Vihmametsade raie Uurimustöö Sissejuhatus Mina valisin ülemineku arvestuse uurimustöö teemaks vihmametsade raie. Ma valisin selle teema sellepärast, et mind huvitab, miks vihmametsi maha raiutakse ja mis võivad olla tgaajärjed. Minumeelest on tänapäeval see teema väga aktuaalne, sest just praegu on õige aeg selle vastu tegelema hakata ja kindlasti see
1. a) Turva saapad b) turva püksid c)kaitse kiiver d)Metsamehe Jakk (hele värvus signaali andmiseks teistele) 2. Labidas 3. Et saag saaks igas asendis töötada. Töötab õhurõhu muutuste abil(kui kolb on karteris) 4. Võsasael on summuti kaitse, sael mitte..( ülejäänud teate ise..) 5. Küttesegu on alati 2% 6. Elektri süsteem- Stopp nupp, madalpinge juhe, kõrgepinge juhe, piip, küünal, süütemoodul, (hooratas/magneto) 7. 0,5 mm süüteküünla elektroodi vahe! 8. L- kütus/tühikäik H-kütus/töökäik T-õhk/tühikäik 9. Saeketti saab peatada T kruvi regureerimisega 10. Jahutusribid vajavad iganädalast hooldust 11. .. 12. Langetussuunda mõjutavad- puu kalle, võra asetus, teised puud, maastik, kokkuveotee, tuul, elektriliinide paiknevus, sõiduteede paiknevus, kraavid, hooned.. 13. Langetussälgu sügavus 1/4 -1/5 , langetussälgu nurk ...
puhkemajandusliku tähtsuse suurendamine jne.) Puid raiutakse: üksikpuudena gruppidena lankidena. 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie -neid tohib teha mistahes vanusega puistutes, mis tagavara madala juurdekasvu, halva tervisliku seisundi, madala täiuse, ebasobiva koosseisu või halbade pärilike omaduste tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile. Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks. 2.1. Lageraie 2.2. Turberaie 2.2.1. Aegjärkne raie 2.2.2. Häilraie 2.2.3. Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie -siia hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse tee-, kraavi- või muu trassi ning kvartali- või piirisihi sisseraie, samuti metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puudest ja põõsastest; 5.Raadamine -Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast
Maailma rahvaarv kasvab ohtlikult suureks Rahvastiku arv hakkas kiirelt kasvama 18. sajandil tänu meditsiini arengule ning elutingimuste paranemisele. Esimene miljard inimesi täitus maakeral 1804. aastal, teise miljardi täitumiseks kulus pärast seda 123. aastat, kolmanda miljardi täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Peale seda on rahvaarv iga aasta plahvatuslikult kasvanud. Maailma rahvaarvu suurenemine toob kaasa palju probleeme, mis seab ohtu terve inimkonna elu ja arengu. Rahvaarvu kasv on põhjustanud suuri sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme - toidu puudus (arengumaades), ülerahvastumine ja -linnastumine, tööpuudus, suurenev majanduslik ebavõrdsus, suurenev nõudlus loodusvaradele, jäätmete ladestamise probleem jne. Rahvaarv tõuseb eriti kiirelt arengumaades. Sellel on mitmeid põhjuseid, nagu näiteks arengumaades on naised põhiliselt kodus ...
Statistikaülesanne “Metsaraie” Õpetajale Eesti on tuntud oma maagilise looduse ning liigirikkuse pärast, kuid samuti on levinud metsade laialdane raie ning kogu selle ilu maatasa tegemine. Kui suures mahus raiet teevad erametsaomanikud võrreldes RMK-ga ning kas metsa üldse on vaja raiuda? ÜLESANNE 1 1.1. Eelteadmised: Eeldab internetist vastuse otsimise võimalust. 1.1.1. Millistes mõõtühikutes mõõdetakse puitu (ühik!)? Tihumeetrites(tm) 1.1.2. Mida tähendab majandatav mets? Mets, mida uuendatakse, kasvatatakse, kasutatakse ja kaitstakse. Metsade majandamisega tegelevad nii erametsaomanikud kui riik, kes haldab riigimetsi. 1.1.3
· Aastane juurdekasv tm/ha kohta aastas · Liigiline koosseis Liik, kasutusala tüüp · Agraarajastu Algas metsade massiline hävitamine kütteks, põllumaaks, ehituseks, metallisulatuseks · Tööstusajastu Suur kasutus tingis vajaduse kaitseks ja hakati metsa istutama. Kujunes iseseisvaks majandusharuks. · Infoajastu Kujunes välja metsatööstusklaster. Juurdekasv ja raie tasakaalus. Puidu täielik ärakasutus. Metsatööstusklaster (ehk tööstus) Metsamajandamise, puidu töötlemise /metsatööstus/ ja äriteenuste tasakaalustatud kooslus. Tekkis: Piirkondades, kus liigraie viis kriisini ja kus oli olemas piisavalt raha: · Lääne-Euroopa · Põhja-Euroopa Hiljem: · Põhja-Ameerika · Jaapan · Venemaa Metsatööstus tegeleb: (kasvavas järjekorras toodangu väärtus) · Raie ja väljavedu · Saetööstus
kahjusta geenifondi, metsamulda ja veereziimi metsaomanik peab tellima metsamajandamiskava, mis on metsamajanduslike tööde planeerimisel järgimiseks kohustuslik. Ilma kaitseala valitseja loata raiuti Viljandi järve ääres 143 puud, tekkinud keskkonnakahju suuruseks hinnatakse rohkem kui 76000 krooni. Keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo inspektorid kontrollisid 10. veebruaril Viljandi järve ääres toimuvat metsaraiet. Raie korraldaja sõnul oli tegemist harvendusraiega, kuid samas ei olnud tal ette näidata metsateatist ega ka muid raieõigust tõendavaid dokumente. Raie korraldaja väitel oli tal suuline kokkulepe linna haljastusspetsialistiga, kes oli lubanud tal tormimurdu koristada ning laiendada vaadet Viljandi linnale. Ühtlasi olevat lubanud praeguseks juba töölt lahkunud ametnik muretseda vajalikud load ja kooskõlastused. Kuna mingeid lubasid vormistatud ei olnud, peatas Keskkonnainspektsioon
lepp, kask põhjapõder, merikotkas Parasvöötme Parasvööde Parasvöötme Vähevilja Kuusk, Ilves, põder, Metsandus, Metsatulekahjud, okasmets jahedamas -kad leet- mänd, lepp, jänes, hunt, küttimine, liigne raie, osas mullad vaher, kask, rebane, teder, kalandus reostused, haab, nulg, karu, tihane, happevihmad, ebatsuuga, orav, põhjavee reostus, tsuuga, kassikakk, prügi
Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Probleem on selles, et vihmametsad ei kasva endisel kujul uuesti või toimub see väga aeglaselt ja raskesti. Vihmametsade hävitamine kutsub esile ka maapinna ärauhtumise ehk erosiooni. Tagajärjed Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Kohalike kogukondade elupaiga hävitamine suurendab nende piirkondade sotsiaalseid probleeme, haiguste levikut, linnastumist ja tööpuudust. Piirkondlikult mängivad metsad olulist rolli veeringes ja bioloogilise mitmekesisuse säilimises ning ulatuslik raie võib põhjustada
metsade olukord: hästi säilinud. riigid: eesti, läti, leedu. lehtmetsad: juurdekasv: 5-10 m 3 1 ha-l liigiline koosseis: üsna liigirikkad kõvad lehtpuud. olukord: valdavalt maha võetud, viljakad mullad, tihe asustus, pehme kliima riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa. 6) Metsade pindala muutus: maailmas tervikuna metsade pindala väheneb kuna metsaraie ületab juurdekasvu. põhjariikides ei muutu eriti, kuna raie ja juurdekasv on tasakaalus lõunariikides väheneb, kuna raie ületab juurdekasvu ning puitu eksporditakse. 7) Arenenud riikides: 1. Raie ja juurdekasv on tasakaalus.2. metsa istutus ja hooldus. 3. Metsa täielik ära kasutamine. 4. Kaasaegne raietehnoloogia. 5. Eksporditakse valmis puidutooteid ja paberit. 6. Kanada, usa p-euroopa, venemaa ümarpuidu tööstu. arengumaad: 1. metsa raie ületab metsa juurdekasvu. 2. Metsa pindala väheneb. 3.
Metsade taastamise regulatsioon, mis on kahjuks üpris tundmatu Troopilises vöötmes Hinnaregulatsioon v. Kaitse, et aidata paberitööstuste poolsete ekspluateerimiste vastu ( metsaomanikud vs. Saetöökojad ja paberitööstused) Keskkonnaküsimused: Rootsi jätab surnud puud lindudele elupaigaks Lepingud e eksklusiivkasutusõigus Üheks strateegiaks on metsade haldamine anda erafirmadele ( riikides, kus palju riigimetsa) Kasumlikkus riigile ( tulude laekumine) Ebaseadusliku raie vältimine Metsade säilimine ja kontroll raie üle Probleemiks on korruptsioon Firmade röövellik ja lühinägelik käitumine Metsad on tihti raske ligipääsuga Ligipääs sõltub teedest ja maastikust Teede kulud teevad ka transpordi ja raiekulud kallimaks Kulud võivad olla ka sotsiaalmajanduslikud. ( loodud suured rendid) TransAmazon kiirtee Brasiilias suur rent Indoneesias on 1992 loodud lepingutest üle 20 % lõpetatud , seda aastaks 1996
Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine: 1) väetamine 2) kuivendamine 3) metsaistutamine 4) võsa ja harvendusraie Suuremad metsad asuvad Soomes, Rootsis, Saksamaal jne. Levinumad metsatüübid on männikud, kaasikud ja kuusikud. Metsarikkamad maakonnad Eestis: Hiiumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa. Metsavaesemad maakonnad Eestis: Läänemaa, Tartumaa. Väärtuslikumad metsad on okasmetsad. Miks ei tohi juhuslikult metsa raiuda? Muidu ei ole raie ja juurdekasv tasakaalus ning sellepärast, et mets jõuaks perioodiliselt taastuda. Röövraie kontrollimatu metsaraie. Raie kogumaht 11-13 miljonit tihumeetrit aastas Mis on metsatööstus? Tööstusharu, mis tefeleb puidu varumise ja esmase töötlemisega. Mis on metsa tähtsus? 1) mets on kodus paljudele loomadele 2) mets on tähtsaim hapniku tootja Maal 3) metsad kaitsevad maapinda ja vett 4) metsad on kliimamuutuste leevendajad 5) metsad võimaldavad puhkust
METSASEADUS Seaduse ülesanne ja tegevusala Metsaseadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Juhtum Ilma kaitseala valitseja loata raiuti Viljandi järve ääres 143 puud. Raie korraldaja sõnul oli tegemist harvendusraiega, kuid samas ei olnud tal ette näidata metsateatist ega ka muid raieõigust tõendavaid dokumente. Tema sõnul oli tal suuline kokkulepe linna haljastusspetsialistiga, kes oli lubanud tal tormimurdu koristada ning laiendada vaadet Viljandi linnale. Tekkinud keskonnakahju suurem kui 76000 krooni. Milliseid seaduse punkte rikuti? § 68. Metsa, puude ja põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine.
kasvu ja fauna kadumist. Need probleemid on kõik seotud ülerahvastumisega nii Aafrikas kui kogu maailmas. Lageraie Aafrika mandri üks suuremaid keskkonnaprobleeme on metsade lageraie. Enamus saadud maast läheb põllumajandusele, asustusele ja kasvava kütuse vajaduse rahuldamiseks. Selle tulemusel väheneb metsa ala igapäevaselt. Näiteks ekvatoriaalsed igihaljad metsad. 90% Aafrika elanikkonnas vajab puitu igapäevases elus – söögitegemiseks ja kütteks. Ebaseaduslik raie, mis on lageraie teine peamine põhjus on riigiti erinev. Näiteks Kamerunis 50% ja 80% Libeerias. Kongo Demokraatlikus Vabariigis on ebaseadusliku raie ja kaevandamise peamiseks põhjuseks vaesus. Etioopias aga kasvav rahvaarv, kes vajab juurde põllu- ja karjapidamismaad ning küttepuid. Madal haridustase ja valitsuse vähene sekkumine aitab sellele samuti kaasa. Nigeerias on suurim ürgmetsade raiumise määr. Seda tehakse samuti põllumajanduseks ja kütteks.
Õli vahetust tehes peab olema käepärast nõu kuhu vana õli panna ja saepuru juhul kui tekib õli reostus. Prahi peab panema prügikotti, mitte metsa alla. Keevitades tuleb hoolikalt valida aega ja kohta suvel tuleohtlikul ajal on keelatud metsas keevitamine. Masin peab olema tuleohtlikust prahist ja õlist puhas, et ära hoida tulekahju. Raieliigid Kirjeldada järgmisi raieliike kirjalikult. 1. Lageraie on üks uuendusraie meetod, millega raiutakse puistu ühe aasta jooksul alates raie algusest, raie tegemisel säilitatakse seemne- ja elustikupuud, edasiseks järelkasvuks. 2. Harvendusraie on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. 3. Sanitaarraie kavandatakse metsas, kus esineb surnud või kahjustatud puid ja nende väljaraie on metsakasvatuslikust seisukohast vajalik. Puuliigid Nimetada viis põhipuuliiki Eestis. Mänd, kuusk, kask, hall lepp, sanglepp Puidurikked
). 8. Milliseid tooteid viiakse maailmaturule? Mida ostetakse sisse? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? 9. Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis? Brasiilia loomaliha kogutoodang on pea 10 000 000 tonni aastas ning see avaldab tuntavat mõju Amazonase vihmametsadele, sest liha tootmisel vajatakse viljakasvatusest oluliselt rohkem põllumajanduslikku maad, loomasööta ning vett. Toimub massiline vihmametsa raie. Raiega saab kannatada sealne ökosüsteem ning see kahjustab metsa. Puude alt vabanenud muld on toitainevaene ning aldis erosioonile. Puud takistavad mulla erosiooni ning hoiavad enda sees vett, mis muidu erosioonile kaasa aitaks. Lisaks sellele tekitab Amazonase vihmamets suure osa sademetest läbi transpiratsiooni ise. Ilma taimkatteta suureneb maapinnale langeva vihmavee hulk mis viib minema olulised toitained ning jätab alles ainult liiva. Metsaga kaetud maapind omastab kümme korda
veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni Happevihmad http://www.youtube.com/watch?v=HE6Y0iEuXMQ http://www.youtube.com/watch?v=MqHw1hMEkAQ Vihmametsade hävimine Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Piirkondlikult mängivad metsad olulist rolli veeringes ja bioloogilise mitmekesisuse säilimises ning ulatuslik raie võib põhjustada näiteks üleujutusi ja pinnase erosiooni. Globaalsel tasandil soodustab metsade raie kliimamuutusi, aga hävitab
peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest ja loovad puhkamis võimalusi. 2)Maailmas: 1. Venemaa 2. Brasiilia 3. Kanada Euroopas: 1. Soome 2. Rootsi 3. Sloveenia 3)Ekvatoriaalsed vihmametsad on võrdlemisi suure pindalaga, väga suure aastase juurde kasvuga kuni 50 kuupmeetrit hektari kohta. Palju metsa põletatakse maha. On vajalik elukeskkonna säilitamisel, nende pindala väheneb kõige kiiremini. 4)Vihmametsade pindala väheneb pideva raie ja põletamise tagajärjel, et neid pärast kasutada põllumaadena. Kuna troopilistes piirkondades asuvad arengumaad, kus vajatakse kõige rohkem toitu, siis just metsade arvelt tehakse seal endale maalappe toidu tootmiseks ja raiutakse seda maha puidu ja küttepuude saamiseks. 5)Parasvöötme metsad on suurima pindalaga ja aeglase kasvuga, aastane juurdekasv on kõigest 1-2 kuupmeetrit hektari kohta. On vähe puuliike ja hõredalt. Sajab piisavalt ning aurumist on vähem kui sademeid
arutle lühidalt selle põhjal. Jälgi, et püsiksid teemas alusta, arenda oma mõtet ja võta mõte kokku.(3) 18. Mida on loetletud/mis need ,,kokku"on ? kork, parkained, vanill, piimmahl, hiniin, mahagon? (1) 1.Vihmametsas ei lange kõikidel puudel lehed korraga; Taimed on väga tihedad ja kõrged; Liigirohke. 2.Vihmametsad on looduskaitse all, vihmametsi ei saa langetada ja siis ei lähe ka hõimud laiali. 3.tööstuslik raie ajab laiali hõime see suurendab maa erosiooni ohtu 4.Sest rohke taimestik kasutab kõik taimevarud ära ja neile ei jää taimevarusi. 5.Must pipar, Rotangtaim. 6.a)tõusvate.b)Kiiresti.c)vähene.d)Suvi.e)palavad.f)pärastlõunal.g)ebasoodne 7.Paatide, Kanuudega, sest seal pole teid vaid põllumaad. 8.Sest seal on rauda ja alumiiniumit. 9.Seal on kõrge õhuniiskus ja rohkem valgust, värsked lehed, noorte puude nektar 10
Vihmametsad on keemiliselt aktiivsed ja ainuüksi need toodavad üle 20% maailma hapnikust. Vihmametsade hävimine ähvardab ka indiaanlasi, kes on elanud nendes metsades juba sajandeid. Tulevased põlvkonnad ei saaks enam avastada vihmametsade saladusi ja tunda neist rõõmu. Tekkepõhjused Põhilise vihmametsadest hävitavad tulekahjud, buldooserid, ja mootorsaed nende puude väärtuse pärast. 2. kohal on aga põllumajandus ja karjakasvatus. Tagajärjed Metsade raie on viinud paljude liikide hävimiseni ja teised hävimise äärele. Näiteks Brasiilia roosipuu. Kliima muutused lähipiirkonnas ja mujal maailmas. Näiteks Peruus sajab mägedes vähem lund ja Boliivias on vähem vihma ja rohkem tuult. Kui selline raie jätkub, siis võib olla elu maal võimatu, sest õhku oleks raske või isegi võimatu hingata, kuna vihmametsadeta oleks 20% rohkem CO2 . 5 sajandit tagasi elas vihmametsades 10 mln indiaanlast, nüüd aga vaid 200 000.
puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots. • Ruumimeeter (rm) – on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. • Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta; raielank). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. ”+” arvestab puidu juurdekasvu, taastumist; ”- ” raie ei tohi ületada juurdekasvu • Metsa liigiline koosseis – näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. „+“ iseloomustab puidu kvaliteeti Eesti metsade liigiline koosseis: 1.mänd 2.kuusk 3. kask, lepp, haab 5. Tooge kaks näidet kuidas võrreldakse metsavarusid a) Soomes ja Kanadas b) Brasiilias ja Indoneesias 2+2p. a)1) liigiline koosseis on sarnane( okasmets) 2) puiduvaru b)1) vihmametsad, liigiline koosseis on erinev 2) metsade pindala, metsasuse protsent 6
Valisin kirjeldatavaks statistikaks lageraie Eestis, nii riigimetsa kui ka erametsa puhul, kuna mulle tundub, et lageraie teostamine Eestis on suurenenud. Samuti võrdlesin lageraiet ja metsa taastamist. Tahtsin kontrollida, kas see on tõesti nii. Kui lageraie suurenemine jätkub, siis üheks hetkeks on suur osa Eesti metsast kadunud (Raidla 2016). MÕISTED Lageraie- Metsaseaduses on lageraie defineeritud järgmiselt: Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv (Riigiteataja). Riigimets- Mets, mis kuulub riigi omandisse. Eramets- Mets, mis kuulub era omandisse. Hektar- Pindalaühik; 1 ha = 100 a = 10 000 m2. 40000 35000 30000 25000
Töötlemise täpsus viilimisel on kuni 0,05 mm, üksikutel juhtudel isegi 0,0l mm. Varu viilimiseks ei ole suur - 0,5...0,025 mm. Raided viili pinnal moodustavad hambad. Viili hambad saadakse raiumise, freesimise ja kammlõikamise teel. Mida vähem on raideid viili pikkuse 10 mm kohta, seda suurem on hammas. Raide kuju järgi eristatakse ühekordse ja kahekordse raidega, samuti raspliraidega viile. Ühekordse raidega viile kasutatakse värviliste metallide ja puidu viilimiseks. Ühekordne raie moodustab viilitelje ristjoonega nurga 25...300 . Kahekordse raidega viilidel raiutakse algul alumine sügavam raie, mida nimetatakse põhiraideks; sellele peale ülemine madalam raie, mida nimetatakse abiraideks. Abiraie lõikab põhiraide suureks arvuks üksikuteks hammasteks. Abiraide suund on paremalt vasakule kui vaadata viili raidele saba poolt. Kahekordse raidega viil peenendab laastu, seega on viilimine kergem. Põhiraie on 25 0 nurga all, abiraie 450 nurga all.
kes on elanud nendes metsades juba sajandeid. Tulevased põlvkonnad ei saaks enam avastada vihmametsade saladusi ja tunda neist rõõmu. Tekkepõhjused Põhilise vihmametsadest hävitavad tulekahjud, buldooserid, ja mootorsaed nende puude väärtuse pärast. 2. kohal on aga põllumajandus ja karjakasvatus. Isegi suurfirmad nagu Mitsubishi Corporation, Georgia Pacific, Texaco ja Unaco hävitavad vihmametsi Tagajärjed Metsade raie on viinud paljude liikide hävimiseni ja teised hävimise äärele. Näiteks Brasiilia roosipuu ilu ja suur nõudlus mööblitööstuses on viinud selle puu looduskaitse all olevate liikide nimekirja. Kliima muutused lähipiirkonnas ja mujal maailmas. Näiteks Peruus sajab mägedes vähem lund ja Boliivias on vähem vihma ja rohkem tuult. Kui selline raie jätkub, siis võib olla elu maal võimatu, sest õhku oleks
Noorendikule tuleb määrata koosseisu valem ja planeerida järgmised metsanduslikud tööd. Edukuse ehk kasvamamineku protsent määratakse ainult külvatud või istutatud liigile Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie Valgustustusraie kuni 10-aastases puistus · Valgustusraiet haavikus ei tehta, kuna ta on kiirekasvuline, eriti esimestel aastatel. Kuigi puistu võib olla tihe, sööb osa võsusid põder, samuti kitsed ja jänesed. Raie tegemine soodustab ulukite tekitatavate kahjustuste tõenäosust veelgi Valgustusraied vanuses 11-20 aastat · Võib mõõdukalt hõredamaks raiuda, et paremini laasuks. Täius peab pärast raiet jääma kuni 80% · Säilitada kuusk ja kõvad lehtpuud · Pärast harvendust tekib oht, et põdrad võivad allesjäetud puud ära süüa Harvendusraied Harvendusraied 20-30 aasta vanuses puistus
.................................................... 6 2.2.1. Mets ja metsamaa............................................................................................ 6 2.2.2. Metsade jagunemine........................................................................................7 2.2.3. Metsakasutus................................................................................................... 8 2.2.4. Metsade uuendamine, kasvatamine ja raie...................................................... 9 2.2.5. Metsade kaitse............................................................................................... 10 2.2.6. Eramets.......................................................................................................... 10 2.3. Võrdlus Eesti metsaseadusega..............................................................................11 3. Leedu metsapoliitika...............................................
biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Mets on puude kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri. Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30& Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv suurem, liigiliselt mitmekesine, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad: madal tootlikkus, vähe säilinud, kekskonnakaitseline tähtsus.
Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 1Ülevaade indoneesia metsadest...................................................................4 2Puidukaubandus........................................................................................... 6 2.1Eksport ja import.................................................................................... 7 3Illegaalne raie ja metsade vähenemine......................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................... 11 Sissejuhatus Indoneesia asub Kagu-Aasias, India ja Vaikse ookeani vahel. Indoneesia koosneb rohkem kui 17 000 saarest ning asub ekvatoriaalses kliimatsoonis. Bioloogilise mitmekesisuse ja troopiliste metsade suuruselt on Indoneesia maailmas teisel kohal.
• Metsaraie- puidutööstused • Puuviljasaagid • Tselluloosi- ja paberitööstus Tähtsamate ekspordiartiklite seas on vineer, palmiõli, tekstiilitooted. Aasias on probleem kõige tõsisem Indoneesias, kus metsade pindala on viimase 50 aastaga vähenenud koguni 40% võrra. Hetkel kahanevad Indoneesia metsad hinnanguliselt tempoga 2-3 miljonit hektarit aastas (umbes pool Eesti pindalast), sealhulgas kuni 80% ulatuses läbi illegaalse raie, mis toimub seadusi eirates. Metsade raie ja turbarabade hävitamine on teinud Indoneesiast maailma suuruselt kolmanda kasvuhoonegaaside emiteerija. Elukohtade kadumine inimtegevuse tulemusena ohustab mitmeid kohalikke ja endeemseid liike. Rahvusvahelise Looduskaitse liidu poolt on ohustatud liikide hulka kantud 140 liiki Indoneesias elutsevaid imetajaid ja äärmiselt ohustatud liikide hulka 15 liiki imetajaid, kelle hulgas on ka sumatra orangutan.
Regrowth forest -taastuv mets. Mets, mis ise uuesti üles kasvab peale põlenguid või loodus katastroofide toimel langeb. Rotation period rotatsiooni periood. Periood metsa asutamise ja raie vahel. Salinity - soolsus. Soola konsetratsioon mullas ja vees, mida mõõdetakse mg/l kohta. Seedlings seemik(seemnest kasvatatud taim). Noored puud, mida kasutatakse ettevalmistatud maade taasmetsastamiseks. Silviculture metsakasvatus. Kunst ja teadus mis kontrollib puude kasvu, koostist, tervisehoidu ja kvaliteeti. Soil erosion - pinnase erosiooni. Uhutakse ära mulla pealmine viljakas kiht paduvihmade ja üleujutuste mõjul.
RAIED KEIRO USIN METSANDUS Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi 1. Hooldusraied a. Valgustusraie b. Harvendusraie c. Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame: Puistu liigilist koosseisu Puistu tihedust
a. 1. juuni - ETV aastapreemiad - Televollid - said Urmas Ott (meessaatejuht) - 1993.a. 27. juuni - Esimesed "Tele-Vollid" said Enn Eesmaa, Reet Oja ja Urmas Ott - 1992.a. jaanuar - Urmas Ott sai ETV aastapreemia ajakirjanikuna, - 1990.a. 9. - 10. juuni - Pikim saatepäev ETV ajaloos - kokku 24 tundi, sealhulgas "Öö-TV" (20.45 - 9.00). Saatejuhid Urmas Ott, Reet Oja, Mati Talvik, Reet Linna, Hagi Sein, Raul Rebane, Maire Aunaste, Madis Salum, rezissöörid Tiit Kimmel, Toivo Kõster, Riho Raie. - 1989.a. 24. detsember - 31. detsember - "Öö-TV" programm. Organisaatorid Reet Oja, Toivo Kõster, saatejuhid Reet Linna, Hagi Sein, Enn Eesmaa, Reet Oja, Urmas Ott, Mati Talvik. - 1988.a. 21. jaanuar - ETV aastapreemiad pälvisid 1. Juhan Aare (looduskaitse), 2. Urmas Ott ("Teletutvus"), - 1988.a. 5. mai - NSVL Ajakirjanike Liidu loomingulise konkursi laureaadiks tunnistati Urmas Ott ("Teletutvus"). - 1988
1. Pindala järg (Riigi metsasus); ei saa head ülevaadet, võib olla võsa, väheväärtuslik puit. 2. Juurdekasvu põhjal, kui palju juurdekasvuga tuleb(?) ;ei anna täpset teavet selle kohta. 3. Puidu varu järgi (meeter kuubis, tihumeeter); see on juba täpne. 4. Puidu väärtuse järgi (väärispuit, kõva lehtpuit, tarbepuit). · Metsade majandamise põhinõue on: aastane raie = aastane juurde kasv. · Metsamajandus tegelebki metsa istutuse, maa paranduse (niisutamine, kuivendamine, istutus),sanitaarraie ja sordi istutamisega. · Lageraie Plats tehakse puhtkas ,koos juurte ja kändudega. · Sanitaarraie Võetakse maha viltused ja haiged puud, et need ei rikuks teisi puid ära. · Metsatööstus on puiduraie ehk puuderaie ja töötlemine (oksad küljest ehk laasimine, koor maha ja tüvi tükeldatakse tükkideks ,kui on vaja). METSATÜÜBID JA JUURDE KASV
süsteeme, kuid ta võib seda teha kõrge riskiga situatsioonides. Madala riskiga piirkondades, kus ebaseaduslikku metsaraiet ei esine, ei pruugi täiendavate 6 kontrollsüsteemide rakendamine olla vajalik. (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise...) See valikuvõimalus nõuab tarnijatelt, et tõendatakse puidu päritolu ning raie seaduslikkus päritolumaal. Kohustus esitada piisavad tõendid võiks hõlmata kõiki tarneid. Päritolu ning raie seaduslikkuse tõendamise kohustus lasuks tarnijal. Kui seaduslikkust tõestada ei õnnestu, siis on tegemist rikkumisega, mida karistatakse Euroopa seaduste alusel Euroopa Nõukogus (otsus võeti vastu 2008 aasta oktoobris). (Additional Legislative Options) 2008 aasta juunis nõustus ka Ameerika Kongress aktsepteerima Euroopa Liidu
.........................................................................5 4.Probleem..................................................................................................................................6 4.1.Probleemi olemus.............................................................................................................6 4.2.Probleemi põhjused..........................................................................................................7 4.3. Metsade raie mõju loodusele...........................................................................................8 4.4. Metsade raie mõju inimestele........................................................................................10 5.Lahendused............................................................................................................................12 6.Kokkuvõte ................................................................................................................
Helena Tull Oliivisalud Hispaanias ekstensiivne (kasutatakse palju maad, vähe tööjõudu, vähe väetisi) kaubanduslik (imporditakse Prantsusmaale, Saksamaale, Itaalia) Lisaks kasvatatakse veel tomateid, mandariine, nisu, suhkrupeete, viinamarju, tomateid, virsikuid probleemiks on kuiv kliima Oliivistandus Hispaanias Alepõllundus Brasiilias ekstensiivne (väetisi ei kasutata, palju maad, vähe tööjõudu) omakaubanduslik (ei impordita) probleemiks on vihmametsade raie (aastas 20000km2) ja erosioon (1 aasta kohta 55 milj tonni pinnast) imporditakse kohvi, sojauba, suhkruroogu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sojauba põld Kohvi põld ke juhtslaidi teksti laadide Klõpsake redigeerimiseks
Aafrika pügmeed hõlmavad mitut erinevat rahvast. Pügmeede ühiseks tunnuseks on lühike kasv. Nende arv väheneb ja mitmed nende etnilised rühmad on väljasuremisohus. Eluviis Aafrika pügmeed ei ole paiksed. Nad elavad väikeste rühmadena ürgmetsades ning tegelevad põhiliselt küttimise ja korilusega. Jahil ei käi ainult mehed, vaid ka naised. Puuduvad sotsiaalne kihistumine ja sooga seotud tööjaotus. Ohustatus Aafrika pügmeede eluruumi on vähendanud vihmametsade raie ja aletegemine. Paikseks muutumine on lõhkunud nende ühiskonnakorraldust. Paiksed pügmeed on sõltuvad naabruskonna mittepügmeedest, kes kasutavad neid odava tööjõuna, mõnikord võtab selline sõltuvus lausa pärisorjuse kuju. Aafrika pügmeede seas levivad ka nakkushaigused ebahügieeniliste elutingimuste tõttu. Nissi Põhikool Referaat Aafrika pügmeed Joanna Joa
Continental- kontinentaalne Roaming- ränne Due to-tõttu,-tänu,-põhjusel Defend-kaitse Invasion-invasioon Shipwrecks-laevavrakid Stretch-veniv,-venitus Shipping lanes-laevateed Stop over-peatuma Feature-tunnusjoon Extends-laiendab Peaks- Wild-metsik Slopes-nõlvadel Spruces-kuused Reach-jõudma Established-asutatud Hampered-takistab Settlers-asunike Runs-jookseb Emit-kiirgama Run out-välja jooksma Contribute to-kaasa Entire-kogu Damaging-lõhkuma Drawbacks-puudusi Take advantage of-ära kasutama Coastline-rannajoon Arrays-massiivi Rotor blades-rootori labad Take up-võtma Unoccupied sites-sisustama saidid Objections-vastuväited Significant-märkimisväärne Demands-nõudmisi Overpopulation-ülerahvastus Lack of resources-vahendite puudumine Global warming-globaalne soojenemine Deforestation-raie Endangered species-ohustatud liigid Ozone layer-osoonikiht Oil spills-õlireostus Fossil fuels-fossiilsed kütused Grateful-tänulik Guilty-süüdi Hopeless-lo...
Lendorava elupaiga töö Abiootilised Biootilised Maastiku Inimmõju tegurid tegurid skaalal tegurid tegurid Öine eluviis Kasutab oravate Elupaigaks Elupaikade raie pesasid vanemad kuuse- segametsad ja haavikud Esineb Vana herbivoor Elupaikade Lendorava Maailma isoleeritus ja kaitsega troopilises kadumine tegelemine vööndis ebasobiv Kliima muutumine Ei ole toidu- ega Sobilik vähemalt Arvukuse
Hinnang: metsade olukord on keskkonnakaitseliselt ülitähtsad, kuid on tugevasti laastatud ning tarbemetsi pole peaaegu üldse alles. Niiske lähistroopika (USA kaguosa): Puidu aastane juurdekasv on 15-20 m³/ha. Liigiline koosseis: kõik lehtpuud ja väärispuit. Hinnang: väga väärtuslikud. Olukord: tugevasti laastatud, eriti Hiinas ja USA-s. Pindala muutumine: Põhjariikides metsade pindala kasvab tänu metsa istutamisele. Lõunariikides metsade pindala väheneb, sest raie ületab puidu juurdekasvu. Maailmas tervikuna metsade pindala väheneb tänu Lõunariikidele. Metsatööstus arenenud riikides: raie ja puidu juurdekasv on tasakaalus; metsaistutus ja hooldus; kaasaegne raietehnoloogia; puidu täielik kasutamine; paberi ja puidutoodete tulus eksport; Kanada, USA, Venemaa, Rootsi, Soome. Metsatööstus arengumaades: metsade üleraie; röövraie väärispuidu osas; metsade pindala vähenemine alepõllunduse ja puude
· Hõlmavad 6% maismaast, 85 riigis (pooled Brasiilias, Indoneesias, Kongo DV-s) · Metsi raadatakse aletamise ja väärispuidu eesmärgil BRASIILIA · Suurima lehtmetsaga ala · Vihmamets võtab enda alla 1/3 riigi territooriumist · Mets hävineb tohutu kiirusega - 4km² tunnis · Tingis I-se ÜRO keskkonna ja arengukonverentsi kokkukutsumise 1992a. The Amazon Rainforest Metsaraie maht · Ekvatoriaalse vihmametsa raie maht ületab 10X loodusliku juurdekasvu · Põhja riikides suureneb metsamaa pindala tänu metsakasvatusele · Maakera puiduvarud hetkel 359 mld m³ Metsade tähtsus ja kasutamine Mets kui ökosüsteem · Metsad moodustavad 80% kogu maismaa orgaanilise aine varudest · Põhiline eluks vajaliku orgaanilise aine tootja, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja · Peab kinni sademeid, pidurdab veeäravoolu, vähendab erosiooniohtu,
Rohtla- ja kõrbevööndis Põhjus: Väga suurte alade üles harimine www.vaderstad.com/web_page.aspx?translation =2103 Kõrbestumine Põhjused: 1. Kliima muutumine (globaalne soojenemine) 2. Suurenev rahvastiku arv 3. Puidu ja põõsastiku hävitamine kõrbestumisele tundlikel servaaladel 4. Liigkarjatamine 5. Põldude pidev ja oskamatu niisutamine-toob kaasa sooldumise 6. Troopiliste metsade raie 7. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine 8. Ehitustegevus ja veokid erikpuura.files.wordpress.com/2008/02/ s.jpg Kasutatud kirjandus Bioloogia gümnaasiumile, Tago Sarapuu; Mart Viikmaa; Ivar Puura http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikk 10. ja 11. klassi geograafia vihkikud Pildid- http://images.google.ee/imghp?hl=et TÄNAN KUULAMAST! Küsimusi?
Austraalia Kõrbetes on taimkate hõre, muld on huumusevaene ja kuvuse tõttu vähe seotud, sellistes tingimustes hakkab toimuma tuuleerosioon. Tuul kannab tolmuosakesed kuni kümnete kilomeetrite kaugusele ja viljakas muld mattub viljatu pinnase alla. Keskonnakahjustus Ülekarjatamine (lambad ja kitsed) Liiga suurte põldude rajamine Oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda muldade sooldumise Liigne kuivus Küttepuude raie Eelnevalt nimetatutest tulenev erosioon Kliimasoojenemine Ülerahvastumine Üleväetamine Huumuserikka mulla ja põldude hävimine Põuad ja nälg Liiva ja tulmutormid Põhjavee hävimine Kõrbestumine sunnib inimesi elukohta vahetama Põldude ümbritsemine hekkidega Loomade karjatamisel aedade kasutamine (et loomad ei saaks minna kaugemale ja seal taimestikku hävitada) Väiksemad karjad Puude istutamine Muldade õige niisutamine
asub paesel aluspinnal õhuke lubjarikas ja kivine muld mullad on väga põuakartlikud kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad Ca 30cm Intensiivne päikesekiirgus Kuivus ning üleujutused madalametes kohtades Looniitude pindala vähenemise põhjused majandamata jätmine, mille tulemuseks on kinnikasvamine metsastamine ENSV ajal täisehitamine Väetamine õhusaaste Looniitude säilitamine Pindala on eestis aasta- aastalt aina kahanenud Vajalik regulaarne raie ja karjatamine Karjatamiskoormus võiks olla ca 0.2- 1.0 loomühikut hektari kohta 1900. aastal oli pindala 50 000ha Tänapäeval kahanenud 8000ha Tähtis koosluse säilitamine Natura 2000 Rahvuspargid Täname kuulamast!
Mis liiki ressurss ja taimede küttena, energiaallikas energiaallikas kütus kasvupinnas tööstuslik. Päikesepaneelide Saab otsa ning Liigne müra, Liigne raie tootmine on looduslik Mõju keskkonnale lindude lennu Saab otsa. kahjustab kallis ja õhku tasakaal segamine. ökosüsteemi. saastav muutub Taastuv/taastumatu
Rõngu Keskkool 11.klass Erinevad puidutööstusega seotud keskkonna probleemid · Röövraie · Üleraie · Metsatulekahjud · Ohustatud liigid Üleraie · Võetakse maha metsa rohkem, kui on soovituslik. · Võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu . · Arengumaades põhjustab üleujutusi, muldade hävimist. · Kõrbed laienevad pidevalt. Röövraie · Röövraie on kontrollimatu metsaraie. · Raie kogumaht on 11-13 miljonit tihumeetrit aastas. · Suureneb põllumaade osakaal. · Erinevate isendite arv väheneb. Üleraie ja röövraie tagajärg Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Metsatulekahjude põhjused · Tekivad inimeste hooletusest, teadmatusest ja lohakusest
võtab kuldse helgi. Limba on kiirekasvuline puu, mis on kerge ja hästi töödeldav. Sellest tehakse vineeri ja parketti. Oluline ehituspuuna ja mööblitööstusel. Troopiliste metsade hävimine Troopilistest metsadest saavad Põhja rikkad riigid näiteks paberitööstuse, ehituse ja mööblitööstuste jaoks väärtuslikku puitu, mida parasvöötmes ei kasva. Nii hävib maailmas miljoneid hektareid troopilisi metsi. Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Kohalike kogukondade elupaiga hävitamine suurendab nende piirkondade sotsiaalseid probleeme, haiguste levikut, linnastumist ja tööpuudust. Piirkondlikult mängivad metsad olulist rolli veeringes ja
Kuum toob välja, et mõne vaatleja hinnangul õpivad Eestis inimesed liiga kaua. Ja liiga paljud omandavad kõrg-, mitte kutsehariduse. Ettevõtjad tunnevad aga puudust oskustöölistest. Seega taas tuleb teha juttu ammu räägitud kutseharidusreformist. Samas viitab Lambing, et küsimus ei pruugi alati olla kvalifitseeritud tööjõu, vaid sobiva hinnaga tööjõu nappuses. "Ei saa nii räigelt öelda, nagu mõned teevad, et tõstke palka, küll siis ka töötajad tulevad," arvab Raie. Ma ei taha väita, et tööjõupuudus pole Eestis probleem. Kindlasti on tänase majanduskasvu juures ettevõtteid ja terveid majandussektoreid, kus saaks rakendada rohkem inimesi. Kuid niipea, kui hakkame mõtlema edukatele riikidele järelejõudmisele ja kellestki möödaminemisele, on termin ,,tööjõud" isegi eksitav. Selleks ei ole meil esimeses järjekorras vaja mitte jõudu, vaid mõistust, innovatiivsust ja ettevõtlikkust. EL liikmena on meil seega
rikutuna uueneb see äärmiselt aeglaselt. Suurim probleem on mulla vaesumine, sest üha rohkem inimesi üritab endale tagada toitu ja küttepuid. Mulla vaesumist põhjustavad eelkõige - maaharimisviisid: umbes 28% mulla kulumisest on tingitud vääradest maaharimisviisidest, tööstusmaades teeb muret nn moodne põllumajandus; väetised, mürkained, rasked masinad - karjatamine: karjamaade väljakurnamine, liiga suured loomakarjad - metsade üleliigne raie. Mullakihi paksus on keskmiselt umbes 15 cm, mulla looduslikku ärakannet ehk erosiooni põhjustavad mitmed looduslikus tegurid. Sel moel uhutakse minema mulla pealmine viljakas kiht ehk huumuskiht, mille taastamine nõuab väga palju aega. Erosioon on küll looduslik nähtus, kuid inimene võib oma tegevusega sellele tublisti kaasa aidata. Eriti tundlikud on klimaatilised piirialad ja mägede nõlvad, erosiooni kiirendavad liigkarjatamine, metsade maharaiumine ja väärad maaharimisviisid
EESTI METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Aliis Uudelt TPL 2013 Metsad 50,6% Eesti maismaast Umbes 2,3 mln hektaril 70% majandatavad Kolmandik kaitsereziimidega Euroopas 4. koht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsatüübid ja paiknemine Parasvöötme segametsade vöönd Enamlevinud männi-, kuuse- ja kasemetsad Lisaks haavad ja lepad Põhja-Eestis ja saartel palumetsad 20% Kagu-, Kirde- ja Põhja-Eestis laanemetsad 11% Lääne-Eestis soovikumetsad 22% Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsakorraldus Majanduslike piiranguteta 69% Majanduspi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
