TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetaks...
Hautamine- on esmalt toiduaine praadimine pruuni kooriku tekkimiseni ja siis keedetakse väheses vedelikus. Praadimine- on väheses või rohkes rasvas kuumtöötlemine. Väheses rasvas praetakse liha, pannkooke, kotlette, keedetud kartuleid. Pruunistatakse alguses ühelt poolt ja pärast teiselt poolt. Rohkes rasvas praetakse linnuliha ja tooreid kartuleid. Grillimine on toiduainete töötlemine erinevates grillseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardal. Grillitakse loomade, lindude liha ning kala. Grillitakse 200- 300 kraadi juures. Grillimisel toiduaine muutub krõbedaks, seest jääb mahlaseks, omandab meeldiva maitse ja lõhna. Röstimine- toimub kuival pannil, küpsetuspaberil või selleks mõeldud seadmes- rösteris. Toiduaine puutub kokku kuuma pinnaga. Küpsetamine- on toiduaine töötlemine ahjus. Temperatuur ja kestvus sõltub toiduainetest. Küpsetada võib ka fooliumis või küpsetuskotis. ...
Kutseeksami küsimused ja vastused. 1. Kirjelda maksapasteedi valmistamist. Maks puhastatakse kelmest ja soontest ning lõigatakse väiksemateks tükkideks. Pekk lõigatakse kuubikuteks ja pruunistatakse kergelt, seejärel lisatakse maks, pisut keevat vett ja hautatakse pehmeks. Hautatud toiduained aetakse kaks korda läbi hakkmasina. Segu maitsestatakse soola, suhkru, pipra ja muskaatpähkliga, vahustatakse kohevaks ning heledaks. 2. Laktoositalumatus. See väljendub selles, et inimene ei saa piima ega ka piimatooteid süüa. 3. Lasanje. Lasanje on suussulav vormiroog, mille kihid koosnevad pastalehtedest. Lasanje valmistamiseks tuleb keeta kaks erinevat kastet. Valmistamine: Tuleb võtta ahjuvorm ja laduda selle põhja kiht lasanjeplaate nii, et nende ääred ei kattuks. Plaatide peale peanna õhuke kiht eelnevalt sibulaga läbi praetud ja purustatud tomatiga segatud hakkliha. Juustukaste võiks olla küllaltki paks, siis jääb lasanje püsiv...
Külmtöötlemise töövõtted on 1. Külmutatud toiduainete sulatamine 2. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine 3. Madala toiteväärtuseda osade eraldamine 4.Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine 5. Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad nende maitset. 6. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Kuumtöötlemise põhivõtted on 1. Keetmine 2. Praadimine Seleta mõisted: 1. Keetmine Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c. 2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse vähe...
1) Kirjelda külmtöötlemismeetodeid Külmutatud toiduainete sulatamine, mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine, köögiviljade koorimine, pesemine, sorteerimine. Liha puhul madala toiteväärtustega osade eraldamine, marineerimine, hakkliha valmistamine jne... 2) Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid Keetmine rohkes ja väheses vees. Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava aine juuresolekuta. Praadimise erinevad võtted on Praadimine väheses rasvas, Praadimine rohkes rasvas, Friipraadimine, Röstimine, Grillimine, Küpsetamine, Hautamine ja töötlemine mikrolaineahjus. 3) Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti probiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all...
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLEMISE VÕTTED Koostaja:Leevika Vilja011K Ülesanne : Täiendada tabelit kuumtöötlemise võtete kohta. Kuumtöötlemise võtted Kuumtöötlemise võtte Töövahendid Töövõtte lühikirjeldus Näited töövõtte eesmärk/eesmärgid kuumtöötlemise kasutamise kohta (1-3) (miks seda tehakse ?) võtte läbiviimiseks 1. Keetmine rohkes Pott.,pliit,vesi, Siin kaetakse toidu aine Riisi keetmine,spaketide vedelikus üleni veega või koguni keetmine. Selleks et ei keeks toiduaine võetakse vett mitu korda kokku. ...
Nimi 1.Sisukord 2.Toiduainete eeltöötlemine 3.Toiduainete kulinaarse töötlemise võtted 4.Külmtöötlemise võtted 5.Kuumtöötlemine: Keetmine 6.Keetmise võtted 7.Kuumtöötlemine: Praadimine 8.Praadimise võtted 9.Kasutatud materjalid 10.Kasutatud materjalid vol2 Toiduainete eeltöötlemiseks nimetatakse toiduainete kulinaarset töötlemist. Toiduainete kulinaarse töötlemise viise on kaks: 1. Külmtöötlemine- Toiduainete külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemine on näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning erinevate asjade hakkimine. 2. Kuumtöötlemine- Toiduainete kuumtöötlemisel kasutatakse kuumust näiteks praadides või keetes. 1.Külmutatud toiduainete sulatamine. 2.Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. 3.Madala toiteväärtusega osade eraldamine. 4.Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine. 5.Võtted, mis kiirendavad järgnevat k...
Toidlustamine Tuuli Pirk Toiduainete töötlemine Toiduainete kulinaarseks töötlemsie viise on kaks : 1) KULMTÖÖTLEMINE 2) KUUMTÖÖTLEMINE Toiduainete külmtöötlemine Toiduainete külmtöötlemine on toiduainete ettevalmistamine kas söömiseks või kuumtöötlemiseks. Külmtöötlsmis viisid Sulatamine Sorteerimine,pesemine,koorimine Kontide, kõhrede eemaldamine Pooltoote kuju andmine (tükeldamine, vormimine) Toiduainete leotamine, marineerimine vahustamine, paneerimine hakkmassi valmistamine Jne. Kuidas tükeldada Tükeldamine http://www.youtube.com/watch?v=y-iG_Vxu1JM&feature= Toiduainete kuumtöötlemine Kuumtöötlemise põhiviisid on keetmine ja praadimine . Keetmine -Cuisson Keetmiseks nim. toiduainete kuumtöötlemist keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskonnas. +95-97 ° C seda nim. "Keedetakse tasasel tulel " Soola lisamisel veele t ° võib tõust...
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLEMISE VÕTTED Koostaja: Ülesanne : Täiendada tabelit kuumtöötlemise võtete kohta. Kuumtöötlemise võtted Kuumtöötlemise võtte Töövahendid Töövõtte lühikirjeldus Näited töövõtte eesmärk/eesmärgid kuumtöötlemise kasutamise kohta (1-3) (miks seda tehakse ?) võtte läbiviimiseks 1. Keetmine rohkes Toote valmistamiseks · Pott Katad toiuduaine veega · Tangaineid vedelikus (keetmiseks) · Vesi üleni või võetakse vett · Pasta · Pliit kordades rohkem, ning · Liha ...
1. Kirjelda külmtöötlemis meetodeid. · Külmutatud toiduainete sulatamine · Mittesöödavate ja saastanud osade eemaldamine · Erineva toiteväärtusega osade eraldamine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine · Võtted mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset · Võtted mis muudavad toiduainete kvaliteeti 2. Kirjelda kuumtöötlemis meetodeid. · Toiduaine keetmine · Toiduaine praadimine · Hautamine · Suitsutamine · Küpsetamine madalal temperatuuril · Kupatamine · Blanseerimine toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga värvi säilitamiseks 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja nimeta toitumist nende korral. · Laktoositalumatus - haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Loobuma peaks piimast ja piimatoodetest ja tarbima soja tooteid. · Gluteenitalumatus ehk Tsöliaakia on päriliku eelsoodumusega eluaegne haigus, mille vallandavad...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Külm – ja küümtöötlemisvõte Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2014 Sisukord 2.Mida paneeritakse?.....................................................................5 3.Kuumtöötlus................................................................................ 6 4.Lasnamäe Prismas müügil olevad kuum- ja külmvõttega valmistatud tooted.........................................................................7 2 3 1. Paneerimine Toiduaine kastmine enne küpsetamist muna, riivsaia või jahu sisse, kalade või kalafileede praadimisel laialdaselt kasutatav kulinaariavõte. Paneerimiseks kasutatakse erinevaid jahusid (nisu, odra, rukki), riivsaia või –leiba ja nende segusid. Vahel kastetakse kalatükk enne jahuga paneerimist lahtiklopitud muna sisse, nii jääb ta...
Kordamisküsimused tasemetööks. 1.Milliseid võtteid tuleb kasutada selleks ,et säilitada võimalikult rohkem C-vitamiini kuumtöötlemisel? Tuleb kasutada vastavaid kuumtöötlusvõtteid, nagu aurutamine, väheses vees keetmine või kasutada paneeringut. 2.Milliseid köögiviljatoite sa tead maailmaköögist? Kartulisalat, köögiviljakotlettid, kartulikotlettid, porgandipirukas jne... 3.Millistest toiduainetest saab keeta puljongeid? Loom, linna, uluki lihast ja kontidest. Maitsestamiseks kasutatakse köögi- ja juurvilju, vürtse, maitsetaimi ja maitseaineid. 4.Millised on klassikalised vürtsid? Basiilik, Cayenne'i pipar, Estragon, Kalgan, Kaneel, Ingver, Kaneelikoor, Kappar, Kardemon, Karrilehed, Koriander. 5. Mida kasutatakse kastmetihendajateks? Vedelikuga segatud jahu, jahuvõi, kartulitärklis, püreed, kanamunakollane, kokkukeetmisel või maitseköögiviljad. 6.Millised on veiseliha sisetemperatuurid erinevate portsjonroogade valmistamisel? Seest puna...
Koka eksami kordamisküsimused 1. Külmtöötlemismeetodid: · Külmutatud toiduainete sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. Nt: köögivilja sorteerimine, pesemine, koorimine, Tapaloomade seedeelundite eraldamine, Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine, Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või ...
Rasvad inimkehas. Meelika Männik Energeetiline funktsioon Rasvade peamine ülesanne on rasvade ladustamine Rasvad on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained 1g rasva ca 9,3 kcal Päevas saame 3040 % energiat rasvadest Pruunis rasvkoes toimub aktiivne lõhustumine ja soojuse eraldumine Termoskaitseline soojusisolatsioon Lipiidid aitavad hoida keha temperatuuri Loomade rasvkude Imikute soojusregulatsioon Põrutuste amortiseerumine Moodustavad põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi Siseorganite ümber N: Neerud, silmamuna taga Rasv varuainena Varuainena neutraalrasvad Taimedel õlid seemnetes Mesilaskärjed Loomadel varurasv Kehavormide kujundaja Kehavorme kujundab nahaalune rasvkude Lahusti Rasvas või talletuda hüdrofoobseid kehavõõraid aineid Rasvlahustuvad vitamiinid kehas Asendam...
Kordamisküsimused1 1. Laktoositalumatus- Laktoos ehk piimasuhkur. Mida osad inimesed ei talu. 2. kirjelda maksapasteedi valmistamist?- Maks tuleb puhastada soontest ja kelmetest. Seejärel tuleb seapekk tükeldada ja pruunistada ja siis tuleb hautada, lisada maitseained ja püreestada. 3. Lasanje- Valmistamiseks kasutatakse lasanjeplaate hakklihakaste,valget põhikastmel valmistatud kastmeid ja juustu. Nimetatud komponendid asetatakse kihiti lasjanevormi, pealmiseks kihiks valge kaste, ning puistatakse üle riivjuustuga(parmesan). Rooga küpsetatakse tavalises ahjus 170 c 1-2 tundi. 4. Iseloomusta süsivesikuid?- Leidub pagaritoodetes, viinamarjades,makaronides. Päevasest toidu kogusest peaksid moodustama 60%. On energia allikas 5. Mis on karask?- Kuuluvad eesti rahvustoidu hulka. Karaskitainad on pehmed. Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga. 6. Nimeta tuntumaid eesti rahvusroog...
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud ...
Dana Makejenko KS 14 Terminoloogia á la On kodeeritud väljend, mida kasutatakse sageli restorani menüüdes, et viidata nimepidi kokale, kes rooga mõne kindla tehnika või tooraine valiku järgi on valmistanud. Rahvusvahelises köögis on nii mõnestki sellisest roast saanud ikoontoit. Üldiselt on see 19. sajandi ja 20. sajandi alguse tava unustuse hõlma vajumas, kuna sõnumite "lugemine" oli juba siis vaid väljavalitud seltskonna privileeg. Vahel viidatakse tänapäeval nii ka mõnele geograafilisele alale, et viidata tooraine valikule või toidu valmistamise tehnikatele, mis seal tüüpiline. À la carte on võimalik valid roguish menüükaardilt. Vastandiks on kindlaksmääratud menüüd, näiteks päevamenüü, lõunamenüü. Al dente Itaaliast pärinev kulinaarne mõiste, mis tähistab keedetud pasta või köögiviljade valmidusastet ja mille puhul osutab pasta hambale veel kerget vastupanu ja köögivili on ve...
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusae...
Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja...
VASTUSED 1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavalis...
ARVESTUSTÖÖ 1. mis on redutseerimine, hautamine, poseerimine, blanseerimine, kokkukeetmine, confi, brülee kreem, fondant, profitroolid, graavimine, bool, paseerimine, paneerimine, selitamine, moorimine, krepid. Redutseerimine ehk kokku keetmine- Vedelike koguse vähendamine ja maitse kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N. mõningaid ...
Lipiidid Alkohol + rasvhappejääk Biomolekulid Hüdrofoobsed (ei lahustu vees), orgaanilistes lahustites lahustuvad hästi. Pika ahelaga rasvhapped on praktiliselt lahustumatud vees, lahustuvus suureneb süsinike arvu vähenemisega ja cis-kaksiksidemete arvu suurenemisega. Kõik küllastumata rasvhapped, mis sisaldavad üksikut cis-kaksiksidet, absorbeerivad UV- valgust (190nm). Rasvade sulamisomadused sõltuvad atsüüljääkide asetusest kristallvõres. FUNKTSIOONID I. Energeetiline funktsioon (1g=9,3kcal) II. Ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool rakumembraani koostises) III. Varuaine ja struktuurne funktsioon IV. Ainevahetuslik funktsioon (metaboolse vee teke -> lõplikul lõhustumisel CO2 ja vesi) V. Olulised sapiväljutajad VI. Kaitsefunktsioon (nahaalune ja siseorganite ümber olev lipiidide kiht, kehavõõraste ainete talletamin...
KOOL NIMI E223 mõju kartuli säilumisele ja organoleptilistele omadustele Uurimustöö JUHENDAJA Tallinn 2013 Resümee inglise keeles An important issue that has always pestered mankind: how to preserve food products for longer duration without degrading the quality. In the current paper, the use of synthetic preservative E223, its advantages and side effects (health hazards) on pre-prepared peeled potato- products are described. A practical test to evaluate organoleptical changes in pre-prepared potatos due to air and UV light. The hypothesis: usage of correct amount of E223 prevents potatoes to react with oxygen, light and other possible elements and helps to maintain the commercial look, was absolutely correct. To conclude, maintaining the quality and looks...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete töötlemine FÜÜSIKALIS-KEEMILISED, MEHHAANILISED, SOOJUSVAHETUS NING MIKROBIOLOOGILISED PROTSESSID TOIDUAINETETÖÖSTUSES REFERAAT OLUSTVERE 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Füüsikalis-keelmilised protsessid............................................................4 1.1. Desodeerimine...............................................................................4 2. Mehaanilised protsessid...........................................................................5 2.1. Materjalide eraldamine.......................................................................5 2.2. Peenestamine..................................................................................7 ...
Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus 2.kursus Erialane sõnastik Koostaja: Kerli Saluste Juhendaja: Maire Jürjen Paide 2016 1. A' la carte - tellitavad road restoranis; valmistusviisilt keerukamad ja luksuslikumad, kui nn. päevaroad; menüüs on tavaliselt näidatud ka ooteaeg 2. al dente - itaalia termin, mis iseloomustab köögivilja-, pasta- või riisiroogade valmidusastet. Al dente keedetud toiduaine on väljast peaaegu pehme, seest aga osutab hambale kerget vastupanu 3. alkohol - etüülalkoholi ehk etanooli tavanimi. Saadakse suhkrute mikrobioloogilisel kääritamisel. Kääritatud jookide (sh. õlu, vein ja ka keefir, kali jne) komponent 4. aniis - vahemeremaades kasvav kergelt lagritsamaitseline maitsetaim. Vahel esineb teda metsikult ka meie aladel 5. antrekoot - 5-6 cm paksune pehme loomaliha ribidevaheline lõik. Seda võ...
Liha ja lihasaadused (10.loeng) Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv · Liha INQ, KILE! Erinevate kudede valgusisaldus. Kude Valgusisaldus, % Lihased 18-20 Vereplasma 6,5-7,5 Munarebu 15 Munavalge 12 Piim 3,3 Taimede lehed 1-2 Teraviljad 10-16 Puuviljad 0,5-1,5 · Liha hind, tootmine KILE Söödavalgu konversioon Söödavalgu konversioon loomseks valguks Tootmine Loomne valk/ söödavalk, % Lambakasvatus 5-10 Veisekasvatus 7.13 Seakasvatus 10-20 Kalakasvatus ~20 Linnukasvatus 20-25 broileriliha 31 Munatootmine...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab mahedalt. Maitsestatakse liha- ja kalatoite, magustoite, küpsetisi Safran vürts, mida saadakse safrankrookuse õiest. Värvilt kollakas ja kasutatakse saiataignate, lihatoitude ja riisi maitsestamisel ja värvainena Vanilliin vanilli kuprais esinev maitsetaim. Valmistatakse ka kunstlikult eugenoolist ja guajakoolist. Vanill kallis ja harukordne looduslik aroom-maitseaine. Maitsestatakse piima...
KÖÖGILEKSIKON Sisukord 1Sissejuhatav tund..................................................................................................... 6 1.1Piprad (must, roheline, valge)............................................................................ 6 1.2Rosé pipar.......................................................................................................... 8 1.3Safran................................................................................................................. 8 1.4Vanilliin............................................................................................................... 9 1.5Vanill................................................................................................................... 9 1.6Basiilik.............................................................................................................. 10 1.7Rosmariin...............................
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium...
Kordamisküsimused: 1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“. Ettevõtlus- on protsess, mille abil indiviidid - kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega . Otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi – ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita. Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu ees...
Kordamisküsimused aines Ettevõtlus TMJ0310 2016 aastal: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) 1. loengu põhjal. Ettevõtete osakaal: 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat), 7% väikeettevõtted (10-49 töötajat), 1% keskettevõtted (50- 249 töötajat), 0.2% suurettevõtted (250+), 99.8% SMEd (0-249 töötajat). Ettevõtjate põhimotiivid: GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile: Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 2. Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
annaabi.ee 
