50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kallli1
Õppematerjali autor
1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus – ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigusaktidega. Domineerivad on piirangu meetmed: on keelatud ja lubatuid tegevusi, kehtestatud nõuded ning piirangualad.........................................................13 2004
1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigusaktidega. Domineerivad on piirangu meetmed: on keelatud ja lubatuid tegevusi, kehtestatud nõuded ning piirangualad.........................................................13 2004
oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks. 1 Välimus Lendorav sarnaneb kuju poolest oravaga, kuid on veidi väiksem. Oravast saab teda eristada näiteks saba poolest, mis on küll pikk ja tiheda karvastikuga, kuid samas mitte nii pikkade karvadega kui oraval. Lisaks on lendorava saba horisontaalselt lamendunud. Veel esineb oravatel kõrvade otstes pikem karvatutt, mida aga lendoraval ei ole. Liigile omaseks tunnuseks on mustad suured silmad ning karvkattega kaetud lennuse esinemine esi- ja tagajäsemete vahel. Kui lennus ehk nahakurd ei ole kasutuses, siis on see märkamatu. Karvastik on tihe, pehme ning siidine, mis on suvekuudel kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on aastaringselt valged
kategooriasse. Lendorva levila läänepoolse populatsiooni väiksel arvukusel on mitmeid põhjuseid. Kõigepealt see, et lendorav on siin oma levila läänepiiril ja areaali piirialadel ongi liigi arvukus madalam. Peamiseks populatsiooni arvukust kahandavaks teguriks loetakse sobivate elupaikade kadumist ja muutusi puistute struktuuris, nagu puuliikide koosseis ja pesapuude kadumine. Peamiseks ohuks looduslikele populatsioonidele peetakse elupaiga fragmentatsiooni, kuna selle tulemusena kaob originaalne elupaik, väheneb sobivate elupaigalaikude suurus ja tõuseb elupaigalaikude vaheline isolatsioon. Valus probleem on see, et lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Selliseid õõnsaid haabasid, kuhu ta saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad.
Reljeefi roll maastiku mosaiiksuse tekitamisel (Swanson et al., 1988) _ Kui tegemist ruuduga, siis pc väärtus võrdne või suurem 0,59275. Arvestamata: 1. Absoluutne kõrgus, pinnakate ja nõlva kalle - määravad õhu- ja _ Teoreetiliselt võib kasvukohti liituda lõpmatuseni (p=1). elupaiga kvaliteedis toimuvad muutused ajas pinnase temperatuuri, niiskuse koguse, toitainete ja teiste vajalike _ Kriitilist väärtust ületava vähese p kasvu korral suureneb kasvukoha elupaikade naabruses toimuvad kvalitatiivsed muutused, materjalide hulga maastikul. maksimumsuurus hüppeliselt. servaefekt, piiriala võib ise olla elupaigaks liikidele
· Hübridiseeruvad lähedaste liikidega · Närgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse · Viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele. · Eestis võib metsade ja rabade pindala vähenemine kaasa tuua must-toonekure ja kotkaste kui liikide kadumise. · Ürgilmeliste metsade pindala vähenemine ohustab tugevasti lendorava püsimajäämist Eesti faunasse. LIIGIKAITSE Kaitsealused liigid jagunevad 3-e kaitsekategooriasse. I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla vabariigi valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. Liikide kiire väljasuremine ohustab inimkonna heaolu · Bioloogilises mitmekesisuses toimunud muutused on viimase 50 aasta jooksul olnud suuremad kui kunagi varem inimkonna ajaloos.
1 Seire........................................................................................................ 21 Arutelu ja kokkuvõte......................................................................................... 25 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 26 Sissejuhatus Suur-konnakotkas on kaitset vajav liik. Peale Eesti on liik üle-euroopaliselt ja ka globaalselt ohustatud liikide hulgas (Väli. 2005). Selle töö eesmärgiks on teada saada, miks see liik on ohustatud ja kuidas liigi hävimist takistada. Esimeseks , et liigist aimu saada, tuleb uurida liigi iseärasusi, toitumis harjumusi, pesitsusbioloogiat ja elupaikaks sobivaid paiku. Teiseks tuleks teada saada, mis on suur-konnakotka ohutegurid. Kolmandas peatükis otsitakse informatsiooni kaitsekorraldustest, mis on liigi kaitse eesmärkideks. Tuleks leida lahendusi, mida on ettevõetud suur-konnakotka hävimise peatamiseks.
Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust, kordumatust ja haruldust Eesti maastikupildis. Üksikobjetki kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestada teistmoodi. Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul. Kõigil neli küsimust! Eksam 16.12. Vastata 4-5 lausega. 1h aega. ÕIS-is regada!
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid