Juunis 1943 ülendati Rebane majoriks. 1944.a jaanuaris alanud Punaarmee eduka suurpealetungi ajal jätsid sakslased tema pataljoni VolhoviNovgorodi piirkonnas taandumist katma. Hoolimata lahingute raskusest õnnestus Rebasel tekitada eriti Surkovos ja Vaskovos vaenlasele suuri kaotusi, päästa palju Saksa väeosi ümberpiiramisest ja tuua ka oma pataljon lahingutest välja. Nende lahingute eest autasustati teda esimese eestlasena Raudristi Rüütliristiga. Veebruari alguses sai Rebane teada, et Punaarmee on jõudnud Narva lähedale, ta palus väejuhatust viia tema ja teised eestlastest koosnevad pataljonid üle Eestisse. Eesti meestest koosnevate pataljonide määramise 20. SSdiviisi koosseisu pidi peaaegu lõpetama Alfons Rebase sõjaväelase karjääri. Rüütliristi kavaler Alfons Rebane RelvaSS ja Eesti Teine vabadussõda
Oli toimetuskolleegiumi liige; kaastööline · E.E.L.K. PõhjaInglismaa Kogudus.Liige · Eesti Rahvusfond (Inglismaa).Oli juhatuse liige · Inglismaa Eestlaste Ühing (I. E. Ü.).Juhatuse abimees · Inglismaa Eestlaste Ühing (I. E. Ü.). Leedsi osakond.Esimees · Korp! Sakala.Liige Tunnustused · Sai Rüütliristi 25.26. märtsil Auvere lahingus 45. rügemendi juhtimise eest. · Hiljem sai I klassi. · Ning 1943 aastal sai ta II klassi Raudristi,et tema pataljon osales ainsa eestlastest väeosana Stalingradi lahingus välisrindel. Mis on Rüütlirist? · Raudristi Rüütlirist (saksa keeles Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes, tihti lihtsalt Ritterkreuz) oli Saksamaa autasu, mida jagati ülima lahinguvälja vapruse või õnnestunud juhtimise eest · Rüütlirist (Ritterkreuz des Eisernen Kreuzes) Selle autasu sai eestlastest 4 inimest: Alfons Rebane, Harald Riipalu, Paul
esimene. Ka jalavägi ei suutnud midagi saavutada. Sakslastele tundus uskumatu, et eestlased pole taganenud. Nende tegevust saadeti kontrollima isegi kontrollkomisjon. Lahinguväljal hukkus üle 9000 punaarmeelase ja hävitati 113 tanki. Eestlaste poolel oli langenuid ~60 ja kergemalt haavatuid oli 326. Lahingu teisel päeval langes käsivõitluses 1. kompanii ülem kapten Jaan Raudsoo ja kolmandal päeval pataljoni ülem major Eberhardt. 35 võitlejat said Izjumi lahingu eest II klassi Raudristi, neli aga I klassi Raudristi. Küll aga ei olnud aega meestel oma teenitud kuulsust kaua nautida. Juba peagi saadeti nad jälle teele. Hadnitsa ümbruses Harkovi lähistel toimus mitu kokkupõrget venelastega. Punaarmee käsutuses oli ~1000 soomustatud üksust. Sellegi poolest suutsid eestlased pealetungid peatada ja oma positsioonid säilitada. Peale Hadnitsa lahinguid oli pataljonis alles 157 meest. Seda küll täiendati pidevalt, aga rasked lahingud kahandasid neid numbreid koheselt
Loobu lahingus ning peale seda astus ta Saksa sõjaväkke, mille käigus saadeti nad Venemaale. Ning esimesed lahingud Idarindel teenis ta ka Saksa sõdurite lugupidamise, kes ekstreemsetes olukordades lootsid Rebase peale. Ning esimene suurem lahinguülesanne viis Alfons Rebase ja tema mehed jaanuaris 1942 Volhovi rindele tõkestama II Vene löögiarmee läbimurret. Märtsis osales Rebane oma pataljoniga Punaarmee suurrünnaku nurjamises. Ja 8.aprillil 1943 omistati Rebasele Raudristi 2.klass ning 9.novembril Raudristi 1.klass . Alfons Rebane oli ka esimene eestlane, kes sai Raudristi Rüütliristi. Pärast II maailmasõda õnnestus Rebasel, ta naisel ja vanematel pääseda lääneliitlasteni, kus nad pääsesid vangilaagritest. Kui Rebane end Inglastele siiski vangi andis, kohtas ta üht Briti ohvitseri, kes mõistis miks eestlased saksa armees sõdisid. Seejärel leidis Rebane peidupaiga Goslari põgenikelaagris.
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Harald Riipalu Katti Tsirkova 9.klass Narvas 2007 Sisukord 1. Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Harald Riipalu elulugu 2. Iseloomujooni 3. Lõik ,,Narva postiljonist"5.märts 2005 4. Autasud 5. Auastmed 6. Mis on Raudristi Rüütlirist? 7. Teoseid Harald Riipalust. 8. Pildid 9. Kasutatud teosed Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Harald Riipalu elulugu Harald Riipalu sündis 13.veebruaril 1912 tsaaririigi pealinnas Sankt-Peterburis,kust ta perekond kaks aastat hiljem tuli Tartumaale Saare valla Küti tallu.Riipalu koolitee algas Ruskavere algkoolis,1932 lõpetas ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi ja alustas ülikoolis juuraõpinguid. 1933 kutsuti Riipalu ajateenistusse 3
Rebane sai tuntuks Idarindel Eesti Pataljon 658 ülemana. Sõjamehetee käigus õnnestus Rebasel välja murda 13 piiramisrõngast. Eesti kaitselahingute algusest jaanuaris 1944 pidas Rebane lahinguid Krivasoos, Narva jõel, Mummassaares, Emajõel, Paide ümbruses ning hiljem Oppelni piirkonnas, kus viis Eesti Diviisi piiramisrõngast välja. Ta oli koos Léon Degrelle'iga üks kahest välismaalasest, kes Relva-SS-i koosseisus teenisid välja Raudristi Rüütliristi tammelehtedega. Seda peetakse üheks kõrgemaks sõjaliseks autasuks, mille eestlane on kunagi saanud. Pärast sõda osales Rebane Inglise luure töös. Tema katsed metsavendade toetamiseks ja varustamiseks Eestis ebaõnnestusid. Peale surma maeti ta auavalduste saatel Augsburgi, kust ta põrm toodi 1999. aastal Tallinna Metsakalmistule. Rebane Eesti sõjaväes 29. augustil 1926, pärast Narva gümnaasiumi lõpetamist, asus Rebane õppima Tondi sõjakooli.
rahvusvähemustel oli õigus luua omavalitsus, rajada omakeelset haridust andvaid koole ja rajada oma kultuuriasutusi Asundustalud - 1919. aasta maareformiga riigistatud mõisate maavaldused, mis jagati soovijatele talumaadeks, täitus eestlaste unistus oma maast Riigivanem - Aastatel 1920 1937 põhiseadusega oli riigivanem Riigikogu ja valitsuse juhiks. Täitis ka presidendi kohustusi Landeveer - Baltisakslastest ja saksa raudristi kavaleridest moodustatud väeüksus, mis Antanti nõudmisel pidid sõdima bolsevike vastu. 1919. aastal sattus Läti territooriumil konflikti eesti väeüksustega, mis viis nn. Landesveeri sõjani Balti liit - Liit, mida plaaniti luua Eesti, Läti. Leedu, Poola ja Soome vahel. Liit jäi sõlmimata riikide omavaheliste erimeelsuste tõttu (Poola ja Leedu lahkhelid, Soome soovimatus siduda end liiga väikeste ja nõrkade riikidega) ning samuti vähese aktiivuse tõttu
elukutset. • Maalis sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte ja 1908. aastal ka akvarelle. • Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika ning 1910. aasta alguses Männerwohnheim Meldemannstraßesse. • Ta müüs oma töid põhiliselt Stuffle kunstikaupluses Maximiliansplatzil. ESIMENE MAAILMASÕDA • 1914. astus vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. • Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. • teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi Raudristi (august 1918). POLIITILISE TEGEVUSE ALGUS • Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus ta tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse. • 12. septembril 1919 käis ta esimest korda lukksepp Anton Drexler’i asutatud Saksa Töölispartei(Deutsche Arbeiterpartei; DAP) koosolekul. • Varsti muutus ta parteile asendamatuks. 1932. aasta Saksamaa presidendivalimised • Esimeses voorus osalesid senine Saksamaa president
teenida Wehrmachi-is. Loodi mitmeid piirikaitse rügemendid. 80 000 meest oli Saksa mundris. Augustis tuli rügement Eestisse ja osales mitmel pool kaitselahingutes ( eriti vahvalt Emajõe ääres) 4-meest on pälvinud maailma ühe auväärsema ordeni Alfons Rebane,-Harald Riipalu, Paul Maitla,Harald Nugiseks. Alfons Rebane sündis 1908.a. 1942 määrati ta 658. Idapataljoni ülemaks.1944.a jaanuar osales Volhovi-Novgorodi piirkonnas.Nende lahingute eest sai ta autasu esimese eestlasena ( Raudristi Rüütlirüstiga). Sai saksamaal Augsburgis 8.03.1976 kopsuvähi. 1948-1949.a teenisid eestlased USA-vägedes.Valvasid Nürnbergi vanglat.Aitasid hoida käigus Berliini õhusildu.Kokku moodustasid üheksa kompaniid, kus käisid läbi 5000 eestlast.
Sakasamaa riigijuht. Hitler sündis 20.04.1889 Austrias Ranshofeni külas riigiametnikude peres. Alates 1907-1913 elas ta Viinis, elatudes juhutöödest. 1913. aastal asus Hitler Münchenisse ning 1914. aastal astus ta Esimese maailmasõja puhkedes vabadahtlikuna Baieri sõjaväkke. Samal aastal sai Hitler sõja käigus mitu korda haavata ning teenis välja kaprali auastme ja pälvis vapryse eest esimese klassi Raudristi. Saksamaa kapituleerimise ja Versailles` lepingu sõlmimise järel astus Hitler 1919. a Saksa Töölisparteisse, mis 1920.a nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Sakasa Töölisparteiks(NSDAP). Aastal 1921 sai Hitler selle juhiks. 1923. a Üritas Hitler saada koos Erich Ludendroffiga ja Hermann Göringiga Münchenis võimu haarata (nn Müncheni putš), et korraldada Benito Mussolini Rooma-marsi eeskujul Berliini-marssi. Ta mõisteti (1.14.1924) viieks aastaks vangi
riigikaitsevalitsusse, et nuhkida parteide ja ringikeste (tol ajal tekkis neid nagu seeni pärast vihma) üritustel. Esimene maailmasõda Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II ja I klassi Raudristi. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932). 1918. aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi Hitler pärast gaasirünnakut Vorpommerni linna Pasewalki. Hitlerit ravis sõjaväepsühhiaater, kelle diagnoosi kohaselt oli Hitleri näol tegemist psühhopaadiga, kes on juhtivale tööle täiesti kõlbmatu. Igatahes oli võitmatuks peetud Saksa armee kaotus Hitlerile suur löök,
Kuid mees ei olnud päevagi laatsaretis. Killud nopiti pintsettidega välja, sidemed peale ja käis küll. Üks suurem kild on tema sisse igaveseks, mälestuseks Neveli lahingust. 1944. aasta 19. veebruaril saabus Nugiseks koos väeosaga Narva rindele. 1944. aasta 1. märtsil Narva rindel Vaasa sillapea Punaarmeelt tagasi vallutamisel üles näidatud vapruse eest autasustati Harald Nugiseksi 27. veebruaril 1944 II klassi ja 7. märtsil I klassi Raudristiga ning 20. aprillil Raudristi Rüütliristiga. Seejärel viibis Nugiseks alates 13. aprillist raskelt haigestunud pikaajalisel ravil Lõuna Tiroolis Meranis, kust ta alles oktoobris 1944 naasis oma diviisi Neuhammeris. jaanuarist 1945 märtsi keskpaigani õppis Nugiseks Neweklau SSjunkrukoolis. 7. mail 1945 sattus ta Tsehhimaal Nõukogude sõjavangi ja saadeti sama aastal detsembris Siberisse. Sõjavangistusest vabanes Nugiseks 10. novembril 1946, kuid arreteeriti 13
asjaolu. pärast sõja puhkemist astus ta Baieri sõjaväkke. Baieri reservjalaväerügemendi "list" jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli sidemees Prantsusmaal ja Belgias. See oli väga ohtlik ülesanne kuna see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjavägi oli talle nagu kodu, kus ta ohtlike ülesannete täitmisel sai mitu korda haavata, ning paistis sidemehena kaks korda imetlusväärsena silma teenides ära II ja I raudristi. Viimast autasu anti eriti harva madala auastmega sõduritele. Pärast Nõukogude Vabariigi kukutamist asus Hitler tööle Mücheni Riigivalitsuses , nuhkides väljas pardeide ja ringikeste üritustel. 12.sept.1919. käis ta lukksepp Anton Drexleri poolt asutatud Saksa Töölispartei koosolekul. See partei propageeris ksenofoobsied,antisemiitlike ning pseudosostialistike ideid. Hitrleri hakkas koheselt debattidest osa võtma ning paistis välja oma oraaroritalendiga. Esimest korda avastasid
Hitleril hakkas vähehaaval raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika Sõjaline taust Mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, siis kolis ta Viinist Münchenisse Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda I MS ajal astus vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügementi Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. Teenis I MS I ja II klassi Raudristi Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks Teel rahva agitaatoriks Saksa armee kaotus I MS oli Hitlerile ränk löök 12. septembril 1919 käis ta esimest korda Saksa Töölispartei koosolekul 19 oktoober 1919 astus ta Saksa Töölispartei 55. liikmeks Tema pealekäimisel nimetati partei ümber Natsionaal sotsialistlikuks Saksa Töölis- parteiks 1921 sa ta NSDAP esimeheks Hitler saavutas "Saksa päästja maine" 9
kultuuris, milles Hitler oli üles kasvanud. Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud IdaEuroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Esimeses maailmasõjas Hitler oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi Raudristi (august 1918).Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932). Isiklikku Adolf Hitler oli taimetoitlane. Ta ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Vanemas eas jäi kaugnägelikuks, kuid ei kasutanud prille. Kõik temale lugemiseks määratud dokumendid trükiti ümber spetsiaalsetel suurte tähtedega kirjutusmasinatel. Hitler oli vanglas
vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügemendi "list" jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi Raudristi (august 1918). Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte allohvitseriks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Võitmatuks peetud Saksa armeekaotus oli Hitlerile suur löök, mis traumeeris teda hingepõhjani. Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus ta tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse, et nuhkida parteide ja ringikeste üritustel. Samal ajal saadeti Hitler propagandakõnelejate õppustele. 12
teenida Wehrmachi-is. Loodi mitmeid piirikaitse rügemendid. 80 000 meest oli Saksa mundris. Augustis tuli rügement Eestisse ja osales mitmel pool kaitselahingutes ( eriti vahvalt Emajõe ääres) 4-meest on pälvinud maailma ühe auväärsema ordeni Alfons Rebane,-Harald Riipalu, Paul Maitla,Harald Nugiseks. Alfons Rebane sündis 1908.a. 1942 määrati ta 658. Idapataljoni ülemaks.1944.a jaanuar osales Volhovi-Novgorodi piirkonnas.Nende lahingute eest sai ta autasu esimese eestlasena ( Raudristi Rüütlirüstiga). Sai saksamaal Augsburgis 8.03.1976 kopsuvähi. 1948-1949.a teenisid eestlased USA-vägedes.Valvasid Nürnbergi vanglat.Aitasid hoida käigus Berliini õhusildu.Kokku moodustasid üheksa kompaniid, kus käisid läbi 5000 eestlast. UUS ALGUS! Relvajõudude taastamine 17 .veebruar 1991 .a 3. september 1991.a ülemnõukogu otsusega võeti vastu kaitseväe kohustus. 31. oktoober algas KV-peastaabi loomine.Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP
Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes 18. armee sissepiiramist hakkas saksa väejuhatus 21. jaanuaril vägesid tagasi tõmbama. Taganemist katsid eesti mehed eesotsas majorite Rebase ja Soodeniga. Major Alfons Rebase juhitud 658. pataljon kaitses armee ainust taganemisteed Novgorod-Luuga maanteel Sürgovo küla juures ja hiljem Luuga all Vaskovo küla juures edukalt. Antud lahingute eest teenis Rebane esimese eestlasena raudristi rüütliristi. 27. jaanuariks oli Leningradi blokaad murtud. Samal päeval anti käsk Narva elanikkonna evakueerimiseks. 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsuse juht H.Mäe Eesti seaduste alusel välja üldmobilisatsiooni. Kuna Leningradi alt taganema sunnitud Wehrmachti 18. armee LIV. armeekorpus ja III. Germaani SS-Soomuskorpus taandusid Narva suunas ning ülejäänud armee Pihkva suunas oli Narva suunas taanduvate vägede juhtimine armee staabist võimatu
sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt. Visuaalse külje pealt on käsitletav ajakirja number traditsiooniline. Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseksist. Tiitellehel on välja toodud üheksa pealkirja numbris avaldatud artiklitest. Kolme pealkirja juures on väiksemad pildid. Kaane värvigammas esindatud põhitoonid on pruun, roosa, oranz ja valge, mida on visuaalselt hea jälgida. Ajakirja seitse esimest ja viimast lehekülge on samuti värvilised, ülejäänud ajakiri mustvalge. Lugude juures on rohkelt illustreerivat materjali (eelkõige fotosid), mis tekitab lugejas artikli vastu suuremat huvi
kõlbmatuks ning tal lubati Münchenisse tagasi minna. 2. augustil 1914 võis teda juba näha ühel hästi säilinud pildil erutatud näoga Münchenis. See oli päev pärast seda, kui Saksamaa oli kuulutanud Venemaale sõja. Kohe pärast seda astus Hitler kärmelt vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. Ta saadeti läänerindele sidemeheks. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Ta paistis sõjas kaks korda silma. Ta teenis ära II ja I klassi Raudristi. Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. 1918. aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi Hitler pärast gaasirünnakut Vorpommerni linna. Ajutise nägemiskaotuse, millepärast teda seal raviti, omistas Hitler ise silmade vigastusele sinepigaasist. Uuemad uurimused, mis toetuvad haigusloole, peavad aga ka võimalikuks, et tegemist oli alles hiljem tekkinud hüsteerilise reaktsiooniga Saksamaa kaotusele
Meriküla dessantväelased tapsid jõhkralt esimesed nende teele jäänud tsiviilisikud ja nendele oligi antud käsk kohelda kõiki eestlasi vaenlasena. Algasid meeleheitlikud vastupanu- ja tõrjelahingud Eesti piiril ülekaaluka vastasega. Major Alfons Rebase 658. Idapataljoni ja major Georg Soodeni 659. Idapataljoni Surkovo ning Vaskovo lahingud hävitasid ülekaalus olnud vastase diviisi elavjõu. Need lahingud tõid major Alfons Rebasele esimese eestlasena autasuna Raudristi Rüütliristi. Veebruaris kodumaale saabunud 45. rügemendi major Harald Riipalu pataljoni võitlejad läksid Tartust kohe lahingusse ning kiire ja otsustava tegevuse tulemusena hävitasid 14. ja 15. veebruari võitlustes üle Peipsi järve tulnud vaenlase Meerapalu-Jõepera dessandid. Vaenlasele ei antud aega kanna kinnitamiseks Eesti pinnal. Samal ajal tegi vastane merelt dessandi Meriküla piirkonda eesmärgiga ühineda Auvere ründekiiluga ja sisse piirata Saksa vägede Narva grupeering. 14
saaks ametnik nagu ta ise. Hitler aga soovis saada kunstimaalijaks. Ta oli kogu elu andeks maalikunstnik, kelle anne eelkõige arhitektuuris välja paistis. Hitler oli peaaegu kogu Esimese maailmasõja vältel kapralina 16. Kuninglikus Baieri reserv-jalaväerügemendis ,,List" (komandör Julius Listi nime järgi) luureüksuses läänerindel teenistuses. Ta astus vabatahtlikuna Baieri armeesse ja pälvis juba sama aasta detsembris teise klassi Raudristi. Hitler sai 1916. aasta oktoobris Põhja-Prantsusmaal haavata. Ta saadeti Beelitzi laatsaretti, mis näis talle ,,oma valgete voodite ja hoolitsevate õdedega väga ebareaalsena." 1917. aasta märtsi alguses läks ta taas rindele. Aastal 1918 autasustati teda esimese klassi Raudristiga, mida anti Esimeses maailmasõjas väga harva kaprali auastmes sõduritele. oli talle nõu ja jõuga abiks. 1920. sai Eckartist ajalehe Völkischer Beobachter väljaandja.
Auvere rindelõik oli Narva rinde "võti". Kui major Riipalu ei oleks seal vastu pidanud ja punaarmee diviisid murdnud läbi Auvere-Mummussaare joonele, poleks Narva jõe rindejoonelt pääsenud ükski mees. Sinimägede positsioon oleks jäänud mehitamata ja Eesti oleks juba juulis punaarmee poolt vallutatud. Auvere lahingus üles näidatud vapruse ja rügemendi eduka tegutsemise eest ülendati major Harald Riipalu kolonelleitnadiks ja vääristati kolmanda eestlasena raudristi rüütliristiga. Auvere lahing lõppes küll sakslaste tõrjelahingu suhtes edukalt ja nad said Narvast taanduda, kuid päev hiljem vallutas Punaarmee Narva linna. Kasutatud allikad 1. https://en.m.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Auvere 2. http://www.kool.ee/?6125= 3. http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2326&layer=140&lang=est#2326 4. https://www.revolvy.com/main/index.php?s=Battle%20of%20Auvere&item_type=topic
vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügemendi "list" jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi Raudristi (august 1918). Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte allohvitseriks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik. 3.2 Kaaslaste arvamus Kaaslaste hulgas ei olnud Hitler küll ebapopulaarne, aga nad tundsid, et ta ei jaga nende huve ega hoiakut sõja suhtes, ta ei hoolinud ei puhkusest ega naistest. 3.3 Gaasirünnak 1918
Edasi tegeles ta aga jälle maalimisega. Oma töid müüs kunstikaupluses Maximiliansplatzil. Esimeses Maailmasõjas Peale Esimse Maailmasõja puhkemist viis tee Hitleri sõtta. 1914.aastal astus ta vabatahlikult sõjaväkke. Ta oli Baieri reservjalaväerügemendi listis. Sõjas tundis ta ennast üsna koduselt täites ohtlikel ülesanndeid mis tähendas kaevikute asemel otse vaenlase tulle all olemist. Nende ülesannete täitmise eest sai ta Riiliku II ja I taseme raudristi. Temast ei saanud allohvitseri kuna arvati et ta ei suudaks olla juhtival positsioonil. Kokkuvõtte: Hitleri lapsepõlv oli väga kirju, Võrreldes enamasti tänapäeva lastega siis nagu öö ja päev. Isa oli tal kuni 14. eluaastani ja ka ema ei olnud kuigi kauaks. Teda huvitas palju kunts ja ta proovis siis saada kunstiakadeemiasse. Ta ebaõnnestus kahel katsel ja loobus üritamisest. Enamus Noorusest ta rändas linnade vahel ringi. Ta ei leidnud endale kindlat elukohta. Tema
maailmasõja puhkemist(augustis 1914) astus ta vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügemend, jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi raudristi (augustis 1918). Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte allohvitseriks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Sebastian Haffner nimetab seda rindekogemust ainsaks harivaks kogemuseks, sest hilisemas elus oli tal sõjandusest aimu. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932).
Esimese maailmasõja puhkemist astus ta vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügemendi jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II ja I klassi Raudristi. Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte allohvitseriks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Sebastian Haffner nimetab seda rindekogemust ainsaks harivaks kogemuseks, sest hilisemas elus oli tal sõjandusest aimu. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik. Kaaslaste hulgas ei olnud Hitler küll ebapopulaarne, aga nad tundsid, et ta ei jaga
20. Baieri reservjalaväerügemendi "list" jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi Raudristi (august 1918). Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte allohvitseriks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Sebastian Haffner nimetab seda rindekogemust ainsaks harivaks kogemuseks, sest hilisemas elus oli tal sõjandusest aimu. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932).
marksistlikud meeleolud ei pääseks armee ridadesse. 12.septembril 1919.a. viibis Hitler seoses tööülesannetega Saksa Töölispartei koosolekul, millega ta liitus kõhklusega. Edasist Hitleri tegevust tulebki käsitleda ainult seoses selle partei arenguga, tema tõusude ja mõõnadega. Populaarsusele rahva hulgas mõjus positiivselt tema askeetlus. Ta ei suitsetanud, joonud alkoholi ega söönud lihatoite. Ainukese aumärgina kandis ta II järgu Raudristi. Vaatamata isikukultusele keeldus ta vastu võtmast mitmeid aunimetrusi, ei omanud aktsiaid ega kinnisvara. Ometi tegi ainuüksi raamatu ''Mein Kampf'' avaldamine ta miljonäriks. Hitleri retoorika on pälvinud nii positiivseid kui negatiivseid hinnanguid. Ta kõneles mõnikord väiksemas seltskonnas vahetpidamata tundide kaupa, lõpetas siis järsku ja lahkus. Tema kõnemaneeri iseloomustas selge, argumenteeritud ja loogiline jutt, millel oli suur veenmisjõud
20. Baieri reservjalaväerügemendi "list" jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi Raudristi (august 1918). Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte allohvitseriks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Sebastian Haffner nimetab seda rindekogemust ainsaks harivaks kogemuseks, sest hilisemas elus oli tal sõjandusest aimu. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932). 1918
20. Baieri reservjalaväerügemendi "list" jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi Raudristi (august 1918). Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte allohvitseriks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Sebastian Haffner nimetab seda rindekogemust ainsaks harivaks kogemuseks, sest hilisemas elus oli tal sõjandusest aimu. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932). 1918
Töölisi, kes olid astunud vasakpoolsetesse parteidesse, saadeti tuhandete kaupa koonduslaagritesse, eriti uue reziimi esialgse kujunemise aegu 1933. aastal. Töösturid, maaomanikud ja pankurid jäeti puutumata. Juudid, mustlased, kerjused ja muud asotsiaalsed elemendid sattusid natside surve alla. 1913. aastal kolis Hitler Münchenisse ning 1914. aastal I Maailmasõja puhkedes astus ta koheselt vabatahtlikuna sõjaväkke. Seal saavutas ta kaprali auastme ning tema vaprust hinnati raudristi I ja II järguga. Pärast Saksamaa kaotust ja sõja lõppu ühines Hitler 1919. aastal Münchenis väikese Saksa Töölisparteiga, mis tema soovil nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP). Saksamaa kapituleerumisele järgnenud kaoses olid paremradikaalse partei tekkeks väga sobivad tingimused, seda just Baierimaal, millele oli traditsiooniliselt omane umbusaldus Berliinis asuva keskvalitsuse suhtes.
ega ole seetõttu usaldusväärne. ("Bundesarchiv Bild 183-H1216-0500-002, Adolf Hitler". 2. ADOLF HITLERI TEGEVUSE ALGUS 5 1913. aastal kolis Hitler Münchenisse ning 1914. aastal Esimese maailmasõja puhkedes astus otsekohe vabatahtlikuna sõjaväkke. Sõjas saavutas ta kaprali auastme ning tema vaprust hinnati raudristi I ja II järguga. Pärast Saksamaa kaotust ja sõja lõppu ühines Hitler 1919. aastal Münchenis väikese Saksa Töölisparteiga, mis tema soovil nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP). Saksamaa kapituleerumisele järgnenud kaoses olid paremradikaalse partei tekkeks väga sobivad tingimused; seda eeskätt just Baierimaal, millele oli traditsiooniliselt omane umbusaldus Berliinis asuva keskvalitsuse suhtes.
Ilmar on Jüri peale vihane. Toovad Jüri enda juurde elama, sest ta on järsku haigeks jäänud. Ilmar ei taha temaga eriti suhelda, tunneb, et on talle võlgu, aga ei teagi ,mille kõige eest täpsemalt. Kui Ilmar tööl on , siis lõhub Jüri puid ja teeb teisi majapidamistöid, kui aga tervis lubab. Elleniga on Ilmar ikka veel koos. Jüri sureb maikuu esimestel päevadel. Ilmar avab selle kuulsa kasti, mida nad alati enesega kaasas tassisid ja leiab selle põhjast raudristi, mille Jüri oli lasknud endale teha. Ilmar ei suuda üksi seda valu südames kanda ja kutsub kõik kunagised Jüri tuttavad matustele. Ilmar saab aru, miks tema vanaisa oli olnud rauast südamega, nagu temagi, oli ta olnud üksi terve oma elu ja unistanud asjadest, mis kunagi ei teostunud. Nüüd mõistis Ilmar vanaisa , aga oli juba hilja talle seda öelda. Ellen loodab, et Ilmar hakkab nüüd ka inimese moodi tundma ja armastama
maailmasõja puhkemist (augustis 1914) astus ta vabatahtlikuna Baieri sõja- väkke. 20. Baieri reservjalaväerügemendi koosseisus oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi Raudristi (august 1918). Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte allohvitseriks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932). Hitler I maailmasõjas (vasakul) Kaaslaste hulgas ei olnud Hitler küll ebapopulaarne aga nad tundsid, et ta ei jaga nende huve ega hoiakut sõja suhtes
maailmasõja puhkemist (augustis 1914) astus ta vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügemendi "list" jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi Raudristi (august 1918). Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte allohvitseriks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Sebastian Haffner nimetab seda rindekogemust ainsaks harivaks kogemuseks, sest hilisemas elus oli tal sõjandusest aimu. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932). 5
ideaalse rassi hoidmist. See pidi looma parema ühiskonna. Seisnes üksikisiku allutamises grupile. Oldi väga agressiivsed ja tapeti kõik, kes polnud aaria rassi. Alavärtuslike rahvaste hävitamine. 19. Hitler kes oli, millal ja kuidas ja kus sai võimule, milliseid muutusi korraldas Saksamaal, mida õpetas? Oli Saksamaa riigi valitsusjuht. I MS ajal astus vabatahtlikult Baieri sõjaväkke.Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees.Teenis I MS-is II klassi Raudristi. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks. 19. oktoober 1919 astus ta rühmitusse, mida tema nõudmisel nimetati partei ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks(NSDAP). 1921 sai Hitler NSDAP eismeheks. 1923 üritas ta võimu ebaõnnestunult enda kätte saada, mille tõttu pandi ta vangi, kus ta kirjutas oma tuntud raamatu "Mein Kampf". 1929 õnnestus tal saada keskklassi poolehoid.
Kokku rajati linna ümber kolm kaitsevööndit. Saksa 18. armee juhataja Georg von Küchleri käsutuses oli kolmest diviisist koosnev XLII korpus kindralleitnant Raitz von Frentzi juhtimisel. Ajavahemikul 20. kuni 25. augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse. 28. augustil hõivasid Saksa väed Tallinna, esimesena tungis Tallinna üks Saksa 505. rügemendi pataljon, mille ülemat kolonelleitnant Gottfried Weberit autasustati Raudristi Rüütliristiga. Fred Ise heiskas Pika hermanni torni Eesti lipu. Punaväelased kaotasid neis lahingutes 7500 meest langenutena, lahingutes võeti 11 500 punaarmeelast vangi. Saagiks saadi 91 tanki, 293 kahurit ja 2 soomusrongi. Tallinna sadamas uputati 19 vägedega ja sõjavarustusega laaditud laeva, lisaks üks hävitaja ja veel 9 sõjalaeva. Raskeristlejat "Kirov", üht hävitajat ja veel viit sõjalaeva vigastati raskesti. Balti laevastiku taandumisel Tallinnast
maailmasõja puhkemist (augustis 1914) astus ta vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügemendi "List" jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi Raudristi (august 1918). Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte allohvitseriks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Sebastian Haffner nimetab seda rindekogemust ainsaks harivaks kogemuseks, sest hilisemas elus oli tal sõjandusest aimu. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik. Kodakondsuse sai ta alles 1932. aastal. Hitler I maailmasõjas
hävitasid Saksa tankid 3 Vene diviisi ja päästsid olukorra.Tartu all peatasid vastase Narva alt saadetud võitlusgrupid meie Ostubafide Rebase ja Paul Venti juhtimisel ning Ostubaf Leon Degrelle'I valloonid.Tartu ruumis jõudsid lahingusse ka "soomepoisid" kes nüüd 46.eesti SS-rügemendi III pataljonina (Hastuf Voldemar Pärlin) andsid augusti lõpupäevil venelastele hävitava hoobi Pupastvere-Õvi all.Pataljon kaotas 34 meest langenutena ja 136 haavatuina ning sai korraga 44 Raudristi See olevat kõigi aegade rekord. Rinne jooksis nüüd Sinimägedes,piki Emajõge Võrtsjärveni ja sealt Väike-Emajõge mööda lõunasse.Kuna Soome lahkus 4.septembril 1944 venelastega sõlmitud relvarahu läbi sõjast , muutus Eesti tugiala kaitse võimatuks ja Saksa väejuhatus otsustas Eesti evakueerida.Sakslaste aspektist õnnestus manööver hiilgavalt . Eestist lahkus ka 43.000 eesti sõdurit ja 24.000 tsiviilisikut Saksamaale . Osa üksusi tegi aga katset omal käel vastu panna
tammi. Leitnant Mertins sai ettevõtmise eest autasuks Saksa risti kullas. Ainult tammi Saaremaa-poolses otsas avas tule üks kuulipildujapesa, mis aga alistus. Sealt edasi hõivati omaalgatuslikult Orissaare, kus vastupanu ei kohatud. Sama päeva hommikul pataljoniülemaks saanud kapten Pankow ei jõudnud oma vastsete alluvate tegevusega sammu pidada ja oli kaotanud ülevaate nende tegevusest. Väikese väina eduka ületamise eest sai Raudristi Rüütliristi siiski kapten Pankow (Brossok 1999, 135 jj.). Pilt 21 88 mm raske õhutõrjekahur koos meeskonnaga teel Kuninguste küla poole. Kahur on paigutatud vedukile, et vajaduse korral kohe tulistada saaks. 17. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901: 24 Pärast Väikese väina kiiret ületamist Saksa üksuste poolt Punaarmee kaitse lagunes ning algas kiire taganemine. Kohapealt mobiliseeritud mehed hakkasid lahingusse saatmisel järk-järgult
Weimari Vabariigi uued võimalused: Välismaalane, pole heast perekonnast (aristokraatia hulgast), kool jäi pooleli, pole akadeemilist kraadi, pole varandust ega raha, madal kaprali auaste, katoliku päritoluga. Eelised: Suurepärane poliitiline vaist, veenev fanaatik ja oskuslik manipulaator, karismaatiline esineja, hea organisaator, kaval jõhkard. Pole mingi eriline ideoloog (oportunism), vaid ,,tegude mees". Eripära: I Maailmasõja lahingud olid tema jaoks positiivne kogemus (sai kaks raudristi). Vihkas erakordse andumusega juute. I. Algus kriisiaastatel (1919-24): - Tegutses Münchenis militaarse agitaatorina, kes veenis rahvast tegutsema vasakpoolsete parteide vastu. Pooldas natsionalismi ja vasturevolutsiooni. 1919 astus Saksa Töölisparteisse. 1920 nimetati ümber (NSDAP). - Eesmärgid: mh Versailles' rahulepingu tühistamine ja kollektiivne rahvuslik heaolu. - Vaenlased: juutlus, suurkapitalism, rahvuslikud äraandjad (sotsdem jt
PA edenemine Kuramaa edelaosas suudeti seisma panna. Olukorda muutis sõjalises mõttes paremaks saksa vägede uue juhataja määramine ja kohalejõudmine. Selleks Lätis tegtsevate vägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor krahv Rüdiger von der Goltz, kes oli tuntuks saanud osalusega Soome kodusõjas. Vormiliselt oli ta 6. reservkorpuse ülem, mis koosnes 3 suuremast väekoondisest: 1) sa regulaararmee jäänused e 1. kaardiväe diviis; ca 5000 meest 2) rauddiviis, mis koosnes vabatahtlikest raudristi kavaleridest; ca 4500 aktiivset võitlejat, ülem major Joseph Bischoff 3) Von der Goltzi üldjuhtimisele allus Balti Landeswehr (mis koosnes baltisakslastest); ca 4000-4500 aktiivset võitlejat, eesotsas major Fletcher. Lisaks veel kümneid väiksemaid salku (,,vabakorpusi"), mis olid väga erinevas suuruses kompaniist rügmendini. Tuginedes nendele sõjalistele jõududele, otsutas von der Goltz tegevust aktiviseerida, märtsis esimene pealetungioperatsioon. Venta jõelt
Suutis väikestes Saksa vabatahtlike salkades kehtima panna kindla korra ja tänu sellele saavutas ka edu Punaarmee seismapanekul. Tema alluvuses tegutsesid vabakorpused. Enamasti vabakorpused mis Läti alal tegutsesid ei olnud suuremad kui paar pataljoni, v.a. Rauddiviis major Bischoff juhtimisel oli moodustatud endise Saksa armee baasil vabatahtlikest, diviise võeti vastu esialgu Raudristi kavalare. Landeswehri sõja alguses oli Rauddiviisis u 4000 meest. Teiseks Balti Landeswehr major Fletcheri juhtimisel, u 4500 meest. Landeswehri loomine algas nov alguses 1918 ja sellest pidi saame loodava Balti Hertsogiriigi kaitsevägi. Suurenes järk-järgult, kusjuures Landeswehri koosseisus tegutsesid ka vene valged ja Lõuna-Läti brigaad. Rauddiviis, Landeswehr, väikesed vabakorpused ja 1. kaardiväediviis moodustasid kokku 6. Saksa reservkorpuse ja mille ülemaks oli Goltz
kannatused viieteistkümne aasta jooksul tilkhaaval olid kokku kogunenud. Äkki ajas ta end uuesti püsti, lükkas pikad hallid juuksed laubalt kõrvale ja hakkas sõnagi lausumata vihasena nagu emalõvi mõlema käega kongiava varbu raputama. Varvad ei nõtkunud. Siis läks ta ja võttis kongi nurgast suure kivi, mis talle peaaluseks oli olnud, 465 ja virutas selle vastu varbu nii tugevasti, et üks neist sädemeid külides purunes. Teine hoop purustas täielikult ava keskel oleva vana raudristi. Siis murdis ja kõrvaldas ta paljaste kätega ülejäänud varbade roostetanud tükid. On silmapilke, kus naise kätel on üleinim-lik jõud. Ei möödunud minutitki, kui sissepääs kongi oli vaba. Gudule haaras tütrel keha ümbert kinni ja tõmbas ta kongi, sosistades: «Tule! Ma saan su tagasi!» Kongis pani ema oma tütre õrnalt maha, võttis ta uuesti sülle, kandis teda* kätel nagu kunagi oma väikest lapsukest. Ta käis oma kitsas kongis edasi-tagasi joobnuna, meeletuna rõõmust
annaabi.ee 
