CO2 (süsihappegaas) . Süsinik ei seisa looduses paigal vaid on pidevas ringluses . 4. Loetle süsiniku alloptroopseid teisendeid . Süsiniku alloptroopsed teisendid: 1) teemant 2) grafiit 3) karbüünid 4) fulloreenid 5) nanotorud 5. Iseloomusta lühidalt teemanti. Teemant on : 1) Värvitu , sinakas , kollakas , must , või läbipaistmatu 2) Rasksulav (üle 3000 o C ) 3) Väga kõva 4) Keemiliselt püsiv 5) Ei juhi elektrit 6) Korrapärane struktuur-tetraeeder Teemant on ilus haruldane mineraal . Leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas . Leiukohtadeks on põhiliselt vanad vulkaanikraatrid . Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante on juba vanast ajast hinnatud vääriskividena . Spetsiaalselt lihvitud teemanti nimetatakse briljandiks .
· Suur osa süsinikku on looduses süsihappesooladenakarbonaatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas,marmor,kriit). Väiksem osa karbonaate on lahus- tunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03%(ruumalajärgi). Osa CO2 on ka lahustunud vees. TEEMANT · Teemant on tuntud kui väga kõva,rasksulav(üle 3000°C),keemiliselt püsiv,ilus ja haruldane mineraal. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna- Ameerikas. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormides ülisuure rõhu ja kõrgetemperatuuri toimel. Teemant võibolla värvitu, sinakas, kollakas, must või läbipaistmatu. Pilt teemantist: GRAFIIT · Grafiiti leidub looduses märksa rohkem kui teemanti. Ta on hallikasmustja läbipaistmatu,
hakkas 1779 a. Second level molübdeeni uurima Third level Fourth level Kuna tal ei olnud Fifth level kõrgtemperatuurilist ahju, pöördus ta Peter Jackob Hjelmi poole Nii on Mo avastamine kahe mehe koostöö tulemus OMADUSED Hallikasvalge Rasksulav raskmetall Toatemperatuuril Click to edit Master text styles keemiliselt püsiv Second level Looduses leidub Mo Third level Fourth level ainult ühendeina Fifth level Väga väikese soojuspaisumisteguriga Reageerib ainult fluoriga KASUTUSALAD
Vaatleme, milliste puhaste lihtainetena allotroopsete teisenditena võib süsinik esineda. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest ainult aatomite paigutuse (struktuuri) või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi. Struktuuri ja omaduste vahelise seosega puutume ka süsinikuühendite juures palju kordi kokku. Teemant on tuntud kui väga kõva, rasksulav (üle 3000 °C), keemiliselt püsiv, ilus ja haruldane mineraal. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemant võib olla värvitu, sinakas, kollakas, must või läbipaistmatu. Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante (mõnikord on nad juba looduses ilusate kristallidena) on vanast ajast hinnatud vääriskividena
Allotroobid on puhtad lihtained. Allotroobid erinevad ksteisest aatomite paigutuse (struktuuri) vi molekulis olevate aatomite arvu poolest.Allotroobid koosnevad samast elemendist. Teemant- keemiliselt psiv,ilus,haruldane,ei juhi elektrit,sulab,kva.Briljant-lihvitud teemant.Teemant ei juhi elektrit sest tema stuktuuris ei ole vabu vliskihi elektrone. Teemanti kasutusalad-vriskivid,kivimipuurid,klaasinoad. Grafiit-pehme,hea elektrijuht,hallikasmust,lbipaistmatu,rasksulav. Tehakse nusid ja pliiatsisdamikke. Ssi on peeneteraline grafiit.Stt tekib orgaaniliste ainete nt puidu kuumutamisel. ssi on vga poorne,imeb sisse kik mrgid.Stt kasutatakse lahustes lauhustunud ainete eraldamiseks,respiraatorid,gaasimaskid. Koks on ssi,mis saadakse kivisest. Tahm on plemiselt saadav peen setolm. Ssinikoksiid tekib ssiniku ja ssinikuhendite plemisel hapniku puudusel(vrvitu,lhnatu,mrgine,ei reageeri veega) Ssinikdioksiid tekib Ssiniku ja tema hendite oksdeerumise lppsaadusena
Veendumaks jumalate kõiketeadmises tegi ta pöörase kuriteo tappes oma poja ning valmistades temast jumalatele toitu. Karistuseks panid jumalad ta igaveseks janu, nälga ja hirmu tundma. Nii pidi ta tundma piinu, mis tuntuks saanud Tantalose piinadena. Ka Ekeberg olevat tundnud uue elemendi avastamisel lausa Tantalose piinu. Tantaal ei reageerinud hapete ega isegi kuningveega ning ületas püsivuselt isegi väärismetalle. Tantaal on suure tihedusega(16,6g/cm³) rasksulav(3014 Celsiuse kraadi) hõbehall metall. Tantaal on erakordselt püsiv ja vastupidav keemilistele mõjutustele. See lahustu üheski happes ega kuningvees. Reageerib ainult vesinikfluoriidhappe ja lämmastikhappe seguga. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina. Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne. Isotoop massiarvuga 180 on radioaktiivne. Et tantaal ei ärrita eluskudesid, siis kasutatakse seda plastilises kirurgias ja luude operatsioonides; tantaalniidiga õmmeldakse närvikiude või
Klassifikatsioon (Reinsalu 1998): Põlevad maavarad e energeetilised maavarad Põlevkivi (kukersiit) -- Kütus ja õlitoore Diktüoneemaargilliit(Rahvapäraselt konnatahvel) -- ei kasutata Turvas -- kütte- ja väetisturvas Ehitusmaterjalid Lubjakivi -- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit -- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Kristalliline ehituskivi (graniit) -- viimistlus- ja ehituskivi Liiv -- ehitus-, klaasi-, vormiliiv Kruus -- ehituskruus Savi -- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Maagid Rauamaak -- ei kasutata (Asukoht Jõhvi, asuvad liiga sügaval) Keemiatoore Fosforiit -- ei kasutata Lubjakivi -- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud Järvemuda -- põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda -- ravimuda Järvelubi -- söödalisand Turvas -- alusturvas Küsimused 1. Mida nimetatakse maardlaks? 2. Mis on kukersiit? 3. Kuidas tehakse kindlaks Eesti maavarade varud? 4.
Maavarad, nende teke ja kasutamine Edvin Tuvik 9b TKG Maavarad mida leidub ja kasutusala Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad: Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Ehitusmaterjalid: Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit- viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Keemiatoore : Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud maavarad: Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas Esimene puurkaev 1967.aastal loodi eestis esimene mineraalvee puurkaev firma värska poolt. Vesi pärines 470 meetsi sügavusest. põlevkivi
Teemanti kasutatakse klaaside lõikamiseks, kivimite puurimiseks, tema pulbriga lihvitakse metalle, vääriskive ning teemandit ennast. Lihvitud, korrapärase kujuga teemante nimetatakse briljantideks. Teemante on looduses harva. Neid leidub Lõuna-Aafrikas, Indias ning Jakuutias. Teemante toodetakse ka sünteetiliselt grafiidist ülikõrglel rõhul ja temperatuuril. Grafiit Tumehall kristalliline läikiv aine. Ta juhib elektrit ja on rasksulav(3500o)Vastandina teemandile on grafiit väga pehme, puudutamisel tundub ta rasvane ja jätab paberile tumeda jälje. Tänu sellele omadusele valmistatakse grafiidist pliiatseid. Teemandi ja grafiidi kõvaduse suur erinevus seletub nende erineva kristallstruktuuriga. Grafiidi kristallis paiknevad kõik süsiniku aatomid korrapärase tasapinnalise kuusnurga tippudes. Kuusnurgad paiknevad kihtides, seejuures kihtidevaheline kaugus on suurem kui kuusnurgas süsiniku aatomite vahel. Süsi
manulusel reageerib kroom ka sulatatud leelistega - siis tekivad kromaadid. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim mineraal on kromiit. 3 Kroom-kõige kõvem metall Metallide kõvadust võrreldakse teemandiga . Kui võtta teemandi kõvaduseks 10, siis kõige kõvema metalli-kroomi kõvadus on 9. Kroomiga võib kriimustada klaasi. Kroomil on ka teisi huvitavaid füüsikalisi omadusi. Kroom on hõbevalge, sinaka helgiga rasksulav metall.Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1890 kraadi ja keemistemperatuur 2482 kraadi Celsiust [5]. Kroom on plastne ning sepistatav. Kuigi kroom on kõige kõvem metall muudavad tühised hapniku, lämmastiku või süsiniku lisandid ta hapraks.Kroom on paramagnetilne, see tähendab, et ta muutub nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet, kuid magneti eemaldamisel kaob ka kroomi magnetilisus. Kroomi saamine
MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) I. Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad Põlevkivi - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Põlevkivi II. Ehitusmaterjalid Lubjakivi - tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit - viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) III. Maagid Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi Lubjakivi - tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) V. Muud maavarad Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas PÕLEVKIVI
Süsinik *mittemetalliline element *moodustab ühendites tavaliselt 4 kov. sidet *esineb mitme allotroopse teisendina e. puhta lihtainena(teemant,grafiit jne) AT erinevad üksteisest ainult aatomite paigutuse või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Teemanti omadused: kõva, rasksulavus. tiheda struktuuriga. Teemanti struktuur - ei ole üldse vabu väliskihi elektrone. Sp ei juhi elektrit. Grafiidi omadused: hallikasmust, läbipaistmatu, väga rasksulav, pehme. Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üksiksidemeid
juveelitoodetes. Omadused. Aatomnumber: 76. Aatommass: 190,2. Prootonite arv: 76. Neutronite arv: 114. Elektronide arv elektronkattes: 76. Elektronskeem: +76|2)8)18)32)14)2). Oksüdatsiooniaste: -II kuni VIII. Sulamistemperatuur: 3045 °C. Keemistemperatuur: 5027 °C. Tihedus: 22,59 g/cm³ Kõvadus Mohsi järgi: 7,0. Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall. Os on väga rasksulav (3045 °C, rasksulavuselt on Os metallide hulgas 3. kohal, pärast volframi ja reeniumi), kõva ja kõige suurema tihedusega metall (Os ja Ir tihedus on praktiliselt ühesugune). Keemiliselt on osmium passiivne metall, kompaktse tükina oksüdeerub alles temperatuuril 400 °C, peenpulbrilisena oksüdeerub aeglaselt madalamal temperatuuril ja süttib kuumutamisel põlema. Oksüdatsiooni saadusena tekib osmiumtetraoksiid. Ühendid.
nõrga kloori ja küüslaugu lõhna. Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab ,,lõhn, lõhnav". Osmium on ainuke metall, millel on lõhn. Füüsikalised omadused Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall . Ta on kõige raskem metall Maa peal, tema tihedus on 22.65 Mg/m3 , mis on mõõtmistäpsuse piires võrdne iriidiumi omaga. Pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett . Ta on kõva rasksulav ja nii rabe, et teda võib rauduhmris pulbriks peenestada. Ta on plaatinametall ja sellisena väärismetall. Os aatommass on 190,2 , sulamistemperatuur 3033 oC ning keemistemperatuur 5027 oC. Tema agregaatolek toatemperatuuril on tahke ning kõvadus Mohsi järgi 7. Osmiumil on kõige suurem valentsus ja ta reageerib juba toatemperatuuril ja eriti kuumutamisel õhuhapnikuga, moodustades osmiumtetraoksiidi. Os-i eelisomadusteks on kulumiskindlus, seepärast kuulub
Teemandi struktuuris ei ole üldse vabu väliskihi elektrone kõik on kovalentsete sidemete koostises. Sellepärast ei juhi teemant elektrit. Teemandi ülisuure kõvaduse tõttu kasutatakse kõik väiksemad vääriskivideks kõlbmatud teemandid kivimipuuride, lõiketerade, klaasinugade, lihvimispulbrite jt töövahendite valmistamiseks, millega saab töödelda väga kõvu kivimeid ja metalle. Grafiiti leidub looduses märksa rohkem kui teemanti. Ta on hallikasmust ja läbipaistmatu, väga rasksulav, kuid üsna pehme. Grafiit lõheneb väga kergesti õhukesteks lehekesteks ning jätab karedale pinnale tumeda jälje, mis koosneb väikestest grafiidiliblekestest. Erinevalt teemandist ja paljudest teistest mittemetallidest juhib grafiit elektrit, sellepärast peaks tema struktuuris leiduma vabu elektrone (tuleta meelde metallide elektrijuhtivust). Õhu käes kõrgel temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Mittetäielikul põlemisel saadavat peent söetolmu (tahma) kasutatakse
aatomite paigutuse (struktuuri) või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi. Struktuuri ja omaduste vahelise seo- Briljant sega puutume ka süsinikuühendite juures palju kordi kokku. Teemant on tuntud kui väga kõva, rasksulav (üle 3000 °C), keemiliselt püsiv, ilus ja ha- ruldane mineraal. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormi- dest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemant võib olla värvitu, sinakas, kolla- kas, must või läbipaistmatu. Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante (mõnikord on
Molübdeen (Mo) on omadustelt metall järjenumbriga 42, aatommassiga 95,94 ning tihedusega 10,22-10,28 g/cm3. Sulamistemperatuuriks on 2623 Celsiuse kraadi ja keemistemperatuur on 4650 kraadi. Molübdeeni nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast molübdos ja tähendab pliid. Molübdeeni avastas 1778 aastal Carl Wilhelm Scheele, aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril keemiliselt püsiv. Ta juhib hästi elektrit. Tema heaks omaduseks on väike soojuspaisumistegur, tänu millele saab teda paljudes seadmetes kasutada. Venitatav ja sepistatav on ta vaid kõrgel temperatuuril. Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu, küll aga ühenditena. Mo peamiseks ühendiks on molübdeniit ehk molüdeenläik MoS 2. Vaba molübdeeni saadakse maagi särdamisel, mille tagajärjel tekib molübdeentrioksiid MoO3
3. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Student Response A. kergmetall B. keskmetall C. raskemetall D. kerge sulam Score: 4/4 4. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi sulamistemperatu Student Response A. kergsulav metall B. kesksulav metall C. rasksulav metall D. kesksulav sulam Score: 4/4 5. Mis võiks olla alumiiniumsulami orienteruv maksimaalne tug Student Response A. 250 B. 500 C. 750 D. 1000 Score: 5/5 6. Kuidas liigitatakse alumiiniumsulameid toodete valmistamise Student Response A. survetöödeldavad sulamid B. valusulamid C
Miks? 9. Mis on keevitatavus? Kas keevitada on parem musti või värvilisi metalle?Miks? 10. Mis on elastsus?Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist? 11. Mis on plastsus? Nimeta mõni plastne metall või sulam. 12. Mis on tihedus?Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli. 13. Mis on soojusjuhtivus? Nimeta 2 head soojusjuhti. 14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuhti. 15. Mis on sulamistemperatuur? Nimeta mõni kergsulav ja mõni rasksulav metall. 16. Defineeri mõisted: a)teras, b)malm. 17. Defineeri mõisted: a)süsinikteras, b)legeerteras. 18. Lõõmutamine: definitsioon, kasutamise eesmärgid, kuumutustemperatuuride valik. 19. Karastamine: definitsioon, eesmärk, kuumutuse ja jahutuse erinevus sõltuvalt terase liigist (süsinikteras, legeerteras) 20. Kirjelda terasdetaili pindkarastamise olemust ja karastamisviise (leekkarastus, kõrgsageduskarastus) 21
Cr G. Mn Score: 4/4 3. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Student Response Feedback Student Response Feedback B. keskmetall C. raskemetall D. kerge sulam Score: 4/4 4. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi sulamistemperatuuri järgi? Student Response Feedback A. kergsulav metall B. kesksulav metall C. rasksulav metall D. kesksulav sulam Score: 4/4 5. Mis võiks olla alumiiniumsulami orienteruv maksimaalne tugevus? Student Response Feedback A. 250 B. 500 C. 750 D. 1000 Score: 5/5 6. Kuidas liigitatakse alumiiniumsulameid toodete valmistamisest lähtudes? Student Response Feedback Student Response Feedback B. valusulamid C. termotöödeldavad sulamid
3. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Student Response A. kergmetall B. keskmetall C. raskemetall D. kerge sulam Score: 4/4 4. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi sulamistemperatuuri järgi? Student Response A. kergsulav metall B. kesksulav metall C. rasksulav metall D. kesksulav sulam Score: 4/4 5. Mis võiks olla alumiiniumsulami orienteruv maksimaalne tugevus? Student Response A. 250 B. 500 C. 750 D. 1000 Score: 5/5 6. Kuidas liigitatakse alumiiniumsulameid toodete valmistamisest lähtudes? Student Response A. survetöödeldavad sulamid B. valusulamid C. termotöödeldavad sulamid D
3. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Student Response A. kergmetall B. keskmetall C. raskemetall Student Response D. kerge sulam Score: 4/4 4. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi sulamistemperatuuri järgi? Student Response A. kergsulav metall B. kesksulav metall C. rasksulav metall D. kesksulav sulam Score: 4/4 5. Mis võiks olla alumiiniumsulami orienteruv maksimaalne tugevus? Student Response A. 250 B. 500 C. 750 D. 1000 Score: 5/5 6. Kuidas liigitatakse alumiiniumsulameid toodete valmistamisest lähtudes? Student Response A. survetöödeldavad sulamid B. valusulamid C. termotöödeldavad sulamid D
Sulam 90% Ta+10%W säilitab suure tugevuse isegi kuni temperatuurini 3300kraadi. Ülejäänud osa Ta-toodangust kasutatakse elektronlampide detailides,keemiatööstuses(korrosioonikindlad katted),meditsiinis proteesimisel(sobib hästi bioloogiliste kudedega),filjeeride ja raketidüüside materjalina,keemialabori nõude valmistamisel jm. Tuntud on ka keerulisemad segaühendid :niobaat-tantalaadid,titanaatniobaa-tantalaadid jmt. Ta O tantaaloksiid(ditantaalpentaoksiid) on värvusetu rasksulav, st 1787 kraadi) kristallaine,tähtsaim Ta-ühend .Ta O ei lahustu vees ega reageeri hapetega, v.a HF ,millega moodustab heksafluorotantaalvesinikhappe. Ta O on amfoteerne oksiid,mille happelised omadused on nõrgemad kui Nb O -l.Erinevalt viimasest ei redutseeru Ta O vesinikuga vaba metallini,kuumutamisel söe või Mg-ga tekib aga TaO .Ta O sulatamisel leelistega moodustuvad metatantalaadid,karbonaatidega- ortotantalaadid:2
Alu Keevitus . Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. [muuda]Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks Alumiiniumi ja selle sulameid kaar-, gaas- ja argoonkeevitatakse
aastal aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. • Carl Wilhelm Scheele Nimetuse legend (1) • Nimi tuleb ladina keelsest sõnast molybdaenum Vana- Kreekast Μόλυβδος molybdos, mis tähendab pliid, kuna selle osakesed meenutasid plii osakesi. Nimetuse legend (2) Plii Molübdeen Aine omadused (1) • Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril keemiliselt püsiv. • Ta juhib hästi elektrit. • Väikse soojuspaisumisteguriga, tänu millele saab teda paljudes seadmetes kasutada. • Venitatav ja sepistatav on ta vaid kõrgel temperatuuril. • Ei ole väga toksiline Aine levik maal (1) • Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu, küll aga ühenditena. • Mo peamiseks ühendiks on molübdeniit ehk molüdeenläik MoS 2. • Molübdeeni võib leida erinevates oksüdatsiooniastmetes mineraalidest.
neutronkiirgusele(nagu see esineb tuumareaktori sisemuses) . · Sulamistemperatuur on 1855 °C · Tihedus on 6,51 g/cm · Keemistemperatuur on 4200 °C · Looduslikke isotoope on 5 · Aatommass on 91,224 · Sisaldus maakoores on 160-190 ppm · Kõvadus on 5.0 moshi 5. TÄHTSAMAD ÜHENDID ZrO tsirkooniumdioksiid Levinuim Zr ühend (looduses- baddeleiit). Värvusetu kristallaine(praktikas valge pulber), tihedus ca 6 g/cm , rasksulav, ei lahustu vees, kuumas H 2SO 4-s ega HF-s. Alles üle 300-400 °C reageerib mõnede halogeeniühendite ja 6 halogeenidega. Saadakse ZrCl 4hüdrolüüsi jt. meetodtega, ka otse loodusest (nt toodab LAV ca 10 tuhat tonni puhast baddeleiiti aastas). Kasutamine: pikaealine tulekindel ahjuvooderdis, keraamika, klaasi ja emailide komponent, abrassiivpulbrites, kõrgtemperatuursed elektroodid, optikas,
1) Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad: Põlevkivi (kukersiit)- kütus ja õlitoore. Graptoliitargiliit- ei kasutata. Turvas- kütteturvas 2) Ehitusmaterjalid: Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi. Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit. Graniit- viimistlus- ja ehituskivi. Liiv- ehitus-, klaasi- ja vormiliiv. Kruus- ehituskruus. Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi. 3) Maagid: Rauamaak- ei kasutata. 4) Keemiatoore: Fosforiit- ei kasutata. Lubjakivi- ehnoloogiline(toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses). 5) Muud maavarad: Järvemuda- põlluväetis, söödalisand, ravimuda. Meremuda- ravimuda. Järvelubi- söödalisand. Turvas- alusturvas. Mõned mõisted Aktiivne varu- maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel
Leelismetallide oksiidid: * BeO berülliumoksiid on kuumutamata väga hügroskoopne. Kõrge sulamistemperatuuri tõttu kasutatakse teda kuumakindla ainena metallisulatustiiglites, raketi soojuskaitseekraanides. BeO helendumist UV-kiirguses kasutatakse ära eriklaasides, mille põhjal valmistatakse luminestsentslampe ja luminofoore, tuumareaktorites neutronite aeglustites ja peegeldites. *MgO magneesiumoksiid Magneesiumoksiid on valge värvusega vees vähelahustuv rasksulav ühend. Seda on kasutatud meditsiinis mao ülihappesuse vähendamiseks. Kasutatakse ka tulekindlate materjalide valmistamiseks ning soojusisolaatorina * CaO kaltsiumoksiidi tuntakse kustutamata lubjana või ka põletatud lubja nime all. Kaltsiumoksiidi reageerimine veega on väga eksotermiline. Selle reaktsiooni käigus eraldub nii palju soojust, et tekkiv lahus võib kuumeneda keemiseni
suurendavad võrreldes hõbedaga materjali kulumiskindlust ja kõvadust, samas suurendavad mingil määral eritakistust. Suuremate voolude lülitamiseks käsutatakse hõbedat ka pulbermetallurgia meetoditega valmistatud (metallkeraamiliste) kontaktide põhikomponendina. Peale hõbeda on nende koosseisus veel näiteks kaadmiumoksiid, nikkel, molübdeen, volframkarbiid jne. 4 Volfram (W)- kõva, rasksulav raske metall, suure kaare- ja erosioonikindlusega, olles seejuures ka küllaltki hea elektri- ja soojusjuht. Vajab suurt kontaktisurvet. Ammoniaagi, fenoolide jms aurud soodustavad volframi korrodeerumist. Volfram leiab käsutamist liikurmasinate süütesüsteemides katkestite kontaktidena, impulsskontaktidena, kaarekustutus-kontaktidena jne. Ka käsutatakse volframit kontaktimaterjalina mitmesuguste sulamite (hõbedaga,
keemiliselt väga püsiv, # ilus ja väga haruldane mineraal , # tekib C teistest vormidest , ülisuure rõhu ja kõrge t° toimel, # spetsiaalselt lihvitud teemant on briljant, # struktuur tihe ja äärmiselt korrapärane , # ei juhi elektrit( kõik väliskihi elektronid on ära kasutatud sidemete moodustamiseks) # kasutatakse: väärikividena , lõiketerana, kivimi puuridena, lihvimis pulbri valmistamiseks.2) Grafiit: #hallikas-must läbipaistmatu, #pehme# väga rasksulav (grafiidist kasutatakse tiigleid)# Lõheneb väga kergelt jättes tumedaid jälgi# Juhib elektrit, selle et seal on vabu elektrone# Kihiline struktuur, kihid nõrgalt seotud# Kasutatakse metallide sulatamiseks tiiglites, elektrontehnikas, harilike pliiatsite valmistamiseks. Süsivesinikud- ühendid, mille molekulid koosnevad ainult C ja H aatomitest.( CH4) Süsinikahel võib olla 3 erineva kujuga: 1) sirge ehk lineaarne 2) hargnenud 3) kinnine ehk tsükliline
keemiliselt väga püsiv, # ilus ja väga haruldane mineraal , # tekib C teistest vormidest , ülisuure rõhu ja kõrge t˚ toimel, # spetsiaalselt lihvitud teemant on briljant, # struktuur tihe ja äärmiselt korrapärane , # ei juhi elektrit( kõik väliskihi elektronid on ära kasutatud sidemete moodustamiseks) # kasutatakse: väärikividena , lõiketerana, kivimi puuridena, lihvimis pulbri valmistamiseks.2) Grafiit: #hallikas-must läbipaistmatu, #pehme# väga rasksulav (grafiidist kasutatakse tiigleid)# Lõheneb väga kergelt jättes tumedaid jälgi# Juhib elektrit, selle et seal on vabu elektrone# Kihiline struktuur, kihid nõrgalt seotud# Kasutatakse metallide sulatamiseks tiiglites, elektrontehnikas, harilike pliiatsite valmistamiseks. Süsivesinikud- ühendid, mille molekulid koosnevad ainult C ja H aatomitest.( CH4) Süsinikahel võib olla 3 erineva kujuga: 1) sirge ehk lineaarne 2) hargnenud 3) kinnine ehk tsükliline
· Maavarad I. Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad · Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore · Graptoliitargilliit - ei kasutata · Turvas - kütteturvas II. Ehitusmaterjalid · Lubjakivi - tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi · Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit · Graniit - viimistlus- ja ehituskivi · Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv · Kruus - ehituskruus · Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi III. Maagid · Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore · Fosforiit - ei kasutata · Lubjakivi - tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) V. Muud maavarad · Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda · Meremuda - ravimuda · Järvelubi - söödalisand · Turvas - alusturvas · Majandusharud Eesti on arenenud majandusega riik. Pärast NSV liidu kokkuvarisemist toimunud
· eelviimane elektronkiht, d-alatase : d2 · üldiselt : (n - 1)d2ns2 n - perioodi nr · elementide o-a. ühendites II - IV (kõige tavalisem IV) · Ti-l ka kuni -I · · Aatomiraadiused ebatavaliselt lähedased, · eriti Zr-l ja Hf-l (lantanoidne kontraktsioon; selgitatud lantanoidide juures) · · Oksiidid EO2 - rasklahustuvad · reas TiO2 ZrO2 HfO2 aluselised omadused suurenevad · · Lihtainete tihedus muutub väga järsult · Ti - kergmetall, rasksulav - väga "väärtuslik" kombinatsioon · Hf - raskmetall (suur erinevus ka Zr-ga võrreldes) 6. Molübdaadid omadused ja kasutamine · tavaliselt keerul struktuuriga ühendid · Eri tüüpi molübdaadid võivad üksteiseks üle minna · sõltuvalt keskkonna pH-st · Tuntud ka kaksikmolübdaadid (kaks erinevat katiooni ühendis), perspektiivsed luminestsents- ja lasermaterjalid · Na2MoO4 - pigmentide ja glasuuride lähteaine · mikroväetis (Mo -vaestel muldadel)
tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul. Plastkomposiitide põhirühmad, lähtudes armatuurist on: Klaasplastid Süsinikplastid Boorplastid Metalloplastid 7 Organoplastid Keraamilised komposiitmaterjalid Koosnevad keraamilisest maatriksist ja armatuurist (võib olla ka mõni rasksulav metall või rasksulav ühend). Iseloomulik on suur survetugevus, kõvadus ja rahuldav tõmbetugevus ning sitkus. Koormus kantakse haprast maatriksist üle tugevale armatuurile. Süsinikkomposiitmaterjalid Väike tihedus, suur tõmbetugevus ja elastsusmoodul, hea termokindlus, nad töötavad oksüdeerivas keskkonnas temperatuuril kuni 500 ºC, inertes keskkonnas ja vaakumis aga kuni 3000 ºC. Pidevate või tükiliste kiududena süsinikarmatuur saadakse orgaaniliste kiudude kõrgetemperatuurilise pürolüüsi teel
kondenseerumises jahutustsoonis. 7. Milles seisnevad niitkristallide saamise keemilised meetodid? Niitkristallid saadakse keemilise reaktsiooni teel aurustatava materjali ja ümbritseva gaasilise keskkonna vahel, kus lenduvad komponendid suunatakse sadestus- ja kristallisatsioonitsooni. 8. Kas rasksulavate ühendite niitkristalle saamisel auru-gaasifaasist sadestamisel aurustatakse kogu rasksulav ühend? Põhjendage vastust! *** 9. Selgitage safiiri (Al2O3) niitkristalli saamist. Saadakse Al oksüdeerimisel niiskes vesinikus 10. Mida kujutab endast mulliit ja kuidas seda saadakse? Al oksüdeeritakse Ränioksiididiga 11. Kuidas sõltub niitkristalli tugevus temperatuurist? Üle 400-500 C väheneb niitkristalli tugevus järsult 12. Kuidas mõjutab niitkristalli läbimõõt tema tugevuspomadusi? Suur tugevus on minimaalsel läbimõõdul 1..3m ja toatemperatuuril 13
Vältimaks pragusid tuleb detailid enne keevitamist kuumutada temperatuurini 100...350 C°. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: · sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme, mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. · alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. 7 Vase keevitamine Vase keevitamist raskendab tema suur soojusjuhtivus, hea vedelvoolavus ning kalduvus tugevasti oksüdeeruda kuumas, eriti aga sulavas olekus.
kagusuunaliselt taanduma. Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-E (kuna sealtpoolt toimus mere pealetund) kuni 450 m. Ülemdevoni merelistes setetes on kivistisi vähe säilinud dolomiidistumise tõttu, kuid terrigeensestes setendites on olulisel kohal lõuatud kalad, rüükalad ja vihtuimsed kalad või nende soomused. Harvem võib leida kiiruimsete ja kopskalade jäänuseid. TÄHTSUS: Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla) ja Burtnieki lademe rasksulav savi (Joosu maardla), mis sobib telliste valmistamiseks. Lisaks on devoni ladestu oluline Lõuna-Eesti inimeste põhjaveega varustamise kohalt. Aluspõhja pealispinna reljeef – juba Devoni ajastu lõpul olid olemas nõod praeguse Soome lahe, Peipsi ja Võrtsjärve kohal ning kõrgemad alad praeguste kõrgustike piirkonnas. Devoni ajastule järgnes ligikaudu 350 milj aastat kestev mandriliste kulutuste periood. Siis kujuneisd meil välja aluspõhjakivimitest
1999 Nanostruktuursed kermised 2001 Nanostruktuursed TiC ker. Seega tänapäeval valmistatakse kermised pôhiliselt WC baasil ja vähesel määral TiC ja Cr3C2 baasil. Teine kermise komponet sideaine- on samuti olulise tähtsusega, 6 kuna temast sôltuvad oluliselt kermiste omadused. Seepärast esitatakse sideainele rida kindlaid eeltingimusi: 1. Rasksulav keemiline ühend (karbiid, karbonitriid, boriid) ja sideaine peavad moodustama kahefaasilise struktuuri. 2. Rasksulav ühend peab osaliselt lahustuma sideaines, kuid sideaine ei tohi lahustuda temas ega moodustada tema baasil tardlahuseid vôi keemilisi ühendeid. 3. Sideaine peab vedelas olekus hästi märgama rasksulavat ühendit, et tagada vedela metalli valgumine terade vahele. 4. Sideaines lahustunud rasksulav ühend ei tohi moodustada tema baasil intermetalliide ega keemilisi ühendeid. 5
teemandit ennast. Lihvitud, korrapärase kujuga teemante nimetatakse briljantideks. Teemante on looduses harva. Neid leidub Lõuna-Aafrikas, Indias ning Jakuutias. Teemante toodetakse ka sünteetiliselt grafiidist ülikõrglel rõhul ja temperatuuril. Teemandi struktuuris ei ole üldse vabu väliskihi elektrone kõik on kovalentsete sidemete koostises. Sellepärast ei juhi teemant elektrit. Grafiit Tumehall kristalliline läikiv aine. Ta juhib elektrit ja on rasksulav(3500o)Vastandina teemandile on grafiit väga pehme, puudutamisel tundub ta rasvane ja jätab paberile tumeda jälje. Tänu sellele omadusele valmistatakse grafiidist pliiatseid. Teemandi ja grafiidi kõvaduse suur erinevus seletub nende erineva kristallstruktuuriga. Grafiidi kristallis paiknevad kõik süsiniku aatomid korrapärase tasapinnalise kuusnurga tippudes. Kuusnurgad paiknevad kihtides, seejuures kihtidevaheline kaugus on suurem kui kuusnurgas süsiniku aatomite vahel.
kergsulavad. Lisaks on tehnoloogiliselt probleemiks suur rauaühendite sisaldus (hematiit). Devoni savide erilise tekkeviisi tõttu on nende lasundid sageli üpris muutlikud, väga erivärvilised ning neid ei õnnestu hästi leiukohtadena prognoosida. Oma väärtuslike omaduste, eelkõige avarama paakumisintervalli tõttu, on mitmed saviliigid neist kõlblikud nõudlikumate toodete, näiteks põrandaplaatide, valmistamiseks. Devoni rasksulav savi on kasutatav keraamikatööstuses (Siimusti Keraamikatehas) ning viimistlustelliste, keraamiliste plaatide jne. tootmisel. Suuremate maardlatena on arvel Joosu, Küllatova, Süvahavva ja Sänna. Neist suurim oli Joosu leiukoht, mille savi kasutati Siimustis, kuid praeguseks on halli savi varud ammendunud ja kaevandamist ei toimu. Kahjuks kulutati Joosu leiukoha hinnalised hallid savid lihtsa täistellise tegemiseks.
karastatakse ja noolutatakse kolm korda. Pärast neid operatsioone on pealesulatatud metalli kõvadus 62...65 HRC. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: · sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. · Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks
Seejärel lõikeriist lõõmutatakse, töödeldakse mehaaniliselt ning karastatakse ja noolutatakse kolm korda. Pärast neid operatsioone on pealesulatatud metalli kõvadus 62...65 HRC. 3 Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada. 3.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks Alumiiniumi ja selle sulameid kaar-, gaas- ja argoonkeevitatakse
plaatinatiiglis tehismineraale, keemilises analüüsis rakendatakse plaatinaelektroodi ja plaatinaroodium-termopaariga mõõdetakse temperatuuri kuni 1600 °C. plaatinata ei saadud läbi ka SI valgustugevuse mõõtühiku kandela loomisel. Lõhnav metall osmium Tavaliselt puudub metallidel lõhn. Osmium on siin erandiks, tal on nõrk kloori ja küüslauku meenutav lõhn. Osmium on kõige suurema tihedusega metall - pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett. Osmium on väga kõva rasksulav metall. Rasksulavuse tõttu soovitati elektrivalgustuse algusaastail valmistada elektrilambi hõõgniit osmiumist. Niisugused lambid tarbisid 3 korda vähem elektrienergiat ja kiirgasid meeldivat roosakat valgust. Rakendust piirasid vaid osmiumi defitsiitsus ja kõrge hind. Osmiumi maailmatoodang on tuhat korda väiksem kullatoodangust. Ta on kalleim plaatinametall. 1966.a oli osmium 7,5 korda kullast kallim. Eriti hinnaline on isotoop Os-187, mille kilogramm maksis 1987.a maailmaturul 14 milj
armatuuri mahulist sisaldust komposiidis annavad plastkomposiitidele väga mitmekesised omadused ja avarad kasutusvõimalused. Plastkomposiitide põhirühmad, lähtudes armatuurist on järgmised: - klaasplastid, - süsinikplastid, - boorplastid, - metalloplastid, - organoplastid. 40) Keraamilised komposiitmaterjalid ja nende omadused. Keraamilised komposiitmaterjalid (KKM) koosne-vad keraamilisest maatriksist ja armatuurist. Viima-ne võib olla mõni rasksulav metall (W, Mo jt) või rasksulav ühend (WC, SiC jt). Keraamilisi komposiitmaterjale iseloomustab keraamikale omase suure survetugevuse ja kõvaduse kõrval rahuldav tõmbetugevus ja sitkus. Keraamilistes komposiitides kantakse koormus haprast maatriksist üle tugevale armatuurile, kus- juures efekti ei anna mitte pulbikujuline tugevdav faas nagu dispersioontugevdatud metallkomposiitides (näit. kõvasulamites), vaid kiuline. Näiteks tuleb ühesuguse tugevusega kermise valmistamisel viia
lõõmutatakse, töödeldakse mehaaniliselt ning karastatakse ja noolutatakse kolm korda. Pärast neid operatsioone on pealesulatatud metalli kõvadus 62...65 HRC. 6. Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: · sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur. · Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada.
magneesiumi, titaani, niklit ja koobaltit, armatuurina aga kõrgtugevat ja jäika teras- või süsinikkiudu. Plastkomposiitmaterjalid Plastkomposiitmaterjalideks (PKM) nimetatakse materjale, mis koosnevad polümeersest maatriksist (põhimaterjalist) ja tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul. Keraamilised komposiitmaterjalid Keraamilised komposiitmaterjalid (KKM) koosnevad keraamilisest maatriksist ja armatuurist. Viimane võib olla mõni rasksulav metall (W, Mo jt) või rasksulav ühend (WC, SiC jt). Keraamilisi komposiitmaterjale iseloomustab keraamikale omase suure survetugevuse ja kõvaduse kõrval rahuldav tõmbetugevus ja sitkus. Süsinikkomposiitmaterjalid Sellistel süsinikkomposiitidel on väike tihedus, suur tõmbetugevus ja elastsusmoodul, hea termokindlus; nad töötavad oksüdeerivas keskkonnas temperatuuril kuni 500 °C, inertses keskkonnas ja vaakumis aga kuni 3000 °C. Pinded
raketi soojuskaitseekraanides. BeO helendumist UV-kiirguses kasutatakse ära eriklaasides, mille põhjal val- mistatakse luminestsentslampe ja luminofoore. Lisaks leiab BeO rakendust tuumareaktorites neutronite aeglustites ja peegeldites. 2) MgO magneesiumoksiid 3 Magneesiumoksiid on valge värvusega vees vähelahustuv rasksulav ühend. Seda on kasutatud meditsiinis mao ülihappesuse vähendamiseks. Tänapäeval leiab magneesiumoksiid kasutamist rohkem tulekindlate materjalide valmistamiseks ning soojusisolaatorina. 3) CaO kaltsiumoksiid Rahvapäraselt tuntakse kaltsiumoksiidi kustutamata lubjana või ka põletatud lubja nime all. Viimane nimetus tuleneb sellest, et kaltsiumoksiidi saadakse lubjakivi põletamisel erilistes lubjaahjudes. üle 1000 ºC CaCO3 _ CaO + CO2
Enamus neist olid lepiskalad. Aruküla koobastest leitud luuplaatide järgi on üks siinne liik saanud nimeks Tartuosteus Giganteus. Devoni ajastul settinud liivad ja aleuroliidid on valdavalt punasevärvilised, selle tingib purdosakesi ümbritsev raudhüdroksiidne kile. (Küll aga iseloomustavad nad ariidset (kuiva) kliimavööndit. Maailmakirjanduses tuntakse seda kivimikompleksi Old Red´ina). Devoni ladestu kogupaksus Kagu-Eestis on 450 m. Majanduslik tähtsus: Piusa klaasiliiv ja Joosu rasksulav savi. Devonist kvaternaarini so sadade miljonite aastate vältel oli Eesti ala maismaalistes tingimustes. Milline täpselt oli reljeef enne esimest jääaega, pole täpselt teada. Arvatavasti oli tegemist lauskmaaga, mida lõhestasid sügavad jõeorud. Pinnakate Pinnakate, mis on Eesti maastike alus, on välja kujunenud viimase miljoni aasta jooksul (kvaternaari ajastul) ja selle kujundajateks oli mandrijää, jääsulamisveed ja mereveed. Mitmel
Süsinikusisaldusega kuni 0,3% on teras hästi lõigatav. Kui süsinikusisaldus terastes on üle 0,3%, lõikepind karastub ja üle 0,7% lõikamine raskendatud ja ettekuumutusega saab lõigata kuni 1,6% süsinikusisalduse puhul (vaata tabelit). Räni (Si) ei raskenda lõikamist, kui teda on terases kuni 2,5% ja eelkuumutusega saab lõigata kuni 4% räni sisaldusega. Seejuures peab süsinikku olema kuni 0,2%, suurema koguse puhul tekib rasksulav ränioksiid. Mangaan (Mn) ei mõjuta lõikamist, saab lõigata 13% sisalduse korral ja eelkuumutusega on võimalik lõigata 18% mangaani ja 1,3% süsiniku sisaldusega teraseid. Väävel ja fosfor sellises koguses nagu ta terastes esineb, ei mõjuta lõikamist. Kroom (Cr) nagu ränigi, tõstab räbu viskoosust ja on lõigatav 1,5% juures, soodustades lõikeservade kattumist räbuga. Kroomi sisalduse puhul 1,5...3,0% saab lõigata ainult eelkuumutusega 600° C juures.
Gaaskeevitusel kuni 3mm paksustel materjalidel kasutatakse I- pilu ja pilu laius on 2-3 mm. Üle 3mm paksuste materjalide keevitamisel kasutatakse V -pilu, mille faasid moodustavad 60°-se nurga ning pilu on 2-4mm. Alumiinium Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised: Sulametalli pinnal moodustub rasksulav (Al2O3) kiht, mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et aloksiidil on kõrge (2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemp. Suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb massiivseid detaile eelkuumutada Kuni 5 mm paksust lehtal faasimata, üle selle servad faasitakse. Kuni 25 mm detaile võib eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi soovitatav eelkuumutada temp 300...400 C° Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam
annaabi.ee 
