* Ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlus. * Ettevõtlus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduselik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Tavamajandus Vanim majandussüsteem, kus mida, kuidas ja kellele valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. * Tavamajanduse piirkonnad: paljud Aafrika ja Aasia riigid, mõned Ida-Siberi põlisrahvad * Majandusteostuste tegemisel ei lähtuta ratsionaalsusest vaid uskumustest, veendumustest ja tavadest. Segasüsteemid * Need majandussüsteemid tähtsusvatad eraomandit ja vabatahtlikku vahetust, aga nad lasevad valistusesl mängida paljude kodanike majanduselus tähtsat osa. Majandusringlus * Majapidamine on ühise eelarvega majandavate inimeste kodum, kellel on järgnevad majandusrollid: - ressursiomanikud - tarbijad
mingeid kindlaid arvulisi väärtusi kirja panna ei saa. - Kvantitatiivuuring: nt istutame potti 2 lille. Anname mõlemale samade vahedega vett, hoiame neid samades tingimustes. Lillede kohta käivaid andmeid on võimalik arvuliselt mõõta ja statistiliselt analüüsida. 7) Mis on kognitiivsed eelarvamused ja kuidas need mõjutavad teaduslikku tunnetust? - Kalduvus mõelda teatud viisil, mis viib süstemaatilisele kõrvalekaldele ratsionaalsusest. 1. Kinnistume esimesena saadud info külge. Nt: kuskilt kuulnud, et keedetud vett ei tohi uuesti keeta, ei usu vastupidist. 2. Tähtsustatakse üle teadaolev info. Nt: suits pole kahjulik, kuna tean inimest kes suitsetas päevas mitu pakki aga elas 100 aastaseks. 3. Nähakse mustreid juhuslikes sündmustes. Nt: Hasartmängudes eeldatakse, et kui on olnud seeria punaseid, siis järgmisena tuleb kindlasti must. 4
jätkusuutlikkus- jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgmise põlvkonna huve. urbaniseerumine- ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. mänedzeride revolutsioon- juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ja mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas proletariaat e. palgatööline- kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes on juriidiliselt vaba, kuid kodanlusest majanduslikult sõltuv. anoomia- üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine, mille põhjuseks on ühiskonna vana väärtussüsteemi lagunemine kodanikuühiskond- kodanike algatusel kehtivate õigusnormidele toetudes loodud
k. The Tilled Field ), kus valitseb keeruline objektide ja figuuride korraldus. Andre Masson Prantslane Andre Masson kasutas oma teostes spontaansust veelgi enam kui Miro. Näiteks alustati joonistamist ilma mingi plaanita ja selle teadlikku juhtimist üritati võimalikult palju edasi lükata. Ta on autmaatse joonistamie üks kõige entusiastlikum kasutaja. Ta uskus, et pannes end võimalikult keerulisse olukorda, suudab ta end ratsionaalsusest võimalikult kaugele viia ja lähemale oma alteadvusule. Seda tegi ta kas uimastite mõju all, söömata või magamata. Yves Tanguy Prantslane Yves Tanguy on kujutanud loodusvorme meenutavate objektide massi, mille lähtekohks olevat samuti spontaanne joonisatmine. Tanguyl oli komme tegeleda vaid ühe teosega korraga, seda tõenäoliselt selle pärast, et tema väiksesse stuudiosse mahtus vaid üks poolit töö korraga. 1920. ja eriti 1930
Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus) Üllatus Rahaasjades kipuvad emotsioonid ratsionaalsusest võitu saama Mõtle hetkeks! Igalühel on oma lugu, mis on muutnud ta täna selliseks nagu ta on. Õpi elu Nautima sellisena nagu see välja kujuneb, mitte ära näe kõiges esmalt negatiivset. Elu võib olla igati huvitav ja meeldiv, oma kõikide emotsioonidega. Psüühilised seisundid Psüühilised seisundid iseloomustavad inimese olekut momendil Psüühilise seisundi all mõeldakse inimese üldist aktiivsuse taset.
Daniel Bell: a) ühiskonna deideologiseerumise teooria: tööstusühiskonna funktsioneerimine suunatud võimalikult suuremale kaubahulga tootmisele, postindustriaalses teadmiste ja oskuste arendamine eesmärgiga juhtida muutusi ja kontrollida ühiskonda. Uus ühiskond vajab tsentraliseeritumat ja kordineeritumat juhtimist, seetõttu peavad poliitikud valitsemisse kaasama tehnokraate. b) ühiskonna võtmesfäärid majandus, poliitika ja kultuur lähtuvad erinevatelt alustelt: majandus juhindub ratsionaalsusest, poliitika taotleb võrdsust ja kodanike ulatuslikku kaasatust, kultuuris on kristlik eetika asendunud hedonismi ja eneseteostuse ülistamisega; kuna need põhimõtted vastuolus, siis alalised pinged, millest on põhjustatud postindustriaalset ühiskonda ilmestav ebastabiilsus ja kindlustunde puudumine Joseph Schumpeter: kapitalism mööduv, tulevik sotsialismi päralt, sest selles on võrdsuse taotluse kõrval ka riigi
Apollo kultuuri iseloomustab loogilisus, ratsionaalsus, funktsionaalsus, tootlikkus, korrastatus. Peamiseks mõju meetodiks on reeglid ja protseduurid: ametikirjeldused, võimu definitsioonid, dokumentide koopiate arv ja liikumise teekond, vaidluste lahendamise reeglid jne. Ametikirjeldus on sageli olulisem kui inimene, kes seda täidab. Kultuuri peamiseks allikaks on positsiooni jõud - isikliku võimu peale kortsutatakse kulmu. Efektiivsus sõltub ratsionaalsusest. Apollo kultuur on edukas seni, kuni organisatsioon saab tegutseda stabiilses, tema poolt kontrollitavas keskkonnas. Apollo kultuur on aeglane märkama muutuste vajadust ja aeglane ka muutuma siis, kui muutuste vajadus on juba märgatud. Apollo kultuur pakub inimestele turvalisust ja ettearvatavat karjääri. Kokkuvarisemise korral aga selgub, et tavaliselt on turvalisus suurenenud organisatsiooni suunas (stabiilsus) ja vähenenud inimeste võimekuse suunas (efektiivsus).
Daniel Bell: "Postindustriaalse ühiskonna saabumine" (1975): PIÜ tunnuseks mitte kaubahulga maksimaalne tootmine, vaid võime juhtida muutusi ja kontrollida ühiskonda, mis eeldab kõrgetasemelise teadusliku, tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolitusega spetsialiste; eeldab ka globaalsemat, tsentraalsemat ja koordineeritumat juhtimist. Bell esines deideologiseerimise kontseptsiooniga. PIÜ on ebakindel, sest majandus juhindub ratsionaalsusest, poliitika taotleb võrdsust ja kodanike kaasamist, kultuuris laiutab hedonism ja eneseteostuse apologeetika. Omandisuhted muutuvad mitmekesisemaks, toimub nn "manageride revolutsioon". Keskklass laienes tunduvalt (kõrge kvalifikatsiooniga ning kindla ja piisava sissetulekuga palgatöötajad), lähenema hakkasid erineva tuluastmega inimeste elustiilid. See leevendab klassivastuolusid. Joseph Schumpeter: Sarnane marksistlikule käsitlusele, ent pidas kapitalismi hävitamisel ja sotsialismi
noori. · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnade pidurdamatu kasv. · Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780 Inglismaal. Selle käigus asendati manufaktuurne tööstus vabrikulisega · Teaduslik-tehniline revolutsioon · Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Tehnokraatia näeb otsustamist teaduslikult ratsionalistliku protsessina. · Roheline revolutsioon jõuline uute ja produktiivsete taimesortide juurutamine kolmanda maailma maades 19501975. Uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, ent see toimus ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga. · Keskkond on tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see
demograafilised, etnilised või majanduslikud kriteeriumid. sotsioloogia teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi teenindusühiskond vt. Postindustriaalne ühiskond tehnokraatia ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte aga erinevate poliitiliste gruppide huvidest. Ideed võimu üleminekust tehnokraatide kätte olid populaarsed Ameerika sotsiaalteadustes 1960 70ndail aastail. tööstusrevolutsioon, massiline üleminek valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele, mille tööstuspööre tulemuseks oli vabrikute ja linnade levik, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud
Nad on selgepilgulised, põhjalikud mõtlejad, kes leiavad, et neil on paremad ajaloolised väljavaated kui enamikel teistel. Populaarsuse asemel eelistavad nad olla need, kellel on alati õigus. Oma ajalooliste saavutuste ulatuse ja suurejoonelisuse tõttu on prantslased veendunud, et nende missioon on Euroopa tsiviliseerimine. Nagu romaani rahvastele omane, tõstavad prantslased erutudes häält ja zestikuleerivad. Kuid nad loobuvad harva ratsionaalsusest ja oskavad näha teiste voorusi. Nad on sageli isiklikud, sest on huvitatud just nimelt teist, kuid viisakus on nende kaasasündinud omadus, olgugu, et välismaalased seda iga kord ei taju. Aega suhtuvad prantslased paindlikult. Päevakorrast nad väga täpselt kinni ei pea. Kuna nad seostavad päevakorrapunkte omavahel, siis tunnevad nad, et tasakaalu saavutamiseks peavad nad nende vahel edasi-tagasi liikuma. 4.1. Tervitamine Prantslased kätlevad nii kohtudes kui lahkudes
vahetamine, ükski usk pole parem kui teine. Vertikaalne mobiilsus on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Liikumise ulatust ja suunda determineerivad muutused isiksuse struktuuris (teadmised, oskused, hoiakud) ja sotsiaalses keskkonnas (sotsiaalsete positsioonide ümberpaiknemine ühiskonnas). Tehnokraatia - ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte aga erinevate poliitiliste gruppide huvidest. Ideed võimu üleminekust tehnokraatide kätte olid populaarsed Ameerika sotsiaalteadustes 1960 70ndail aastail. Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonda jagatakse osadeks: poliitika-, majandus- ja sotsiaalsfäär. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolms peamist sektorit: esimene, teine ja kolmas. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused .
eneseteostuse vajadus. · Selle vajaduse ilmnemise vorm võib olla vägagi erinev- sport, ideaalne lapsevanem olemine, maalimine, leiutamine, maailma parandamine, imelise aia rajamine, võrratu söögi tegemine .... · Sel tasandil on individuaalsed erinevused kõige suuremad. Lisaks: Kognitiivsed vajadused · Teadmise ja mõistmisega seotud ihad nt uudishimu (omane ka inimahvidele; tegevused, millel puudub instinktidest või ratsionaalsusest, eelnevast õppimisest tulenev põhjendus) · Intellektuaalne nälg kognitiivsete vajaduste pärssimine võib viia neuroosini, isiksuse hääbumiseni, elukvaliteedi langemiseni, jne (naine pikemat aega väikese lapsega kodus, pikemat aega kestev nt seniilse vanuriga seotud hooldussuhe, kinnipidamisasutuses viibimine äärmiselt piiratud oludes jmt) · Lastele pole vaja õpetada uudishimulik olemist, küll aga on võimalik neid
Peab oluliseks ideed ning sotsiaalset (ühiskondlikku solidaarsust). Mis on need sidemed, mis ühendavad inimesi? MAX WEBER (1864-1920) Mõistva sotsioloogia rajaja. Kasutas terminit mõistmine, mis viitab võimele kujutleda maailma sellisena, nagu teda võiksid näha teised inimesed, ning mõista protsesse, millekaudu teised inimesedmõtestavad seda, mis nendega juhtub. Keerukad vastastikused mõjud sotsiaalse tegevuse mitmesugustel aladel. Idee ratsionaalsusest majandustegevuses, mis laieneb ka bürokraatiale. Tõi sotsioloogiasse mõiste ideaalne tüüp. Mõjutas XX saj. sotsioloogia arengut 4. Sotsioloogia funktsioonid 1.6. Sotsioloogia funktsioonid Teadusel on kolm fuktsiooni: · Kirjeldamine · Seletamine · Ennustamine Sotsioloogia funktsioonideks on: Kirjeldav, st. Nähtuste ja protsesside taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine, vastused küsimustele kas ja kui palju? Sotsioloogia funktsioonid
kaasajastamiseks ning uute töökohtade loomiseks subsiidium(4) - rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või teatud toote/teenuse müüjatele survegrupp (2) - legaalselt tegutsev organisatsioon, mille eesmärgiks on oma huvide surumine poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel teenindusühiskond (1) - vt. Postindustriaalne ühiskond tehnokraatia (1) - ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte aga erinevate poliitiliste gruppide huvidest. Ideed võimu üleminekust tehnokraatide kätte olid populaarsed Ameerika sotsiaalteadustes 1960-70ndail aastail. tertsiaarne sektor (2) - kolmas ehk teenindav sektor majanduses tootmistegurid(4) - nn piiratud ressursid, milleks on loodusressursid, inimesed, kapital ja ettevõtlikkus toll(4) - maks, lõiv, mida võetakse kaubalt riigipiiri ületamisel
ökosüsteemi aineringeis tsükliliselt nii moodustub kui ära kasutamist leiab. Taluvusala(piirid) - Ökoloogiline amplituud ehk taluvusala on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve ehk tolerantsuspiiri vahele ja milles organism saab areneda. Tehnokraatia - ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Toiduahel- on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine [2]. Toitumisahel algab alati produtentidest (rohelised taimed ja puud) ja lõppeb konsumentide (tippkiskjad nagu grislid ja mõõkvaalad), detritivooride (kakandilised, vihmaussid) ja destruentidega (seened, bakterid Toiduvõrk - on toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid
Programmeeritud otsus (kordub tihti, teatakse, mida teha; vastused juba olemas, kasutusvalmis; kogemus, harjumused), mitteprogrammeeritud otsus (uued probleemid, sõltuvalt väliskeskkonnast, seondub kriisi ja strateegiliste otsustega). Strateegiline, taktikaline, operatiivne otsus. Klassikaline otsustamise mudel: eesmärk kokkulepitud, probleemid täpselt formuleeritud ja defineeritud, täielik info, alternatiivide hindamiskriteeriumid on selged, otsustaja lähtub ratsionaalsusest ja loogikast. Vroom-Jago mudel (Yes-No- kas otsustada üksi või mitmekesi). Administratiivne mudel: eesmärgid, probleemid ja võimalikud lahendused ei ole selgelt defineeritud. Info, ressursid ja ratsionaalsus on piiratud, otsustamist mõjutab ka intuitsioon. Poliitiline mudel: eesmärgid, probleemid, lahendused erinevad, info, ressursid ja aeg piiratud, otsused on väitlemise ja tingimise tulemusel tekkinud kompromissid. Otsustamise protsess
Artikkel https://reisile.postimees.ee/4406717/kes-on-ladyboy-ja-miks-neid-tais-nii- palju-on Artikkel: ladyboy on karmavõlg ja see on möödunud elu karistus. ÕIGUSPOSITIVISM (kehtiva normi kohaldamine) JA NORMATIVISM (normi kohaldamine) on sama Õigus ja moraal ei ole sama EHK MORAALI POLE VAJA, õigussüsteem on suletud süsteem, sotsiaalne kontekst kõrvale jätta. Moraal ei tulene tõenditest ega ratsionaalsusest. Õiged vastused saame mitte emotsioonides, kontekstist, moraalist vaid tõenditest tihti. Õiguspositivism on see, et kõik vajalikud vastused tulenevad SEADUSEST. Moraali pole vaja. Suverään on see, kellele enamus allub. Modernism, suured ideed -> vabadus, õnn ja progress, objektiivne tõde on võimalik, inimene suudab seda tuvastada. Loomuõiguse taassünd maailmasõjad ja moraal, õigus peab sisaldama mingit moraali, postivism enam ei toiminud, natsi saksamaa H
täitmiseks luuakse juhile staap, mis koosneb ekspertidest ning on lojaalne juhile. Liini- ja staabihierarhia vastuolud · orienteritud eri eesmärkidele, tekivad konfliktid eesmärgi ja kompetentsuse vahel. · staabijuhid kipuvad liialt õpetama liinijuhte, kuigi nad tulemuse eest otseselt ei vastuta. · staabihierarhia asub organisatsiooniliselt kõrgemal, kuid ilma võimuta staap hakkab oma ülemuse nimel sekkuma, "käsutama". · staabijuhid on oma tegevuses huvitatud ratsionaalsusest, liinijuhid stabiilsuse säilimisest. · liinijuhid ei ole huvitatud ümberkorraldustest. Avalik juhtimine · liinijuhid konservatiivselt meelestatud, staabijuhid vastupidi. 3) Funktsionaalne hierahia Luuakse osakondade süsteem funktsionaalsuse põhimõttel (nt finantsosakond, mille juht on ülemuseks kõigile liinijuhtidele). funktsionaalne võim piirab kõikide liinijuhtide tegevust.
(arvestada tuleb protsessi mõjutavate tegurite interaktsioone s.o. koosmõju). 48. Joonista matemaatilise mudeli põhimõtteskeem? Mudeliga püütakse haarata mingi nähtuse või protsessi aspekte, mis pakuvad huvi antud probleemi lahendamisel. Matemaatilise mudeli põhimõtteskeemil märgib sümbol M sisendeid sisendid M väljundid 49. Mis sõltub teriklõikamise mõistete ja nende määrangute ratsionaalsusest? 1) ainevalla süstematiseeritavus; 2) probleemide kompaktne käsitatavus; 3) ainevallaga seotud teooria areng. 50. Millal on standardites toodud määrangutest erinevate määrangute kasutamine põhjendatud? 82 aastas. 51. Kuidas jaotatakse lõigatava tooriku pindu? Nelja rühma: 1) seadepinnad kasutatakse tooriku lôikamiseks ülesseadmisel 2) kinnituspinnad vôivad ühtida seadepindadega 3) vaatluse all oleva operatsiooni seisukohalt vabad pinnad,4) lôigatavad pinnad. 52
2. Valitsus ei suuda kuidagi majandus mõjutada. Väidavad, et ärimehed näevad läbi iga valitsuse katse majandusega manipuleerida ning kasutavad selle oma huvides ära. 3. Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama. 4. Riiklik sektor peab olema nii väike kui võimalik. Esindajaks on ka nn. Austria koolkond- soovitavad loobuda matemaatilistest mudelitest, mis võimaldavad arvestada olulisi faktoreid, mis nende arvates eeldatavasti majandust ei mõjuta. Lähtuda tuleks ratsionaalsusest ja loogikast (nn. ,,talupojamõistusest"). Peavad oluliseks hinnamehhanismi. Keinsialism - John Maynard Keynesi ideede pooldajad 1.Isereguleeruvad jõud majanduses on nõrgad. 2. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne. 3. Valitsuse sekkumine majandustegevusse on vajalik. Keynes'i arvates võib majanduslanguse tekkimist selgitada: Raha ja tööjõuturu abil Neokeinslikud majandusteadlased: 1. Majandussüsteemidel on kalduvus ebastabiilsusele. 2
nagu me neid mõistame, representeerime – seega paradoksaalne. Siiski limiteeritud, objektiivne vaatepunkt peaks asuma mittekusagil, et mitte olla subjektiivne (T. Nagel) Objektiivne ei saa olla ilma subjektita, ilma tema vaatenurkadeta. Vaatleja peaks distantseeruma oma vaatekohalt, et näha, mis objektiivsus on. Karl Popper – seaduseid ei saa tõestada, vaid ainult falsifikeerida , kummutada. Relativism ja ratsionaalsus 1962 T. Kuhn „the structure of Scientific revolution“ - teaduse ratsionaalsusest, dekoloniseerimine, sotsioloogia ja dekoloniseerimine – kulturaalne relativism. Teised teadlased süüdistasid Kuhni relatiivsuses ja irratsionaalsuses ehk tegelikult objektiivsuse hülgamises. Kokkuvõttes viis see kõik distsiplinaarsuseni (vt edasi) 2. distsiplinaarne tähendus – üksmeel konsensus teaduskogukonnas Erinevate teadusalade vajadused on erinevad. Nt kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid. Vaba kõrvalekalletest, soovmõtlemistest. Tulemused oleksid
kriitiliselt suhtuda.. Ehk: 1. milline teadmine saab sellest pettekujutelmast (objektide maailm kui loomulik maailm) läbi tunguda? 2. kuidas kriitiline teadvus saab edendada kriitilst praktikat? 3. kuidas me saaksime ,,kalkuleerivast" (Lukacs) mõistusest välja tulla? Samal ajal - kriitiline mõte ei saa muutuda järjekordseks tarbeesemeks, mida saab passiivselt omandada. Pessimism . Kriitiline mõte saab olla ainult ühiskonnast autonoomne ja ratsionaalsusest vaba (vrd Habermas), olla kui eitus. Kuid kogu kultuur on tarbimiskultuur. Tõelisi vajadusi manipuleeritakse, näiteks tv - pakub töölisele meelelahutust, lubades infot vms. ,,Pseudo-individualism" Pakkudes lahendusi oma õnnetusele täpselt sellesama süsteemi sees, mis selle põhjustas - tarbekaupade süsteem. Frankfurti vahend: pidev kriitika ehk tuleb kritiseerida süsteemi selle jägi, mida ta lubab. Kui ta lubab
Kultuur on inimeste elamise viis, seega sinna alla kuulub kõik, mis me teeme. Ideed on mõjutanud kultuuriteooriat Nietzsche, Freud, Marx Nietzsche "Tragöödia sünd muusika vaimust" Niezsche teeb olilise järelduse Lääne kultuuri kohta kõrvutades seda antiikkultuuriga. Apollooniline (asjade eristamise alus, kõigil asjadel on oma vorm. Vorm on apollooniline. Skulptuurid nt.) ja dionüüsiline (hävitab piire ja lagundab individuaalsust: muusika, mis murrab läbi inimese ratsionaalsusest) printsiip, aluseks on kreeka jumalad (Apollo- päikese jumal mõistus, kord, seadused, piirid ja Dionysus - viljakus, pidutsemine, ekstaas, ta ei tea oma soolist identiteeti). Nietzsche oli modernsuse vastu. Lääne ühiskond on rajatud ideele "principinm individuationis" püüe olla indiviid. Individuaalsusprintsiip. Dionüüsiline ideaal on massi kadumine. Elu ja surm on omavahel seotud. Ülitsati elu ennast koos hävinguga. Judeo-kristlik printsiibis leitakse vahendeid surma tõrjumiseks
jääma, st neile on omane eneseteostuse vajadus. • Selle vajaduse ilmnemise vorm võib olla vägagi erinev - sport, ideaalne lapsevanem olemine, maalimine, leiutamine, maailma parandamine, imelise aia rajamine, võrratu söögi tegemine jne. • Sel tasandil on individuaalsed erinevused kõige suuremad. Kognitiivsed vajadused: • Teadmise ja mõistmisega seotud ihad, nt uudishimu (omane ka inimahvidele; tegevused, millel puudub instinktidest või ratsionaalsusest, eelnevast õppimisest tulenev põhjendus). • Intellektuaalne nälg – kognitiivsete vajaduste pärssimine võib viia neuroosini, isiksuse hääbumiseni, elukvaliteedi langemiseni jne (nt naine pikemat aega väikese lapsega kodus, pikemat aega kestev seniilse vanuriga seotud hooldussuhe, kinnipidamisasutuses viibimine äärmiselt piiratud oludes jmt). • Lastele pole vaja õpetada uudishimulik olemist, küll aga on võimalik neid õpetada mitte olema
=> väärtused: ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. * neid tegevusi ei saa seletada lihtsalt inimese ratsionaalsuse või omakasupüüdlikkusega. Weber: "ratsionaalne", "väärtusratsionaalne" "affektiivne" ,,traditsiooniline tegevus". Väärtusratsionaalne: kuigi vahendid valitakse üldiselt ratsionaalselt, asetavad kõigest muust kõrgemal seisvad väärtused nendele oma piirid => vaadeldav ka kui kõrvalekalle ratsionaalsusest. }=> meil on erinevad ratsionaliseeringud. Ratsionaalsuse piirid (Lagerspetz, Arutlev demokraatia ja diskursiivse korra piirid, Vikerkaar 2005, 4/5) * NB: teadupoolest on ühiskondades ka vastuolusid erinevate väärtuste vahel -> täielik üksmeel ei valitse kunagi, ka sundust kasutatakse => normid: nõudmised, mida ühiskond asetab indiviiidele - normi puhul on oluline, et selle täitmist mingil moel kontrollitakse. Muul puhul pole tegemist normiga (vaid võib-olla näiteks ideaaliga . nt
Avaliku sektori tõrked võivad seisneda majanduslikult põhjendamatutes poliitilistes kompromissides, kulukas bürokraatiaaparaadis, madalas motivatsioonis kulutusi kontrollida ja alandada või isegi korruptsioonis. Avaliku sektori tõrke olemus seisnebki selles, kui avaliku sektori töö ei ole efektiivne või parem kui nt turul, sest avaliku sektori roll ongi ju parandada olukordi, kus ebatäiuslik turg parimal moel hakkama ei saa. 77.Kuidas individuaalsest ratsionaalsusest võib tuleneda kollektiivne irratsionaalsus? Individuaalsetest eelistusjadadest ei saa tuletada kooskõlalist sotsiaalset eelistustejada. See on nn Arrow paradoks. Selline olukord juhtub, kui valijad kalduvad eelistama ekstreemseid alternatiive ning näiteks pärast esimest valimisvooru langeksid välja mõned alternatiivid, mis mõne teisega võrreldes siiski eelistatud oleksid. 78
stabiliseerida nõudlust tööjõu järele. Üks võimalus on inimeste töötamine AS-is. 76. Milles seisneb avaliku sektori tõrke olemus ja millist liiki avaliku sektori tõrkeid esineb? AS tõrke olemus seisneb AS institutsioonide ja asutuste teatud tingimustes kehvas toimimises. Mõnede tõrgetena võib nimetada bürokraatia kohmakust, põhjendamatuid kulusid ja korruptsiooni. 77. Kuidas individuaalsest ratsionaalsusest võib tuleneda kollektiivne irratsionaalsus? Nt avaliku hüvise puhul ei ole indiviidil mõistlik üksinda kahjuritõrjet teha, kui on teada, et mõni teine ei kavatse samuti tõrjet teha ning seetõttu oleks kahjurid õige varsti tagasi. Kollektiivselt jääbki sellisel juhul tõrje tegemata (mis on irratsionaalne), kuna individuaalselt ei ole selle tegemine mõistlik ehk tõrje mittetegemine on ratsionaalne. 78
... · Sel tasandil on individuaalsed erinevused kõige suuremad. Lisaks: Kognitiivsed vajadused 15 · Teadmise ja mõistmisega seotud ihad nt uudishimu (omane ka inimahvidele; tegevused, millel puudub instinktidest või ratsionaalsusest, eelnevast õppimisest tulenev põhjendus) · Intellektuaalne nälg kognitiivsete vajaduste pärssimine võib viia neuroosini, isiksuse hääbumiseni, elukvaliteedi langemiseni, jne (naine pikemat aega väikese lapsega kodus, pikemat aega kestev nt seniilse vanuriga seotud hooldussuhe, kinnipidamisasutuses viibimine äärmiselt piiratud oludes jmt)
kriitiliselt suhtuda.. Ehk: 1. milline teadmine saab sellest pettekujutelmast (objektide maailm kui loomulik maailm) läbi tunguda? 2. kuidas kriitiline teadvus saab edendada kriitilst praktikat? 3. kuidas me saaksime ,,kalkuleerivast" (Lukacs) mõistusest välja tulla? Samal ajal - kriitiline mõte ei saa muutuda järjekordseks tarbeesemeks, mida saab passiivselt omandada. Pessimism . Kriitiline mõte saab olla ainult ühiskonnast autonoomne ja ratsionaalsusest vaba (vrd Habermas), olla kui eitus. Kuid kogu kultuur on tarbimiskultuur. Tõelisi vajadusi manipuleeritakse, näiteks tv - pakub töölisele meelelahutust, lubades infot vms. ,,Pseudo-individualism" Pakkudes lahendusi oma õnnetusele täpselt sellesama süsteemi sees, mis selle põhjustas - tarbekaupade süsteem. Tagsi Hegeli juurde - subjektid ja objektid ei ole identsed (ajaloo lõpus juhtub see, kui kõik vastuolud on lahendatud, totaalne entroopia) ega ka täiesti eristatud (sest nad
liikluse läbi oma võrgu või mitte. Erinevalt piirkonnasisestest marsruutimistest, kus eesmärgiks on võimalikult ratsionaalselt marsruutida, siis piirkondade vahelise marsruutimise puhul teid kas avalikustatakse või ei avalikustata ehk vastavalt sellele kas liiklust lastakse läbi või mitte. Liikluse läbilaskmise üks kaalutlus võib olla koormus ja teine näiteks turvalisus. Piirkonna sisese ja piirkonna välise marsruutimise erinevus on see, et piirkonna sisemises tehakse otsuseid ratsionaalsusest lähtudes, piirkondade vahel on otsused pigem poliitilised. 35. Marsruuterid Marsruuterid on seadmed, mis tegelevad marsruutimisega. Nad täidavad marsruutimise algoritme ja protokollide abil suhtlevad teiste omasugustega. Vastavalt algoritmide tabelitest lähtudes teevad otsuse, millisest sisendist millisesse väljundisse tuleb pakett edasi saata. Ruuteril on sisendpordid ja väljundpordid ja keskel on kommutatsioonisõlm, mis suudab ühest sisendist
Level 4 on üldine õpetus õigusest. Märkus: üldise õigusõpetuse asemel konstitueerus tähistus üldine õiguse teooria või siis ka selle lühendatud variant õiguse teooria. Level 5 on õiguse lingvistika. Level 6 on õiguse sotsioloogia. Level 7 on riigi-, õigus-, sotsiaal- ja keelefilosoofia. Kõrgemad level’id „kaugenevad“ õiguspraktikast. Samas pole sugugi kadunud side eelnevate level’itega. „Õigusteadliku mõtlemise" ja "juriidilise mõtlemise" eristamine ratsionaalsusest. Uue paradigma raames mõtlemine nõuab õigusmõtlemiselt selget vahetegemist juriidilise mõtlemise, st juristi-praktiku mõtlemise, ja jurisprudentsile iseloomuliku mõtlemise vahel, st mõtlemine õiguse teaduslikul tundmaõppimisel. Sellisel vahetegemisel on konkreetsed tulemid, mis lubavad arvata, et „teaduslik“ õigusmõtlemine on omane eelkõige õigusteadlastele. „Õigusteadusliku mõtlemise“ ja „juriidilise mõtlemise“ eristamine tähendab lisaks seda: kogu
asemikuks maa peal. Tänapäeval on teokraatia kehtiv riigivalitsemise vorm ainult Vatikanis, mida juhib paavst. Varem on teokraatia olnud näiteks Tiibetis 17. sajandist kuni 1959. aastani. Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideo- loogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Tehnokraatia näeb otsustamist teaduslikult ratsio- nalistliku protsessina. 20. sajandi keskel tekkis arvamus, et tehnoloogia areng muudab põhimõtteliselt otsustusprotsessi demokraatias. Tehnoloogia eksperdid moodustavad uue valitseva klassi. Tehnokraatia on selline riigikord, kus juhid on valitud bürokraatliku protsessi abil, mis rajaneb erioskustel ja teadmistel, mitte demokraatlikul või muul viisil.
transportimisel. Lisaks nendele on väiksemates kogustes ringluses erinevate mõõtmete ja konst- ruktsiooniga importkaubaga saabunud aluseid. USA, Inglismaa, Itaalia, Jaapan kasutavad ka muid mõõtmeid, mis põhinevad tollimõõdustikul. Ratsionaalsusest lähtudes on mõtet toota ainult kahte liiki kaubaaluseid – võimalikult liht- said, kergeid ja odavaid ning tugeva konstruktsiooniga heakvaliteedilisi aluseid. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Kaubaaluseid toodetakse üldjuhul kahes kvaliteedi- ja hinnaklassis – ühekordseks kasutamiseks ja korduvkasutamiseks.
annaabi.ee 
