Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium Osmium Referaat Autor: Kirke Fischer 11.b klass Tartu 2018 Sisukord: 1. Osmiumi tutvustus 2. Leidumine looduses 3. Saamine, tootmine 4. Füüsikalised ja keemilised omadused 5. Ühendid 6. Füsioloogiline toime 7. Kokkuvõtte 8. Kasutatud allikad 1. Elemendi tutvustus Osmium (tähis Os) on keemiline element
Osmium Avastamine Osmium avastati 1803. aastal Inglismaal, Londonis keemiku Smithson Tennanti poolt. Nimetuse päritolu Oma nimetuse on saanud element osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna. Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab ,,lõhn, lõhnav". Osmium on ainuke metall, millel on lõhn. Füüsikalised omadused Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall . Ta on kõige raskem metall Maa peal, tema tihedus on 22.65 Mg/m3 , mis on mõõtmistäpsuse piires võrdne iriidiumi omaga. Pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett . Ta on kõva rasksulav ja nii rabe, et teda võib rauduhmris pulbriks peenestada. Ta on plaatinametall ja sellisena väärismetall. Os
Riidaja Põhikool IX klass OSMIUM Koostaja: Sigrit Letlane Juhendaja: Õp. Märt Tomp Riidaja 2009 Mis see on? Osmium on plaatinametall. keemiliste elementide perioodilisus tabelis asub ta 76 kohal ning tema aatommass on 190,2. Osmium on sinaka helgiga hõbehall metall. Samuti on osmium suurima tihedusega, tema tihedus on 22,61. Tema sulamistemperatuur on 3030 C. Kompaktse tükina ei reageeri hapete ega leelistega, kuid pulbrilisena on keemiliselt aktiivsem. Osmiumi keemistemperatuur on 5027 C. Osksüdatsiooniaste ühendis on tavaliselt IV, VI või VIII. Looduses on osmium väga haruldane ja levimuselt maakoores on ta 79.kohal. Osmiumi oksiiditüüp on nõrkhappeline. Ajalugu ja kasutusalad Osmium avastati 1803
värvidemängu ja vääriskivi tundus raamistuses suurem. Reklaam sisendas, et vaid profaanid peavad plaatinat hõbedasarnaseks, esteedi silm ei näe siin hõbeda vulgaarset helki. Ülejäänud kaks rasket plaatinametalli avastas Smithson Tennant 1804. a. Neist ühe metalli soolad olid sama värvikirevad kui vikerkaar (kreeka k. iris - vikerkaar), millest tuligi iriidiumi nimetus. Teise avastatud metalli sooladel on iseloomilik terav lõhn ( kreeka k. osme - lõhn), mistõttu metall sai nimeks osmium. Venemaa plaatinametallide epopöa algas 1813.a, mil Uraalis leiti plaatnamineraale, sealhulgas ka üldse kõige raskem senituntud looduslik mineraal - iriidiumplatiniid Ir4Pt (tihedus 22 800 kg/m³). 1825.a teatati ametlikult plaatinamaardla avastamisest ja 1829.a külastas seda saksa looduseuurija Alexander Humboldt. Uut metalli püüdis töödelda Aleksandr Arhipov, kes valmistas plaatinast sõrmuse ja teelusika, mis saadeti kingituseks tsaar Aleksander I-le
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
Kõik kommentaarid