Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rannikuprotsessid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rannik, rannikuprotsessid, lainetus, lainte, lainetuse, kuhjab, rannikule, pankrannik, laugrannik, kuhjav, pikiränne, kulutab, hoovused, jõed, järskrannik, purustavad, astangud, pangad, lauge, rannavallid, rannabarrid, rannajoon, maasäär, avalduma, süvendamine, taimkatte· Jõed jäävad veevaeseks või kuivavad täielikult, talvisel ajal võivad külmema kliimaga kohtades läbi külmuda · Jõevee vähenemisel väheneb vee hulk, mida saab kasutada põllumajanduses- põuaperioodid · Suurematel jõgedel võib jõevee taseme languse tagajärjel jõgi muutuda ajutiselt laevade jaoks liiga madalaks Üleujutuste võimalikud põhjused: · Mererannikutel- tingitud merevee ootamatust tõusust rannikule puhuvate tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Kui madalas rannikupiirkonnas paikneb lisaks suure ja veerohke jõe suue, põhjustab merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul. · Tugevad vihmad · Kiire lume/jää sulamine · Väikestel jõgedel soodustavad üleujutusi linnad, kuna linnade asfalteeritud tänavatelt ja platsidelt ning katustelt voolab vesi kiiresti jõkke põhjustades seega kiire jõevee tõusu.
puhuvate tuulete mõjul Püsivad tuuled: · KIRDEPASSAAT põhjapoolkeral KIRDEPASSAATHOOVUS- (Golfi hoovus, Põhja- Atlandi hoovus) · KAGUPASSAAT lõunapoolkeral · Hoovused liiguvad ringlevalt · Hoovused- ammendamatud energiaallikad 29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; RANNIKUPROTSESSID Mitmete tegurite mõju rannikutele ( tv. lk. 58 ül. 3) Tegur Mõju rannikule lainetus Järskrannikud taanduvad lainetuse tõttu. Lauged rannikud täituvad setetega. TEKIVAD RANNAVALLID, MAASÄÄSRED.Need tekivad kujherannikutel hoovused Kannavad ära jõgede poolt kaasa toodud setted tuul Kuhjab liivastel rannikutel setteid, tekivad LUITED taimed, loomad taimejuured takistavad setete ärakannet, kinnistavad pinnavorme
hoovustega siia kanduvast soojast mereveest. Tihedus külm tihedam. Vesi liigub maailmameres hoovusena, lainetena, tõusu ja mõõna liikumisega. RANNAPROTSESSID Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannanõlv. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab ajuvee piirist paguvee piirini rand. Maa-ala, mille piires on tuulte ja lainete mõjul kujunenud spetsiifilised pinnavormid rannik. Lainetuse tagajärjel madalas vees või rannajoone lähedal maismaal kujunenud pinnavorm rannamoodustis. Järskrannik: fiord kitsas merelaht, skäärrannik? väike kaljusaar, dalmaatsiarannik. Laugrannik: deltaga jõgi deltaga rannik, laguun merelaht, mida eraldab merest meresäär, limaanrannik deltasuue, lehtersuue, meri tunginud jõesuudmesse. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga
· Merevee soolsus mõjutab otseselt elustikku, näiteks liikide arvu. Merevee koostises on enam klooridesulfaate ja karbonaate. Keskmine soolsus on 35 promilli. Mere soolsust mõjutavad: · Sademete hulga ja auramise vahekord · Jõgede suubumine · Ühendus ookeaniga 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsak- ja laugrannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone
RANNIKUD REET TUISK RANNIKU SKEEM pagurand MÕISTED • RANNIK – ALA, KUS NII MAISMAAL KUI VEEKOGU PÕHJAS ILMNEB LAINETUSE MÕJU • RAND – ALA MAISMAAL, KUS ILMNEB LAINETUSE MÕJU JA RANNA- MOODUSTISED • RANNAJOON – PIIR VEE JA MAA VAHEL. MUUTUB VASTAVALT VEETASEMELE • AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU • RELJEEF – JÄRSKRANNIKUL KULUTAV,
järgneb zooplankton, väikesed kalad ja mereloomakesed, keda kasutatakse toiduks, suured kalad, kes on püügiobjektsiks. Kõige rohkem planktonit tekib atlandi põhja osas suurte jõgede suudmetes, põhjameres, külmasooja kokkupuute alal, madalvees. Bioproduktsioon ulatub u 200m sügavusele, kuni on päikesevalgus ja toimub fotosüntees. Rannik on randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannikud jaotatakse järskrannikuks-järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja laugrannikuks-lauge reljeefiga rannik. Viimase piires eraldatakse järsak- ja lauskranda. Eesti rannik, kaasaarvatud pankrannik on täies ulatuses laugrannik. Järskrannik on näiteks fjordrannik. Rannikute geomorfoloogia põhilise kujundaja lainetuse mõju rannale sõltub eelkõige sellest, kuidas merepõhi avamere suunas sügavneb ja ranna veepealse osa kallakusest. Meil Eestis on merepõhi reeglina väiksema kallakusega ja rannik tervikuna laugrannik.
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1.Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7
Rannikud on pidevas muutumises Rannikute ilme sõltub: • ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), • geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), • kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), • ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) • veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus- mõõn). Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad: • lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), • hoovused, • merejää, • taimed, • inimtegevus. Lained mõjutavad rannikuid Lained tekivad: • tuule, • maavärina või vulkaanipurske, • tõusu-mõõna, • laevade liikumise tagajärjel • Murdlained tekivad kohas, kus sügavus järsult muutub. Lainete tegevus järsk- ja laugrannikul Veekogu muutub kiiresti sügavaks, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga
Tõusu ja mõõna tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune. 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel. Mõistetes lahti seletatud! 8. Too näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele. Süvendamine muudavad lainetuse mõju ja setete liikumist. Otsene mõju on ehitustegevus rannikul (sadamaehitised), kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni. 9. Nimeta maailmamere reostumise põhjuseid ja analüüsi nende mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale. Põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust. Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse
näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele; a) Järskrannikutel sügavneb meri kiiresti ja lained jõuavad rannale suure energiaga, seetõttu on ülekaalus lainete kulutus. Ookeanilained on võimas rannikut erodeeriv ja uuristav jõud. Järskrannikul näeme rannaastanguid, panku ehk klinte, murrutuskulpaid, murrutuslavu, võlvkaari ja jäänukkaljusid. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes energiat ja rannajoonel on neil ainult setteid liigutav jõud. Vaid tormilainetus suudab liigutada rohkem setteid. Laugrannikuid ilmestavad rannavallid, rannabarrid, leetseljakud, maasääred ja tombolod. b) Setete liikumist ning kuhje- ja kulutusprotsesse takistavad näiteks inimeste rajatud sadamate kaitsemuulid ja süvendatud jõesuudmed. Piki randa toimuva setete
HÜDROSFÄÄR Selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult
merepinnale langeva päikesekiirguse hulk merehoovused sademete/auramise vahekord (auramine suurem > soolane) · konkreetse rannikumere veesoolsust mõjutavad: sademete/auramise vahekord jõgede sissevool ühendus maailmamerega · peamine produtsent fütoplankton Rannaprotsessid · rannajoon piir maismaa ja mere vahel · rand maapind, ille piires kõigub rannajoon · ajuvesi kõrgem veeseis · paguvesi madalam veeseis · rannik maismaa ja vee kokkupuuteala, kus tekivad spetsiifilised pinnavormid · järskrannik ehk pankrannik veekogu sügavneb kiiresti lainete kulutav tegevus kujunevad kulutusrannad lained purustavad ja kannavad ära setted · kulutusrannad iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine lahti murtud osa kantakse lahepäradesse, kus need settivad iseloomulik ka Eesti randadele · laugrannik ülekaalus lainete kuhjav tegevus
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1. Mõisted Hüdrosfäär- ehk vesikest- peamiselt veega seotud geosfäär Rand-randla maismaaline osa. Ranna merepoolseks piiriks on keskmine rannajoon Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Rannajoon-merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus Rannavall- tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik Järskrannik-järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik Laugrannik- lauge reljeefiga rannik
Üldiselt. geoloogilised iseärasused (setted, pinnavormid), hüdrodünaamika iseärasused, inimtegevuse mõju. Inimtegevust võib lugeda ka globaalsete tegurite hulka, kuna teda loetakse peasüüdlaseks globaalsetes kliimamuutustes. Inimtegevuse mõju, näiteks intensiivistub suvilate ja ka elamute ehitus aktiivsesse randa; Hüdrotehniliste rajatistega (sadamad, kaldakindlustused jt.) rajamisega muudetakse setete liikumise reziimi, jne.) 2. PILET Terminoloogia- rannik, randla jt alljaotused. Rannik randla, koos seda piirava maismaa ja merega. Tavaliselt kuulub ranniku koostisesse maismaariba ning see osa väljaspool randlat olevat merepõhja, kus on jälgitavad vanad rannamoodustised. Ranniku maapoolseks piiriks loetakse ka lahe pärasid, merepoolseks piiriks aga poolsaarte tippe või rannikusaarestiku välissaari ühendavat joont. Randla mere või suurjärve madalaveeline osa koos teda palistava lainetusest mõjutatud maismaaribaga
kui ülemjooksul. Jõgi kannab edasi väiksemaid kive. Jõeorg muutub järjest laiemaks, sest voolav vesi kulutab rohkem kaldaid. Jõel kujuneb lamm.org. Alamjooksul on jõgi aeglase vooluga. Ülalt poolt kaasatoodud murendmaterjal settib suudmes. Jõesäng ummistub ja jõgi madaldub. Jõe poolt kaasa toodud setetest tekib uhtmadalik ehk delta. 15. Millistes looduslikes tingimustes tekib delta, millistes estuaar? Delta tekib siis, kui jõe voolukiirus on väike nii et ta kannab peent setet ja kuhjab seda suudmesse, ust jõgi lõpuks enam läbi ei saa Estuaar on lehtersuue ehk siis nendel rannikutel, kus on hästi tugev tõus ja mõõn, siis seal tõusulaine viib setted minema ja siis jääb sellest deltas alles uputatud lehtersuue. nt Amazonases on selline uputatud lehtersuue ja ka abil on selline uputatud lehtersuue. 16. Miks on üleujutusi rohkem kesk- ja alamjooksul, aga mitte ülemjooksul? Üleujutusi on rohkem kesk- ja alamjooksul, kuna seal on tasasem maapind
Kehra Gümnaasium 11.A klass Triin Kviljus HÜDROSFÄÄR Kehra 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Hüdroloogia kuulub inimühiskonna varasel perioodil kujunenud teaduste hulka ja on kõige tihedamini seotud hüdrosfääri uurimisega. Inimasustuste levik sõltus joogiveekohtade paiknemisest. Vee sügavuse, voolukiiruse, lainetuse mõõtmiseks hakati keskajal konstruee- rima mõõteriistu. Vee uurimisel on suur roll ka laevaliikluses. Nimelt 19. sajandil hakati rajama suuri vesiehitisi nagu paisud, veejõujaamu, kanaleid ja lüüse. Selle tulemusena arenes hüdroloogia väga kiiresti. 20. sajandil hakati uurima veekvaliteeti, sest paljudes piirkondades on reostuse tõttu puudus just kvaliteetsest veest. Hüdroloogia jaguneb kahte rühma: merehüdroloogia ja sisevete hüdroloogia
Igat sfääri iseloomustab temp. kindlasuunaline muutumine. 1. Troposfäär: kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist, temp. järkjärguline langemine keskmiselt 6C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. enam ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on tugevam. Selles sfääris tekivad kõik peamised ilmastikunähtused ja on kuni 10 km kõrgusel. 2. Stratosfäär: ulatub ligi 50 km kõrguseni, kõrguse kasvades hakkab temp. tõusma, mille peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb osoonikiht
· Soe hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem · Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem. Hoovuseid põhjustab Hoovuste mõju kliimale · Soojad hoovused toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Soojem veetemperatuur soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. · Külmad hoovused toovad kaasa kuiva ja jahedat õhku, sademeid ei teki. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. Rannikut mõjutavad tegurid · Lainetus · Tuul · Hoovused · Tõus ja mõõn · Merejää · Taimed, loomad · Jõed · Inimene Laugrannik · Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. · Lained kaotavad rannajoonele energia ja rannajoone lähedal on neil setteid liigutav jõud. · Kujunevad kuhjerannad. · Rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid, maasääred. · Veealused vallid ehk rannabaarid. · Rannik muutub liigestatumaks. Järsarannik
Põhjus: sademed Kariibimeri / Mehhiko laht- ühendus ookeaniga parem Punane meri/Araabia meri- jõgede poolt väiksem sissevool California laht/Hudsoni laht- auramine on suurem, sissevool väike Sargasso meri/ Ohhoota meri vaba ühendus, sissevool puudub Too näiteid, kuidas võivad rannikud aja jooksul muutuda. - järskrannik võib ajajooksul muutuda laugrannikuks, kui vesi kulutab ja lõhub Tegur Mõju rannikule lainetus 1)järsk- võib taanduda maismaa poole, hakkab ise ennast kaitsma 2) lauge- kuhjav tegevus, tekivad rannavallid, rannajoon võib sirgeks muutuda hoovused Viib ära setted tuul Kuhjab setteid liivastel aladel--luited merejää Jää lõhub rannikut Taimed,loomad Kinnistavad pinnast ja kaitsevad seda, juured takistavad setete ära kandumist
Eriti tahaks välja tuua kahte põhilist jõgede ookeanidesse suubumise ala tüüpi: estuaarid ehk lehtersuudmed ning deltad. Estuaarid on lehtrikujulised (sealt ka nende teine nimetus) jõesuudmed, mis tekivad peamiselt ookeani- või mereranniku maismaa vajumise või meretaseme tõusu tõttu ning ka loodete toimel. Delta on aga jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mis sarnaneb kujult kreeka tähele. Delta kujuneb, jõevoolu, lainetuse ja loodete tõttu ja võib kiirelt kasvada. Mõlemate jõesuudmete aladel on väga muutlik vee soolsus, kuna pidevalt võib merevesi neisse sisse kanduda ja samas voolab sisemaalt kogu aeg juurde magevett. Elukeskkonna pideva muutlikkuse tõttu saavad seal elada ainult hea kohastumisvõimega looma ja taimliigid. Lähistroopikas on vesi soolasem tänu suure auramise tõttu. Ekvatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele.
Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10. Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid (töös 2 pilti, peab teadma, kas kulutav või kuhjav ning mille järgi seda aru saab). Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11. Selgita lainete tegevust rannikutel. 12. Iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikutel. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus
võrra kõrgem kui lõunapoolkeral Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. Soolsus sõltub: · Mereliigist (kas on sisemeri, ääremeri v saartevaheline, ääremered on soolasemad) · Sademete ja auramise vahekord · Suubuvate jõgede arv Rannajoon on maismaa ja mere kokkupuuteala. Ajuvesi üle normaalse veetaseme Paguvesi alla normi veetaseme Rannavall ja rannabarr (on vee all ja tuleb rannikuga seoses) Kuidas võib rannik aja jooksul muutuda? Vee kuhjava tegevuse tagajärjel võivad tekkida: luited, rannavall ja rannabarr Kulutava tegevuse tagajärjel: pank ehk klint, (murrutuspank kui on pank ja ülemine osa ulatub välja, keskelt on vesi uuristanud, siis ülemine osa on murrutuspank; murrutuskulbas on keskmine osa ja merepiiril alumina osa on murrutuslava). Lainetus on kulutava tegevusega. Hoovused toovad kaasa setteid ja võtavad kaasa setteid. Tuule tagajärjel tekivad luited. Merejää purustab rannikut
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10.Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11.Selgita lainete tegevust rannikutel ja iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mispärast tekivad rannajärsakud ning võib tekkida pankrannik
endaga niiskust ja sademeid. Soojem veetemperatuur soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. Külmad hoovused( tekivad pooluste piirkonnas ning liiguvad ekvaatori suunas) toovad kaasa kuiva õhku, mis ei soodusta sademeid ning seetõttu põhjustavad ka kuivemat kliimat. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. 26. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ning lained jõuavad kaldale suure energiaga. Setõttu on ülekaalus lainte kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad ranna astangud ja suure kaldega nurgad. Kui järsak tekib monoliitsesse aluspinnakivimisse siis nimetatakse seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks.Kulutusrannikutele on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine ehk õgvenemine, kuna poolsaarte otstes on lainte kulutav tegevus suurem. Laugrannikutel on ülekaalus lainte kuhjav tegevus, kuna sellistel rannikutel ulatub laintest
maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Reostus kahjustab otseselt elusloodust ja merekeskkonda. Maailmamere kaitseks on rakendatud seaduseid, mis peaksid piirama jäätmete tekkimist, keelama prügi ja kemikaalide suunamise vette. 8. Rannikuprotsessid lausk- ja järskrannikutel. Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse? Järskrannikutel (Kulutav) muutub veekogu kiiresti sügavaks ja lainetusest tingitud vee liikumine põhjani ei ulatu. Seetõttu jõuavad lained rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrandlad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud ehk rannapangad (murrutuspangad) või suure kaldega nõlvad
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2
ning kliimatingimustest. Maailmameri - katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri. Rannaprotsessid Rannavall rannajoonega paralleelsed ja selles kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. Järskrannik - järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik - lauge reljeefiga rannik. Jõgede äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui üks sekund. Valgla maaala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. 22. . teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 23. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; 24
7. Selgita tõusu ja mõõna teket. Tõusu ja mõõna põhjustab Kuu, Päikese ja Maa külgetõmbejõud. Loodeid tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune. 8. Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse? Mõjutavad lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus), hoovused, merejää, taimed, inimtegevus. 9. Iseloomusta kulutamist/kuhjumist a. Järskrannikul b. Laugrannikul a. Järskrannikul-ülekaalus kulutav tegevus, mille tõttu muutub veekogu kiiresti sügavaks, vee liikumine põhjani ei ulatu, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, rannajoon muutub sirgemaks. b
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Maailmamere hulka ei kuulu järved. Näiteks Kaspia meri, hoolimata nimest, ei ole maailmamere osa. Küll on aga maailmamere osaks riimveeline Läänemeri. Merepinda mõjutavad lained, hoovused, looded jne. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. Rannaprotsessid- on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Lainete purustav tegevus murrutus ehk abrasioon Lainete kuhjav tegevus ehk akumulatsioon. Eesti liivarandadest: 70% allub purustustele, 20% on stabiilsed, 10% veel kuhjelised. Rannavallid- rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad
· Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk · Sademete ja auramise vahekord · Hoovustega seotud vee ümberpaigutumine Järskrannik Laugrannik veekogu sügavneb kiiresti ülekaalus lainete kuhjav tegevus lained jõuavad rannale suure energiaga randa jõudes on lainetel vaid setteid liigutav jõud ülekaalus lainete kulutav tegevus kujunevad rannavallid ja rannabarrid kujunevad kulutusrannad toimub setete pikiränne moodustuvad rannajärsakud, suure kaldega võib kujuneda maasäär
annaabi.ee 
