ja värvainete tootmisel. · Raud Fe +26 2) 8) 14) 2) · Raua tihedus on 7860 kg/m3 · Puhas raud sulab umbes 1540 °C juures ja keeb umbes 2740 °C juures. (Leidus erinevaid andmeid!) Maagid: · pruun ja punane (Fe2O3) · must ehk magnetiit (Fe3O4) (Eestis leidub seda Jõhvi lähedal) Rauaühendid: · Oksiid · Hüdroksiid · Soolad Et rauda saada tuleb rauaoksiidi redutseerida. Kasutatakse piisavalt odavat aktiivset metalli, näiteks koksi ehk siis sütt või süsinikoksiidi: · Fe3O4+4C=4CO · Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik toota ja kui keegi toodaksi siis see oleks liiga pehme, vähem vastupidav ja liiga kallis, See sisaldab alati mõningal määral süsinikku+lisatakse teisigi aineid. Kõik ained aga rauale head ei tee.Näiteks väävel rikub seda, teeb selle hapraks
25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja RH on 40%. [564 cm3] 61. Mida näitab metallide pingerida? Metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali kasvu järgi 62. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega tõrjuvad happest vesiniku välja. Mida vasemale, seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. 63. Mida nimetatakse standardseks redokspotentsiaaliks? Teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardolekus 64. Kuidas tekib galvaanipaar? Elektrolüüdid on ained, mille lahused või sulatised juhivad elektrit. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, aluste, hapete lahustes vms) on kokkupuutes kaks erinevat metallic, siis tekib nn galvaanipaar. 65. Mis on galvaanipaaris redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks? Kuidas seda arvutatakse
tetrahüdrofolaadi derivaadid ei osale, on karbonaadiks oksüdeeritud vorm. 1C fragmendid on seotud tetrahüdrofolaadiga (1) N5 või (2) N10 positsioonist või (3) sillana N10 ja N5 vahel. Tetrahüdrofolaat osaleb paljudes biosünteetilistes protsessides. Tümidiini sünteesil (dUMP konverteeritakse dTMP-ks tümidülaadi süntaasi poolt) konverteerub tetrahüdrofolaat dihüdrofolaadiks. Selleks et taastada aktiivne kofaktor, tuleb dihüdrofolaat tagasi redutseerida tetrahüdrofolaadiks. Seetõttu on dihüdrofolaadi reduktaasi inhibeerimine toksiline paljunevate rakkude jaoks. Folaat on eriti vajalik kasvavate organismide jaoks, seetõttu on tema defitsiit arenguhäirete põhjustaja. Foolhape on ka metüülrühma allikaks metüülkoobalamiinile ja sellepärast sarnanevad mõned foolhappe defitsiitsuse kliinilised tunnused nendega, mis esinevad vitamiin B12 puuduse korral. Biotiin
Sisaldavad oksorühma ehk karbonüülrühma. Puuduvad liikuvad H- aatomid,mistõttu molekulid ei ole assotsieerunud. Keemistemperatuurid alkoholidest madalamad. Madalamad aldehüüdid ja ketoonid lahustuvad vees,kõrgemad orgaanilistes ühendite(alkohol,eeter). Madalamad on terava,ebameeldiva lõhnaga. Kõrgematel on meeldiv lillelõhnkasutatakse parfümeerias. Karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter ning süsinikul elektrofiilne tsenter. Karboksüülühendid võivad nii redutseerida kui oksüdeerida. Aldehüüdid-lõpp aal. Aldehüüdrühm-CHO. Pii-sideme elektronid on nihkunud,seetõttu polaarne. Aldehüüdrühma tõestamiseks kasutatakse hõbepeeglireaktsiooni. Kasutatakse lakkide,liimide,fenoplastide tootmisel. Ketoonid-lõpp oon. Ketoonrühm-CO. Aldehüüdide ja ketoonide ähtsamad esindajad: Formaldehüüd-ehk metanaal. HCHO. Kasutatakse polüformaldehüüdi ja mitmesuguste teiste polümeeride,nagu fenoolformaldehüüdvalkude ja muude keemiatoodete valmistamiseks
teoreetilisest. kogusest kätte 60% : 144 8,96 dm3 100% 8,96 dm 3 • = 5 4 dm3 100% 7. Mitu kilogrammi raud(lll)oksiidi tuleb süsinikoksiidiga redutseerida, et saada 4,2 kg rauda, kui saagis on 75%? Kuna saagis on 75%, siis peab 4,2 kg olema 75% teoreetilisest (vörrandi järgi arvutatud) raua kogusest. Leiame, kui palju on teoreetiline kogus: 75% —4,2 kg 100 0/0 m 4,2 kg • 100% m = 5,6 kg Fe peaks tekkima vörrandi järgi 75% n 0,1 kmol Fe kg 56 kmol Leiame, kui palju tuleb selleks Fe203 vötta: n kmol
3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on püro metallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast.
Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks.Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi - happevihmad Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi jaotatakse edasi