Kõne murest rahvastiku vähenemise pärast Austatud kuulajad siin ruumis. Olen täna, hetkel tõmmanud teie tähelepanu endale, et pidada kõnet millestki, mis puudutab meid kõiki, meie perekondi ning meie riigi ja rahva tulevikku. Olen valmistanud kõne rahvastiku vähenemisest, sellega kaasnevate probleemide tutvustamiseks, ning ennekõike teie südamele panemiseks rahvastiku vähenemise peatamist. Meie rahva iive on hetkel negatiivne, mis ei tule arvatavasti kellelegi üllatuseks. Kõik see oleneb ju tegelikult meist endist. Kahtlen, et meie seas on inimesi, kellele meeldiks, kui meie keel, rahvus ning kultuur välja sureks. Seetõttu peaksimegi midagi ette võtma. Ma ei taha öelda, et tuleb vara sünnitama hakata või midagi selle sarnast, kuid juba noore inimesena tuleb hakata mõtlema oma tervisele ning tulevikule. Võib küll olla tore noorena suitsetada, juua alkoholi ning elada ebatervislikku elu, kuid see mõjutab ju meie tulevikku?...
Me vaatame piltide reaalsust, mitte pilte reaalsusest Meedia osatähtsus kasvab iga päevaga. Kõik uudised, sündmused, juhtumised on meile kõigile kättesaadavad. Meedia väljaanded valivad, millest me huvitume ja meie, rahvas, valime, millest huvitub meedia. Kogu see uudiste ringlus on justkui mäng, pall keerleb kord ühel pool, kord teisel pool. Ajalehed, ajakirjad pole enam pelgalt uudise täpseks kirjelduseks, see on vahend näidata arvamust ja mõjutada rahvast. Suhtumine uudisesse oleneb uudise edastamise meetodist.Halba uudist saab edasi anda nii, et lugejad lõpus hoopis kurikaelale kaasa tunnevad. Muidugi on vastand see, kui räägitakse heateost sellises võtmes, et inimene tegeleb mingi teemaga vaid tähelepanu köitmise eesmärgil. Selliseid asju juhtub meedias tihti, et artikkel mõjutab inimesi ühes suunas mõtlema. Tean omast käest, kuidas meedia võib mõjutada ja muuta loo tegelikkust. Tookordne juhtum oli Õhtulehe...
Sõnakunsti mõju Sõnakunstil on palju positiivseid külgi, näiteks see võib aidata inimesel ennast ja ümbrust paremini mõista, mis käsitleb ühiskondlikke probleeme ning annab edasi teadmisi ja oskusi. Raamatud aitavad meil ühelt poolt reaalsusest välja lülitada, “elada kellegi teise elu“ ja teiselt poolt samastuda tegelastega ja leida oma muredele lahendusi. Kuidas aitab kirjandus meil toime tulla reaalsusega? Kirjanduse kaudu saab inimene maailmast teise pildi, mis võib muuta tema arvamust ja seisukohti. Viivi Luige romaan “Ajaloo ilu” annab edasi kuidas oli elada totalitaarses riigis, aga oma teoses kritiseerib ta pigem probleeme, mis võivad tekkida igas ühiskonnas. Juureldes
linnavaated või siseruumid. linnavaated või siseruumid. Sürrealism-(kõrgem reaalsus) 1920ndad-30ndad. Andre Sürrealism-(kõrgem reaalsus) 1920ndad-30ndad. Andre Sürrealism-(kõrgem reaalsus) 1920ndad-30ndad. Andre Sürrealism-(kõrgem reaalsus) 1920ndad-30ndad. Andre Breton (1924 manifest: ,,kunst on üleminek reaalsusest Breton (1924 manifest: ,,kunst on üleminek reaalsusest Breton (1924 manifest: ,,kunst on üleminek reaalsusest Breton (1924 manifest: ,,kunst on üleminek reaalsusest kõrgemasse reaalsusesse: aimdused, nägemused, kõrgemasse reaalsusesse: aimdused, nägemused, kõrgemasse reaalsusesse: aimdused, nägemused, kõrgemasse reaalsusesse: aimdused, nägemused,
diagnoosi "sõltuvus hasartmängudest" alla. Väidetakse, et see on olemuselt tavaline impulsi kontrolli häire, mis eksisteerib mitte arvuti, vaid selle pakutavate võimaluste suhtes. Jutuks olevat sõltuvust on mujal maailmas küll tunnistatud, aga Eestis esineb ta veel varjatult arsti poole sellise murega ei pöörduta, küll aga arvuti liigkasutamisest tulenevate migreeni ja unehäirete tõttu. Millest tekib sõltuvus arvutist? Kuna arvuti pakub samasugust põgenemist reaalsusest ja igapäevaprobleemidest nagu seda teevad alkohol ja narkootikumid, on ka arvuti tihtipeale sõltuvust tekitav. Inimene saab luua endale ihaldatud identiteedi mida tal reaalsuses saavutada pole olnud võimalik. Selle tõttu ei ole täisväärtuslikku elu elaval inimesel ohtu jääda sõltuvusse arvutist ja internetist. Ise-enesest pole see ju halb. Halva poole pöörde võtab asi siis kui ületatakse normi piir ning hakatakse unarusse jätma reaalne elu (töö, suhted pere ja sõpradega jms).
dogmadest. Reklaam seevastu on aga kammitsetud olema viisakas ning mitte riivama inimeste tõekspidamisi. Lipitsedes ja üritades iga hinna eest panna tarbijat ennast tundma õnneliku, enesekindlana ja rahul oma valikutega, on reklaam hoopis status quo hoidja. Klient on kuningas ning see fakt kas kuningal riided seljas on või mitte, ei oma tähendust. Reklaam peab toitma kuninga fantaasiat tema majesteetlikkusest olenemata ja hoolimata reaalsusest, kusjuures mida kaugemale ta kliendi reaalsusest juhib, seda efektiivsem ta ka on. Reklaam on orjastatud teenima kahte isandat: klienti kui tarbijat ja klienti kui reklaami tellijat. Reklaami sisu peab vastama tellija nõuetele ja samas peibutama tarbijat. Selliselt on reklaam täielikult kaasaegse kunsti vastand ja vabadusest pole selles haisugi. Nii reklaam, kui ka kaasaegne kunst üritavad oma tegevusega inimestele meelde jääda. Mõlemad omal viisil ja eesmärkidega. Reklaam püüab võimalikult lihtsalt läheneda
4. klassiühiskond, sotsiaalhoolekanne 5. konveiermeetodi teke, massitootmine Sooviti põgeneda olevikust, tavapärasest argipäevast! Romantikule oli see aeg ja koht, kus ta viibis, halvim võimalikest! Romantism on põgenemine! .... KAUGETESSE, .... MINEVIKKU, keskaega. EKSOOTILISTESSE PAIKADESSE. Põgeneti reaalsusest ka inimese sisemaailma! Oluliseks said tunded! Romantismi 3 ideaali Vabadus ja võrdsus Loodus ja Armastusjakodumaa, Armastus truudus: Mäss ebaõigluse vabaduse ja inimese vastu, loomulikkus vastu sotsiaalsete barjääride vastu. LOOMULIKKUS Idealiseeritakse looduslähedast elu ja lihtrahvast.
ühtekuuluvust teismeliste jõugu liikmetega, kes hoiavad hirmuvalitsuse all kogu kooli. Teinud läbi riituse, saab Cassiest aastasadu New Salemit oma kontrolli all hoidnud nõidade grupi liige ja ta satub salaringi, mis on ühtaegu joovastav ja eluohtlik. Ent mõistatuslikku Adamisse armudes tuleb Cassie'l langetada raske valik ning üksainus vale liigutus võib maksta talle elu. MIKS LUGEDA? Raamat on hästi kaasa haarav ning nii mõneski punktis ka õpetlik. Raamat on hea kombinatsioon reaalsusest ja fantaasia maalimast, kus probleemidele on leitud väga ette arvamatud lahendused. raamatus on nii actionit kui ka romantikat. Sarjas on ilmunud kokku kolm raamatut "riitus "on neist esimene sellese järgneb "vang" ning sarjale paneb punkti raamat pealkirjaga "vägi". AUTORIST L.J. Smith on üle kahekümne laste- ja noorteraamatu, sealhulgas populaarse ,,Vampiiripäevikute" sarja autor. ,,Salaringi" põhjal valmis telekanalil CW 2011. aastal ka samanimeline telesari.
ja muutub vihaseks. · Vajadus olla Internetis iga kord järjest rohkem, et olla rahul. · Ei kontrolli/piira oma Internetikasutust. · Internet on olulisem, kui pere ja sõbrad. · Veedab terve öö Internetis. MIKS TEKIB? · Tekib inimestel, kellel on raske teiste inimestega kontakti leida, enesehinnang on madal. · Saavad interneti kaudu end paremini teostada. · Võrreldes reaalelu tutvustega on internetikaaslaste seas rohkem hinnatud. · Aitab põgeneda reaalsusest. TAGAJÄRJED · Reaalne elu jääb täiesti unarusse, mistõttu võivad tekkida probleemid lähedastega kuni perekonna lagunemiseni. · Tekivad probleemid tööl, mis võib kaasa tuua majandusliku laostumise. · Inimene võib langeda moraalse ja psüühilise traumani, mis võib lõppeda enesetapuga. · Tekivad terviseprobleemid nägemine halveneb, valud seljas ja kätes, une- ja söömishäired. KUIDAS RAVIDA? · Sõbrad · Arvutikasutuse piirang
või figuuri. Sellist kunsti on nimetatud ka nonfiguratiivne või esemetu kunst. Abstraktsionism ei tekkinud tühjale kohale, tema eelkäijaks on kubism, futurism, dadaism, kus ka enam ei jäljendatud loodust. Abstraktse kunsti väljendusvahenditeks on värvid, jooned, pinnad, vormid, rütm jne. Eesmärgiks on väljendada kunstniku meeleolu ja tundeid. Võivad lisanduda ka filosoofilised õpetused kõrgemast reaalsusest. Abstraktsionism kujunes 20.saj algul Kuigi abstraktsed pildid võivad võhiklikule vaatajale sageli tunduda nagu mustrilehed või lapselikud värviplätserdused, püütakse siiski nende teostega alati edasi anda mingit sügavamat mõtet. Esimene suund e. ekspressiivne abstraktsionism sai alguse Kandinskyst. Seda suunda iseloomustab fantaasiaküllus ja kaunid värvid. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele. Teine suund e. geomeetriline abstraktsionism sai alguse Malevitsi ja
olevikust, tavapärasest argipäevast! · Romantikule oli see aeg ja koht, kus ta viibis, halvim võimalikest! Romantism on põgenemine! .... KAUGETESSE, .... MINEVIKKU, keskaega. EKSOOTILISTESSE PAIKADESSE. IHALETI PRIMITIIVSET IMETLETI ELU ! ERANDLIKKU Põgeneti reaalsusest ka inimese sisemaailma! Oluliseks said tunded! Romantismi 3 ideaali Vabadus ja võrdsus Loodus ja Armastus Armastusjakodumaa, truudus: Mäss ebaõigluse loomulikkus vabaduse ja inimese vastu vastu, sotsiaalsete barjääride vastu. LOOMULIKKUS
Close, Richard Estes, ...] Isy Brachot 1973 "Hyperrealism" Mõtles sõna välja (prantsusekeelne, = fotorealism) Suure näituse (ja kataloogi) nimi tema galeriis (Brüsselis); näitusel enamasti USA fotorealistid (Ralf Goings, Don Eddy, Chuck Close, ...) Denis Peterson Kasutas esimesena sõna "Hüperrealism" uue liikumise nimena Maalid annavad ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb (nagu fotod) Objektiks reaalsusest tehtud fotod, nähtava maailma jäljendamine Hüperrealistid ei püüdnudki varjata fotode kasutamist, vaid toonitasid fotolikkust Taotledes rabavat illusionistlikku efekti, fikseerisid hüperrealistid üksikuid objekte, stseene äärmise tõepärasusega Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut Kunstiteoste loomisel kasutati foto ja projektsiooniaparaate
Üheks klassikaliseks märgiks selle puhul on (auto)biograafilise elemendi järsk tõus ilukirjanduses. Ja veelgi laiemaks raamiks nt hiljutine elulugude ja ajalookirjanduse buum, mis peegeldas just üldisemat kultuurilist nõudlust "tõe" või eheduse järele. Muidugi ei ole ka see midagi uut, nt T. Capote "Külmavereliselt" (1966), kuid see teadlik esteetika ümbermõtestamise vajadusest sündinud suundumus. Järjest rohkem kirjanikke "murrab suuremaid ja suuremaid tükke "reaalsusest" oma tööde ülesehitamiseks" (David Shields, Reality Hunger: A Manifesto, 2010). Shields toob selle näitlikustamiseks suure hulga tunnuseid: teadlik antikunsti võtete kasutus sh "toores", tsenseerimata, toimetamata, amatöörlik suhe teosesse, juhuslikkus, avatus, refleksiivsus. Lühidalt öeldes audentsus, ehedus esteetilise juhtmõttena. Kuid selle kaudu saab küsida ka seda, kuidas uues kultuurisituatsioonis "reaalsus" muutub fiktsiooniks. Kuidas reaalsust struktureeritakse,
tähtsaimate seas. Peamiseks ilukirjanduse eesmärgiks on meelelahutus ja olenemata faktist, et see enamjaolt ei põhine tõel, vaid väljamõeldistel, on see üks loetumaid kirjanduse liike ning seda ka õigustatult. Kui tekst on hästi kirjutatud, on väga lihtne end sellesse ära kaotada ja ümbritsev maailm unustada. Inimesed tänapäeval ja ka vanematel aegadel on just seepärast armastanud ilukirjandust, et see viib neid reaalsusest niivõrd kaugele, et lehe keeramine käib juba nii tähelepanematult kiirelt, et ei saa arugi, kui raamatu järg juba viimasel lehekülje numbril seisab. Miks ikkagi lugeda ilukirjandust? Kõige praktilisemaks eesmärgiks on ilmselt kirja-ja keeleoskuse parandamine. Ilukirjanduses on enamasti kasutatud väga rikkalikku sõnavara ja sellist lauseehitust, et lugejal oleks hea lugeda ning seda järgides saabki lugeja oma kirjastiili parandada. Ilukirjanduse lugemine
põhiliselt plakateid, kuid seda esines ka ajakirjanduses ja kultuuris. Nõukogude Liidu eesmärk propaganda levitamisel oli panna rahvas uskuma, et riik, kus nad elavad (NSVL) on kõige parem ning suunata inimesi esialgu ilma vägivallata nii, nagu kommunistlik partei seda soovis. Kogu propaganda levitamise võim kuulus ainult kommunistlikule parteile. Nõukogude Liidu ühiskonnas kujunes välja propaganda tarvis uus kunstivool sotsialistlik realism, mis kujutas kõike reaalsusest palju helgemana. Propaganda näitas sageli tõele vastupidiselt NSVL-i juhtfiguure kui armastavaid inimesi, kes hoolivad ja toetavad oma rahvast. Probleeme näidati positiivses valguses ja inimesed pandi uskuma, et riigil on kõik olemas, mida rahvas vajab ning rohkemgi veel. Näidati inimesi, kes nägid välja, et nad on väga rahul oma eluga ning toetavad südamest riigi juhte. Plakatitel propageeriti eluvaldkondi, kuhu parasjagu sooviti rahvast juurde saada. Kaks
maailmas: mängiti õues palli, hüpati keksu, toas mängiti lauamänge jms. Hetkel ehk tänapäeval näeb seda väga harva, võiks isegi öelda, et lapsed ei oskagi enam väljas mängida. Lapsevanemad peaksid sellega rohkem tegelema, et nende võsukesed hoiduksid rohkem virtuaalsest maailmast. Eks see algab ikkagi kõik kasvatuset. Kui lapsevanemad ei viitsi oma lastega suuremat vaeva näha, hellitataksegi neid kõiksugu põneva tehnikaga, mis eraldab neid reaalsusest. Lapsevanemad peavaksid rohkem hoidma silma peal eriti sellel, mida nende lapsed internetis teevad. Tänu selle kontrollimatusele tekib rohkem küberkiusamisi ja muid ohtlikke situatsioone. Virtuaalkeskonnas valetavad noored ennast vanemaks ja sellega kaasnevad paljud probleemid. Näiteks paljud noored räägivad erinevates jututubades võhivõõraste inimestega ning on nendega nõus ka kokku saama, millele võib järgneda lapserööv, vägistamine vms
Kui kitsekarjus eksib loomade lugemisel ja mõni loomake jääb ööseks karjamaale, ei juhtu sellest suurt pahandust. Aga kui riigijuhid eksivad, võib tagajärjeks olla tervete rahvaste ja ühiskondade hukkumine. Seega ei saa me aktsepteerida juhtimisvigu, mis mõjutavad paljusid inimelusid ja mida õnnestuks vältida. ! Üks peamistest põhjustest, mida olen paraku õige sagedasti oma silmadega näinud, on juhtide lähtumine üldtuntud kontseptsioonidest mitte ümbritsevast reaalsusest. Omandades kõrgkoolis või juhtimiskoolitusel mõne uue teooria või mõttemudeli, tekib kiusatus seda rakendada oludes, mis erinevad mudeli aluseks olnud reaalsusest olulisel määral. Nii ei nähta enam objektiivset reaalsust, vaid filtreeritakse välja mudelisse sobivad muutujad. Sellised mõtteviisid viivad kindlalt ebaõnnestumiseni. ! Teiseks levinud põhjuseks on ülekoormus, kus psüühika ei ole enam suuteline läbi analüüsima olukordi
Meie eluviisi tõttu ei ole truu reaalsus paljudele meist ilmne. Me eksime selles, mida me näeme ja kuuleme reaalsuse ja tõena. Platoni koopas istub vang aheldatud maa külge ketiga. Ta vaatab pilte ja jooniseid koopa seinal enda ees. Need vaated on tema vastuvõetavad täieliku reaalsusena ja üldine reaalne situatsioon jääb talle mõistmatuks. Üks hetk lastakse see vang vabaks ja ta on sunnitud jälgima situatsiooni koopa sees. Üldiselt ta ei taha loobuda oma turvalisest familiaarsest reaalsusest. Vangi tuli vedada jõuga lõkkest mööda koopa suu juurde. Kui ta astub välja Päikese kätte, tema silmad harjuvad viimaks ereda päikesevalgusega ja tema fundamentaalne nägemus maailmast, reaalsusest, muutub. Ta astub veel kaugemale, et uurida seda erilist ja kordumatut reaalsust. Ta tunneb, et ta peab ja ta lähebki koopasse tagasi vabastama ülejäänuid vange. Ta tutvustab neile uut ja kummalist reaalsust, kuid nemad lükkavad selle idee tagasi ja ähvardavad ta tappa
kaheksakümnendatel sai selle lõpu kuulutaja ning soomlaste kurjad linnud ongi juba tinalao- ja trükimustakeskse maailma oma puutetundlike rakulkadega puruks pommitanud. Sündinud homo virtualis'ele pole enam mõtet näppu vibutada, et ära mängi, ära surfa, see võib sulle ohtlikuks saada. Virtuaalsus on juba ammu reaalsem substants kui endine reaalsus ise, sest päriselu -- suhted, raha, riigijuhtimine jne -- on sinna kolinud. Vanast reaalsusest vajame vaid mõnda kehaosa, pöidlaid põhiliselt. Eluohtlikud olukorrad tekivad virtuaalsuse ja reaalsuse kokkupõrkes. Netifolkloori klassika räägib poisist, kes, olles tundide kaupa ekraanil autoga kihutanud, võttis öösel isa auto võtmed ja kihutas linnatänavatel samamoodi edasi. Kuni pärispolitseinikud ta pärisposti vastu sõitma sundisid ning teatele "game over" ei saanud enam vastata nupuga "enter new game". Samasuguseid
Tahan õppida näitlejaks. Minule kõige südamelähedasem tegevus on näitlemine. Saan olla kes iganes, alustades venepärasest Vladimirist lõpetades vahva ning lõbusa Mariaga. Näitlemisega saan põgeneda reaalsusest ja elada hoopis teist elu. Minu käitumine ja kõnepruuk sõltub minu karakteri iseloomust ning huvidest. Päriselus mõjutab näitlemine ka minu sõprussuhteid ja pereelu. Saan kasutada erinevaid karaktereid probleemide lahendamisel ja enda parandamises. Näitlemine on see asi mis toob mulle tõelist rõõmu ja meelerahu. Töötades näitlejana ei peaks ma päevagi töötama, tehes seda mida ma siiralt armastan. Nii minu isa kui ka
hetkemeeleolusid, ekspressionistid võitlesid aga uue inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933)
Nimelt muusika annab võimaluse peituda ainult endatajutavasse maailma või vastupidi, väljendada läbi laulude ja helide oma tundeid ning emotsioone. Samuti on see justkui mälestuste edasikandja, paljud muusikud ju peidavad oma lauludesse mingisugused mälestused või meenutused minevikust. Kõige eelnevat kokku võttes olen täiesti veendunud, et muusikal on maailma muutmisel kindel roll. See suurendab ühtsustunnet, võimaldab meil eralduda reaalsusest ning sellega puutume me pea igas valdkonnas omal moel kokku.
Oluliseks suunaks 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstis oli SÜMBOLISM mis sündis Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Miks tekkis: 19. saj. Keskpaigas hakati prantsuse kirjanduses jumaldama müstikat, spirituaalsust ja morbiidsust. Visuaalses kunstis väljendus see kultus sümbolismis ehk,, ebamäärasuse kahemõttelises maailmas''. Kindlasti oli selleks oma põhjus, et reaalsusest põgeneda - pettumine oma kaasajas. Tunti, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud maailma paremaks ja inimesi õnnelikumaks. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed.
hetkemeeleolusid, ekspressionistid võitlesid aga uue inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933)
Descartesel polnud võimalik väita Jumala olemasolu. Descartes leidis oma mõtetes täiusliku olemise. Keskaegsed kirjanikud ütlesid, et mõtted on võrdsel tasemel arvestades objektiivset reaalsust ja piiratust, nagu seda on mõistus. Jumala 7 idee sisaldab objektiivses reaalsuses sama kõrgel taset ning see saab olla põhjustatud ainult Jumalast. Seega Jumal eksisteerib. Descartes ütleb, et idee pärast kindlat taset objektiivsest reaalsusest, peab sisaldama vähemalt taset normaalsest reaalsusest. Paistab tegemist olevat uue printsiibiga ning see on tema esimene argument Jumala olemasolust. Ainult Jumal saab olla nii kõrgel tasemel, et vastata tasemele objektiivsest reaalsusest sisasaldades ideed Jumalast. Seni kuni meil on see idee, Jumal eksisteerib. Tema argument Jumala eksisteerimise kohta on hea näide Descartese filosoofilia ja keskaja mõtete vahel. Ta võtab keskaegse materjali, lisab midagi uut ja loob uue argumendi
daami. Filosoofia ja Ilukirjanduse vahe on selles, et tihti ilukirjanduses leitud tõde on idealistlik ning ei pruugi kokku langeda reaalsusega. Ilukirjandus tegeleb justkui metafüüsikaga, mõtiskledes maailma üle ja tehes järeldusi. Erinevalt filosoofiast, on need aga väljamõeldud ning sellised, mis teeksid inimesed õnnelikeks ning annaks neile loetust suurepärase elamuse minu arvates on ilukirjanduse eesmärk lasta inimesel põgeneda mõneks ajaks karmist reaalsusest. Filosoofia toob aga reaalsuse inimeseni. Arvan et ilukirjanduse alustalaks ongi eelkõige filosoofilised küsimused ja probleemid. Lihtsalt ilukirjanduses jõutakse oma vastusteni erinevatel viisidel kui filosoofias. Ilukirjanduse teemad on enamvähem samad mis filosoofialgi - maailma printsiibid, seaduspärasused, inimese koht ja võimalused maailmas ning põhiväärtused. Seega on minu arvates ilukirjandus tihedas vahekorras filosooiaga ühel või teisel viisil
luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Kirjanikke: Bertolt Brecht, Georg Trakl, Georg Heym, Georg Kaiser, Franz Kafka, Marie Under, Gustav Suits, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas.
Selline muinasjutt on oluline iga inimese elus just sellepärast, et kogu inspiratsioon tulenebki sealt. Olgu muinasjutuks kellegi õnnelik/õnnetu armastus, merineitsid või hoopis mõni muu eluline draama. Peab tõdema, et just selline muinasjutt võib teinekord anda inimesele uue vaatenurga ja arusaama elust. Inimesed on juttudega andnud edasi oma unistusi ning jaganud elutarkusi. Teiste kirjutatud mõtted on sageli aidanud leida elus tugipunkti ning vahel tuleb mõelda reaalsusest kaugemale, sukelduda väljamõeldiste juurde. Selline tegevus arendab inimeste loomingulisust ja aitab kaasa uuenevale mõtteviisile, mis tuleb igale ühele meist kasuks.
see võib viia ka kallutatud või stereotüüpsetele arusaamadele teiste inimeste kohta. Isikutaju mõjutab meie igapäevast suhtlust teiste inimestega. Ilmselgelt on isikutaju väga subjektiivne ning seda võivad mõjutada mitmed muutujad. Millist infot me kasutame et üldmuljet saada teistest? Ilmselgelt, inimene taju võib olla väga pealiskaudne ja erinev, mida mõjutavad arvukad muutujaid. Faktorid, mis võivad jätta esmamuljet, teistsugusena/reaalsusest erinevat , seda saadakse enamusest välisel vaatlusel, olukorrale reageerimisel, personaalsel suhtlemisel ja varasematest kogemustest. Sageli moodustatakse muljeid esmasel vaatlusel, minimaalse infoga. Me sageli rajama oma muljeid teiste rollide ja sotsiaalsete normidele tuginedes. Näiteks bussijuhi esmamulje tuleneb sellest, et kuidas eeldatakse tal käituda, arvestades inimese isiklikke iseloomujooni, saame ametliku ja isiklikuma ülevaat inimesest endast.
Ued seisukohad kirjanduses, luuletused, proosa. Kirjutasid Raamatuid, albumeid, uuendasid keelt. Rõhuti rahvuskultuurilist taset ja Euroopa suundumusi. Siuru Otsisid maiseid soove ja ihasid. Rääkisid lilledest, kui käis sõda. Tegid novelle, luuleõhtuid, kogumisõhtuid ja skandaale. Inimesed olid kõmulised, riietusid teisiti, ütlesid teisiti. Näitasid inimestele et nad võivad lugeda kirjandusteosed, sest see on neile kättesaadav. Tarapita Rääkisid julgelt reaalsusest. Tegi manifeste ja sekkusid kirjandusega poliitikasse. Jätsid oma teostes tahaplaanile tundeelamused ja üldistasid ja analüüsisid asju. ,,Popi ja Huhuu" Halvale teele läinutel on õigele tagasi jõuda raske. Popi kes oli koer, Huhuu kes oli ahv, peremees kes ükspäev enam tagasi ei tulnud. ,,Toome helbed" Elu on mõeldud elamiseks ja seda elu mis antud on tuleb nautida olevikus. Mitte iial ei pääse me olevikku ja tulevikku pole mõtet liiga kauaksootama jääda
väljendamist. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale, reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Tuntud kirjanikud Bertolt Brecht Franz Kafka Marie Under Marie UnderEkstaas Ah! Toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Ju jalgel maas kui kähar vahulaine mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine.
vaesus suurlinn Iseloomulik: Click to edit Master text styles Raskesti mõistetavad Second level tekstid Third level Fourth level Väljenduse ja rütmi Fifth level eelistamine vormile ja harmooniale Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine Kirjanike loomingus on: Click to edit Master text styles Surma- ja Second level enesetapumotiivid Third level Fourth level Paatoslik ja jõuline Fifth level luulekeel Rohke adjektiivide kasutamine Eeskujuks:
mis olid Jeesuse lihtsale õpetusele aegade jooksul külge poogitud) ja inimõigused (võideldi nende eest igapäevaelus: trükivabaduse õigus, isikupuutumatuse põhimõte, naisõigused). Saks valgustuses oli esiplaanil idealism ning rahvusliku ühinemise idee. Teistes riikides kanda kinnitanud sotsiaalsed ideed siin kasvupinda ei leidnud. Saksa mõtlejate Kanti, Fichte, Schellingi ja Hegeli - vaim tõusis kõrgemale maisest reaalsusest, et ülistada Inimest, tema mõtteid ja ideid. See idealism oli tervenisti inimese teenistuses, tõstatades ja analüüsides küsimusi mõtlemise ja looduse saladustest. Oluline osa oli Saksa valgustuses ka Goethe ,,Faustil."
GIUSEPPE VERDI – „DON CARLOS“ Marek Leotoots, Ainar Maripuu, Christopher Gilden, Nils Kiisler, Maarek Paalberg ja Robert Ellik SISU Ammustel aegadel sõlmiti abielusid tihti poliitilistel põhjustel. nt:abielu Felipe II ja Elizabeth de Valois vahel Kuigi Elizabeth oli algul lubatud Felipe II pojale (Carlosele), ei hoolinud sellest keegi, kuna abielludes Felipe II-ga sõlmitaks vaherahu kahe riigi vahel Carlos armastas Elizabethi ning vastupidi. 1.VAATUS Põlvitades oma vanaisa haual, kohtub Carlos oma lapsepõlvasõbra Markiiga Markii räägib Carlosele Flandria rahva raskest olukorrast ja seletab talle, et ta sobiks hästi Madalmaade asehalduriks ja sealsele rahvale vabadust kätte võitlema. 1.VAATUS De Posa (Markii) korraldab Carlosele ja Elizabethile salajase kohtumise. Elizabeth, kes tegelt armastab Carlost, lükkab tagasi Carlose armastuse kuna ta on lubatud Felipe II-...
nagu väitis Oscar Wilde. Mulle meeldib see mõte väga, kuna minu arvates on kunsti loomise juures parim just see, et kunst võimaldab inimesel end välja elada. Matta teosesse armastust, viha kurbust, igatsust ning vastusteta küsimusi. Kaasaja kiire ja närvesööva elutempo juures on kunstil oluline roll. Kunst on justkui maailma peegel, mis ei näita alati tõetruud tegelikkust, vaid annab võimaluse põgeneda paika unistustelävel, et vabaneda vahel karmist ja monotoonsena näivast reaalsusest. Kuigi maailma peegeldus läbi kunsti koob me ümber tihedat valedevõrku , meeldib see inimestele seda enam. Võibolla just need magusad valed on tänapäeval põhjuseks, miks inimesed kunstil enda ümbert kaduda ei lase. Kunst on surematu. Jälg kunstist jääb alati elama, nagu elavad ka meie endi mälestused, kujutelmad ja illusioonid meie sees. Miski siin maailmas ju ei kao, vaid muundub ühest olekust teise.
Muusika minu elus Muusika läbib igat minu päeva, isegi igat minu ajahetke. Kuid mis on minu jaoks muusika ja mil moel ma sellega kokku puutun? Kas muusika on kõigile mõistetav ja millist mõjuvõimu ta inimestele avaldab? Muusika on nagu toit mu hingele. Muusika on minu lihtsaim ja meeldivaim väljendusviis. Kui poleks muusikat ei oleks mul viisi, mis lahutaks mind reaalsusest. Muusika on kui värav teise dimensiooni, kus on mul võimalik rajada oma linn, oma tsivilisatsioon ja mis olenevalt hetke emotsioonist võib olla täis üksildust, armastust, pisaraid, rõõmu.... ehk kõike mida üks inimhing suudab tunda ja tahab väljendada. See on üks täiuslik maailm, mis enamikule kõrvaltvaatajaile näib just kui tavaline Mozarti noodikiri. Puutun muusikaga kokku igapäev ja igal pool: kodus ja koolis; maal ja linnas; metsas ja ...
Dramaatika Põhiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teater jaguneb :a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Konflikti liigid: a) saatusega, jumalatega b) teise inmeseg c) ühiskonnaga d) ise endaga Dramaatika kolm põhizanrit:a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Draamat iseloomustavad:a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Tragoodiat iseloomustavad:a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmärgiga Dramatiseering: algse teose muutmine näidendiks Ülesehitus:1. kspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja – kohta;2.sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suh...
kui seda jäävust ka meeled ei taju. ("Aeg", luulekogust "Päikesepillaja")1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof - füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. "Eesriiet ei tõsteta kaks korda. Kui surm hakkab mõtlema, siis on see mõtete surm." Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega.
Ainus asi maailmas, mille olemasolu on kahtlane on mu enda olemasolu. Kui kauem mõelda, on kahtluse all kõikide kehade olemasolu, seal ka siis meie enda eksisteerimine. Seega Descartesel polnud võimalik öelda,et Jumala on olemas.Keskaegsed kirjanikud ütlesid, et mõtted on võrdsel tasemel sealjuures ka objektiivne reaalsus ja mõistus Jumalast. Seega Jumal eksisteerib.Descartes ütleb, et "Idee pärast kindlat taset objektiivsest reaalsusest, peab sisaldama vähemalt taset normaalsest reaalsusest." Ainult Jumal saab olla nii kõrgel tasemel, ,et olla samal tasemel päris reaalsusest.Nii kaua kui meil on see idee siis Jumal on olemas.Tema vaidlus Jumala eksisteerimise kohta on hea näide Descartese filosoofilia ja keskaja mõtete vahel. Ta võtab keskaegse materjali, lisab midagi uut ja loob uue ja suurema vaidluse. See vaidlus on esimene kolmest, mille Descartes pakub Jumala olemasolu kohta. 7.
Romantism tõstis esile tunded, peamiselt keskenduti üksikute läbielamistele ja tunnetele. Sageli kujutati fantaasiamaailma, unistuste ja õnne teemasi. Romantismi abil põgeneti reaalsusest, hakati tundma huvi müstika ja surma vastu. 19 SAJAND Romantism muusikas *Muusikateosel pikk ja voolav meloodia *Otsitakse uusi tämbreid*Teoste ülesehitus muutus vabamaks*Hakati looma programmilist muusikat (kui instrumentaalteosel on kindel süzee) Soololaul - ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümf. Orkestrile
Sel päeval helistati talle kiirabist ja öeldi, et ta vanaema, ema ja ema uus mees Andres ning Leleti poolvend Hendrik said kõik autoõnnetuses surma. Midagi hullemat ei oleks Lelet osanud oodata sellest telefonikõnest. Pärast seda sündmust muutus kõik veel hullemaks. Ainukesed kes olid nii Leletile kui ka Alexile perekonnast alles jäänud olid nende enda poolvennad Karel ja Karol, keda nad hakkasid üheskoos kasvatama. Lelet oli kohutavas masenduses ja ainukene pääs karmist reaalsusest oli narkootikum ja alkohol. Iga päev möödus sõpradega pidutsedes kuni asi jõudis selleni, et Alexilt ja Leletilt võeti nende väiksed poolvennad ära ja anti nende tädi kavatada. Leleti lugu ei lõppenud mingi ootamatu puändiga vaid kõik läks nii nagu arvata oli. Vaatamata sellele, et ta püüdis koguaeg midagi vastupidist loota ja uskuda.Ta sai kaks aastat vangistust, maksimum oleks võinud olla viis aastat.
meeskonkurentidega (Wolf 1996). See seletab keha kirjelduste esinemist isegi edukate ja kõrgetel positsioonidel olevatest naistest kirjutavates meediatekstides. Meedial on oluline roll stereotüüpide tekkimises ja piiratud rollimudelite promoveerimises. Stereotüübi kui meediaanalüüsi kriitilise tööriistaga on seotud mitu probleemi. Stereotüüpide kriitika eeldaks justkui, et meedia ideaal on kujutada reaalsust nii täpselt kui võimalik. Sel juhul kerkib küsimus:kelle versiooni reaalsusest meedia peaks esitama? Naiste portreelood on kirjutatud pigem pehme/kollase ajakirjanduse võtmes kui kvaliteetajakirjanduse reeglite kohaselt. Võimsad naised esinevad meedias sageli demoniseerituna. Naiste erandlikkust meedias on sageli rõhutatud, näiteks naispoliitikud, naispankurid jne. Meeste ja naiste kujutamine Eesti telepildis Aastatel 2002 ja 2003 viidi Euroopas läbi uuring Who speaks in televison? Üle 80 tunni materiali Eesti telekanalitest lindistati ja analüüsiti
▪ Arendati sõnavara (Johannes Aavik) ▪ Avaldati noori autoreid ▪ Toetati K.J. Petersoni ja J. Liivi ▪ Tudvustati eestlastele maailma kirjandust Siuru 1917-1919 1. Tekkis vastukaaluks sõja- ja elukoledustele 2. Liikmed: Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, August Gailit, Friedebert Tuglas 3. Tegeldi imperssionismi, sümbolisimi ja uus-romantismiga 4. Peateemadeks armastus ja loodus (eraldusid reaalsusest) 5. Peamiselt novellid ja luuletused 6. Ilmus kolm albumit 7. Sirulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“ F.Tuglas 8. Ilmusid luuletajate esikkogud – Under „Sonetid“, Visnapuu „Amores“ , Semper „Pierrot“, Adson „Henge Palango“, Gailit „Henge Palnago“ 9. 1919. tekkisid sirulaste vahel tülid, mille käigus lahkusid Visnapuu ja Gailit (Asemele tulid J.V. Barbarus, August Alle)
kindlameelsed. 6. Napoleon Bonaparte-Oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ta oli ideaalne romantiline kangelane, kes unistas kangelasteost ja ümberkujundamisest. Tema unistus oli ülemaailmne impeerium, kuid ta pettus maailmas. 7. Romantismis idealiseeriti minevikku. Huvi oma rahva mineviku, rahvaluule ja ajaloo vastu. 8. Romantismi märksõnad-Põgenemine reaalsusesse, maailmavalu, erandlikkus, loodus ja loomulikkus. 9. Reaalsusest põgenemine-Rüütliromaanidest imed, maagia, seiklused, üleloomulikkus, fantastika, muinasjutulisus, kaugete maade idealiseerimine, eksootika, võõrdumine tegelikkusest, püüd unistusi realiseerida, tegevuskohad sageli salapäraga seotud. 10.Maailmavalu-Pettumus,pessimism,skeptitsism, vabaduse ja õiguse paatos, orjastamine on vägivald, kasusaamise asemel headus ja ilu, innustus vabadusvõitlusele, ettekujutus ideaalsest maailmast. 11
Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltidest kadus äratuntav motiiv peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus loobuti täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistide teoseid võib pidada abstraktseteks s.o. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbrit- sevast reaalsusest. Kuid kubistid ei püüdnud teadlikult abstraktseid teoseid luua. Abstraktsionismi rajajaks peetakse vene kunstnikku VASSILI KANDINSKYt (1866-1944). Tema arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ja skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. 1910
enesekesksem ja hoolimatum kui kunagi varem. Seda vaatamata silmakirjalikele ning pealiskaudsetele väidetele, et valitseb demokraatia ja võrdõiguslikkus. Lihtinimene on oma muredega üksi jäetud, kaasinimesest hoolimise on asendanud raha- ja võimuahnus. Miks on see nii? Suur osa on selles infoühiskonna võidukäigul. See, mis algul oli mõeldud inimese elu kergendamiseks, on nüüd muutunud otsekui narkootikumiks, orjastades miljoneid. Digitaalmaailm kisub meid lahti reaalsusest, sõpradest, perekonnast. Suurel osal nooremast generatsioonist on keegi (või hoopis miski ?), keda nad nimetavad oma sõbraks, kuigi see "sõber" on nende jaoks defineeritud vaid nullide ja ühtede lõpmatusse kulgeva jadaga. Inimkond on jõudnud tasandile, kus kahe indiviidi vahelist suhtlemist asendab märkidehulk vilkuval kuvaril. Selle asemel, et inimesi lähendasemaks muuta töötame me palehigis, et luua üha uusi tehnilisi lahendusi, mis
Uuringud on näidanud, et muusikaga tegelemine muudab lapsed targemaks, arendab silmaringi ja muusikaga tegelevad lapsed/noored huvituvad rohkem kultuurist. Kui ma võtan enda vaatenurgast, et kuidas muusika mind, kui noort mõjutab siis ma võiksingi asju ette lugema jääda, näiteks, kui mul on olnud väga halb päev, siis ma lähen õhtul koju, panen klapid pähe, viskan voodi pikali ja paari hetkega on kõik hoopis parem. Muusika on vahend, mis aitab pageda reaalsusest ja viibida omas maailmas. Mingi hetk sellest nn ’’halvast päevast’’ pean ma siiski õppima, aga õpin ma samamoodi muusikaga koos, muusika annab mulle motivatsiooni ja ideid. Alati kui ma pean kirjandit kirjutama, panen ma klapid kõrva ja kuulan muusikat, sest see justkui avab mingi kanali mu ajust, tänu millele tulevad mul mõtted, millest ja kuidas kirjutada.
kus vettind hoove pidi kasse hiilib. Ei ole armastusel asu vist. Ta õlgu vapustavad tuuleiilid. Ta tuleb armukese juurest agulist. Antud luuletusel on sügavam tähendus, kui eelmisel. Räägib küll üldiselt armastusest, kuid mitte mehe ja naise vahelisest, vaid üleüldse üksteisest hoolimisest, armastamisest, reaalsusest. Pealkiri „Vari“ sobib luuletuse tekstiga väga hästi, kuna luuletuses tuleb ilmekalt välja see, et Pelgulinnas polnud pelgupaika ning rahu polnud ka Rahumäel. Teisisõnu tuleb välja nende kohtade tegelikkus ehk vari, mis jääb tihti peale märkamata. Jällegi loeksin ma luuletuse meeleolu kurvaks just seetõttu, et see reaalsus, mis luuletuses väljendub on kurb. Meeleolu on saavutatud kõigi sõnade ja fraasidega („ööudus selja taga vangimajad“, „ta
Audentese erakool, e-gümnaasium Raamat, mis on mind aidanud Ave Altvälja 10 klass Häid raamatuid on palju. On häid romaane, häid õpikuid ja on ka häid kriminulle ja reisikirjeldusi. Iga inimene arvaks kindlasti erinevalt. Kindlasti on pea kõigist raamatutest mingit abi. Kas või reaalsusest põgenemiseks. Minu jaoks on, aga teistest üle ainult üks raamat. Raamat mida ma ikka ja jälle üle lehitsen ja leian sealt alati midagi uut ja õpetlikku, mis sobib just praegusesse hetke. Anatoli Nekrassovi "Perekond-tarkuse algus" sattus minu kätte, kui ma ootasin oma teist poega. Seda soovitas mulle minu mehe ema. Suhtusin sellesse alguses kerge üleolekuga, kuna ma eriti ei usu sellistesse raamatutesse. Kui ma, aga korra selle raamatu lahti tegin, siis ei
saada. Aga kas ei thenda vaid edasi-liikumine seda, et meil samasusi polegi, kui me ei saa millegi juurde pidama jda, kas pole me siis sisuliselt teadvusetud? Kui meie kogemus on iga kord tiesti uus, siis vrdub see ju sellega, et meil pole mingit kogemust, et meid, kellel see kogemus oleks, kes kogemust koguks, alles hoiaks ja snteesiks, polegi? Kas see mitte ei thenda, et meil poleks siis mlu? Seda see kindlasti ei thenda. Jah, inertsest, konomiseerivast ja piskuga leppivast ilmsi-reaalsusest on ptud vlja murda ka niteks narkootilisi aineid kasutades, mis tepoolest viivad puhta meelelisuseni, puhta tajuni, kus kogu mlu, kogu asjade mis on kadunud, aga see on tiesti tehislik olukord. Unengudes on meil ometi teadvus alles, see on vaid teistsugune. Kui reaalsuses valitseb samana-psimine muutumise, samasus erinevuse le, siis unenos on vastupidi - muutumine valitseb samasuste le. Kass on ikka kass, aga samal ajal on ta konn! Siis kki oli kass konn. Millal siis
annaabi.ee 
