Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rasedus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rasedus, embrüo, sünnitus, emakas, tsioon, platsenta, kromosoom, kromosoomid, seemnerakkiljastumine, munajuha, nais, alguskuupäev, elunderi, kombinatsioon, rasedusnädalani, elujõuline, üleaegne, arstlik, beebi, emakakael, tupp, nahaalune, kortsud, roosa, laagna, olga, kalkuleerimine, elusat, pikkuseks, suguühte, tuumad, kestel, toitev, kehagaDirgis Jõemaa Raseduse kulg, loote areng, sünnitus REFERAAT 2014 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus............................................................................................. 2. Viljastumine............................................................................................. 3. Rakkude pooldumine munajauhas........................................................... 4. Loote areng ............................................................................................. 4
Loote areng Referaat Sisukord Viljastumine ja rasedus Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles munarakk ning seemnerakk ühinevad munajuhas sügoodiks ehk viljastatud munarakuks. Suguühte käigus vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond, mis tapab suure hulga sperme, edasi suudavad liikuda vaid tugevamad. Läbinud tupe ning emaka, jõuavad permid munajuhas oleva munarakuni
3 1.VILJASTUMINE Viljastumine toimub sugulises vahekorras, kus orgasmi ajal tekkinud seemnevedelikk satub emakasse ja sealt edasi suundub munajuhadesse, kui seemenrakk satub seal kokku munarakuga, siis ühineb ta sellega. Järgmise 24 tunni jooksul jaguneb viljastatud munarakk esimest korda. Edasi rändab jagunenud raksutik mööda munajuhasid emakasse, mis langeb mööda munajuha alla emakaõõnde ning 9.-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha, ning seal ta pesastub.Esimseks märguandeks rasestumisel on menstruaaltsükkli peatumine(1). 4 2.RASEDUS, SÜNNIEELNE ARENG Rasestus kestab tavaliselt 266 päeva ehk 9 kuud(1). Raseduse ajal tuleks jälgida ravimite manustamist, samuti on raseduse ajal kahjulikud nikotiin, alkohol ja narkootikumid
,,Loote areng" Kristiine Salumäe 10.R Jüri Gümnaasium Jüri 2012 Järjekord Sissejuhatus..................................lk3 Implantatsioonieelne faas.................lk4 Implantatsioon Emakaväline rasedus Pärast munajuhast väljumist Rakkude pooldumine munajuhas Rakkude diferentseerumine................................lk5 Platsentavereringe Rasedus 5. nädalal..........................lk6 Rasedus 10. nädalal........................ lk7 Rasedus 15. nädalal........................ lk8 Rasedus 20. nädalal........................ lk9 Rasedus 25. nädalal........................ lk10 Rasedus 30
Lisaks lapse arengule kirjeldan ka ema kahelisi ja psühholoogilisi muutuseid, millega peatselt emaks saaval naisel tuleb keskmiselt 280 päeva ehk 40 nädala jooksul toime tulla. 3 Areng nädalate kaupa ja muutused naises 3. nädal Naisel on olnud ovulatsioon, munasarjast on vabanenud munarakk, mis on kohtunud spermatosoidiga ja aset on leidnud viljastumine. Viljastatud munarakk hakkab kohe jagunema ja liigub samal ajal piki munajuha emaka suunas. Kuigi viljastumine toimus alles viimase nädala jooksul, räägitakse siiski kolmandast rasedusnädalast, sest arvestust peetakse viimase menstruatsiooni järgi. [1, lk 30] 4. nädal Munarakk on jõudnud emakasse ja pesastunud emaka limaskesta. Selleks ajaks on moodustunud umbes millimeetri suurune rakutombuke embrüo, millest moodustuvad loode ja teda ümbritsevad lootekestad ning platsenta. Arenev munarakk saab toitu emaka limaskestal olevatest veresoontest.
...............................................9 Euroopa maade aborti puudutav seadusandlus...................................................................................11 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................11 2 Mis on abort? Abort on embrüo või loote väljutamine emakast enne sündi. See võib toimuda iseeneslikult või tehislikult. Esimest nimetatakse spontaanseks, teist indutseeritud ehk esilekutsutud abordiks. Mõlemal juhul võib olla tegemist nii surnud kui elava embrüo või loote väljutamisega emakast. Esimesel juhul on embrüo või loode surnud kas iseeneslikult mingi geneetilise või füsioloogilise häire/haiguse tagajärjel, või on tema surm põhjustatud kas otseselt või kaudselt mingitest
KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5
· 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). VILJASTUMINE Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas-ja isasorganism. Uus inimorganism saab alguse seemnerakkude ja munarakkude ühinemisel. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneedi kolm etappi on: viljastumine, loote areng ja lootejärgne areng. Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Sügoot ehk viljastatud munarakk liigub mööda munajuha emakasse, see võtab aega umbes viis päeva. Seitsmendal päeval peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale, seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab loode kõik vajaliku emakalt. LOOTE ARENG 1.-3. NÄDAL Viljastunud rakukogumik on sellel ajal mikroskoopiline pallike. Kuid sealt saab alguse 40 nädalat kestev loote areng. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus
rakust koosnev täiskasvanu, on ehk kõige märkimisväärsem nähtus looduses. Tänapäeval teavad teadlased, et paljud täiskasvanu keha tavafunktsioonid kujunevad välja raseduse jooksul - sageli tükk aega enne sündi. Üha rohkem peetakse sünnieelset arenguperioodi ettevalmistavaks ajaks, mille jooksul arenev inimorganism omandab hulgaliselt struktuure ja harjutab paljusid oskusi, mida läheb vaja, et pärast sündi hakkama saada. Inimese rasedus kestab tavaliselt ligikaudu 38 nädalat, mõõdetuna viljastumise hetkest ehk eostumisest kuni sünnituseni. Viljastumisele järgneva esimese 8 rasedusnädala jooksul nimetatakse arenevat inimorganismi embrüoks, mis tähendab "üsas kasvav". Seda aega, mida nimetatakse embrüonaalseks perioodiks, iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine. 8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni kutsutakse arenevat inimorganismi
INIMESE LOOTELINE ARENG (1.-12. NÄDAL) Inimese looteline areng (1.-12. nädal) Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusen moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees. Pärisimetajatel toimub see emasorganismis. Embrüogenees lõpeb sünnimomendiga ja organism alustab oma lootejärgset arengut. (Sarapuu et al, 2003) Sünieelses arengus eristatakse kolme perioodi: 1) Eostumisperiood (0-2 nädalat) - umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot (viljastatud munarakk) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100-rakuline kogum
PärnuJaagupi Gümnaasium XI klass Tairi Murel Rasedus ja sünnitus Referaat inimeseõpetusest märts 2009 Kaelasel Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Rasedus................................................................................................................................... 4 3. Viljastumine............................................................................................................................4 4. Loote areng............................................................................................................................. 4 4.1 Mida loode tunneb? ..........................................................
Viljastumiel ühinevad muna- ja seemnerakk ning nende tuumad liituvad. - Viljastumine toimub munajuhas - Viljastatud munarakk areneb munajuhas - Seemnerakud sisenevad tupe kaudu - Laps sünnib läbi tupe - Emaka kokkutõmbed kutsuvad esile sünnituse - Munarakke toodetakse munasarjades - Ovulatsiooni käigus vabastatakse munarakk munajuhas - Suguhormoone toodetakse munasarjas - Munarakk liigub emakapoole läbi munajuha - Emakat ühendab väliste suguelunditega tupp Partenogenees ehk neitsisigimine - uus isend areneb emastel viljastumata munarakust. Kannavd pooli ema geene, pole identsed. - Ümarussidel, mesilastel, skorpioniliikidel, parasiitsetel herilastel, roomajatel, kaladel, Komodo varaan. Kehaväline viljastumine sugurakkude arv - suur (suure hulga tootmine võtab aga palju aega ja on enrgiarikas) keskkond - vesi (õhu käes kuivaksid ära, peavad vees sigima)
elujõulisena püsida. Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks, nad on ainsad inimese rakud, millel on selline võime. Need ühe kromosoomide komplektiga rakud on tekkinud mehe munandites sugurakkude pooldumisel. Ühe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on emassugurakud. Munarakk ühineb ühe seemnerakuga, moodustades viljastatud sügoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt üks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lõpus olevad narmad üle munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe ülaosast läbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mõõtmetega võrreldes suur vahemaa.
Bioloogia Kontrolltöö viljastumine inimesel 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote
Prenataalne periood: viljastumisest kuni sünnini 280 päevane arengutsükkel Perinataalne periood: 22st nädalast kuni 168 h ( seitsmenda elupäevani) peale sündi . Toimub kolm põhilist ontogeneesi pööret. Igas keharakus on 46 kromosoomi, ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosoomi. Sügoot(viljastatud rakukogum) sisaldab 23 paari kromosoome, mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Iga paari üks liige on emalt ja teine isalt. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse. Sugurakkude kromosonaalsed omadused: Munarakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X kromosoom). Seemnerakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X või Y). Kui kaks sugurakku saavad kokku, siis arvuks on kokku 44 ja lisaks XX või XY sugukromosoom. Mehel on võimalus määrata sugu aga samas me ei tea, mille põhjal teeb munarakk oma valiku. XX- tüdruk, XY-poiss. (Katseklaasi põhja jäävad XY ja peale XX).
Aeg viljastumisest surmani 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4
Muutused interfaasis. DNA replikatsioon. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Interfaas on osa sellest, kus rakk täidab oma ülesandeid ja elab oma elu. Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku, tsentrosoomid liiguvad rakupoolustele, nende vahele tekivad kääviniidid. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale, kääviniidid kinnistuvad ühe otsaga tsentomeeri, teise otsaga tsentrosoomi külge.
Abort Mis on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem lahendatud. Abort on embrüo või loote väljutamine emakast enne sündi. See võib toimuda iseeneslikult või tehislikult. Esimest nimetatakse spontaanseks, teist indutseeritud ehk esilekutsutud abordiks. Mõlemal juhul võib olla tegemist nii surnud kui elava embrüo või loote väljutamisega emakast. Esimesel juhul on embrüo või loode surnud kas iseeneslikult mingi geneetilise või füsioloogilise häire/haiguse tagajärjel, või on tema surm põhjustatud kas otseselt või kaudselt mingitest välisteguritest, nt
... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV............................................................................................... 7 Alkohol......................................................................................... 8 Suitsetamine.................................................................................. 8 Ravimid ja rasedus........................................................................ 9 Spontaan abort............................................................................. 10 Kasutatud kirjandus............................................................ 12 Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini
jagunevad omakorda kolmeks trimestriks. Lapseootuse arvestuslikuks alguseks on viimase menstruatsiooni esimene päev. Seega loetakse tagantjärgi rasedaks juba enne seda, kui tegelik viljastumine üldse aset leidis. 3. nädal viimase menstruatsiooni alguspäevast On olnud ovulatsioon (munaraku väljumine munasarjast) ning viljastumine on toimunud. Spermatosoid on viljastanud munaraku ja see on liikunud piki munajuha emaka suunas. 4. nädal Munarakk on kinnitunud emaka limaskesta külge. See on umbes millimeetri suurune ning seda toidavad emaka limaskestas olevad veresooned. Hakkab moodustuma platsenta (tiinusajal emakas kujunev loote toitumis-, hingamis-, sisesekretsiooni- ja erituselund, emakook). Hakkavad arenema soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. 5. nädal Ultrahelis on loode nähtav
.tegelikult sünnib elusolend juba üheksa kuud ennem .Referaadi eesmärgiks on uurida kuidas areneb ja käitub inimene, kui ta on veel üsas Sünnieelses arengus eraldatakse 3 perioodi : eostumisperiood ehk viljastumine, .embrüonaalperiood ja looteperiood 3 Eostumisperiood.1 Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemnerakuga, sellest algab naise rasedus. Eostusvilja nimetatakse tema arengu algstaadiumis embrüoks, aja möödudes muutub ta looteks. Hetk, millal embrüost saab loode, pole täpselt paika pandud: osa teadlasi loeb selleks 12 nädala ehk kolme kuu möödumist eostushetkest, sagedamini nimetatakse eostusvilja fetaalseks ehk looteliseks juba pärast kaheksa üsasisese elunädala möödumist. (Vikipeedia, (2013 Joonis 1. Munaraku viljastamine
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu 2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe
peale viljastumist. Nabaväädis on 2 arterit ja 1 nabaveen, mis ühendavad loodet emaga. Veenist liigub arteriaalne veri, kust saab loode omale hapnikku. Arteritest läheb tagasi süsihappegaas ja jääkained emale. Kõik spermatosoidid ei jõua munarakuni, alati viljastab munaraku vaid üks meessugurakk. Fertilisatsioon e. Viljastumine ning toimub toimub munajuhas. Munarakk on kõige suurem rakk, igal kuul valmib naise organismis 1 munarakk. Naise munarakus on X kromosoom. Kui saavad kokku XX kromosoom, sünnib tüdruk. Kui aga ühinevad X ktomosoom emalt ja teine Y kromosoom isalt, siis sünnib poisslaps. Viljastamata munarakk püsib eluvõimelisena 8-18 või kuni 24 tundi. Munarakkude areng toimub munasarjas. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Moorula ehk kobarloode on juba neljaks jagunenud ja liigub emaka suunas. Moorulast areneb blastotsüst (lootepõieke), mis on jõudnud emakasse ning kinnitub (pesastub) emaka limaskestale.
Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Kuidas see toimub ? Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole (kuhu nad jõuavad umbes 1,5 tunni pärast). Hinnanguliselt säilib seemnerakk emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab keskmiselt 300-500 seemnerakku, millest üks viljastab munaraku. Pärast seda, kui seemnerakk on tunginud läbi munaraku seina, mõlema raku tuumad ühinevad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism. Ligikaudu 3-6 päeva jooksul jõuab embrüo emakasse. Selle aja kestel koosneb embrüo tervest rakkude grupist, mis hiljem jagunevad
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Inimeseõpetuse referaat Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus. Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Ann Valang Paide 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Rasedus............................................................................................................... 4 Kuidas kindlaks teha, et oled rase ?....................................................................4 Raseduse kulg..................................................................................................... 5 Sünnitus............................................................................................................ 10
lootel. Vanuse tõustes tõuseb ka defektiga lapse sünnitamise tõenäosus. Triploidia (69 kromosoomi) põhjuseks võib olla munaraku viljastumine kahe seemnerakuga, munaraku viljastumine diploidse seemnerakuga või diploidse munaraku viljastumine. Aneuploidia tekib inimestel peamiselt kromosoomide mittelahknemise tõttu meioosis. Enamik defekte tekib oogeneesi esimese meioosi faasi käigus. Kõige sagedasem probleem on lisa 21 kromosoom – Downi sündroom, aga ka 18 ja 13 (vastavalt Edwardsi ja Patau sündroom). Lisaks on võimalik ka sugukromosoomide trisoomia (47, XXX), (47, XXY) ja (47, XYY). Samuti võib inimestel esineda ka monosoomia – (45, X), Turneri sündroom. Tekib kui munarakus puuduvad X kromosoomid ning see viljastatakse normaalse spermatosoidi poolt ning tekib embrüo millel on 45 kromosoomi ning 1 sugukromosoom. Väga suur osa kõikidest
3) anafaas 4) telofaas Mitoos on eukariootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Jagunemise ajal toimub kõigi organellide replikatsioon ehk kahekordistumine. Lõpptulemuseks saadakse kaks identset rakku. Taimerakkudes jagunevad kasvupungidest ehk meristeemidest, iga juure otsas on meristeem. anafaas- kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse lahku. Telofaas- sünteesitakse tuumamebraanid, kromosoomid keerduvad lahku. Tütarrakud- tütarrakud on geneetiliselt identsed. Mitoosi tähtsus · Tagab organismi kasvamine · Surnud rakkude asendamine · Vigastuste parandamine Sugurakkude jagunemine ehk meioos Meioos on raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda. Jagunemine: 1) Profaas- homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ning vahetavad võrdse pikkusega osi(krossingover). 2) Metafaas- Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa
Lk 127-128-Viljastumine-Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8
Spermid on kehale võõrad rakud ja nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. · Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. · Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi. · Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Erinevalt meestest on naisel kuseteed ja suguteed eraldi. · Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte tähtsat ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakke naistel elu jooksul juurde ei moodustu. · Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk
Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete munarakud ja seemnerakud. Sügoot viljastatud munarakk. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine. Kahekromatiidiline kromosoomistik tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed. Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus. meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tüarrakkudes väheneb kaks korda
kõikumine). Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi ehk füsioloogilisi vahendeid (eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist). Efektiivseimateks on kondoom, pessaar, minipillid, hormoonsüstid, hormoonspiraal ning steriliseerimine. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jag unema ja selle tulemusena moodustub loode e. embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e. embrüogenees (emasorganismis või munas), lõpeb sünnimomendiga. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed (idujuur, idupung, iduvars, iduleht/ed). Seemne kujul võib taim üle elada ka kasvuks ebasobivad keskkonnatingimused
LOOTE ARENG ÜHEKSA KUU JOOKSUL Referaat 2018 1. RASEDUS Raseduseks nimetatakse naise seisundit munaraku viljastumise ja sünnituse vahel. Rasedusel on kolm trimestrit: · 1. trimester kestab esimesest kuni kolmeteistkümnenda nädalani. · 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani. · 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). 2 2. ESIMENE TRIMESTER 1.-3. nädal
annaabi.ee 
