Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Korteri plaan (1)

3 KEHV
Punktid

Tartu Kutsehariduskeskus
Korteri plaan
Hannes Haav
Ev- 105
 
Tartu 2006
Väike sissejuhatus:
Tegemist on korterelamu korteriga. Mille pindala on 64 m2. Töödeldavad põrandad, seinad ja laed on kõik raudbetoonist. Lae kõrgus põrandast on 2,5 m.
Ruumid ja nende mõõtmed:
Elutuba :
Põranda pindala: 22,4 m2
Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 50,62 m2
Esik:
Põranda pindala: 2,4 m2
Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 12.64 m2
Köök:
Põranda pindala: 15 m2
Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 32,53 m2
Magamistuba :
Põranda pindala: 15 m2
Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 32,53 m2
Vannituba :
Põranda pindala: 9 m2
Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 27,03 m2
Ruumid, viimistlemine , materjalid(materjali kulu).
Elutuba:
Põrand:
Põrandale läheb 1 cm paksune Uninaks fiiberbetoon (armeeritud valu- ja silumisbetoon)
Kokku läheb segu põrandale 224 liitrit ehk kuusteist 25 kg-st kotti .
Selle peale läheb 22,4 m2 ehituspappi. Järgnevalt paigaldan laminaat parketi (1,40m*0,2m). Kokku 80 lauda.
Seinad:
Seinad on suhteliselt heas seisus ja nende tasandamiseks piisab õnneks 1st 25 kg-sest kotist Uninkas Fiiberbetoonist. Selle peale läheb tapeet . Rulli pikkus 10,05m ja laius 0,55m. Kokku läheb vaja 10 rulli tapeeti.
Lagi :
Laele kannan laevärvi Avant Plus. Piisab 2,7 liitrisest potsikust.
Esik:
Põrand:
Põrandale läheb 1 cm paksune Uninaks fiiberbetoon (armeeritud valu- ja silumisbetoon)
Segu läheb vaja 2 kotti.
Selle peale läheb spetsiaalne põrandavärv Epolan Golv. 1 liitrisest värvipotsikust piisab. Värvi kantakse peale 2-3 korda.
Seinad:
Seintele piisab 1st 25 kg-sest kotist Uninkas Fiiberbetoonist, mille peale läheb seinavärv Interior (Seinte ja laegede värvimiseks niisketes ja suure kulumiskoormusega ruumides N: köögid, trepikojad, vannitoad.) Piisab 2st 0,9 liitrisest potsikust.
Lagi:
Laele kannan laevärvi Avant Plus. Piisab 0,9 liitrisest potsikust.
Köök:
Põrand:
Põrandale läheb 1 cm paksune Uninaks fiiberbetoon (armeeritud valu- ja silumisbetoon)
Segu läheb vaja 11 kotti. Selle peale läheb 15 m2 ehituspappi. Lõpetuseks läheb laminaat parkett (mõõtudes 1,4m*0,2m). Kokku 54 lauda.
Seinad:
1 kott Fiiberbetooni. Selle peale läheb seinavärv Interior. Värvi läheb vaja 3,25l st et tuleb osta 2,7 liitrine ja 0,9 liitrine värvipotsik.
Lagi:
Laele kannan laevärvi Avant Plus. Piisab kahest 0,9 liitrisest potsikust.
Magamistuba:
Põrandale läheb 1 cm paksune Uninaks fiiberbetoon (armeeritud valu- ja silumisbetoon)
Segu läheb vaja 11 kotti. Selle peale läheb 15 m2 ehituspappi. Lõpetuseks läheb laminaat parkett (mõõtudes 1,4m*0,2m). Kokku 54 lauda.
Seinad:
1 kott Fiiberbetooni. Selle peale läheb tapeet (rull: 10,05m * 0,55m) Kokku 6 rulli tapeeti.
Lagi:
Laele kannan laevärvi Avant Plus. Piisab kahest 0,9 liitrisest potsikust.
Vannituba:
Põrand:
Põrandale läheb plaatimissegu mira 3000 standardfix. 3 mm-ne kiht. Piisab 2st 25 kg-sest kotist. Peale lähevad 33cm*33cm klinkerplaadid . Kokku läheb 81 plaati ehk 9 pakki plaate. Mira mastic 1,5 kg.
Seinad:
Seina läheb plaatimissegu mira 3000 standardfix. 2,5 mm-ne kiht. Vaja läheb 5 kotti segu. Seina lähevad 15* 15cm keraamilised plaadid . Kokku läheb 1201 plaati. Kokku 25 pakki. Mira mastic 3 kg.
Lagi:
Laele kannan laevärvi Interior. Poolmatt vesialuseline akrülaatvärv seinte ja laegede värvimiseks niisketes ja suure kulumiskoormusega ruumides (köögid, trepikojad, vannitoad). Kaks korda 0,9 liitrit.
Kasutatud kirjandus/materjalid:
  • Messilt saadud lendlehed.
  • Erinevate firmade kodulehed.
  • Õpetaja Erik Nobeli targad ja õpetavad sõnad.
  • Korteri plaan #1 Korteri plaan #2 Korteri plaan #3 Korteri plaan #4 Korteri plaan #5 Korteri plaan #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 113 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Skankpoom Õppematerjali autor
    Korteri plaan, materjalid ja kulu. 6lk

    Sarnased õppematerjalid

    Lõputöö - Lastetuba
    30
    doc

    Lõputöö - Lastetuba

    Tartu Kutsehariduskeskus Puidu- ja ehitusosakond Hannes Haav LASTETUBA Lõputöö Juhendaja: Erna Urm Tartu 2008 1 ÜLESANNE Ülesanne on viimistleda vabalt valitud tuba. Valitud toaks sai lastetuba. Eesmärk on viimistleda see võimalikult lapsesõbralikult ehk siis võimalikult looduslike materjalidega. Lisaks tahan seinale teha seinamaalingu ja lakke pimedas helendavad tähed. Need peaks muutma lapse elu toas rõõmsamaks ja lõbusamaks. Püüan kirjeldada tehtavaid töid võimalikult detailselt. Järgin kõiki tööohutusnõudeid ja materjalide kasutusnõudeid. 2 SISUKORD ÜLESANNE..............................................................................................

    Ehitusviimistlus
    Hoone osad
    56
    pdf

    Hoone osad

    Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 27 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 28 Hoone osad EPMÜ 5. VAHESINAD Vaheseinteks nimetatakse mittekandvaid seinu, mis eraldavad ruume üksteisest. Vaheseintelt nõutakse piisavalt tugevust ja helipidavust, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlust. Selleks et korteri naabertube eraldav vahesein oleks piisavalt helipidav, peab tema ruutmeetri mass olema vähemalt 50 kg. Selleks et sammud läbi vaheseina naabertubadesse ei kostaks, peab põranda kattekihi vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile. Puumajas on paratamatu teise korruse vaheseinte toetamine laudpõrandale. Tellisest vaheseina võib laduda kas lapiti tellistest, 12 cm paksuse, või siis serviti

    Ehitus
    Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused
    82
    odt

    Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

    Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl

    Ehitus
    TTK Eksamiküsimused Hoone osad
    84
    pdf

    TTK Eksamiküsimused Hoone osad

    Eksamiküsimused EI-21, KEI-21 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt:

    Hoone osad
    Hoonete konstruktsioonid - kliima
    67
    doc

    Hoonete konstruktsioonid - kliima

    http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud

    Hoonete konstruktsioonid
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

    Ehitusfüüsika
    Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
    232
    pdf

    Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

    EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

    Ehitiste renoveerimine
    Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe
    48
    doc

    Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

    1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal

    Ehitusmaterjalid




    Kommentaarid (1)

    HardBass1 profiilipilt
    HardBass1: väga asjalik on :)
    20:18 29-03-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun