Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ravimtaimed Eestis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ravimtaime, ravimtaimed, viljad, koguda, taimeosa, pungad, õied, nurmenukk, mürgised, vilju, jätma, kotti, ürt, raudrohi, sobivaim, kuivatamine, taimeliik, taimeosad, kuivatamise, kibuvits, kasutatavatest, suuremates, kogustes, raskemetallide, kulgu, taimeravi, ravimisel, toimeained, minnes, loodusele, kahtlus, hommikul, ettevaatlik, suhu, kilekottRavimtaimed Uurimustöö Laagri Kool Rasmus Liiv Ravimtaimed Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimed Erinevates taimedes on erinevad toimeained. Seega on vaja täpselt teada, milliseid taimi milliste haiguste raviks kasutada
Laagri Kool Ravimtaimede uurimustöö Juhendaja: Jaana Tooming Valmistas: Rasmus Liiv Sisukord: 1. Ravimtaimed 2. Ravimtaimede kogumine 3. milleks kasutatakase erinevaid ravimtaimede osi 4. Ravimtaimede kuivatamine 5. Ravimtaimede säilitamine 6. Ravimtaime teed 7. Miks tehakse ravimtaimeteed? 8. Kõige enim kasutatud ravimtaimed 9. missuguste taimedega võib teha ravimtaimeteed ja millistega ei tohi Sissejuhatus: Ravimtaimi kasutati juba tuhandeid aastaid ja kasutatakse veel tuhandeid aastaid. Ravimtaimed on taimed, mis ravivad erinevaid haigusi või kui kukud rattaga sõites ja veri on väljas, siis aitab ka ravimtaim. Ravimtaimed: Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki
Taim kui elusolend oma kindla ainevahetusega elab edasi mõnda aega ka siis, kui on maapinnast eraldatud. Kui ümbritsev temperatuur on madal, kuivab taim aeglasemalt, bioloogilised protsessid(ka toimeainete lagunemine) kulgevad aeglasemalt. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini eraldub taimest niiskus. Nii et, ravimtaimede väärtainete sisalduse eest tuleks hoolt kanda alates taime korjamisest ja lõpetades ravimtee valmistamisega. Millist ravimtaime korjata? Ikka sellist mida vajatakse ja tuntakse. Peale selle, et korjatakse tuntud taimi , koguge üksnes terveid taimi. Putukate pool kahjustatud, vigastatud, elujõetud, tolmused taimed jätke sinnapaika, neil puudub ravijõud. Ka aias peaks raviks võetama taim, mida poleks töödeldud kemikaalidega ega kasvatatud mineraalväetisetega. Neil viljadel puudub ravijõud, veelgi enam nad võivad olla ohtlikud, eriti lastele. MILLAL RAVIMTAIMI KOGUDA
................................................................................................. 18 Soolaravi on soovitatav järgmiste haiguste korral:............................................................... 19 Soolaravi pole soovitatav:.....................................................................................................19 Taimsed taastumisvahendid...................................................................................................... 20 Ravimtaimed......................................................................................................................... 20 Raudrohi................................................................................................................................22 Nõges.................................................................................................................................... 23 Päevakübar.............................................................................
meie vastupanuvõimet, aitavad meil oma saastunud organismist välja saada neid aineid ja ühendeid, mida me oma eluks ei vaja ja mis võivad olla osaliselt süüdi meie haigustes. Näiteks, pärast rasket haigust aitab meil tihti jalule oskuslik ravimtaimede kasutamine, eriti siis, kui see on ühitatud raviarsti ettekirjutistega. SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................2 1. RAVIMTAIMED....................................................................................................3 1.1 Ravimtaimede kogumine.......................................................................................3 1.2 Ravimtaimede kuivatamine...................................................................................4 1.3 Ravimtaimede säilitamine......................................................................................5 2. ARUKASK...................
rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusealuses või kuivatis temperatuuril 60-70 °C, kusjuures tuleb vältida ülekuivatamist, sest droog kaotab siis oma ravitoime. Säilitatakse kumises nõus l aasta. Mõnel juhul kogutakse ka juuri, mida kuivatatakse tavalisel viisil.
Antsla Gümnaasium KRISTJAN SERMAT 3. kl RAVIMTAIMED MINU KODUS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja HELINA KUUSK Antsla 2014 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. MIS ON RAVIMTAIMED...............................................................................................................4 2. TAIMED...........................................................................................................................................5 2.1 Piparmünt...................................................................................................................................5 2.2 Kummel...........................................................................
Ravimtaimede kontrolltöö konspekt 2011 Droog kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. (Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate.) Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor). Koguda: kuiva ilmaga; taimi, mida hästi tuntakse; taimi, mida leiukohas on massiliselt; juuri ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse.
22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim- ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?"
......................... 12 2 Sissejuhatus Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti kutsub osa taimi esile allergiat.
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7
leotisel lasti paar päeva seista ja hüva rüübe oligi valmis. Rahvapärimustes on andmeid isegi kadakamarjadest tehtud kohvi kohta, mida soovitati pakkuda hüsteerilistele inimestele. 4.2. Kibuvits (Rosa) orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta, nii et õied võib täielikult ära kasutada. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Botaanikud ütlevad, et need ei olegi tegelikult marjad, vaid imeliku nimega viljad: tõrsikud. See on lihaka viljalihaga vili, mille siseküljel on pähklikesed. Kuid 10 see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool
Tervikuna võib aed olla puhkamise ning mõtlemise koht, mis annab eluks energiat ning kus saab mõtted mujale viia. Samuti võib olla aed ka lihtsalt silmailu jaoks ning oma ümbruse ilusamaks muutmise eesmärgil loodud. Aiana võib mõelda ka tervet loodust, mis meid ümbritseb ning mille aednikuks ongi loodus ise. Selles suures looduse aias on kõigile midagi - nii kehale kui hingele. Tervendavad võivad aias olla puud, põõsad, ravimtaimed ning miks mitte ka värske õhk, mida meie aiataimed toodavad. Ravimtaimed, mis asuvad meie aias on juba sajandeid olnud kaaslaseks meie esivanematele kui neid on tabanud külmetus või mõni muu tõbi. Ravimtaimi on väga palju erinevaid ning samuti on nende kasutusalasi. Töös tutvustangi erinevaid ravi omadustega taimi ning kuidas neid ravi meetodil kasutada. Aaloe Aaloe on kõigile väga tuntud potitaim ning sellel tarvitatakse kogu taime
● Paljuneb ka isekülvi teel. Saak ● Esimene saagikoristus enne õitsemise algust (juulis) lõigatakse alt neljanda leheni. ● Teine saagikoristus 3...4 nädala pärast (augustis). ● Kolmas saagikoristus septembris: ● - üheaastase istandiku korral lõigatakse vahetult enne öökülmade saabumist kogu taim; ● - mitmeaastase istandiku puhul tehakse viimane korje septembri algul, taimele jäetakse 10...15 cm taimeosa. 5. HARILIK PUNE • Lad. Origanum vulgare • Kr. k. “oros” = mägi; “ganos” = rõõm Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. ● Kõrgus 25...50 cm. ● Vars püstine. ● Lehed rootsulised, piklikmunajad, terveservalised. ● Õied lillakad või roosad 5...10 mm pikkused. Levik
RAVIMTAIMED Kerli Saluste KM21 27.01.2016 Ravimtaimed • Ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke ühendeid sisaldavad taimed (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga ravimina või ravimite valmistamiseks. Võilill • Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed. Kevadel esimeste roheliste lehtedena on nad inimestele heaks vitamiiniallikaks. Neis on nii vitamiini C kui ka vitamiini B. Võilillesalat on ka hea “verepuhastusvahend”
Väga viljakas ja ilusate magusate, suurte (kuni 2-3 cm ) marjadega sort.Viljad valmivad augustis, õitsema hakkab kolmeaastaselt. Vajab kergeid, niiskeid, happelisi muldasid. Ei talu liigniisket üleujutatud kasvukohta. Vajab talvekatet. Kanada mustikas – Vaccinium myrtilloides. Sarnane ahtalehise liigiga, kuid põõsad on tavaliselt kõrgemad, kuni 1.15 m. Noored võrsed on kaetud udekarvadega. Elliptilised lehed on samuti kaetud karvadega nii pealt kui alt. Viljad on tavaliselt sinised, kaetud vahakirmega, väiksemad kui ahtalehisel mustikal. Küülikusilm-mustikas – Vacciunium ashei. Kasvult sarnane kännasmustikaga, süstemaatikud peavad teda kännasmustika lõunapoolseks vormiks. Taimede kõrgus võib ulatuda 2.5 meetrini. Kännasmustika viljad on seest heledad, valkjad, kuid küülikusilm-mustika marjad on rohelised. Taimed on soojalembesed ning seetõttu selle liigi sortide kasvatamine Eestis kõne alla ei tule.
või tumeroheline värviga, kõrge kasvuga roheline, valgete või lillakate õitega liblikõied, roniv vorm rohelised, paljud sordid punakad või punased, dekoratiivsed on lehed ning õisik kollane nende värvus lehed rohelised, õisik valkjas kerajas õisik, ruljad lehed lehed moodustavad rohelised tihedad mättakesed, dekoratiivsed roheline, õied roosakas- on ka poolkerajad tihedad või lillakaspunased õisikud kerajas õisik, tugevad laiad sinakasrohelised lehed, lehed, mis muutuvad valkjad või roosakad õied sügisel sinakamaks roheline, valkjad õied kerajad õisikud Dekoratiivsuseks lopsakad roheline, punane, õied lehed ja tugevad lihakad kollakasvalged värvilised varred roheline kollaste õitega kollased õisikud
vürtsika maitse ja värskendava lõhnaga piparmünt populaarne maitsetaim. Meiegi võiksime teda pruukida rohkem ja mitmekesisemalt kui tänaseni tavatseme. Piparmünt on eriti kasulik südamele. Aias on kõigil mündiliikidel lehetäisi peletav mõju. Müntide perekond on suur, hõlmatse väga vanu liike, mille täpset iga ei tea keegi. Esimesed mündiliigid leiti metsikult kasvavatena vabast loodusest Vahemere piirkonnast. Münti kui väärtuslikku ravimtaime kasvatati juba antiikajal ning keskajal toodi ta aiataimena ka Euroopasse. Münt oli Egiptuses ja Palestiinas nii hinnas, et kõlbas maksude maksmiseks. Ammustel aegadel puistati münti juudi sünagoogides põrandale, kus ta andis mõnusat lõhna. Samamoodi talitati veel mitu sajandit hiljem Itaalias, kus münt oli kirikus põrandal, et rahustada inimeste meeli. Itaalia looduses leidunud mündiliik sai nimeks Neitsi Maarja taim.
huvitatud vähesed kompaniid · Seetõttu kasutataksegi biotõrjes taimeekstrakte ja leotisi (seda nii arengumaades kui ka tööstusmaades Taimede kogumine Toime tugevus sõltub: · Vanusest 9 · Kasvufaasist · Kasvukohast · Mullastikust · Ilmastikust Taimeosade ainesisaldused · Alkaloide (teatud kontsentratsioonis kahjulikud ained) sisaldavad rohkem taimede õied, seemned, koor ja juured. Seega nt. liilialiste suguk. kuuluvate taimede sibulaid ja noori lehti korjata kevadel · Eeterlikke õlisid sisaldavad peamiselt taime õied ja seemned (koguda suvel ja sügisel) Taimeosade ainesisaldused · Toimeaineid sisaldavaid juuri, mugulaid ja koort koguda sügisel (nt. tedremarana ja võilille juuri) Taimede korjamine · Korjata hea (tugeva) kasvuga terveid taim · Päikesepaisteline ilm
teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse mõni minut tõmmata ja juuakse 1 klaas päevas lonkshaaval kui organismi ja verd puhastavat ning üldtugevdavat vahendit. Piparmündilehed, kibuvitsamarjad. Võetakse seguna võrdselt 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta ja lastakse 15 minutit tõmmata, jahutatakse ja juuakse 1 klaas päevas organismi kurnatuse puhul raskete haiguste järel. Pohlalehed Pohlamarjad ja -lehed on väärtuslikud ravimid. Pohlalehti tuleb talveks koguda pärast lume minekut, siis on toimeaineid kõige rohkem ja lehed ei lähe mustaks. Pohlalehti võtta 1 dessertlusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta 510 minutit tõmmata, jahutada ja juua 1/3 klaasi 3 korda päevas söögi alla neeru-, põie- ja reumaatiliste haiguste korral. Pohlalehed, põldosjaürt. Mõlemaid komponente võtta 1 dessertlusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta 5 minutit tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval klaas päevas diureetikumina, uriini kogust suurendava vahendina
hingamishäirete puhul sissehingamiseks. Kuum aur kergendab hingamist. Kui ravimi vedelikule lisada teelusikatäis söögisoodat, siis hõlbustab aur veelgi hingamistegevust, rahustab kogu hingamiskeskust, tervet organismi. Teeleht Tänapäeva meditsiin tunnustab teelehe raviomadusi eeskätt röga lahtistava ja maomahla happesust tõstva vahendina. Kosmeetikas kasutatakse juuste raviks rasuse peanaha korral, samuti suurepoorilise naha hooldamiseks. Teelehte kui ühte vanemat ravimtaime, on vanemas Tallinna Teeninduskool kirjanduses soovitatud ussi- ja mesilase hammustuse, silma- ja kõrvahaiguste, kõhutõve, katarride, paisete, haavade raviks. Mitte ühelgi taimel pole nii head võimet sulgeda verejooksu. Teelehe teed on joodud köha, tiisikuse ja kopsuhaiguste, isupuuduse ja öösiti voodi märjaks tegemise vastu. Salvei Salveimahl ravib halvasti paranevaid haavu ning veenipõletikke. Juuste väljalangemise korral hõõrutakse peanahka salveimahlaga
korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega. Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise alguses, mil siis koos õitega võib näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju, millel on kergel sinakas läige. Õitsema ja vilja kandma hakkab 2-3 aasta vanuselt. Leiab ta väga laialdast kasutamist põhjapoolsemate alade haljastuses mitte ainult oma külmakindluse ja vähenõudlikkuse tõttu, vaid ka suure dekoratiivsuse pärast. Kaunis lehestik on suvel valkja-sinaka varjundiga, sügisel aga punakas või violetne; suvel harmoniseerub lehestik hästi ka punakate võrsetega, talvel paistavad võrsed hästi silma lume või okaspuude taustal
Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda
3000 aasta tagasi. See mahl sisaldab antibakteriaalseid ja immuunsüsteemi tugevda- vaid aineid, isegi vitamiine, mõjub valu vaigistavalt. Tänapäeval kasutatakse aaloe- mahla ravitoimet haavandtõbede, bronhiaalastma, silmahaiguste, põletushaavade jpm tervisehädade puhul. Värskete lehtede mahlaga saab edukalt ravida mädaseid haavu ja mädapaiseid, suu loputamine aitab suukoopa- ja igemehaiguste puhul. Taimeravi põhireegel on, et ühtki ravimtaime ei kasutataks korraga palju ja pikaaja- liselt. Kaks nädalat on keskmine kasutusaeg, loomulikult peab ka meeles pidama, et taimed hakkavad mõjuma mõne aja pärast, näiteks alles nädala pärast ja olulist rolli mängib ka regulaarsus, kui on ette nähtud kuur, siis tuleb seda ka igapäevaselt täita. 3. ALLERGILISED LÖÖBED ,,Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Aller-
Spargelkapsas 1-aastane Talub lillkapsast paremini Kergemad huumuserikkad Tasub katsetada otsekülvi Mulla kobestamine, Koristada valikuliselt, nii Sarnane lillkapsaga külma liivsavi mullad kasvukohale (mai algul muldamine nagu õisik valmib Uinuvad pungad kaelal. Niiskuse suhtes nõudlikum, Neutraalne või kergelt puhitud (ere värv)) Hoolikalt kastma Valmivad umbes 45-50 Peale peaõisiku eemaldamist vajab tugevat kastmist õisiku happeline Istikud mai algus Ammoniumnitraat (10g 10l päeva peale istutamist, ja
Enim on neid levinud Põhja-Ameerikas, vähem Aasias (Hansaplant). Looduslikult kasvab Euroopas ainult üks toompihlaka liik – euroopa toompihlakas(Amelanchier ovalis) (Eesti Päevaleht) Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel. Varju taluvad hästi, aga viljumiseks on parem kasvupaik päikseline koht
Sügisel on need asendunud punaste mahlakate marjadega. Sageli võime kohata kukerpuust tehtud kaunist pöetud hekki. Caragana arborencens Suur läätspuu Suur läätspuu tagasilõikamise nõuded Oskuslik lõikamine suurendab põõsa õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja värvikaid võrseid ja lükkab edasi vananemist. Suurt läätspuud lõigatakse varakevadel. Kevadine lõikamine soodustab noorte, rikkalikult õitsvate võrsete kasvu. Nende õied tekivad pärast lõikust kasvanud sama aasta võrsetele Suur läätspuu kannatab ka hästi kärpimist, mis stimuleerib paljude äraõitsenud võrsete tekkimist järgneval aastal (Karner 2012). Suur läätspuu hooldus Läätspuid paljundatakse seemnetega, mis külvatakse kevadel, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. Enne külvi võib seemneid vees leotada. Mullastiku suhtes on vähenõudlik, kasvab ka kuivadel liivmuldadel. Talub hästi põuda, kuid siis heidab osa lehti maha
Iisop - mee-, ravi- ja maitsetaim Nimetus iisop on tulnud vanaheebreakeelsest sõnast ,,azob", mis tähendab ,,püha lõhnav rohi". Seda taime nimetatakse Vanas Testamendis : piserda mind iisopiga ja ma saan olema puhas, pese mind sellega ja ma muutun lumest valgemaks" (Taaveti laul 50:9). Iisopi kui ravimtaime kuulsus ulatub juba vähemalt Hippokratese aegadeni (umbes 460. 377. a.), kes nimetab iisopit oma töödes. Iisopit kasutasid ka Dioscorides (umbes 40. 90. a.), Avicenna (umbes 980. 1037. a.) ja veel paljud muud vähem kuulsad arstid. Näiteks kirjeldab Avicenna iisopit ,,Arstiteaduse kaanonis" kui ,,kuuma", vedeldavat ja kobestavat vahendit ning soovitab selle kasutamist järgmistel juhtudel : rinnapiima lahjendamiseks rinnaga lapsi toitvatel
vett 40...55 l vett 1 m3 vermikuliidi kohta. 27.04.2016 Marje Kask 15 Substraadi segud, näiteks · 0,35 m3 turvast · 0,35 m3 vermikuliiti (Nr. 4) · 210 g dolomiidijahu · 42 g superfosfaati (20%) · 42 g ammooniumnitraati 27.04.2016 Marje Kask 16 Viljade varumine · Varutakse ainult terveid, valminuid ja normaalselt arenenud vilju. · Kõige varem saab seemneid varuda puudel-põõsastel, mille seemned valmivad kiiresti peale õitsemist: haavad , jalakas, künnapuu suve alguses kased juuli-august · Kõige enam varutakse vilju sügisel: Mage sõstar august Harilik pihlakas alates viljade valmimisest septembris kuni neid puudel leidub. Sügisel: koerkibuvits, ungari sirel, harilik sirel, harilik liguster, viirpuud,
talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke
Eestis arvestada et siinsed marjad on lindude toit. Toit mis mõeldud imetajatele on aafrikas, ahvidele. Kolmas grupp on mõeldud ehk sigadele. Marjade puhul 2 tüüpi marju: Marjad tervelt söömiseks võivad kiirendada seedimist et sa ei jõuaks neid ära seedida. Nende mürgisus avadub kõhulahtisusena. Mõned marjad ka nii,et alguses hea maitse aga aja pärast maitse muutub ebameeldivaks, et ei sööks põõsast tühjaks. Matseerumine Rakkude üksteisest lahkumine(valminud viljad muutuvad jahuseks- raku vakuool on hapu, raku kest aga magus) tekib maos ülehappelisus, ja läheb minema. Loeng 5 Metsataimed Metsas on parimadmuuukas, metsmaasikad ja kuumaasikad. Lisaks on eesti metsades kõrge maasikas aedmaasika eelane. Seda kasvatati enne kui nüüdset. Ta on väheke mahedama maitsega, enamuses temalt marju ei saa, sest tegemist on kahekojalise tamega. Veel leiab
Tänapäeval kasutatakse jalakat hoonete kaunistusmaterjalina, mööblitööstuses ja puuskulptuuride nikerdamisel. Jalakalehti ja noorte jalakate koort kogutakse talveks loomasöödaks. Jalakaniinega arstiti vanasti kõhulahtisust, lööbeid , suupõletikke. Kenad haljastuspuud. 3. Jugapuu (Taxus baccata) Euroopas vanimate puude eluiga küündib 4000 aastani (pikima elueaga okaspuu). Okkad lamedad, pealt tumedad, alt heledad. Okaspuudest kõige varjutaluvam. Viljad valmivad suve lõpus . Jugapuu on mürgine puu (viljad, okkad, puit) Hobusele piisab surmavaks annuseks 500g okkaid. Viljadel on mürgised ainult seemned. Vanasti oli jugapuu tuntud hea vibude ja ambude materjalina. (sitke puu) Tehti ka vankrikodaraid. Lihtrahvasd ehtis jugapuuga kalme. Istutamiseks sobivaim aeg aprilli lõpp- mai algus. Pistoks(20cm oksajupp) juurdub kergesti, kasvatatakse ka seemnetest. (sügisel mulda). Jugapuu on kahekojaline. Noor taim tuleb talveks kinni katta
Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur.
annaabi.ee 
