Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tore.Ur...
Jutustuse sündmustik algab minategelase Kadri Jalakase lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil klass süüdistas teda alusetult varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süzee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga kasinalt keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli naastes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pingi...
Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda. Tema lemmik raamat oli “Tsaar Saltaan”. Samtui oli Kadril ülevalt...
Lugemisleht noorsooraamat ,,Kadri" Teose autor Silvia Rannamaa on kirjutanud mitu toredat raamatut. ,,Kadri" on tema esimene raamat, mis ilmus esmakordselt aastal 1959 ja võeti kohe väga suure menuga lugejate poolt vastu. Hiljem on seda raamatut korduvalt uuesti välja antud. Erinevalt teistest tolleaegsetest nõukogude lasteraamatutest, mis kirjeldasid nõukogude noorte õnnelikust lapsepõlvest, on selles raamatus juttu teismelise tüdruku kurvast elust ja tema suurtest probleemidest.
Kadri Silvia Rannamaa Selles teoses jutustab autor tüdrukust, kes elab koos oma vanaemaga. Ta on väga sageli õnnetu, sest tunneb, et on loodud ainult ebaõnnestumisteks. Kadri ei õpi hästi ning ei ole ühtegi ala, milles ta oleks hea. Tema klassikaaslased pilkavad kõike, mida vähegi võimalik: riideid, saavutusi jne. Kord aga saabus Kadri õuele õnn. See ei alanud just kõige paremini, kuid siiski...Tüdruk
KADRI JA KRISTIINA ERINEVUSED KRISTIINA KADRI Tegevus toimub 20. sajandi 1950. Teose tegevus toimub 21. sajandi aastate lõpus, nõukogude ajal. alguses. Kristiina ema on alkohoolik. Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike Kristiina elab koos ema ja õega ning tema Kadril pole õdesid-vendi, elab koos ülesandeks on õe eest hoolitsemine. vanaemaga väikeses keldrikorteris. Kristiinal kõrval ei olnud algul Kadril oli usaldusisik tädi Elsa, kirjanik, täiskasvanut, kellele oma muresid kellele ta oma muresid usaldas. Tädi usaldada. Alles hiljem .....???? Triinu ema Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle Mõtle sellele punktile veel! lauakombeid, lugu pidama hügieenist ja ...
valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tore.Urmasest ja Kadrist saavad väga head sõbrad. Selles koolis, kus ta käib, kõik muutub - Kadri on klassis üks paremad õpilasi ja saab väga häid sõpru. Raamatu lõpus leiab Kadri oma isa üles. Kasuema Silvia Rannamaa Peategelased - Kadri, kasuema, isa Kadri - vaikne, rahulik, tagasihoidlik, abivalmis Kasuema - õel, kuri Isa - valetaja, põgeneja, tore Kõrvalised tegelased - Urmas, Anne Põhiline tegevus toimub internaatkoolis - sinna sattub Kadri kasuema tahtel. Esialgu oli Kadril väga raske, aga hiljem sai ta hästi hakkama ja leidis palju sõpru.Ta saab tuttavaks noormehe Sveniga, kellega ta hakkab käima.
Laul põhjamaast Põhjamaa, me sünnimaa, tuulte ja tuisuööde maa, range maa ja kange maa, virmaliste maa. Põhjamaa, me sünnimaa, iidsete kuuselaante maa, kaugeil teil sa kallis meil, sind ei jäta ma. On lumme uppund metsasalud, vaiksed tali-, taliteed, nii hellad on su aisakellad, lumel laulvad need. Põhjamaa, me sünnimaa, karmide meeste kallis maa, taplemiste tallermaa, püha kodumaa. Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma, lainte maa ja rannamaa, sind ei jäta ma.
3 Kas sa tahad, et ma aitan sul seda rasket kotti kanda? Do you want me to help you to carry this heavy bag? 4 Õpetaja tahab, et me loeksime Roald Dahl´i Matilda´t. The teacher wants us to read Matilda by Ronald Dahl. 5 Mu väike õde tahab, et ma talle laulan. My little sister wants me to sing to her. 4 Write the sentences in reported speech. 1 Susan said, "I´m waiting for the bus." Susan said that she was waiting for the bus. 2 Mary said, "I have read kadri by SIlvia Rannamaa twice." Mary said she had read kadri by Silvia Rannamaa twice. 3 Tom´s mother said, "Your old shoes are too small for you." Tom´s mother said his old shoes were too small for him. 4 Our teacher said, "I usually go home for luch." Our teacher said she usually went home for lunch. 5 My friend said, "I enjoy reading adventure stories." My friend said he enjoyed reading adventure stories. 6 Tim said, "My favourite writer is Agatha Christie and I like her detective, Miss Marple, best."
Fairy tale Favorite poet Short tales for grownupon 3.Tõlkimine 1. Ema tahab et ma kastaksin lilli Mother wants me to water the flowers 2.Ma tahan,et sa mind matemaatika koduses töös aitaksid I want you to help math home work 3. Kas sa tahad ,et ma aitan sul seda rasket kotti kanda Teacher wants me to read Roald Dahli matildat My small sister wants me sing to in the eveing 4. Reported speech (vastused ) Susan says ,that she is waiting for the bus Mary says ,that she has read Silvia Rannamaa twise Toms mother says ,That these shoes are too small for him Our teacher says ,that she usually goes home for lunch My friend says, ,that he enjoys reading adventure storise Tim says ,that his favorite writer is Agatha Cristie and he likes detective ,miss Marplw,best
A. Kitzberg ,,Libahunt" Miniatuur A. H. Tammsaare Sonett M.Under Draama E.Vilde Poeem J.Smuul ,,Poiss ja liblik" ,,Suvel" ,,Tabamata ime" ,,Pooem Stalinile Novell A.Tsehhov ,,Palat Eleegia J.liiv Jant O. Luts Ballaad M. Under nr.6" ,,Helin" ,,Kapsapea" ,,Merilehmad" Jutustus S. Rannamaa Pastoraal A.Alle Stsenaarium E. ,,Kadri" ,,Eesti pastoraal" Nüganen ,,Nimed marmortahvlil" Muinasjutud ja muistendid F. Ood K.J. Kuuldemäng R. Faehlmann ,,Müütilised Peterson ,,Kuu" muistendid" H. C. Andersen ,,Inetu Pardipoeg" Eluloo raamat M. Poom ,,Minu lugu" Romaannovellides A. Gailit ,,Toomas Nipernaadi"
· Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett- Marie Under "Sinine terrass" · Ood- Kristjan Jaak Peterson "Kuu" · Eleeqia- Anna Haava " Ööbiku surm" · Haiku- Jaan Kaplinski
Aatomnumber: 19 Aatommass: 39,098 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 · Elektronskeem: +19|2)8)8)1) · Elektronite arv: 19 · Neutronite arv: 20 · Prootonite arv: 19 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 39 K 93,22 38,9637 - 40 K 0,118 39,974 1,28 · 109 aastat 41 K 6,77 40,9618 ...
enesemääramisõigust. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. PS §19 hõlmab ka üldist isiksusõigust ehk enesekujutamise õigust, mis tähendab seda, et isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks. Heaks näiteks võin tuua siinkohal S. Rannamaa ,,Kasuemas" toodud näite sellest, kui kaaslased varastavad peategelase Kadri luuletuste kaustiku. Hiljem imestavad rühmakaaslased, miks Kadri luuletuste võõraste silma alla sattumist nii väga üle elas. Luule, mis Kadri jaoks oli sügavalt isiklik, tundus teiste tüdrukute jaoks pigem loominguna, mille üle võiks avalikult uhke olla. Kuid Kadri tundis ennast väga halvasti, sest tähelepanu pälvis luuletus mida ta teistele avaldada ei soovinud, sest
Eno Raud „Sipsik“ Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“ , lugu sõprusest Oskar Luts „Nukitsamees“, rahaahnus, julgus, vaprus, metsahirm, salapärane lugu „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“, lumemöldrid on unne nõidunud kuri nõid, nõiad sõidavad tolmuimejatega, miks lund ei saja Aino Pervik „Kunksmoor“, pikk luine vanaeit, heatahtlik ravitseja, edev, loodusearmastaja, proovib olla linnadaam, sõidab kollase õhupalliga. Silvia Rannamaa „Nösperi Nönni Natuke“ „Edgar Valter „Iika:nii noor, aga juba nõid“. Siiri Laidal „Raamatukogunõid Rosaalie“ Henno Käo „Kusagil mujal“ Astrid Reinla „Lumeelevant. Krooksjalad“ Ajaloofantaasia Henno Käo „Väike Rüütel Rikardo“
ja siilirahvas“; popuraarteaduslik oli A.Hindi „Angerja teekond“ (1950). August Jakobsoni loomalugude töötluste kogumik ”Ööbik ja vaskuss” (1947). Lasteluule kompromissid ja saavutused: Kersti Merilaas, Felix Kotta ja Ralf Parve jt. 1950. aastate II pool ja 1960. aastad Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas „Pisilugusid Jalukselt“ (1956); Silvia Rannamaa „Kadri“ (1959), Villem Gross „Ühe poisi suvi“ (1956) ja „Tiivasirutus“ (1958) jt. Tütarlastekirjanduse (S.Truu, H.Mänd, E.Niit, A.Pervik) ja poistekirjanduse (E.Raud, J.Rannap, H.Pukk, H.Väli, R.Vaidlo) eristumine ja jätkumine. Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: V.Beekman „Aatomik“ (1959), E.Raud „Sipsik“ (1962), Elle Niit „Pille-Riini lood“ (1963), B.Kabur „Rops“ (1964), R.Vaidlo
Holger Pukk Kaks punast kaelarätti 1953, Salga au 1955. Vabama ja loomingulisema osa moodustavad looma(muinas)jutud: autoriteks Richard Roht, Juhan Kallak, August Jakobson, Leida Tigane. Hinnatavat leidub lasteluules (Kersti Merilaas, Felix Kotta, Ralf Parve), selle ideoloogilistele märkidele vaatamata. Elulisuse ja fantaasiarikkuse suunas 1950ndate teisel poolel ja 1960ndatel. Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas, Pisilugusid Jalukselt 1956; Silvia Rannamaa, Kadri 1959; Villem Gross, Ühe poisi suvi 1956 ja Tiivasirutus 1958. Tüdrukute- (Silvia Truu, Heljo Mänd, Aino Pervik) ja poistekirjanduse (Eno Raud, Jaan Rannap, Holger Pukk, Heino Väli) klassikaliselt iseloomuliku temaatika ja kujutuslaadi eristumine ning sobitumine tollastesse oludesse. Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: Vladimir Beekman, Aatomik 1959, Eno Raud, Sipsik 1962, Boris Kabur, Rops 1964, Robert Vaidlo, Lood Kukeleegua linnast 1965 jpt
| V.Lcis | Massi ebajumal | 1989 | | V.Lcis | Inimesed maskides | 1989 | | V.Lcis | Hiline kevad | 1989 | | Rex Stout | Testament | 1986 | | J.F.Cooper | Pioneerid | 1973 | | M.Kivistik | Surma ratsanikud | 1992 | | Kait Marandi | Kana ja muna | 1996 | | Ellen Niit | Naksitrallid | 1980 | | Rein Hanson | Arvuti A ja B | 1978 | | Silvia Rannamaa | Kasuema | 1923 | | Aino Perg | Kunksmoor | 1966 | | Aino Pervik | Arabella | 1985 | | Astrid Lindgren | Bullerby lapsed | 1982 | | Tove Janson | Muumitrollid | 1998 | | Hernst Hemingway | Ja pike tuseb | 1938 | | Alexander Dumas | 10 aastat hiljem | 1955 | | Juhan Liiv | Vari | 1928 | | Jri Tuulik | Vares | 1948 | | Lev Tolstoi | Sda ja rahu | 1963 |
"Hukkunud Alpinisti hotell" taastati programmi Eesti film 100 egiidi all Soomes Digital Film Finlandis originaalteose autorite kaasabil. Filmi taastamiseks vajalikud algmaterjalid osteti Moskvast Gosfilmofondist. Hukkunud Alpinisti hotell" taasesilinastus Tallinnas uues kinos ARTIS 14. novembril 2009. Filmi pikkus on 87 minutit. Naerata ometi ,,Naerata ometi" on Leida Laiuse ja Arvo Iho 1985. aastal lavastatud film Silvia Rannamaa teose "Kasuema" ainetel. Film võitis Berliini filmifestivalil 1987. aastal UNICEFi auhinna. Sisu Teismeline Mari saadetakse lastekodusse. Sealne keskond on aga väga kohutav ja ebasõbralik. Natukene aega hiljem näitavad tüdruku vastu huvi kaks rivaalitsevat poissi. Kumbaga peaks ta armuma? Kas hea või halvaga? Film annab realistliku ülevaate lastekodude elust Nõukogude Liidus. Filmis saab näha väga head näitlemisoskust. Peaosades Monika Järv Hendrik Toompere juunior
Domineerisid tsensuur ja plaanimajandus. Algupärast lastekirjandust ilmus 20-25 ühikut aastas. Tõlkekirjanduse kasv. Ilmusid koguteosed ( Laste sõna; Jutupaunik) ja sarjad (Seiklusjutte maalt ja merelt). Lasteperioodika kasv (Täheke). Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga tegelesid: L.Tigane, R.Parve, L.Nurkse, J.Rummo. Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema. Eno Raud: ,,Sipsik"; ,,Naksitrallid" Jaan Rannap - ,,Agu Sihvka annab aru" Silvi Rannamaa - ,,Kadri"; ,,Kasuema" Aino Pervik - ,, Kunksmoor ja kapten Trumm"; ,,Arabella, mereröövli tütar" 12. Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid - Eesti lasteluule kõrgaeg: kutsesuutlikud autorid, kes kirjutasid täiskasvanule; luuletja muutub lapse partneriks; õige doseeringu saab didaktilisus. Temaatika : loodus lapse mõjutajana; lõbusad seiklused; filosoofiline eluvaatlus. Lasteluule püsivama väärtusega ja
kõlakujundeid, mis tema värssides on alati funktsionaalsed. Hiiretips läks putru keetma... ehk „Puder“ luulekogust „Üks rohutirts läks kõndima“ 13. Realistliku lastekirjanduse tunnused ja liigid ? peast (elu näidatakse sellisena nagu see on, mitte midagi ei paisutata üle, aktuaalsed noorte probleemid blabla) 14. Eesti realistliku lastekirjanduse põhiteemad koos näidetega vt 21. saj lastekirjandus punktis 6, 20. saj alla käiks nt Rannamaa „Kadri“ ja „Kasuema“ jne 15. Poistekirjandus ja tüdrukutekirjandus (põhijooned, temaatika, stilistika, autorid jne) (Süvalepa lühikonspektist) Poistekirjandus. Tunnused: sündmustik, tüüpilised teemad, tegelaskujutus, huumor. Poistekirjanduses ajalooline koht ja areng. J. Lattik, O. Luts, J. Parijõgi, E. Raud, J. Rannap, H. Mänd jt. Tüdrukutekirjandus. Tunnused: tegelase sisemaailm, põhiprobleem, kompositsiooni omapära. Autoreid: S. Rannamaa („Kadri“), A.
perekondlikus miljöös: • E. Niit: Pille- Riini lood; A. Pervik: Paula lood • eelpuberteediealised on seiklushimulised ja natukene metsikud: A. Lindgren: Pipi Pikksukk; A. Pervik: Arabella, mereröövlitütar; K. Salu: Viljaküla Brita lood Tüdrukuteraamatud • teismeliste ja noorte tekstides rõhutatakse täiskavanuks saamise ja (tärkava) seksuaalsusega seotud küsimusi (emotsionaalne, sotsiaalne ja füüsiline küpsemine) • S. Rannamaa: Kadri. Kasuema; • A.Vallik: Anni lood (2001-2007); • E. Uus: Kuu külm kuma (2005); • E. Jaaniste: Elu on ilus (2009); • S. Laidla: Pärnaõietee-lood (al 2006); • E. Sepp: Medaljon (2009); • K. Kurema: Jäätunud võõras (2009) Tüdrukuteraamatud • K. Priilinn: Maarjamäe kägu (2007); • M. Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007); • L. Tungal: Varesele valu (2002) jpt Poisteraamatud • poisteraamatu keskmes on poiss või
päris korraliu keretäie . Nägu oli peakorraldajal täiesti segi ja paistes . 1998.a. 15-17 mai - Kuidas elad, Eestimaa süda? Rapla-Mahtra-Paunküla-Väätsa-Paide. Osalejaid umbes 800 . Osalejate hulk hakkas tasapisi kasvama . 1999.a. 14-16 mai - Kuidas elad, Tartumaa? Tabivere-Alatskivi-Vastse-Kuuste-Tartu. Osalejaid umbes 1300 . 2000.a. 12-14 mai - Kuidas elad, Soomaa? Olustvere- Hüpassaare Tõramaa Olustvere. Osalejaid umbes 2200. 2001.a. 11-13 mai - Kuidas elad, Rannamaa? Vasalemma Peraküla Veskijärv -Padise. Osalejaid umbes 3000. Osavõtumaks 210 krooni; õpilased, üliõpilased ja pensionärid 180 krooni, eelkooliealised tasuta! 5 2002.a. 10-12 mai - Kuidas elad, Lahemaa? Kadrina Vihula Käsmu - Tsitre - Joaveski. Osalejaid umbes 2800 . Osavõtumaks: õpilased, üliõpilased ja pensionärid 240 krooni, teised
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine.
Kalade märgi kandja on altruist, kes tunneb ammendamatult, õrna armastust iga elusolendi vastu. See on tõeline pühaku omadus, kuna ei põhine enesehaletsusel ja enesearmastusel. Kes tahab olla tema sõber või teda armastada, peab kokku võtma kogu oma kujutlusvõime, et küündida tema mõttemaailma ja emotsioonide tasandini. Tuntumaid Kalasid: Frederic Chopin, Albert Einstein, Mihhail Gorbatsov, Georg Friedrich Händel, Nikolai Rimski-Korsakov, Konstatin Päts, Silvia Rannamaa, Kristina Smigun, Anne Veski, Eduard Vilde (L. Goodman, 1968). 1.2. KALAD mees Kaladest mees võib tagada teile turvalise tuleviku või purustada kogu teie elu, rääkimata südamest. Ta võib olla kõik mida te ainukt soovite või kõik, mida te ei soovi. Kaladest mees ei ole nõrga iseloomuga. Asi on sellest, et ta võib liiga kauaks vaatama jääda mõnda kahvatut tähte ning jätta märkamata edu särava aupaiste. Enamik Kaladest on unistajad. Kaladest mees on vaba eelarvamustest
1 Pyle Robin Hood 1 Roht Jutte loomadest 1 Schlüter Laste linn 1 Stewart Teispool Süvalaant 1 Twain Tom Sawyer 1 Verne 20 000 ljööd vee all 1 Piraadid 52 Tabel 4. 5. klassi tüdrukute lemmikraamatud 9 Rowling Harry Potter 5 Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvist 3 Canavan Võlurite gild 3 Rannamaa Kadri 3 Shan Kesköine tsirkus 2 Besson Artur ja Keelatud linn 2 Dahl Matilda Jacobsson, 2 Olsson Sune 2 Kästner Veel üks Lotte 2 Lindgren Bullerby lapsed 2 Milne Karupoeg Puhh 2 Nöstlinger Vahetuslaps 2 Paolini Eragon 2 Schmidt Viplala 1 Brady Tüdruk ja raha 1 Burnham Kuninglikult untsus 1 Christie Poirot' lood
matused Tähtsal kohal huumor. 7 1967 ,,Viimane valgesulg" 1971"Jefreitor Jõmm" 1970 ,,Topi" 1972 ,,Nublu" 1978 ,,Alfa-Romeo" Kolm viimast noorematele lastele, loomadest 1976 ,,Maja metsa ääres" 1983 ,,maari suvi" Kaks viimast MJ+reaalsus 1989 ,,Kasulaps" loomadest lood Heino Väli Peamiselt poistele kirjutav, kriitik 1975 ,,Kaevulood" kogu 1978 ,,jutud" kogu Silvi Rannamaa Lastele 4 raamatud 1959 ,,Kadri" 1963 ,,Kasuema" 1977 "Nösperi Nönnu Natukene" kunstMJ kogumik 1985 ,,Väikese käpa jälg" Iko Maran 1964 ,,Lauri ja Kaie kummaline matk" 1974 ,,Londiste, õige nimega Vant" 1966 ,,Läbi metsa" värsslugu 1970 ,,Kirjud lood" keskmisele kooliea poistele 1975 ,,Jass" 1975 ,,Pikk päev" 1977"Aga palju kasse" 1978"Tuline jäätis" 1980 ,,Piki ja Tohotiise" Kaljo Kangur 1966 ,,Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid" 1979 ,,Unenäod kristallkohvris" Silvia Truu
00),('Pioneerid', 'J.F.Cooper', 1973, 'Tallinn', 398, 'eesti', 1.00),('Surma ratsanikud', 'M.Kivistik', 1992, 'Tallinn', 287, 'eesti', 1.00),('Kana ja muna', 'Kait Marandi', 1996, 'Tartu Helmes', 2, 'jaapani', 450.00),('Naksitrallid', 'Ellen Niit', 1980, 'Tartu', 150, 'eesti', 45.00),('Arvuti A ja B', 'Rein Hanson', 1978, 'USA', 7, 'inglise', 23.00),('Kasuema', 'Silvia Rannamaa', 1923, 'Valga', 145, 'eesti', 45.00),('Kunksmoor', 'Aino Perg', 1966, 'Tartu', 67, 'eesti', 75.00),('Arabella', 'Aino Pervik', 1985, 'Tallinn', 187, 'eesti', 876.00),('Bullerby lapsed', 'Astrid Lindgren', 1982, 'Rootsi',199, 'rootsi', 26.00),('Muumitrollid', 'Tove Janson', 1998, 'Norra', 4, 'norra', 77.00),('Ja päike tõuseb', 'Hernst Hemingway', 1938, 'USA', 234, 'inglise', 327
Soku poega Steni. (Saar 2002) 2.2.2.1.3. Raamatu või filmi järgi Lapsed said nimesid ka mõne raamatu või filmi järgi. Needki olid valdavalt kaudselt mainitud, aga konkreetselt toodi välja film "Viimne reliikvia" (mille järgi laps sai nimeks Siim) ja mitmeid raamatuid: näiteks Sigrid Undseti "Kristiina Lauritsatütar" (mille järgi laps sai nimeks Sverre); Astrid Lindgreni teosed "Pipi Pikksukk" (Annika), "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses" (Malin), "Hulkur Rasmus" (Rasmus); Silvia Rannamaa "Kadri. Kasuema." ja Oskar Lutsu "Kevade" (lapsele pandi nimi õpetaja Lauri järgi). (Ibid) 2.2.2.2. Nimi oleneb lapsest endast Antud alajaotuse alla käivad põhjused nagu ,,Laps oli lihtsalt seda nägu" ning need, kus lapse nime mõjutas tema sünnikuupäev. Nii sai mitme lapse nimepäev olema samal päeval nende sünnipäevaga ja nii mõnelegi vastsündinule tuli leida uus ja sobivam nimi, sest eelnevalt valmis valitu temaga ei sobinud
20. saj alguses soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri "lasteleht" (1901-19409. Lutsu "Kevade" I-III on siiani kõige populaarsem eesti noorsoojutustus. Nõukogude okupatsioon 1940.1941, Saksa okupatsioon ja teistkordne Nõukogude okupatsioon katkestasid LK arengut. 1944 aastal põgenesid tuntud kirjanikud ja lastekirjanikud Eestist. NL püüdis lasteraamatud muuta poliitiliseks kasvatusvahendiks1950- ndate teisel poolel LK elavnes, ilmusid "uued autorid" ja raamatud Rannamaa "Kadri". 1960- 70 tekkis fantaasiakirjandus, eriti populaarseks sai personifitseeritud mänguasjast peategelane (Raud "Sipsik"). Eesti taasiseseisvumisega kaasnesid järsud muutused tõid esialgu kriisi LK, kuid 1990-ndate teisel poolel olukord stabiliseerus. Tööd jätkasid varem tuntud kirjanikud ning pagulusautorid. Lk tulid noored autorid, Kivirähk. Nii luules kui proosas ilmnes postmodernistlikku mitmetähenduslikkust, fantaasiat, ulmet, müstikat, kriminaal- ja seiklus
sest neid polnud Nõukogude Eestis võimalik avaldada. Püüab siseneda ametlikku kirjandusse sulaajal. Kõige tuntum romaan ,,Nelikümmend küünalt" (1966) ei saanud alguses ilmuda, pidi seda ümber tegema). Aimée Beekman (realistlik sulaaja kirjanik). ,,Vladimir Beekman (Eesti Nõukogude kirjaniku Liidu eesotsas. Lastele mõeldud looming ,,Aatomik", ,,Küberneetline karu" jne. Lindgreni raamatute tõlkija). Silvia Rannamaa (,,Kadri" (1959) ja ,,Kasuema" (1963) eesti noorsookirjanduse algus. Mõlemad teosed seovad realistlikku ja romantilist laadi. Aino Pervik (,,Kersti sõber Miina"), poistele suunatud tekste samas ajas ka Parijõgi), Eno Raud (,,Roostevaba mõõk", ,,Sipsik" jne. Tegelane ja kujutletav adressaat nendele, kes pole veel murdeikka sisenenud). Sulaaja draama Lavale jõuavad Smuuli esiknäidend ,,Atlandi ookean" ning Ranneti
soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri “lasteleht” (1901-19409. Lutsu “Kevade” I-III on siiani kõige populaarsem eesti noorsoojutustus. Nõukogude okupatsioon 1940.1941, Saksa okupatsioon ja teistkordne Nõukogude okupatsioon katkestasid LK arengut. 1944 aastal põgenesid tuntud kirjanikud ja lastekirjanikud Eestist. NL püüdis lasteraamatud muuta poliitiliseks kasvatusvahendiks1950-ndate teisel poolel LK elavnes, ilmusid “uued autorid” ja raamatud Rannamaa “Kadri”. 1960-70 tekkis fantaasiakirjandus, eriti populaarseks sai personifitseeritud mänguasjast peategelane (Raud “Sipsik”). Eesti taasiseseisvumisega kaasnesid järsud muutused tõid esialgu kriisi LK, kuid 1990-ndate teisel poolel olukord stabiliseerus. Tööd jätkasid varem tuntud kirjanikud ning pagulusautorid. Lk tulid noored autorid, Kivirähk. Nii luules kui proosas ilmnes postmodernistlikku mitmetähenduslikkust, fantaasiat, ulmet,
ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas. Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it. 7 Vaesed jõulud, rikkad jõulud Illustreerinud Ülle Meister Jutuke jõuluvanast, kelle nimi oli Ernst Jõul.Ta oli jõulurahava seas tuntud selle poolest, et tal oli kuldne süda ja täiesti puine selg.Tal oli kaks lähemat sõpra-Eduard ja Osvald.Kuna sel aastal oli jõuluvana selg haige, otsustas
Eleegia(kurb ,,Carmen" 6. Mõistatused- laul)- J. Liiv 6. Kuuldemäng- 7. Romaan-A. H ,,Tom Sowyer Tammsaare ,,Sügis" ,,Tõde ja õigus 8. Jutustus- Silvia Rannamaa ,,Kadri" 9. Novell- Suits ,,Peipsi peal" 10. Miniatuur- Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 11. Aforism- Tam ,,Tee tööd näe vaeva ja siis tuleb ka armastus 12. lühi romaan- Enn Vetemaa ,,Monument" Ilukirjanduse funktsioonid:tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub
Milliseid korrosioonitõrje meetmeid tuleks sellistel juhtudel kasutada? Terase korrosiooni seaduspärasused pinnases ja merevees: Pinnase aineline koostis ja struktuur moodustab keerulise heterogeense süsteemi tahkest, vedelast ja gaasilisest faasist. Sellest tingituna sõltub metallide korrosiooni kiirus ja korrosiooni tüüp suuremal/vähemal määral peamiselt 14-st pinnase omadusest: 1. Pinnase tüüp (nt liiv, paas, liiv-paekivi, tolmliiv, savi, huumus, turvas, rannamaa jm) 2. Pinnase asukoht (nt perioodiliselt vee all olev maa) 3. Pinnase struktuur (puutumatu looduslik maa / liigutatud maa) 4. Pinnase homogeensus (metall on sama tüüpi / eri tüüpi pinnasega maas) 5. Maa eritakistus (mida suurem, seda väiksem korr) 6. Vee sisaldus (mida suurem, seda suurem korr) 7. pH (mida suurem, seda väiksem korr) 8. üleüldine happelisus kuni pH-ni 7,0. 9. redokspotensiaal pH=7,0 juures (maa omadus õhku läbi lasta, mida rohkem laseb läbi, seda vähem korr) 10.
vanavanemad. Nendega koos kogu rahva pärimus, eluviis ja kultuur. Müüdikeeles kõlab selgitus nii: ema seisab tühjuses ja tunneb, et tal on raske. Ta vaatab alla ja näeb, et seisab oma ema õlgadel, ning küsib kohkunult, ega tal ometi raske ole. Ema vastab, et ka tema seisab oma ema õlgadel ja nii edasi aegade sügavikku välja. Põlvkondade järjepidevuse tundmine ja teadmine annab ühtekuuluvustunde, kirjutab Silvia Rannamaa (2005): Anna tunda oma lastele järjepidevust ja ühtekuuluvust, et nad üksi jäädes üksindusest pääseks. Lase tulla korraks kokku jälle mõlemad hõimud mees- ja naisliini pidi. Kaks tohutut haru mõne vana mehe või naise näol. Su lapse maailm soojeneb teadmisest, et neid on olnud palju, et kõik on olnud lapsed, et kõik algabki lapsest, väga väikesest inimesest, et laps võrsub seemnest, nende vanade meeste ja naiste kunagi külvatud seemnest, et laps on alati kellegi nägu,
8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS
5. Anekdoot 5. Poeem 5. Eleeqia (kurblaul)- J. 5. Liberto-Merimee Liiv "Sügis" "Carmen" 6. Mõistatused 6. Kuuldemäng- "Tom Sawyer" 7. Romaan - A. H Tammsaare "Tõde ja õigus 8. Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" 9. Novell- Suits "Peipsi peal" 10. Miniatuur-Tammsaare "Poiss ja liblik" 11. Aforism- Tarn "Tee tööd näe vaeva ja siis tuleb ka armastus 12. Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur - "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis"
annaabi.ee 
