................... 10 5.3. Plaadi armeerimine (1:25) ....................................................................... 10 5.4. Abitala armeerimine (1:25)...................................................................... 10 5.5. Peatala armeerimine (1:25) ...................................................................... 10 2 / 10 1. Ülesanne Koostada monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt koos vajalike arvutustega. Vahelae telgede mõõtmed: laius 2*7 m; pikkus 3*6 m. Peatala risti hoonet. Abitalade arv valida vastavalt peatala sildele, kusjuures abitalade telgede vahekaugus peaks olema 1,5 m ja 2,5 m vahel kaasaarvatud. Vahelae omakaaluna arvestada ainult raudbetooni omakaalu. Kasuskoormus 10 kN/m² Vahelagi toetub ümber perimeetri müüritisele; hoone keskel postidele. Postide dimensioneerimist ei ole vaja teha.
Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu be- tooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Ülaltoodu seisukohalt on iseloomulikuks raudbetoonkonstruktsiooniks painutatud raudbe- toonelement (tala), kus väliskoormus kutsub alati esile nii surve- kui ka tõmbepinged. Vaat- leme betoonist ja raudbetoonist lihttala. Olgu talade mõõtmed, koormamisviis ja betooni omadused mõlemal juhul sarnased, raudbetoontala on aga oodatavate tõmbepingete piirkon- nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene-
Betoon-õõnesplokkidest seinad Kasutatakse nii välis- kui ka siseseinte ehitamiseks On võimalik ehitada õhemaid seinu võrreldes teiste väikeplokkidega , tänu kõrgele survetugevusele. Sobilik kasutada nii seinte kui ka vundamentide ehitamisel Suurplokkidest seinad Suurpaneelseinad laialt kasutuses nii elamuehituses kui ka ühiskondlike hoonete ehitamisel Betoonpaneelid jagunevad välis- ja siseseinapaneelideks Raudbetoon sandwich- välisseinapaneelid Koosneb raudbetoonist , sise-ja väliskoorest ja nende vahel paiknevast soojustuskihist. (Mineraalvill,vahtplast) Erinevad kihid liidetakse tervikelemendiks Võivad olla avadega ja avadeta Raudbetoonist siseseinad Jagunevad kolme tüüpi: 1)Kandvad siseseinad 2)Sektsioonide vahelised siseseinad 3)Jäigastavad siseseinad
Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid: Tsementmört · Vundamendiplokid - raskebetoonist; taldmikuplokid, · Tsement, liiv ja vesi keldriseinaplokid, postvundamendi alusplokid · Hea tugevusega · Postid · Halb plastsus ja veehoidvus · Talad - raudbetoonist või pingebetoonist; varustatud tariraudadega, et keevitada sammaste külge · Võib kasutada igasuguste niiskustingimustega Lubimört · Vahelaepaneelid - õõnes-, ribi- ja suurpaneelid · Lubi, liiv ja vesi · Seinaplokid - suur- ja väikeplokid
Vahelaed ja põrandad Tallinna Ehituskool Kaspar Liivak R:12 31.03.12 Sisukord Vahelaed....................................1 Mis on Põrand ? ..........................1 Nõuded vahelagedele.....................1 Liigitus lagedel.............................1 Puitvahelaed.................................1 Põrandad......................................5-7 Vahelaed Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatakse materjali järgi: raudbetoonist, terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Põrandad Põrandad on hooneosad, mis toetuvad vahelagedele ja võimaldavad vastu võtta vahelaele tulevaid koormusi Nõuded vahelagedele - peavad olema: · tugevad; · jäigad; · vastama tulepüsivusnõuetele; · helipidavad; · soojuspidavad · veetihedad Asukoha järgi: · keldrivahelagi · korrusevahelagi · pööninguvahelagi Vahelaed liigitatakse valmistamise viisi järgi: · monteeritavad · monoliitsed · monteeritavad-monoliitsed
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . ....
pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 8.2. RAUDBETOONI OMADUSED *Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). *Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit- ja metallkonstruktsioone. *Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. *Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust. *Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: *ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, *tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil,
Personaliruumid (2 tk) PVC Akrüüllateks Värv Rühmaruumid (4 tk) PVC Akrüüllateks Värv Puhvet (2 tk) PVC Akrüüllateks Värv Trepikojad Epoksüüdmastiks EPO värv Värv Tabel 1: Viimistlustabel 1.5. Konstruktiivne osa Lasteaed on projekteeritud karkasshoonena, kuid keldriosa seinad on valatud raudbetoonist. Hoone koormused kannab pinnasele üle postide all postvundament ning jäikusseinte, treppide ning keldri all lintvundament. Hoone põhilised kandeelemendid on 400x400 mm postid, mis on vundamenti ühendatud Peikko postikingade abiga. Postide külge on peitkonsoolidega ühendatud talad, millele omakorda toetuvad HCE220 E-Betoonelemendist tellitud R/B õõnespaneelid. Hoonele annavad jäikuse 200 mm paksused monoliitsed R/B seinad, milleks on 2 trepikoja seina ning teljel-
· Monoliitsetena (kohapeal valmistatavad) Materjalid: · Looduskivi (paas, raudkivi) · Betoon · Kivikbetoon · Raudbetoon Sisehõõrdenurk - kui hoone rajatakse olemasoleva hoone lähedale tuleb sellega arvestada, et vältida varisemist L= H/(t*g*) - Normatiivne sisehõõrdenurk L - Vajalik kaugus H - Kalde kõrgus Konstruktsiooni järgi jagunevad vundamendid : 1)Lintvundamendid Rajatakse kivi-, plokk- ja suurpaneelhoonetele. Monteeritav lintvundament koosneb taldmikuplokist (raudbetoonist) ja vundamendiplokist (betoonist) Üleminek hoone ulauses ühelt rajamissügavuselt teisele peab olema astmeline · Nõrgal pinnasel (h/l=1/2; max h=0,5m) · Tugeval pinnasel (h/1=1/1, max h=1m) Monoliitne lintvundament on kohapeal valatav või laotav vundament. Materjaliks betoon, kivikbetoon või paekivi, maakivi. Kivikbetoon - põllukivid valatakse vundamendi sisse. Kivid ei tohi ületada 1/3 vundamendi paksusest. 2)Postvundamendid Monteeritavad - raudbetoonist kannvundamendid
kindlusega tulekaitseklapid. · Hoonesse paigaldada vähemalt üks autonoomne suitsuandur. Seletuskirja arhitektuurse osa on koostanud arhitekt Helmi Sakkov KONSTRUKTIIVNE OSA Üldosa 5 Projekteerimise eelduseks on elamu tööiga enam kui 50 aastat, seega kuulub ehitis EPN- i järgi klassi D (50-100 aastat). Elamu on kahekorruseline. Elamu kandvad seinad rajatakse fibo plokist. Elamu I korruse põrandad on raudbetoonist, veeküttega. Vahelagi on liimpuittaladel või puittaladel. Katused on 20 kraadise kaldega. Hoone jäikus tagatakse ristuvate seinte, seintega ankurdatud vahelagede ja katuslae jäikusega. Hoone konstruktsiooniosa keerukuse tõttu on soovitatav tellida konstruktsiooniosa tööprojekt või probleemide tekkimisel pidada nõu eriala spetsialistiga. Koormused Katusetalade arvutamisel võtta arvesse omakaalu- , tuule ning lumekoormusi. Vundamendid
Pinnasele toetatud +0,00 soojustatud - raudbetoonist pýrand -0,450 -1,260 Keramsiitplokkidest lintvundament
1.5L 1.5L 0.5L L L L 4 1.25 1.75 2.25 43 Talasillused Talasillused võib teha raudbetoonist, terasest või puidust. Kiviseintel on levinuim raudbetoonsilluse, nii monteeritava- kui kai monoliitse raudbetoonsilluse, kasutamine. 44 22 Kergbetoon talasillused Kergebetoonplokkidest seina kuni 2.5m avade sildamiseks võib
Moodne arhitektuur Elamu Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23 Tallinnas - Chielehaus Arhitekt: Robert Natuse, valmis: 1936 Hoone tellija oli “Eestimaa liikumata varade ekspluateerimise seltsi Koch ja Ko”. Viiekorruseline raudbetoonist ja telliskivist elamuhoone, väljapoolt on vooderdatud klinkerkiviga. Hoone on ehitatud väikesele alale, kahe tänava vahele. Hoone sees on aga peidus aed. Ehitises olevad ruumid on kompaksed ja omavad kõike hädavajalikku. Hoone arhitektuur lähtub Põhja- Saksa tellisekspressionismist (Saksa ekspressionismi haru traditsioonilise tellisarhitektuuri alal) Majale pakub otsest eeskuju üks saksa ekspressionistliku arhitektuuri kuulsamaid näiteid -
masinavundamendid. Neile mõjub pidev dünaamiline koormus. Ehitusviisi järgi eristatakse monoliitseid ja monteeritavaid vundamente. Viimaseid kasutatakse eriti tsiviil- ja tööstusehitiste puhul, vähem silla- ja sadamaehituses. Liigitus ja materjalid Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi: lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid.Lintvundament on maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv tavaliselt külmumispiirist sügavam müür. Valmistatakse nt raudbetoonist, kiviplokkidest või paekivist. Plaatvundament on kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus:
Vajadusel kasutatakse ka kombineeritud meetodeid. Vaia materjaliks on enamasti raudbetoon, teras või puit. Enimlevinud on raudbetoon. Puitvaiade puhul tuleb jälgida, et vaiapea oleks allpool pinnasevee taset. Kohtvaia ehitamine: Manteltoru süvistamine. Armatuuri paigaldamine. Manteltoru on süvistatud, armatuur on paugaldatud, toimub betooniga täitmine; Manteltoru tõmmatakse maa seest välja. Peale vaiagrupi valmistamist tehakse rostvärk, enamasti monoliitsest raudbetoonist. Rostvärgi ülesanne on hoone koormuse kandmine vaiadele. Rostvärgid võivad olla: · Monoliitsed · Monteeritavad Plaatvundament Plaatvundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnatse puhul. Plaatvundamendid tehakse raudbetoonist. Samuti on plaatvundament mõistlik lahendus keldriga hoonetele, mis rajatakse kõrge pinnaveega aladele (vundament täidab üheaegselt põranda ja vundamendi fruktsiooni).
Pesuruum 9,2 m² Saun 5,2 m² Riietusruum 16,1 m² WC 3,6 m² Pesuruum 9,2 m² Saun 5,2 m² Tuulekoda 4,1 m² -3- -4- 4.Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooniks on AEROC kergplokkidest seinad. Vundament Hoone rajatakse raudbetoonist lintvundamendile. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone põrand, küttetorustikuga raudbetoonplaat, on altpoolt soojustatud 100 mm EPS-plaatidega, selle all on tihendatud killustik 200mm. Raudbetoonplaat kaetakse klinkerplaatidega. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 10 mm krohv + viimistlusvärv 375mm AEROC EcoTerm 375 kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Kandva siseseina konstruktsioon:
Ehitusviisi järgi eristatakse monoliitseid ja monteeritavaid vundamente. Viimaseid kasutatakse eriti tsiviil- ja tööstusehitiste puhul, vähem silla- ja sadamaehituses. 3 Liigitus ja materjalid Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi: lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid.Lintvundament on maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv tavaliselt külmumispiirist sügavam müür. Valmistatakse nt raudbetoonist, kiviplokkidest või paekivist. Plaatvundament on kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus:
Lunastaja Kristuse kuju 9.a 2016 Lunastaja Kristuse kuju (portugali keeles O Cristo Redentor) on Brasiilia ja kogu maailma suurim Art Deco stiilis skulptuur,mis asub Rio de janeiros. Kuju on 39,6 meetrit kõrge ja kaalub 635 tonni. Kuju on valmistatud raudbetoonist ja voolukivist. Merepinnast on Jeesuse kuju umbes 700 meetri kõrgusel. Selle jalamilt avaneb vaade Tijuca Forestini rahvuspargile. Lunastaja Kristuse kuju on katoliikluse sümbol Brasiilias. Kuju hakati ehitama juba 1921.aastal,aga töödega jõuti lõpuni alles 1931.aastal. Monument avati 12.oktoobril 1931. 10.veebruaril 2008 tabas Jeesuse kuju pikselöök. Märtsis 2010 alustati kuju renoveerimist. Taasavati 30.juunil 2010. Kunstnikud: Paul Landowski ja Heitor da Silva Costa.
suurpaneelhoonetele. Lintvundamentide põiklõige on kas ristkülikuline või astmeline. Kui astmed kõrgusega (h) 30...50 cm ja laiusega (b) 15...20 cm ning kui nurk (järgmine slaid) on kivivundamendil suurem kui 60o või betoonvundamendil suurem kui 45o, siis on tegemist nn jäiga monoliitse vundamendiga. Kui astme kõrguse ja astme laiuse suhe on väiksem, on tegemist painduva vundamendiga. Painduvaks vundamendiks saab kasutada ainult raudbetoonist vundamente. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 18 8.1.13 Põrandad K.Kenk 19 Monteeritav lintvundament koosneb: a) taldmikuplokkidest raudbetoonist b) vundamendiplokkidest betoonist Monteeritava lintvundamendi plokid: a taldmikuplokid, b keldriseinaplokid 8.1.13 Põrandad K.Kenk 20
merre paistis. 1649 hakati põletama puid paagi platvormil. Selleks läks aastas üle 1000 sülla puid, mida kohalikud talupojad pidid kohale tooma ja 6 meest olid kogu aeg ametis tule hoidmisega. 1810 allus torn kroonule, siis raiuti torni sisse trepp, ehitati ülemisse ossa 2 ruumi ja lampide ruum. Tuletornis on põletatud õli, hiljem petrooleumi ja atsetüleeni. 20. sajandi alguses osteti Pariisist laternaruum.. 1989-90 valati tornile ümber tugev raudbetoonist "särk", mis hoiaks edaspidise torni koos. Kõpu tuletorn on massiivne neljakandiline, neljale piilarile toetav munakaist ja paest ehitis, mis on umbes 37 meetrit kõrge ja tuli paistab umbes 35 meremiili kaugusele. Kõpu, mis on teadaolevalt maailmas pidevalt tegutsenud tuletornide seas vanuselt kolmas, näeb tuletornide vanaemana endiselt nooruslik ja kaunis välja.
Plokid kuivades kahanevad (0,3mm/m) Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: Minimaalselt iga neljas vuuk. Kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida. Aknaavade alune vuuk ja silluse tugipind. Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit (nt. tala, kaar), mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse. Töötamisprintssibilt eristatakse tala- ja kaarsilluseid. Talasillus Talasillused võib teha raudbetoonist, terasest või puidust. Kiviseintel on levinum raudbetoonsilluse, nii monteeritava kui ka monoliitse raudbetoonsilluse, kasutamine. Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, millede kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t
.. Arvukas ja kõigile silma hakanud kraanade klass on tornkraanad, mida kasutatakse peamiselt (kõrg)hoonete püstitamisel. Nende hulka hinnatakse maailmas 100150 tuhandele. Tornkraana konstruktsioon... Ajalooliselt on kraana mehhaaniline tõstemasin, mis koosneb kraananoolest, plokkidest, konksust, haaratsist, tõstemagnetist, kabiinist, trossidest, jne. Tornkraana silmatorkavamateks osadeks on suur, näiteks 10 x 10 x 1,5 m ja 180 t kaaluva raudbetoonist plaadi peale kinnitatud sõrestikust 3,2 x 3,2 m torn. Tornkraana... Tornkraana... Kraanadega on võimalik transportida erinevaid laste. Neid liigitatakse: · tükklast suured üksikesemed (masinad, mööbel jne) · puistlast · vedeliklast Kraanade areng toimub pidevalt ning peaaegu iga aasta toob teateid uutest saavutustest selles valdkonnas. Tornkraana... Kasutatud allikad https:// www
Millised sarikad on toetatud viilkatusel? 13. Mis on toolvärk? 14. Nimeta puitkatuseid? (3) 15. Millega ühendatakse katuseplekid omavahel? 16. Millega kinnitatakse valtsplekkkatus roovide külge? 17. Milliste materjalidega kaetakse lamekatuseid? 18. Vihmavee süsteemi osad? 19. Katusekatete lisad (detailid). TREPID 1. Mis on trepid? 2. Kuidas liigitakse treppe asukoha järgi? 3. Mis võib olla treppide materjaliks? 4. Millest koosneb trepp? 5. Nimeta raudbetoonist treppide tüüpe. 6. Millest koosneb puidust trepimarss? 7. Mida mõistetakse umbtreppi all (puittrepp)? 8. Millest koosnevad aknaplokid? 9. Trepi lõige ja selle osad nimetused (joonis) 10. Akna materjalid. 11. Millest koosnevad ukseplokid? 12. Ukse käelisus (joonis) VASTUSED 1. Trepid on hooneosad. 2. Sisetrepid ja välistrepid. 3. Puidust, terasest, raudbetoonist, kivist, klaasist. 4. Trepp koosneb trepimarsist, korruse ja vahemademest ning trepi võrest-käsipuust.
Soojustus Vanasti ei teatud soojustusest eriti midagi ning osasi maju, eriti kivist, ei soojustatudki. Puust maju ja püstkodasi soojustati mätaste ja puukoorega. Tänapäeval kasutatakse soojustamiseks erinevaid villaliike millest populaarseim on kivivill. Karkass ja toestus Vanasti kasutati puumajade toestamiseks ristpalke mida nimetatakse ka emapalkideks. Nendele toetus kogu ehitis. Tänapäeva majadele ehitatakse metallist või raudbetoonist karkass, kuid on võimalik ka lasta ehitada eramajale puitkarkass. Niiskus Vanasti tehti kivi- ja puumajadesse augud, mille kaudu õhk läbi käis. Nii kandus ära ka niiskus. Need augud avati suvel ja suleti talvel. Tänapäeval on majades ventilatsiooni süsteemid, mis aitavad kaasa ka niiskuse vähenemisele. On võimalik osta ka eraldi õhu niisutajaid ja kuivatajaid. Vooder Keskaja kivimaju ei vooderdatud, kuid puitmaju vooderdati
Kõige palavam kuu on veebruar (keskmiselt +27 °C), kõige jahedam juuli (keskmiselt +21 °C) Aasta keskmine sademete hulk on 1175 mm. Kõige rohkem sajab detsembris (170 mm) ja aprillis (137 mm), kõige vähem augustis(51 mm) ja juulis (56 mm) Aastas paistab päike keskmiselt 2085 tundi Rahvastik Jeesuse kuju Kuju on 39,6 meetrit kõrge ja kaalub 635 tonni Merepinnast on Jeesuse kuju umbes 700 meetri kõrgusel elle jalamilt avaneb vaade Tijuca Forestini rahvuspargile Kuju on valmistatud raudbetoonist ja voolukivist uju hakati ehitama juba 1921. aastal, aga töödega jõuti lõpule alles 1931. aastal. Monument avati 12. oktoobril 1931 Kultuur Brasiilia kultuur on äärmiselt värvikirev ning ilmekas Rahva jaoks on igasugused pidustused väga tähtsad ning seetõttu peetakse palju karnevale Inimesed on üldiselt sõbralikud ja avatud meelega Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Rio_de_Janeiro http://et
vajaduselvähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda helipidavust jne. TT paneelid- kasutatakse põhiliselt suuresildeliste tööstus- ja laohoonete vahe- ja katuslagede ehitamiseks. HTT paneelid- kasutatakse katuslagede ehitamiseks ja on kindlasti seal parim lahendus, kuna paneel oma kahepoolse kaldega organiseerib isevee ärajuhtimise katuselt. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED Monoliitsed vahelaed valatakse kohapeal raudbetoonist. Monoliitraudbetoonist lae eeliseks paneelide ees on, et ruumide kuju ja suurus ei sõltu paneelide nomenklatuurist. Samuti on monoliitne lagi monteeritavast jäigem ja kapitaalsem. Kuid monoliitse lae ehitamine on tunduvalt töömahukam. Vajalik armatuurterase kogus ning vahelae vajalik kõrgus määratakse kindlaks tugevusarvutustega. Konstruktsiooni tüüp valitakse vastavalt kaetava pinna suurusele, koormuste suurusele, tugede olemasolule, iseloomuleja
murtud teljega varrastest koosnevat konstruktsiooni, milles vertikaalne koormus põhjustab vertikaalseid ja horisontaalseid toereaktsioone, nimetatakse raamiks. Raamsild näiteks on Kroonuaia sild. Kaarsild jaguneb 1.varraskaarsild. Näiteks Võidu sild; 2. tõmbiga (Langeri) kaarsild (jäikustala on ühendatud jäigalt kaarega). Näiteks Kaarsild 3. Mitmeavaline kaarsild. Vabadussild liigitub Kaar rippsilla alla. Silla konstruktsiooniks on kaldasammastele toetuv eelpingestatud raudbetoonist sillaplaat, mis on ühendatud nelja vandi abil silda kandva kaarega.14 Tala- ja plaatsillad. Talasildade korral kantakse koormused sõidutee plaadilt üle peakandjale (peatalale). Sõidutee plaat võib toetuda otse peakandjatele (peataladele) või läbi talastiku süsteemi (peatalad on ühendatud põiktaladega, millele omakorda toetuvad pikitalad). Taladel on võime vastu võtta paindemomente ja põikjõudusid (nihkejõudusid). Painutatud tala
Õpikeskkond: Tallinna Tehnikakõrgkooli e-õppekeskkond Kursus: Ehitustehnika alused - Leena Paap Raamat: Vahelaed ja põrandad Printed by: Leena Paap Kuupäev: pühapäev, 23 oktoober 2011, 14:26 http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 2 of 19 Sisukord Koostaja andmed ja kasutatud kirjandus Vahelaed ja põrandad 6.2 Raudbetoonist monteeritavad vahelaed 6.3 Monoliitsed raudbetoonvahelaed 6.4 Puitlaed 6.5 Põrandad http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 3 of 19 Koostaja andmed ja kasutatud kirjandus Käesoleva õppematerjali on koostanud Leena Paap, Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna lektor. Õppematerjali koostamisel kasutatud allikad:
· tihendatud pinnas- vibratsiooniga või muu meetodiga tihendatud pinnas · armeeritud pinnas- keemiliste elementide geotekstiiliga tugevtatud pinnas · killustikalus- aluspinnasele rajatud killustikust kiht · pinnavee tase- loodusmõjude toimel ajutine veetaseme kõrgus · põhjavee tase- püsib looduslik veestaseme kõrgus Vundament: · looduskivi vundament- koosneb looduskivist ja sideainest · raudbetoonist vundament- koosneb betoonist, terasest · monoliitbetoon vundament- koosneb betoonist, paigaldatakse objektil · kannvundament- ehitatakse betoonkannudest monteer või monoliit · postvundament- ehitatakse monoliitbetoonist postidega · lintvundament- kulgeb lindina ümber hoone või vaheseinte all · talavundament- monoliit- või monteervundament · rostvärk- võtab vastu hoone koormisi ja annab edasi vaiadele
Aur käivitab turbiini. · Surveanum, survetorud terasanum, kuhu paigutatakse reaktorisüdamik tuumkütusega, aeglusti ja soojuskandja. Sruvetorudes asub tuumkütus ja sellest juhitakse läbi soojuskandja vool · Aurugeneraator jahututssüsteemi osa, milles soojuskandja annab reaktorisüdamikust väljakandus toojuse veele ja tekitab auru turbogeneraatori käivitamiseks. · Kaitsekest raudbetoonist ehitis reaktori kaitsmiseks · Jahutusreservuaar jahutusvee hoidla Tuumapomm - lõhustuv aine paikneb kahes osas, mis mõlemad on piisavalt väikesed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtumata. Pommi lõhkamisel surutakse kaks poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku, mille mass on üle kriitilise. Ülekriitlises ainekoguses neeldub nii palju
Tartu Kutsehariduskeskus Korteri plaan Hannes Haav Ev- 105 Tartu 2006 Väike sissejuhatus: Tegemist on korterelamu korteriga. Mille pindala on 64 m2. Töödeldavad põrandad, seinad ja laed on kõik raudbetoonist. Lae kõrgus põrandast on 2,5 m. Ruumid ja nende mõõtmed: Elutuba: Põranda pindala: 22,4 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 50,62 m2 Esik: Põranda pindala: 2,4 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 12.64 m2 Köök: Põranda pindala: 15 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 32,53 m2 Magamistuba: Põranda pindala: 15 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 32,53 m2 Vannituba: Põranda pindala: 9 m2
Kiire kivinemine Hügieenilisus Halb soojajuhtivus Dekoratiivsus Väike tihedus ja mass Miinused: Väike vee- ja niiskuskindlus Haprus Väike tugevus Tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid Betoone valmistatakse: Aurutamisega Normaalkivinemisega Autoklaavimisega Betooni koostisosad: Sideaine, tavaliselt tsement, Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) Jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) Vesi Lisandid Raudbetoonist ehitusdetailid Raudbetooni olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevaid survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: Lihtvundamendi taldmikuplokid Keldriseinaplokid Postvundamendid Sambad: Ruudukujulised Ristkülikukujulised Ringikujulised Seinaelemendid : Seinaplokid Seinapaneelid Monteeritavad vahelaed Armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid Eelpingestatud ribipaneelid Massiivplaadid Koorplaatidega komposiitlaed
· Abiruumide pind - 22,9 m2 · Elamu maht - 533,0 m3 · Hoone tulepüsivus - TP-2 · Hoone kõrgus -4m · Hoone pikkus -13,60 m · Hoone laius -14,05 m · Ehitise eluiga 40 aastat 3. Põhitarnid 4. Vundament a. Hoone rajatakse keramsiitplokkidest lintvundamendile. Vundamnedi aluseks on 200mm kruusapadja peale on valatud 150mm betooni. Vundament on fiboplokkides ning välisseinte all on raudbetoonist soojusatud sokkel 5. Põrand a. Põrandaks valatud betoonplaat 80mm, mis on hiljem lihvitud. Põrand toetub vundamendile ja eelnevalt trambitud pinnasele. b. Põranda soojustuseks on 2x 100mm EPS plaadid (Estplast EPS100) Mis on paigaldatud betoonpõranda alla, tihendatud killustikule. c. Põrand viimistletakse klinkerplaatidega. d. Kogu hoonel on ka põrandakate, mida saab vastavalt vajadusele kasutada. 6. Välisseinad a
Konstruktivism lõi uusi võimalusi ruumide maksimaalseks valgustamiseks horisontaalsete aknaridadega- suurte klaasipindadega fassaad Kunstihoonel. 3. Pärnu rannahoone A. Soans ja O. Siinmaa 1937. Aastal 1967 hävisid tormis rannapaviljonid. Need taastati 2009. aasta suveks. Hoone kujutab külilivajunud laeva. Eriti torkab silma hoone sümboliks olev merepoolses küljes olev seenrõdu. Hoone on näide funktsionalismist - suured vitriin- ja ümaraknad raudbetoonist rõdu ja terrassid. Võrdleksin L'Unite habitation'iga. Arhitekt: Le Corbusieri (Mordor). Erinevusteks on see, et see on suur majablokk erinevate võimalustega- korterid, poed, kino jms. Kuid mõlemal hoonel on funktsionalistlikud omadused. Ehitamisel on kasutatud raudbetooni. 4. Eramu Toompuiestee 6, Tallinn Seda hoonet peetakse esimeseks teadlikuks funktsionalismi näiteks. Herbert Johansoni kavandatud villa, aastal 1929. Aastal 1945 taheti seda hoonet arhitektide majaks, kuid valiti
tolerantsid peavad vastama vähemalt 2. klassi nõuetele. Nimetatud nõuded kehtivad ka nende tööde kohta, mille kohta konkreetset viidet ei ole antud. Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 13670, normaalklassi järgi. 4.2. Hoone kandeskelett 4.2.1. Kandeelemendid Kandvad seinad (s.h. välisseinad) on kergkruusplokkidest, välisseinad on soojustatud. Vahelagi 1. ja 2. korruste vahel, ning katuselaed on monteeritavatest õõnespaneelidest. Paneelid paigaldada raudbetoonist monoliitvöö peale. 4.2.2. Hoone üldjäikus Jäikus hoone vertikaalses asendis põik- ja pikisuunas tagatakse hoone kandvate seintega. Jäikus horisontaalasendis tagatakse vahelae- ja katuse sidemetega koostöös raudbetoon monoliitvööga. 4.3. Maa-alused konstruktsioonid 4.3.1. Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused Ehitusplatsi ehitusgeoloogilised uuringud puuduvad, need tuleb teostada põhiprojekti staadiumil.
tellised põletatakse temperatuuril kuni 950 0C, Betoonkivi valmistatakse vee, liiva, graniitkillustiku ja portlandtsemendi segust. Poorbetoonplokide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel (1-3mm) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Teisest materjalidest plokke laotakse tsement - või lubi –tsementmördil. Soojustatud raudbetoonist välispaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm
Näiteks kivisöetolm, saepuru, kvartsijahu. Valuvormi valmistamine: 1. tervikmudeliga kahte vormkasti: 1) alumise vormipoole täitmine ja tihendamine, 2) ülemise vormipoole täitmine ja tihendamine, 3) vormi kanalisüsteemi sisselõikamine ja vormi koostamine; 2. poolitatava mudeliga kahte vormkasti; 3. tervikmudeli ja väljalõigetega; 4. vormimine sablooniga - erandjuhul; 5. põrandvormimine vormitakse nn. kessoonidesse (tellistest või raudbetoonist põrandasse ehitatud kast), kasut. suurte valandite tootmisel. Et sulametalli vormi valada on vaja vormile teha kanalite süsteem. Valukanalite süsteem peab tagama: 1. vormi täitumise optimaalse aja jooksul, 2. mittemetalsete osakeste ja räbu minimaalse sisalduse valandis, 3. valandi kristalliseerumise ja jahtumise optimaalse reziimi, 4. et valukanalid võtaksid vormis vähe ruumi, 5. vormitavuse mugavuse.
spetsialist või ametiisik. Ehitusetapid, mille kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid, määrab projekteerija projektis. Lihtsamatel juhtudel võib omanikujärelevalve võtta kaetud tööd vastu ilma akti koostamata, kuid igal juhul teeb ta ehitustööde päevikusse sellekohase sissekande. Kui ei ole sätestatud teisiti, määrab ehitusetapi täitejooniste koostamise vastava projektiosa projekteerija. Kohustuslik on täitejooniste koostamine vaialuse, vundamentide, raudbetoonist või terasest kandekarkassi ja väliste tehnovõrkude kohta. 4. Ehitustööde päviku sisu (täidetakse tööde kestel iga päev) 1. Ehitusettevõtja 2. Kuupäev 3. Ehitise nimetus ja asukoht/ lepingu nr. 4. Ilmastik- kellaaeg/ temperatuur/ (tugev tuul, kuiv, vihm, lörts, lumi) 5. Tööjõud (töödejuhid, ehitustöölised, abitöölised, eriehitustöölised ja nende arv) 6. Mehanismid objektil 7
5. Lihvitud graniit ja marmor 6. Metallist detailid välisviimistluses Eesti, Tallinn-näited Kadrioru lossi Riiginõukogu saal-arhitekt Alar Kotli (sama, kes on projekteerinud ka Rakvere Gümnaasiumi ja Tallinna Ülikooli peahoone). Tallinna Linnakantselei. Seitsmekorruselisest kivimajast räägiti selle valmimise ajal kui esimesest Eesti pilvelõhkujast. See oli 30ndate alguse Tallinnas midagi seninägematut. Maja üllatas oma tehniliste uuendustega. Tegemist oli ühega esimestest raudbetoonist ehitistest, vaheseinu võis korrus-korruselt vabalt nihutada ja ehitusisolatsiooniks kasutati korki. Esimesel korrusel asuvast restoranist tõusid toiduliftid luksuskorterite köökidesse. Keldrigaraazis paigaldati autosid pöördalusega. Mood: Moodne naine oli pikakasvuline, sale, lamedarinnaline, laiaõlgne, talumatult sikk oma hästiistuvas pükskostüümis, kettrihmaga kotike üle õla heidetud. Kanti klosslõikelist kübarat, mis sarnanes
Näiteks Richardson oli see,kes kavandas Marshall Field Wholesale Buildingi, mille püsitamisel ei kasutatud mingeid traditsiooniliselt monumentaalehitistega seostatavaid detaile. Ta on viimane suurtest läbinisti kivist kõrghoonetest, ning tänu oma ehisliistude ja ornamentidega võetakse vastu uude ajastusse. Raudbetoonsit pidi saama kahekümnenda sajandi materjal. Tsemendi tugevdamisest rauaga on andmeid aastast 1832. Joseph Monier 1867. Aastal täiustas raudbetoonist lillepotte ning 1877. Aastal raudebtoonist sambaid ja talasid. 1970. Aastatel sai raudbetoon kasutusküpseks, kui Ward ja Hyatt hakkasid analüüsima betooni ja raua eeliseid kooskasutamisel. Edasi tulid kaks sakslast, tänu kelle püüdlustele tuli lõpuks trendiga kaasa prantslane Hennebique, kes asendas raua terasega. Kaks aastat hiljem betoon tunnustati. Autor teeb kokkuvõtte, et oluline on mõista, et kahekümnenda sajandi stiil on süntees terasehituse arengust ja juugensist.
jämedust terasvarrast. 17. Välisseinad peavad olema: - tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel - piisavalt helipidavad - võimalikult odavad, kerged ja loodussõbralikust materjalist - seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile -seinte soojapidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele, vältida tuleb nn. külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. 18. Mansardkorrusega elamul on gaasbetoonist väikeplokkidest (nn Narva plokkidest) kandeseinte paksus 300 mm. Silbeti gaasbetoonplokkidest kandeseinad on paksusega 250 mm. Kasutades suuresildelisi paneele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone laiuses on vaba. 19. Külmasilla vältimiseks panna vähemalt 50 mm vahtpolüsterooni. 20. Palkseinad vajuvad 9 -10 cm, umbes 3% kõrgusest
21. Millised on välisseinale esitatavad nõuded? • tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel • piisavalt helipidavad • võimalikult odavad, kerged ja loodussõbralikust materjalist • seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile • seinte soojuspidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele, vältida tuleb nn. külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. 22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, kuna ainult sellisel juhul saab see efektiivselt täita oma põhiülesannet - kaitsta soojustust ja konstruktsioone niiskumise eest. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis? Ühkvahe eesmärk on tagada tuulutus õhutihedate materjalide vahel. Õhuvahe asub näiteks
4 m² Pesu- ja riietusruum 22.4 m² Leiliruum 9.1 m² -3- MUUDE PINDADE SPETSIFIKATSIOON Terrass 38.3 m² 4.Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooniks on väikeplokkidest seinad. Vundament Hoone rajatakse r/b madallintvundamendile, mis osaliselt on soojustatud 50mm vahtpolüstüroolplaadiga kahe betoonikihi vahel. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone esimese korruse põrandaalune raudbetoonplaat on altpoolt soojustatud 200mm vahtpolüstüroolplaatidega, selle all on tihendatud killustik ja täitematerjal. Raudbetoonplaat kaetakse vajadusel tasanduskihiga ja puhta põrandaga. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 13mm kipsplaat viimistlusega/ klinkerplaat 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 125mm puitsõrestik 50x125mm, s. 600mm, mineraalvill (näit. ISOVER
koormuse ühtlane ülekandmine pinnasele. Vundamendile mõjub hoone koormus ülevalt, mullasurve küljelt, pinnasevesi, erioodiline külmumine ja sulamine jms. Vundamendid peavad olema: Tugevad,püsivad,vastupidavad,odavad,kergesti püstitavad. Vundamentide materjaliks kasutatakse tänapäeval betooni ja raudbetooni, varem ehitati vundamente ka looduskivist ja tellistest. Looduskivist kasutati enamsti paekivi, mida loati tsementi- või segamördiga. Raudbetoonist valatakse monoliitseid vundamente so. Eitatakse raketised ehk vormid, paigaldatakse terasvõrgud armeerimiseks ja valatakse betooni täis. Kui betoon on kivistunud, eemaldatakse raketised. Nii saadakse väga vastupidavad vundamendid, mis taluvad erinevaidkoormusi, näiteks paindekoormusi, mis tekitavad siis, kui pinnas on vundamendi talla all erinevates kohtades erinevad tegevused. Kui eghitusalus on homogenne so. Ühtlase koostisega, kasutatakse tavaliselt betooni
Kergplokkidest müüritist kasutatakse nii kandvate kui ka mittekandvate seinte ehitamiseks. Välisseinad laotakse sageli, kui arvutused lubavad, nii, et mört laotakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest. Mördi peenarde vahele jääb kas õhkvahe või see soojustatakse mineraalvilla ribaga (sandwichplokkide puhul). Püstvuukidesse tavaliselt mörti ei panda. Ühekordse puitvahelaega väikemaja välisseina kandva osa paksus võib olla min. 150 mm, kui lagi on raudbetoonist, on seina kandva osa min. paksuseks vaja arvestada 200 mm. Vundamendid ja kandvad siseseinad laotakse reeglina 300 ja 350 mm paksused täisvuugiga. Rõhtvuugi nominaalpaksuseks loetakse 15 mm. 100 ja 150 mm seinte ladumisel tuleb mördiga täita ka vertikaalvuugid. Paksemate seinte korral, kui kandvate seinte vahekaugus ei ole üle 6 m võib plokid müüritisse laduda ilma mördita püstvuukides. Vältimaks pragude tekkimist müüritisse, tuleb ta armeerida
Puit kui ehitusmaterjal Käsitledes ehitustegevuses puidu kasutamist ehitusmaterjalina võib märkida järgmist : - puit on ainus taastuv ehitusmaterjal; - kuni 70-80% puittoodete valmistamiseks kuluvast energiast saadakse tootmises tekkivatest puidujäätmetest; - kasutades muude ehitusmaterjalide asemel puitu, jääb 5 tm kasutatud puidu kohta põletamata vähemalt 1 tonn kütteõli; - liimpuittala valmistamisel on tarvis energiat 6 korda vähem kui terasest tala ja 5 korda vähem kui raudbetoonist tala valmistamisel; - puidu soojusjuhtivus on 1500 korda väiksem kui alumiiniumil, 12 korda väiksem kui betoonil. Samuti ei esine külmasildasid; - siseruumis toimib puit niiskuspuhvrina, imades endasse liigset niiskust ja vabastades seda õhu kiire kuivamise korral puitmaja hingab; - puitmaja on kivimajast 8 korda kergem; - kuigi puit põleb, saab tema käitumist tulekahju korral ennustada. 30-60 minutist puittala
17. Seintele esitatavad nõuded Tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel Piisavalt helipidavad Võimalikult kerged, odavad ja keskkonnasõbralikust materjalist Seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile Seinte soojapidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele Vältida tuleb külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad ja helipidavad, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlad. 18. Mansardkorrusega elamu välis- ja siseseinte paksus tellistest ja väikeplokist, raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral Puidust lae puhul kandesein 20 cm
- külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonikivid Betoonkivide all mõistetakse üldiselt: Teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate. Mitmesuguseid betoonist katusekive. Seinamaterjali, nn Columbia - kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid. RAUDBETOONIST EHITUSDETAILID Raudbetoonid olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: - lintvundamendi taldmikuplokid - keldriseinaplokid - postvundamendid Sambad: - ruudukujulised - ristkülikulised - ringikujulised Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid Moneeritavad vahelaed - armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid - eelpingestatud ribipaneelid
5. Hüdrogeoloogilisi tingimusi (pinnasevee tase kohapeal betooni täis pinnase tunnusomaduste alusel. Kandevõime ja selle võimalik kõikumine) 36. Milline on vaiade liigitus materjali järgi määramine surupenetreerimise andmete alusel. 27. Millest sõltub külmakerkeohtlikus (5) (4)? Monteeritavast raudbetoonist rammvaiad, 46. Kirjeldage vaia kandevõime määramist · Pinnase lõimisest, nõukogude ajal muud ei kasutatud Monoliitsed dünaamilise katsega Tavaline dünaamiline katse · Veesisaldusest, raudbetoonist vaiad Terasest rammitavad või seisneb ühest rammivasara löögist põhjustatud · Vee kapillaartõusu kõrgusest, vibreeritavad vaiad
raudbetooni. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid Lintvundament postvundament 15 Plaatv. vaiv. 9. Monteeritavad lintvundamendid. Monteeritav lintvundament koosneb: a) taldmikuplokkidest raudbetoonist b) vundamendiplokkidest betoonist Joonis 2.5. Monteeritava lintvundamendi plokid: a taldmikuplokid, b keldriseinaplokid 16 10. Vundamentide rajamissügavus; võtted vähendamaks rajamissügavust. Vundamentide rajamissügavus sõltub pinnase külmumissügavusest, pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, hoone koormusest,
annaabi.ee 
