Molübdeeni referaat (1)

Molübdeen
Molübdeen (Mo) on omadustelt metall järjenumbriga 42, aatommassiga 95,94 ning tihedusega 10,22-10,28 g/cm3. Sulamistemperatuuriks on 2623 Celsiuse kraadi ja keemistemperatuur on 4650 kraadi. Molübdeeni nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast molübdos ja tähendab pliid . Molübdeeni avastas 1778 aastal Carl Wilhelm Scheele , aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril keemiliselt püsiv. Ta juhib hästi elektrit. Tema heaks omaduseks on väike soojuspaisumistegur, tänu millele saab teda paljudes seadmetes kasutada. Venitatav ja sepistatav on ta vaid kõrgel temperatuuril.
Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu, küll aga ühenditena. Mo peamiseks ühendiks on molübdeniit ehk molüdeenläik MoS2. Vaba molübdeeni saadakse maagi särdamisel, mille tagajärjel tekib molübdeentrioksiid MoO3. See omakorda redutseeritakse vesinikuga ning saadakse pulbriline molübdeen. Et seda kompakseks muuta, pressitakse seda kõrgel temperatuuril. Molübdeen reageerib hapnikuga ainult kõrgema temperatuuri juures, mille juures tekib molübdeentrioksiid MoO3. Oksiidile vastavat hapet nimetatakse molübdeen(IV)happeks H2MoO4, happe sooli aga molübdaatideks. Molübdeen lahustub konsentreeritud väävelhappes, lämmastikhappes ja kuningvees.
Veerand toodetud molübdeenist läheb roostevaba terase tootmiseks, teine veerand määrdeainete tootmiseks ja 50% e pool läheb muuks otstarbeks, peamiselt rauasulamite tootmiseks. Molübdeentraati kasutatakse ahjudes, mille temperatuur võib olla ligi 1600 0C, molübdeenplekki tarvitatake aga raadio ja rönkentehnikas. Molübdeenterasest valmistatakse püssi- ja suurtükkitorusid ning soomusplaate. Molübdeenist tehakse ka lennukite reaktiivmootorid ja turbiinid , mis peavad kannatama suurt kuumust ja samas olema ka tugevad.
Kunagi kasutati molübdeeni värvi tegemiseks, võimalik oli toota sinist, punast, kollast, pruuni ja musta värvainet, millega värviti siidi, puuvilla , lina, villast riiet, nahka ning puitu. Vanalajal kasutati molübteeni mõõkade valmistamisel, sest selle kasutamisel ei muutunud mõõgad nüriks ja olid väga kõvad ning tugevad. I Maailasõja ajal kasutati molübdeeni ja nikkli sulamit ka tankisoomuste tegemiseks, kusjuures kolm korda õhem soomus oli ikkagi tugevam kui eelmine 76 mm mangaanterasest soomus. Mingil määral kasutatakse, või kasutati molübdeeni ka väetisteks, sest see suurendab taimede saagikust. Kui taimedel on vähe molübdeeni, siis nende kasv aeglustub, saak väheneb, lehed muutuvad plekilisteks ja õied võivad maha langeda ning taimedel on probleeme ainevahetusega.
Kõige suuremad molübdeeni tootjad on Ameerika Ühendriigid, Hiina, Tšiili, Peruu ja Kanada. Alates augustist 2009 on tonni molübdeeni väärtus 30.000 eurot
Molübdeeni on vaja ka inimestel. Peamised molübdeeni sisaldavad toiduained on loomakiha, lehma- ja kitsepiim, austrid , kaunviljad, teraviljad , täisteraviljatooted, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat , mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb selle elemendi rohkusest pinnases.
Molübdeeni nimetatakse üheks luude hoidjatest, sest molübdeeni on vaja luukoe tekkeks ja arenguks, vereloomeprotsessideks, mitmete väävliühendite ainevahetuse korrastamiseks, kehavõõraid ühendeid kahjutuks muutvate süsteemide toimimiseks. Kui aga organismis on liiga palju molübdeeni, soodustab see podagra teket. Molübdeen oksüdeerib puritiini kusihappeks, neerud ei jõua seda kehast välja viia, mille tulemusena sadestub see sooladena kudedesse. Kusihappet peeti geniaalsuseaineks, sest paljudel silmpaistavatel leiduritel ja väejuhtidel oli podagra, näiteks Aleksander Suurel, Cromwellil, Newtonil, Darwinil, Goetheil ja Rubensil. Podagrahaiged on tavaliselt sihikindlad ja erakordselt töövõimelised. Sellest järeldub, et mida rohkem molübdeeniühendeid on pinnases, seda molübdeenirikkamad on toiduained, seda suurem on vere kusihappesisaldus, seda rohkem podagrat ja geniaalseid mõtteid... .
KOOL
Molübdeen
Keemia referaat
XXX
Juhendaja : XXX
2009
Kasutatud kirjandus:
Hergi Karik (Tallinn-Valgus) 1991/ „Hämmastavad ained“ LK 224-233
M.Strugatski ja B.Nadeinski (Tallinn-Valgus) 1969/ „Üldine Keemia“ LK 300-301
http://et.wikipedia.org/wiki/Molübdeen
http://en.wikipedia.org/wiki/Molybdenu m
http://www.tervisekaitse.ee/?mid=1121